Margiti tegemised Saksamaal

30. Aasta uus

2012-02-05T12:43:00.000-08:00

Hei-hei!

Kuigi mul tavaliselt on iga uue aasta alguses plaan olla veel tublim kui varem, siis see aasta tundub küll hetke seisuga vastupidiselt minevat :P. Niisiis ongi juhtunud, et viimasest postitusest on möödas rohkem kui 2 kuud. Ja selles pole süüdi muu kui puhas laiskus. Tekkis juba mõte, et äkki lõpetaks üldse selle kirjutamise ära, aga tegelikult on endalgi mõnikord tore sirvida, et millega ma siin tegelenud olen. Ja kuna ka Berliini on lõpuks talv saabunud, on pühapäev ja akna taga sajab valget laia lund, siis voodis teki all istuda ja blogi kirjutada tundub isegi kuidagi mõnus :). Et siis tagasi detsembri algusesse, kus pooleli jäin.

Kirjutasin, et jäin juba Varssavis köhasse ja mingi hetk tuli nohu ka peale ja sain sellest kõigest lahti alles Eestis olles. Ehk siis põhimõtteliselt põdesin kuu aega. Aga ravimiseks nagu väga aega polnud, sest töölt puududa polnud just eriti võimalik. Ja ma kõige agaram ravija pole ka. Niisiis kogu detsembrit varjutas väike uimasus ning jooksma ma ka otseloomikult seetõttu ei jõudnud.

Sellegipoolest jäi detsembrisse nii mõnigi üritus. 9ndal tulid kõik meie account managerid Berliini kokku ja tegid ühepäevase workshopi, ma esinesin ka lühikese esitlusega, et kes ma olen ja mis ma teen. Pärast workshopi tuli rahvas tagasi kontorisse et mõned õlled ja snäkid võtta. See Poola pangakonto teema – just täpselt sel õhtul saime lõpuks ühe teise lahenduse kätte (see autoriseerimiskaart ei hakanudki tööle) ja kui teised juba takso peale läksid, et hakata restosse sõitma, siis tegime meie Tomiga lõpuks ülekanded ära ja läksime vähe hiljem järgi. Tegemist oli Korea restoga, söök oli enamvähem, aga juua polnud seal küll midagi – ainult mingid Korea joogid (riisivein ja muud imelikud asjad), nii et ma vist olingi lihtsalt tee peal. Pärast restot läksime ühte väiksesse ööklubisse, kuhu Sarah oli saanud meile tasuta sissepääsud + hästi palju tasuta jookide kuponge ka. Kuigi nagu päris igav seal just polnud, siis asja tegid hullemaks tohutu õhus olev suits ja mõttetu uimane elektromuusika. Lisaks üks uus töötaja Pariisi kontorist jõi nii palju, et päris piinlik oli kohe. Lahkusime äkki miski kolme paiku koos Varssavi kontori kuttidega, kõige parem meel oligi mul vist selle üle, et neid jälle nägin.

Sel samal nädalavahetusel olid meil jälle Arvi vend Lauri koos sõbra Priiduga külas. Muidu kondas Arvi nendega mööda linna ringi, aga laupäeval oli meil ühine üritus – Eestlaste jõulupeo külastamine. Palusime Laurilt juba enne, et ta võtaks Eestist komme kaasa selle tarvis ja ta tuligi nagu korralik jõuluvana 20 paki Kalevi kommidega. Osad neist jätsime kodus maiustamiseks ja ülejäänud võitsime peole kaasa. Pidu oli tore, hästi palju väikeseid lapsi oli seekord, Ulla mängis jõuluvana abilist ja laulis ja kõik teised said ka laulda ja lapsed tegid koos Rongisõidu lugu. Verivorst maitses paremini kui eelmisel aastal, hapukapsas oli ka väga hea ja mul väga palju ruumi üle muuks ei jäänudki.

Viimane nädal enne Eesti tulekut pingutasin tööl kõvasti, et miski põlema ei jääks. Arvi andis koolis viimased loengud ja olimegi valmis Eesti sõiduks. Algne plaan oli sõitu alustada laupäeva varahommikul. Ja siis ühe jutiga Tartusse välja. Aga reede hommikul küsis Arvi mu käest, et kaua ma tööl olema pean, et äkki sõidaks õhtul juba minema, ööbiks Poolas kuskil ja sõidaks sealt siis hommikul edasi. Mu esimene reaktsioon oli, et ei-ei, mul ju kõik asjad veel pakkimata ja....ja et ma ikka ei taha niimoodi kiirustada ja... aga siis, teel tööle, hakkasin mõtlema, et äkki tõesti. Et sõidaks mingi 3-400km juba õhtul ära ja siis jõuks järgmisel päeval südaööks Eesti. Tööle jõudes võtsin Google Mapsi lahti ja hakkasin vaatama, et mis linnad vahepeale jäävad. Pakkusin Arvile välja, et võiks siis äkki Poznani sõita, aga Arvi oli ambitsioonikam ja pakkus välja Lodzi. Arvi jäi peale, nii et kui koju olin jõudnud, pakkisin veel kiirelt oma asjad kokku ja ca 7-8 paiku startisime Berliinist. Lodzi hostelisse jõudsime südaöö paiku ja sealt startisime kell 7 hommikul. Vahetasime juhikohta iga 4-5 tunni tagant ja väga nagu ei tulnudki väsimust peale. Ja auto pidas ka peaaegu vastu. Ainult kliimaseadme toru oli ei-tea-mis-põhjusel ära jäätunud, mis tähendas, et viimased paarsada kiltsa sõitsime ilma kliimata – kui aken liiga uduseks läks, siis kasutasime vana head aken-lahti-meetoodit.

Õhtul 11 paiku Ülenurme jõudes ootasid meid ees Arvi ema ja väike Laura-Liisa. Viimane oli keeldunud magama minemast enne kui me pole jõudnud. Soojendasime ennast teega üles, tassisime asjad tuppa ja... ja natuke jutustasime ja läksime siis ära magama. Ma vist sellest Eestis-olekust väga põhjalikult ei räägiks, sest muidu ma jäängi kirjutama (seal sai ikka päris palju tehtud). Et siis nii lühidalt kui võimalik: Esmaspäeva hommikul käisime autoga ülevaatuses ja üllatuseks saime kohe probleemideta läbi ning ülevaatuse järgmiseks 15 kuuks?! Kartsime, et antakse ainult kuni märtsini (ehk siis kolm kuud), aga läks õnneks. Lasime autol päris palju asju ära ka vahetada töökojas, aga õnneks väga kalliks see kogu üritus maksma ei läinud. Õhtul käisime Arviga „Laula mu laulu“ kontserdil, mis mulle väga meeldis (ei lauldud jõululaule, vaid Maarja, Koikson, Lepland ja Raud laulsid teineteise laule).

Teisipäeval võtsime osa Friis Kinnisvara jõulupeost, peamiselt eesmärgiga Merle ja Meelisega natuke aega koos veeta. Lõpetasime koos kahe töötajaga Pooles Kuues, kus olimegi nii kaua, kuni koht kinni pandi. Ja see koht on ikka endiselt väga kriipi. Eriti, kui seal kaine peaga viibida. Kolmapäeva veetsin ma kodus oma ema juures, skännisin vanu fotosid sisse ja värvisin ema juukseid ja tema värvis minu omi :). Arvi oli Tln-s kursaõe sünnipäeval. Neljapäeval käisime kogu Kassi-perega plus mu ema Mary Poppinsi muusikali vaatamas, Hanna-Liinaga peaosas, jälle hästi tore elamus. Ikka väga hea etendus oli. Soovitan kõigile. Ilmselt oli see siis reede, kui käisime Helena ja Katiga külas Britil ja väikesel Rebeccal. Õhtul hiljem tähistasime Ülenurmes Kristi sünnipäeva. Kinkisime talle lauamängu „7 Wonders“, mis alguses tundus ilgelt keeruliste reeglitega, aga kui Annelyga reeglitest läbi närisime ja mängima hakkasime, siis nagu oli täitsa põnev.

Laupäeva hommikul sain Mari-Liisiga kokku, käisime pannkooke söömas ja jutustasime maast ja ilmast. Pärastlõunast olime emaga natuke aega Marise ja Mailise juures ja vaatasin Mailise kaks väikest kutti üle. Hiljem liitusime Ülenurmes Kassi-pere õhtusöömaga ja kingituste jagamisega. Ilmselt oli see 25nda hommik, kui Kristi meile kõigile joogatunni tegi. Suur tuba lükati mööblist nii koomale kui võimalik ja laotati joogamatte täis – osavõtjaid oli kokku tervelt 6. Ma arvasin, et Lauri raudselt ei suuda vait olla ja kõike kaasa teha, aga väga tubli oli. Ja Arvi ema ja Raivo olid ka väga tublid, kuigi nemad muidugi päris kõiki harjutusi kaasa teha ei saanud.

26ndal käisin oma vanavanemad läbi. Alustasime Oravalt mu isapoolse vanaema juurest, siis läksime edasi Räpinasse emapoolse suguvõsa juurde. Ivo viskas mu pärast Arvi õe Kairi juurde ja mängisime Kinektiga, sattusin tantsumängust sõltuvusse ja takistusraja mängu tõttu valutasid kõik lihased nädal aega. Teisipäeval käisid naabripoiss Marko ja ta tüdruk Laura-Liis meie pool nii ennast ka väikest titat Rebekat näitamas ja mängisime lauamänge.

Pärast jõule tegime tiiru Tallinnasse. Seal oli nagu liinitöö – kolmapäeval kohe jõudes läksime lõunale Arvi kursavenna Sandriga, siis edasi PwC-ka Kristi ja tema tibude juurde, siis PwC-ka Jüri ja tema tibude juurde :). Seal tulles panin Arvi Chicago juures maha ja viisin ise auto Annely juurde ära ja ühinesin ka. Chicagos olid juba Arvi töökaaslased E&Y’st ja ühinesid ka minu kaks kursakat – Helene ja Ingrid. Järgmisel päeval oli meil järjest kolm lõunasööki erinevate inimestega – kell 12, kell 1 ja kell 2. Edasi käisime Kalamajas Helene korterit vaatamas ja siis Inxi oma. Sealt tulles käisime kiirelt Rimist läbi, ostsime kaasa sööki jooki, vahetasime Annely juures riided ja võtsime takso Raili juurde, kes lubas meil lahkelt enda juures pidu teha. Rahvast kogunes päris palju ja kui pererahval väss peale tuli, siis suundusime osa seltskonnaga edasi linna peale, olime Depesh Mode’i baaris ja lõpetasime Taco’s. Reede hommikul, enne Tartusse sõitu, tegin Karitaga kiire tiiru PwC laiendatud kontoris, mis oli küll suht tühi, aga Agoga õnnestus sellegipoolest kokku sattuda. Tallinnast tulles läksin Helena juurde soengut saama, et minna Vanemuise ballile. Seal oleks rohkem tantsida tahtnud, aga põhimõtteliselt oli mõnus ikkagi.

Vana aasta viimasel päeval käisin kodust mõningaid asju otsimas Berliini võtmiseks. Arvi küpsetas samal ajal Ülenurmes vahvleid õhtuks. Õhtut alustasime Merle ja Meelise juures, sest Friisi peol nagu ei jõudnud nii palju suhelda. Sealt läksime edasi Kairi ja Priidu juures, seal olid veel paar Kaissu töökaaslast naiste ja lastega. Käisime ilutulestikku vaatamas, mängisime (õigemini vist suht ainult mina mängisin) Kinekti ja võtsime suht rahulikult, sest järgmise päeva hommikul oli start Berliini poole tagasi. Üsna tegusat kaks nädalat või mis :) ?

Mina alustasin tagasi sõiduga (seepärast olin ka aastavahetuse õhtu praktiliselt kaine olnud), aga kuidagi olid silmad nii väsinud, et Arvi võttis juba Valgast rooli üle. Vahetasime päeva peale veel mõned korrad rooli, nii et kell 12 öösel andsin viimased 300km üle Arvile ja keerasin ise kõrvalistmele magama. Ärkasin üles juba Berliinis A100 peal olles ja nägin, et Arvil on ikka päris raske sõita, et uni tuleb peale. Ta ütles, et terve see viimane ots oli ikka päris raske ja arvestades, mis unekas mul peal oli, siis teadsin täpselt, mida ta tundis. 20-tunnise sõidu järel olime tagas Berliinis kohaliku aja järgi kell 3 öösel. Tassisime veel asjad üles viiendale ära ja läksime magama. Järgmisel päeval oli mul täispikk tööpäev, sest oli ju kuu algus ja aeg arved klientidele välja saata. Läksin tööle siiski allest lõunast ja olin siis hiliste õhtutundideni. Meilboksis oli nii palju kirju, et väike ahastus tuli peale. Õnneks paari nädala möödudes suutsin kõikide mured enam-vähem ära lahendada. Muidugi tuli uusi järjest peale ka... Päris väsitav oli.

Kuna saime Amsterdami ja Pariisi kontorid enam-vähem vonksu, siis oli aeg neid külastada, pluss kohalikke outsource’itud raamatupidamisfirmasid ka siis. Alustasin Amsterdami kontorist – hommikul lendasin sinna, rääkisin kontoris Basi ja Yoriga, et kuidas neil läheb jne, planeerisin Basiga natuke tulevasi kuid finantspoole pealt, siis käisime koos lõunal ja sealt otse edasi raamatupidamisfirmasse. Jättis väga korraliku mulje ja oli väga kasulik jutuajamine. Tagasi kontoris tõmbasin veel kohtumist kokku ja tegelesin muude tööasjadega. Natuke kontorist ka – see asub kesklinnas vahetult ühe kanali ääres vanas tüüp-Amsterdami majas. Üle kanali teisel pool on täpselt samasugused majad vastas. Kontori põhiruumi aknad ongi kanali peale ja vaade on seega superilus. Lisaks on siis veelläbikäidab köök, kust edasi läheb konverentsiruumi, kus on ka muidugi lahtikäiv diivan sees, nii et kui tahtmine ööseks jääda, saab seda kasutada. Sealt toast edasi saab vannituppa. Aga mina jäin ainult üheks päevaks, nii et õhtul ootas ees tagasilend Berliini.

Järgmisel nädalal käisin Pariisis – jälle sama lugu, et hommikul sinna ja õhtul tagasi. Metroojaamast kontorisse otsustasin jalgsi minna, sest ilm oli ilus päikeseline. Mul polnud oma esimesest Pariisi külastusest just väga rabavad mälestused (see oli koolireis 9ndas klassis vist ja kuna koguaeg sadas, siis oli kõik ühtlaselt hall ja emotsioonitu), aga seekord, võimalik, et ka sirava päikese tõttu, mida polnd ammu näinud, tundus kõik nii ilus. Tee kontorisse läks läbi ostutänavate, kus kõik kallid firmamärgid reas ja kingapaarid algasis tuhandest eurost. Mõtlesin, et kes küll sellised asju osta jõuavad, aga seal oli neid peeneid kasukas daame küll ja mulle üllatuseks ka hästi palju asiaate. Pariisis oli soodusmüügi aeg ja seetõttu oli rahvast tänavatel tohutu palju. Kontorisse jõudes tegime Ludovic’ga kõigepealt lõunapausi. Läksime kuskile eriti täistopitud kohta, aga sain tast aru, et kuna siin piirkonnas on kõik need fäänsid poed, siis normaalse hinnaga söögikohtade jaoks nagu väga ruumi ei jätkugi. Pärast lõunat pani Ludo mind metroo peale ja sain kokku Christopheriga, kellega siis läksime raamatupidajaga kokku saama. Kuna see naisterahvas küll sai inglise keelest aru, aga vastu rääkida eelistas ainult Prantsuse keeles, siis oli Christo meie vahel tõlgiks. Seega venis kohtumine päris pikaks. Tagasi kontoris olles rääkisime veel Christoga pakilisemad asjad läbi ja oligi aeg ennast tagasiteele sättitda. Kontorist endast nii palju, et nad põhimõtteliselt üürivad hetkel lihtsalt ühte 15 m2-st tuba hinge hinna eest (2.300 eur kuu).. Pariis... Aga märtsist keskpaigast kolivad oma kontorisse. Kuigi mul algselt oli plaan, et äkki jõuan ise ka tagasiteel mõnest poest läbi hüpata, siis läks nii kiireks, et ei jõudnud isegi mitte midagi õhtusöögiks osta. Lennujaamas tekkis segadus, et kuhu minema peab, sest Ryanair’i check-in oli kuskil ühel korrusel ja värav hoopis kuskil kaugel teises kohas. Nägin veel ühte ekslevad tütarlast ja sain teada, et ta ka teel Berliini ning ühinesime ja leidsime õige koha üles. Oleks saanud veel poest mingit küpsist või kommi osta, aga mul ei olnud nende järgi üldse isu, sest oleks ainult sooja toitu tahtnud. Niisiis jõudsingi hilja õhtul koju eriti väsinud ja näljasena.

Nagu alguses kirjutasin, on aasta 2012 üsna laisalt alanud. Ühest küljest on põhjuseks väsitavad tööpäevad – koju tulles lihtsalt ei viitsi enam midagi asjalikku teha. Niisiis vaatasingi ära viimase So you think you can dance’i hooaja ja lugesin läbi 3nda ja 4nda osa Twilighti raamatutest (käisime 4ndat osa kinos vaatamas ja ma tahtsin teada, mis lõpus saab, nii et lugesin juba ette ära). Jooksma olen kokku jõudnud ainult 3 korda. Või vist 4. No igal juhul vähe. Ostsin endale uue pulsikella – Suunto oma, sest Polaril on see vana pulsivöö võimatult ebamugav ikka ja uuemal versioonil on andur nii suur rinna peal, et kui vähe liibumava pluusi selga paned, siis oleks nagu mingi kasvaja rindade all. Kui keegi tahaks endale Polari käekella, siis andke kiirelt märku, muidu mul see plaan eBays maha müüa. Otsisin netist tegelt välja ka ühe maratoniks treenimise graafiku, mida püüan ikka varsti korralikult järgima hakata ka. Isegi nagu sain väikese hoo juba sisse, aga siis läks siin ka külmemaks ja -10 –ga väga nagu ei kutsu õue jooksma. Mõtlesime siis, et võtaks kuskile lähedale jõusaali 10x pileti või kuukaardi, aga siin kõik kohad pooleaastaste või aastaste lepingutega. Üks päev käisin siis ikkagi -7 –ga jooksmas ja oli enamvähem, nii et kui külmemaks ei lähe, siis äkki ikkab pingutab ära selle jaheda aja ilma jõusaalita. Eks järgmine kord kuulete, kuidas mul sellega edeneb. Suuntol on ka üks täitsa mõnus sait treeningpäeviku pidamiseks www.movescount.com. Eriti meeldib mulle see, et saad Google Mapsi abil oma jooksu trajektoori välja joonistada kaardi peal ja ta arvutab selle põhjal siis distantsi välja. Olengi kõik oma selle aasta sportlikud tegemised sinna juba üles märkinud. Ja loodetavasti saab neid sinna palju.

Arvi on tublilt magistritööd kirjutanud, nüüd just selle nädala reedel esitas kooli ära. Ma sain ka päris kõvasti oma panust sinna panna – nii sisulist kui ka lõpuks grammatika parandust. Nii et mul ka nüüd kergendus, et see tehtud on :). Kaitsmine on 15ndal veebruaril, nii et varsti meil peres kaks magistrit. Arvi on juba töökuulutusi ka sirvinud, aga kandideerinud veel mitte. Novembri eksami tulemused saime ka kätte, minu tulemused olid 79 ja 69 ning Arvil vastavalt 86 ja 75. Nii et saime probleemideta mõlematest läbi. Selle-aastase mai eksami sessiooni teeme ilmselt Amsterdamis, mõlemad teeme jälle kahte eksamit. Varsti ongi juba aeg õppima hakata jälle... saab otsa see mõnus laisklemise aeg.

Üks uus põnev tegevus mul siin on Eesti kooris laulmine. Sain meili eestlaste grupist, et tahetakse Berliinis koori teha ja mul on juba keska lõpust saati tahtmine kooris laulda. Niisiis käisin vaatamas, mis toimub. Kokku saab meil olema nii ca 10-12 naisterahvast, praeguseks on ruum ka leitud ja proovid hakkavad toimuma esmaspäeviti. See sobib mulle superhästi, sest vastavalt jooksugraafikule on esmaspäevad alati vabad. Homme ongi esimene kord päris-proovi (esimene kord pigem tutvusime ja tegime plaane). Ootan juba põnevusega.

Shoppamisega olen ka oma aega sisustanud. Jaanuari aled on ikka täitsa mõnusad. Kokku kulutasin jaanuaris uute riiete peale ca 350 euri, aga sain selle eest ka ikka päris suure hunniku uusi riideid, nii et nüüd ei mahu sahtlid enam kinni. Müüsimegi hoiuruumist ühe suure madratsi ja vana voodi ära, et siis asemele osta üks pikk riidepuu sinna, kuhu mingeid asju eest ära panna. Pidutsenud oleme ka. Arvi käis paar õhtut väljas ühe teise DAAD stipendiaadiga, mina olen korra kokku saanud Mathiasega. Siis käisime kahe Arvi õpilase sünnipäeval (sealt uuelt kursalt, mida Arvi õpetab), kuna ma läksin järgmine hommik Pariisi, siis lahkusin südaööl, aga Arvi jõudis koju alles hommikul, enne kui ma ära hakkasin minema. Sain teada, et neil oli pidu hoopiski haiglas lõppend, sest üks tüdruk seltskonnast kukkus tantsides ja lõi pea niimoodi vastu betoonpõrandat ära, et kutsuti kiirabi. Eelmisel reedel saime kokku Ullaga, tegime ühes baaris mõned joogid ja käisime klubis Fritz, päris okei pidu oli ja Ullat näha oli veel toredam.

Nüüd neljapäeval oli meil Yori Amsterdami kontorist külas ja kuna meie uus koduleht sai valmis (minge vaadake sealt uut videot www.sociomantic.com), siis otsustati väike pidu teha. Mul oli päeva jooksul suht uimane olla, nii et polnud kindel, kas üldse õhtuks jään. Aga otsustasin, et natukeseks ikka võiks jääda. Sõime kontoris pizzat ja jõime veintsi-õlut ja edasi plaaniti minna Amano baari neid maasika mojitosid jooma. Helistasin siis Arvile, et jään vist ikka vähe kauemaks siiski välja. Amano baarist läksime edasi mingisse järgmisesse, kindel ei ole, aga äkki oli selle nimi Odessa. Vahepeal oli lund sadama hakanud, nii et tegin kuttidele nats lumesõda – virutasin ühe kuuli täpselt oma bossule habemesse :P. Õhtu, või täpsem oleks öelda hommiku, lõpetasime Trust baaris. See oli selline kilud-karbis-stiilis koht, kõik tantsisid külg külje vastas. Ja mingi hetk mulle jõudis kohale, et tegemist oli vist geibaariga – kõik kutid nägid jube head välja ja tantsisid maru hästi. Koju jõudsin selleks ajaks, kui oleks pidanud juba tööle minema hakkama. Magasin siiski paar tundi ja läksin tööle kella 12-ks. Nagu võis arvata, oli tööl väga raske päev, aga venitasin kella kuueni välja, võtsin kojutulles ühe döneri ja keerasin ära magama. Pärast 13-tunnist und tegin silmad lahti 9:30 laupäeva hommikul.

Laupäeva pärastlõunal käisin siis katsetasin -7 –ga jooksmist ja pärast seda läksime Arvi kursaõe Anna sünnipäevale. Oli selline vaiksem/väiksem korteripidu. Jutustasin seal peamiselt Corinna ja Marinaga ja täitsa tore oli. Koju saime ca 2 paiku, sest kluppi otsustasime mitte minna. Ja nüüd olengi jutuga pühapäevas – tulime just pesumajast ja lõpetan veel viimaseid lõike. Jutt on seekord vist küll rekordpikk :).

Natuke siis tulevikuplaanidest ka. Töö juures läheb jälle hullumajaks ära. Kuulsin Tomi käest, et meil sel aastal plaanis 4-5 tütart veel asutada. Osa neist suure lombi taha. Ja otseloomikult on ka minul selles suur roll, nii et ma juba kardan ette neid pikki päevi – eriti arvestades, et peaks nagu CIMA jaoks ka õppima ja maratoniks treenima jne. Tundub, et elu nautimiseks nagu üldse ei jää enam aega. Peab hakkama aega paremini planeerima. Ja assistendi otsingutega peaks ka alustama, aga kuidagi üldse pole veel viitsind sellega tegeleda. Märtsist hakkavad meil töö juures saksa keele kursused kord nädalas. Tehakse kaks gruppi ja ma olen siis seal edasijõudnumates – äkki siis ükskord hakkan nagu päriselt ka sellega tõsisemalt tegelema. Praegu oleme lihtsalt Sarah, Beni, Dylani ja Marine’iga kord nädalas koos istunud ja korranud seda, mida nad esimese taseme kursusel kunagi õppisid. Ameeriklaste aktsent on ikka nii uskumatult naljakas.

Mille üle ma eriliselt rõõmustan on see, et tulen märtsi lõpus Eesti. Jõuan kolmapäeval, 28ndal ja sõidan tagasi pühapäeval, 1sel aprillil. Agendas on PwC pidu ja ema 55. juubel. Ja ülejäänud aja kavatsen ka kallite inimestega kokkusaamise peale planeerida, nii et pange ennast valmis! Arvi tuleb Eesti natuke enne mind. Tal see mustpeade liikmeks võtmise üritus, aga ta pole veel lennukipileteid ära ostnud, nii et täpseid kuupäevi veel ei tea. Püüan edaspidi vähe kärmem olla oma postitustega, nii et võite ikka aeg-ajalt piilumas käia. Pilte mul on ka omajagu, aga pole kindel, kas nad täna enam üles panna jõuan. Aga varsti siiski.

Seniks kallid ja hoidke end soojas!!!

29. Tagurpidi lugu

2011-11-27T03:46:00.000-08:00

Heips!

Tuli mõte seekord alustada juttu lõpust ja siis ettepoole liikuda. Mõeldud-tehtud ja alustan käesolevast hetkest :). Postituse alguses ei tea kunagi, et kui pikk see tulla võiks, aga arvestades et viimasest korrast on möödas kaks kuud, siis on nii üht koma teist juhtunud küll.

Ehk siis. Täna on esmaspäeva õhtu, tööl läks suht kaua ja stressirohkelt - nimelt saime selle pangakonto Poolas lõpuks avatud ja saime ülekannete autoriseerimise kaardi koos lugejaga ka kätte, ja no püüdsin seda lugejat (näeb välja nagu Eestis ID-kaardi lugeja) installida kaks tundi järjest, aga ei miskit. Lõpuks tuli Lars appi ja mässas veel tund aega ja ikka ei miskit. Nii et jäid kõik maksud üle kandmata ja viivis tiksub edasi... Ei teagi, et kuidas me siis nüüd saame.

Arvi oli ka täna tööl - seal samas uuringufirmas, kus mina eelmisel aastal olin. Teeb interneti pakkujate vahel mingit uurimust. Ta enda uurimus magistritöö jaoks on suht hästi läinud - sai kokku 24 vastust, mis peaks põhimõtteliselt piisav olema, aga ta juhendaja kirjutas talle, et peaks vist veel püüdma rohkem saada... Eks paistab, mis sellest saab. Töö tähtaeg on tal veebruari keskel, algne lootus oli jõuludeks valmis saada, aga praegu vist on siht pigem jaanuari peal.

Nädalavahetusel oli plaanis blogi kirjutada ja igast muid vajalikke-kasulikke asju teha, aga Heroes'i mängimine tundus palju ahvatlevam, nii et praktiliselt mängisimegi kaks päeva järjest arvutiga. Puhkus missugune. Ja puhkus kulus pärast suur pingutust ära küll. Räägingi siis nüüd meie Varssavi-reisist. Startisime kolmapäeva hommikul rongiga - sattusime mõnusalt tühja boksi ja ees ootas 5,5h sõitu ja õppimist. Varssavisse jõudes käisime eksami maja juures olukorda takseerimas ja siis edasi meie kontorisse. Seal ootasid meid juba ees Maciej ja Mariusz. Kontor on super-ilus ja hea ja mõnus. Kahe vannitoa ja vanniga (mis jäi kahjuks ära proovimata), ja siis üks suur tuba, köök, üks väiksem nõupidamiste ruum ja lahtikäiva diivaniga külaliste tuba. Kuigi sisustust oli minimaalselt, tekkis kohe kodune tunne ja lasime sokkide väel ringi. Esimesel õhtul siis tegime väljas ainult kiire õhtusöögi ja õppisime kuni magama minekuni.

Neljapäeva hommikul kõndisime ülikooli, kus eksamit läbi viidi. Mõtlesime enne, et huvitav, palju inimesi tuleb ja kumbki ei osanud arvata, et nii palju - ikka üle 100 inimese oli mõlemal eksamil. Ja kõik pandi ühte klassiruumi kokku ning lauad olid eriti pisikesed, nii et pidi vaikselt tegutsema, et naabrile küünarnukiga ei virutaks. Kuna ruumi oli nii vähe, et ei saanud isegi küsimuste ja vastuste raamatut korraga lahti võtta, siis kõikil pastakad ja kalkulaatorid koguaeg lendasid. Igal juhul siis esimese eksami lõpetasin ca tund aega varem. Ühe 5-punktise jätsin ainult vastamata, sest see teema oli nii mõttetu, et ei viitsind isegi aega raisata selle õppimise peale. Võtsin asja rahulikult ja mingit peavalu ega väsimust peale ei tulnud. Arvil vist ikka nats tuli. Tegime kooli sööklas kiire lõuna ja õues väikese jalutuskäigu ja hakkaski teine eksam. See oli juba märkimisväärselt raskem ja ajaga kitsam, üheks suureks ülesandeks tuli arvatult konsolideerimine, aga kahjuks täpselt selles võtmes, mida ma nii hästi ei osanud - jupi kaupa omandamine. Tegin siis täpselt nii palju ära kui oskasin ja kuna ülejäänud asjad läksid tiba paremini, siis usun, et saan oma vajalikud 50% punktidest ikkagi kätte. Kogemata unustasin ühe 5-punktise küsimuse üldse vastata, kust oleks kindlasti natuke lisa saanud, a no mis seal enam.

Pärast eksamit ostsime esimesest alkopoest väike pudeli Jägermeistrit ja tegime tee peal mõned klõmmid :P. Ostsime veel ka kokat ja krõpsu, ja kontorisse jõudes tegime kokteili ja sõime krõpsu. Mariusz oli juba ära läinud pojale lasteaeda järgi, aga Maciej ootas meid, et siis koos välja minna. Võtsime natuke aega, et riided vahetada ja kokteile nautida ja siis sõitsimegi vanalinna poole. Mul olid mõned vaated tuttavad Varssavist küll, aga seda, et vanalinn nii suur on, ma küll ei mäletanud. Täitsa tahaks kunagi piki linnamüüri jalutada ja rohkem vaadata. Läksime ühte kohta, kus sai pirkukaid ja varsti ühines Mariusz ka meiega. Ma võtsin seente ja hapukapsaga variandi. Maitses hästi küll. Hästi tore oli koos jutustada, mõlemad kutid on hästi sõbralikud ja koheselt tekib nii hea klapp. Ka Arvi ütles, et selline tunne, nagu oleks juba pikka aega sõbrad olnud. Restost läksime edasi väikest jalutuskäiku tegema ja siis sobivat baari otsima, et veel paar kokteili teha. Baari otsimisega läks meil päris kaua, aga lõpuks leidsime ja kui esimese joogiga lõpule olime jõudnud, oli piisavalt suur väss peal, et ära tuttu minna.

Reede hommikul passisime Arviga niisama kontoris ja kella 11 ajal läksime Maciej'ga raamatupidaja juurde koosolekule. Mul olid küll ainult mõned küsimused valmis mõeldud, aga juttu jätkus kaheks tunniks - nii palju nüansse on ikka, mida isegi ei oska küsida. Ja raamatupidaja jättis hästi professionaalse mulje. Nii et kogu selle poolega võib küll väga rahul olla ja mul on hea meel, et selle kohtumise tegime, sest me mõlemad Maciej'ga palju targemad. Pean ikka Pariisis ja Amsterdamis ka samasuguse kohtumise tegema, kui asjad nendega ka nii kaugel. Pärast kohtumist hüppasime pangast läbi, kus kohtusime oma halduriga - see tüüp oli nagu tigu - pole ime, et meil konto avamisega nii palju aega läks. Õnneks vähemalt seekord saime asjad suht kiirelt kätte ja tulime tulema. Kell oli juba 3 vist kui tagasi kontoriise jõudsime, võtsime Arvi ja Mariusz'e ka kaasa ja läksime ühte prantsuse restosse sööma. Söök oli kahekäiguline ja väga maitsev ja maksis alla 7 euro. Superluks. Kuulsin Arvi käest, et ta oli vahepeal kontori kõrval olevas pargis jalutamas käinud ja nägi oravaid ja paabulindu!? Selgus, et seal pargis hoitaksegi muidu paabulinde, aga et nad nii jaheda ilmaga ikka veel väljas on, tuli ka poolakatele üllatusena. Kui söök nauditud, siis oligi aeg nii kaugel, et minna rongijaama. Jõudsime ilusasti kohale, aga mingi tehnilise rikke tõttu jäi rong 50 mintsa hiljaks, nii et saime seal seista ja passida veel omajagu. Rongis vaatasime kolm filmi ära - Valentine's Day, Thor ja Arthur. Berliini jõudes saime endale külalise - Kaie (kes on praegu muidu Lääne-Saksas praktikal) oli Berliinis ja tuli meile öömajale. Kuna kell oli juba üle südaöö, siis väga pikalt ei jutustanud ja läksime ära tuttu.

Kuigi enne eksameid püüdsime pidutsemist pigem vältida, siis mõned õhtud käisime väljas küll. Näiteks siis minu sünnipäev (reede) plus sellele järgnev laupäev. Sünnipäeva hommik algas rooside ja koogi ja kingitusega. Kingitus oli superlahe ja täitesti ootamatu - Kindle Reader. Kuigi meil nagu töö juures eriti tavaliselt sünnipäevasid ei tähistata, siis kõik teadsid, et mul on sünnipäev (ikkagi 11.11.11 onju) ja soovisid õnne. Lisaks oli Anja toonud karnevalivarustust, mida kell 11:11 õhku visata ja millega tuututada. Nimelt siis on Anja saksast pärit ja mäeltab, et just nii tähistati alati 11. novembrit. Siis aga oli ta 10 aastat Austraalias elanud ja seal on 11.11 kurb päev ja keegi ei pidutse. Nüüd, esimest korda tagasi olles tahtis ta jälle 11ndast rõõmu tunda ja me aitasime kõik talle oma pasunatega kaasa. Kontor oli terveks päevaks mõnusalt värviline. Võtsin kontorisse kaasa oma viimased eesti kommid ja šokolaadid ja õhtu poole toodi kukleid ka. Pärast tööd sain jälle uuesti Arviga kokku ja läksime ühte restosse õhtust sööma, mida Sarah oli soovitanud. Kui kell 6 kohale jõudsime oli kohe täitesti tühi ja üsna kõle, sest tegemist oli väga minimalistliku kohaga (puust toolid-lauad, ei mingied laudlinu ega miskit), aga mulle meeldis see, et kõik oli ainult küünlavalgel ja tunni pärast oli koht nii rahvast täis, et inimesed isutsid ja sõid isegi baarileti taga. Pärast õhtusööki ja pudelit väga head veini asusime teele olümpiastaadioni poole, kus pidavat olema miski lasershow. Noo oli palju värvilisi prozektoreid ja ilus valgus, aga show kui selline küll puudus. Jalutasime ringi peale ja läksime ära koju.

Laupäeval läksime siis välja Arvi kursavenna Thomase sünnipäeva tähistama. Alustasime Itaalia restos, mis andis juba rohkem korraliku resto mõõdu välja - ilus sisustus, laudlinad, lipsustatud kelnerid. Tellisime mingisuguse parmesani juustuga pasta kõik, nii et onud tulid seda pastat meie laua äärde valmistama. Asi nägi välja selline, et laua peal oli suur-suur juustukera (diameeter ca 50cm), sinna peale visati põlevat konjakit ja kraabiti niimoodi juustu lahti, siis visati spagetid ka peale ja segati kõik kokku - serveerides lisati veel trühvlit. Maitses hästi, aga kogus oleks võinud vähe korralikum olla. Edasi läksid kutid (kaks tükki peale sünnipäeva lapse ja Arvi) teatrisse, aga kuna ma otsustasin keelebarjääri tõttu selle vahele jätta, siis ma tegin kodus väikese õppimispausi. Ühinesin poistega juba hiljem Potsdamer Platzil, kui läksime koos Adagio klubisse. Seal oli parajasti ühe raadiokanali sünnipäevapidu ja lasti päris mõnusat muusikat. Tantsisime kõvasti ja... ja no kui enam ei jõudnud, siis läksime ära koju tuttu.

Aga üks teine tore pidu oli ka - koos mu töökaaslastega. Ma ei ootanud sellist üldse midagi erilist, sest pidime minema lihtsalt koos õhtust sööma ja oli neljapäeva õhtu, mitte nädalavahetus. Juba söömas oli tegelt hästi tore - tellisime meie laua otsaga kamba peale erinevaid sushisid ja mina mitte kõige suurema riisi fännina nautisin ka neid täiega, sest no nii hästi maitsesid. Sarah ja Anke rääkisid, et kuidas nad ikka igal nädalavahetusel väljas käivad ja et Berliinis ikka nii palju pidusid jne... Siis tuli küll natuke masekas, et mul siin päris selliseid sõpru ei ole... Aga see selleks. Õhtusöögilt edasi läksime Amano baari, kus jõime maasika-mojito'sid - ülihead! Ja siis edasi ühte baari, kus tegime veel mõned kokteilid ja shotid ja jutustasime niisama. Lothar ütles mulle seal olles saladuskatte all, et ta saab teist korda isaks ja ma olin rõõmust (ja ilmselt avaldas ka rumm mõju) pisarates. Mul on tast jäänud mulje kui hästi armastavast ja hoolivast isast ja uudis, et ta saab veel ühe lapse oli nii liigutav. Ammu polnud juhtunud sellist asja, et ma oleks liiga purjus pea pärast peolt ära koju läinud - seekord aga juhtus. Üks hetk oli tunne, et sai liiga palju ja nii saigi takso võetud ja ära koju sõidetud. Reede hommikul olin ma otseloomikult esimene, kes hommikul (ikka veel purjus peaga) kontoris oli ja läks mitu head tundi, kui järgmised vaikselt jõudma hakkasid. Väga-väga-väga raske oli see reede. Ei jõudnud oodata, millal see ükskord läbi saab.

Aga lõpuks sai. Lootus kiiresti koju jõuda kadus sellega, et bussi peale tuli miljon inimest ja see liikus nagu tigu. Tund aega vähemalt läks kindlasti koju jõudmisega. Koju jõudes keerasin kohe magama. Kella 9 ajal vist tegin jälle silma lahti, et ära otsustada, kas minna õhtul Chase & Status kontserdile või mitte. Kuna mulle nende lood väga meeldivad, siis otsustasime ikkagi minna. Läksime autoga, kuna ma otseloomulikult ei tahtnud enam alkoholiga kokku puutuda. Kontsert oli kahjuks vähe mage. Esiteks oli muusika liiga vaikne - kui DnB'd kuulata, siis peab bass ikka selline olema, mis seest värisema võtab, aga no ei võtnud. Ja teiseks häiris mind see, et oli täiesti võimatult kitsas ja purjus jorsid tõukisid ja tallusid koguaeg. Oleks hea meelega tantsinud, aga no ei olnud ruumi... Aga samas ma ei kahetse ka, et käisin, muusika kui selline mulle väga meeldis.

Üks korteri pidu oli ka vahepeal - Anna ja Borissi sünnipäev ja soolaleiva pidu. Nende uus korter on jõhkralt suur ja eriti kõrgete lagedega. Ja maksab ka kaks korda rohkem kui meie oma. Pidu ise polnud väga miskit erilist... või no siis võib-olla see, et dresscode oli jooksupüksid - et kõik ennast mugavalt tunneks. Ma olin kainekas ja igavlesin suht niisama kogu aja. Kuna mul oli Arvi kursakate seltskonnast natuke siiber, siis läkski järgmisele peole, Söreni sünnipäevale, Arvi juba üksi ja ma nautisin kodus passimist ja ei midagi tegemist.

Vahepeal juhtus ka veel selline asi, et registreerisime ennast järgmise aasta Berliini maratonile. Oleme juba jooksmas ka käinud (nii kaua kuni õppimisega väga kiireks läks ja mul köha tuli). Töö juures olid kõik positiivselt üllatunud, kui kuulsid, et osa võtan sellest. Ja sain teada, et mu boss Tom on ka seda kunagi jooksnud koos kogu oma perega. Püüan ettevalmistust igal juhul tõsiselt võtta ja lihtsalt niisama surema sinna minna ei tahaks. Kuigi noh, surnud olen ma pärast seda nii või naa. Jaa... ja kuigi ma ühtegi poodi füüsiliselt jõudnud ei ole, siis olen sellegipoolest talvemantli ja kolme paari jalanõude võrra rikkam - nimelt siis šoppasin Zalando internetipoes. Tellisin tegelt palju rohkem asju, aga kuna kõik riided olid nii suured (kuigi tellisin S'i) või lihtsalt ei meeldinud, siis saatsin kõik ülejäänud tagasi. Aga need asjad, mis jäid, nende üle on mul küll väga hea meel. Said head asjad. Mul polnudki nagu väga enam jalanõusid, mis vett läbi ei laseks.

Ja lõpuks siis nüüd sinna hetke, kus eelmine kord pooleli jäin - Kiku ja Rauli külaskäik oktoobri alguses. Õppimise jätsin mina koguks pooleteiseks nädalaks pooleli ja nautisin kodus ühiseid õhtuid lauamängudega. Välja sööma jõudsime vist ainult ühel õhtul ning üks kord päevasel ajal saime veel minu kandis kokku kiireks pärastlõunaseks kohviks. Kuna kolmas oktoober oli siin vaba päev ja ilus ilm ka, siis mõtlesime, et läheks koos spaasse - palusin veel Arvil järgi vaadata, et kas see koht on ikka lahti, muidu sõidame ilma asjata 100km maha. Pakkisime juba asjad kokku ja olime autoga tankimas kui küsisin Arvilt, et 'on siis lahti, jah?' mille peale ta ütles, et kodulehel ei olnud midagi kirjas, aga et ta võttis kontakttelefoni sealt ja helistab. Keegi muidugi vastu ei võtnud ja infoliini tädi ka ei osanuid midagi arvata. Kuna olime juba sama kiirtee peal, mis viib Potsdami, siis tegime plaanis kiired muutused ja viisime Kiku-Rauli hoopis Potsdami peale jalutama.

Joogat tegime ka Kiku juhendamisel, mahtusime kuidagi meie väiksesse elamisse kolmekesi kõrvuti tegema küll. Endale üllatuseks suutsin isegi natuke pea peal seista. Polnud kunagi varem proovinud. Aga kindlasti oli asi ka väga heas ja innustavas joogaõpetajas :). Kuigi tegin Kiku joogaõpetaja konspektist endale ka koopiaid, siis tegelikult ei olegi pärast ise enam kordagi joogat ette võtnud. Arvi küll vahest seisab pea peal ja teeb muid harjutusi, aga ma pole mitte midagi liigutanud. Rauli ja Kikuga käisime ühel õhtul Ewert and the Two Dragons'i kontserdil ühes väikses ööklubis. Ma polnud neid kunagi õieti varem kuulnud. Siis, kui Vabaduse Laulu tagantjärgi kuulasin, siis kuulsin neid esimest korda. Aga sellest piisas, et rohkem tahta. Mulle meeldis kontsert väga, laivis olid laulud kuidagi eriti võimsad. Eriti mõned kohad, mida nad mitmehäälselt tegid. Kikule ja Raulile meeldis vist soojendusbänd isegi rohkem, mis oli vähe meloodilisem, nime kahjuks enam ei mäleta... Mis siis veel... ahjaa - lisaks joogale tõi Kiku meile ka kitšerii (pole õrna aimugi, kuidas seda õigesti kirjutada) ja ahjujuurikad, mille eest suur-suur aitäh! Teeme mõlemat ikka aeg-ajalt ja maitsevad väga head. Seda nagu täpselt ei mäleta, et mis päeval nad ära läksid, aga igal juhul oli nende järgmine sihtpunkt Mallorca. Ja me jäime Berliini kadestama... ja õppima.

Aga nüüd siis jälle tagasi käesolevasse hetke. Natuke veel tööuudiseid, et Amsterdami kontori jaoks sai pangakonto tehtud ja Thomas tegi täna aktsiakapitali ülekande ka ära, mis tähendab, et varsti peaks asutamisega lõpusirgele jõudma. Pariisi lendavad mõlemad Tomid neljapäeval, et seal konto ära avada ja siis oleme seal ka valmis. Tohutult auru võtab ikka kogu see asjaajamine ja kuigi meil nüüd see kasutajaliides (user interface) täitsa toimib juba ja ma klientidele raporteid enam tegema ei pea, siis meil neid kliente on nii palju praeguseks, et juba see hommikune põhiraporti kokkupanek võtab mul 2-3 tundi ära. Töötasingi enne Varssavisse minekut uue faili kallal, mis võtaks valemitega kõik algandmed, et ma ise ei peaks enam praktiliselt midagi tegema. Kahekordseid vlookup'e ja muid põnevaid funktsioone avastada oli nii tore. Excel on ikka mul suur sõber. Detsembrist peaks meil siis alustama kaks uut inimest - prantsuse tüdruk Mariene ja saksa-vene poiss Boriss. Meil kontoris ühtegi vaba lauda pole, nii et ma ei tea, kus nad istuma hakkavad, aga no ju on selle peale mõeldud. Töölt veel nii palju, et 9ndal tulevad kõik müügimehed kolmest tütrest Berliini workshopile ja õhtuks on planeeritud ühine õhtusöök ja muu meelelahutus ka - ootan juba pikisilmi, sest eelmine kord oli nii tore. Ja seekord loen korralikumalt, et mitu rummikoksi ma joonud olen :P.

Pilte meil ka ilmselt on, aga pole neid veel üles saanud ja ilmselt läheb paar päeva, enne kui sellega valmis saan. Aga varsti võite juba kiikama minna küll. Ja lõpetuseks veel, et sain bossuga oma puhkusepäevad ka ära kinnitatud ja plaanime Eestis olla 19-29 (võibolla 30) detsember. Ostsin juba 19. detsembri õhtuks Vanemuisesse 'Laula mu laulu' kontserdile piletid ja kuulsin Arvi ema käest, et 22.-l lähme kõik Mary Poppinsit vaatama. Tahaks Eesti kultuuri ja muusikat maksimaalselt endasse ammutada, nii et kui teil peaks mingeid toredaid ideid-pakkumisi olema, siis olen üks suur kõrv. Püüan enne Eestisse tulekut veel kiirelt ühe postituse ka teha.

Seniks kallid ja sauks!

28. Vananaiste suvi

2011-09-16T04:38:00.001-07:00

Hei-hei. Kuigi viimasest postitusest on möödas terve kuu, siis väga pikka lugu kirjutama ei hakanud. Pääsete kiirelt :P.

Alustan 28. augusti, pühapäevaga, kui läksime koos Kaiega Dresdeni lähedal olevaid mägesid kaema (Sächsische Schweiz). Startisime küll üsna vara hommikul, kuid kuna tee oli pikk ning vahele tuli ka teetöid, ekslemist ja kaardi ostmine, j6udsime alles pärastl6unal mäkke. Osa teed oli selles m6ttes vähe m6ttetu, et oli metsa sees, aga kui 6igetesse kohtadesse välja j6udsime, oli vaade super (vaadake ise piltide pealt järgi). Ilm oli okeika ja tore oli see, et saime Kaiega k6vasti jutustatud. Käisime pärast ca 4-tunnist ringitatsamist söömas ja siis tagasi Berliini poole. Nagu siin kandis tihtipeale juhtub, läheb kuskile minemiseks-tulemiseks rohkem aega kui üritus ise kestab...

Ühel septembri nädalavahetuse päeval otsustasime l6puks ära, mida CIMA eksamitega ette v6tame. Nimelt siis teeme m6lemad 2 eksamit – kaks Financial Management’i eksamit. Miinuspool on see, et need eksamid on ühel päeval ja ilmselt on teise eksami ajaks juhe ikka päris koos. Positiivne on see, et eksami teemad kattuvad osaliselt, nii et ühe 6ppimine peaks teist toetama ja vastupidi. Lisaks on seal teemad, millega suht tuttavad juba oleme. Ainult maksude osa on ilmselt uus. Eksamid toimuvad 24. novembril ning lähme neid Varssavisse tegema. Mulle makstakse töö juurest veel rongipiletid ka kinni, et seal reedel (25ndal) Varssavi kontoris nats tööd teeksin. Ööbime ka muidu Varssavi kontoris, seal on üks tuba, kus on lahtikäiv diivan sees. Nii et kulude poolest tuleb seekord üsna kokkuhoidlik käik.

Oleme otsast juba 6ppima ka hakanud ja esimene teooria-õpik ongi praeguseks juba läbi käidud. Ja graafik on ka tehtud, et nädalas peaks vähemalt 20h 6ppimise peale panema, et 100h eksami kohta kokku 6pitud saaks. Siit ka siis vabandan ette, et ei j6ua enam nii pikki-p6hjalikke postitusi teha veel mõnda aega. Ja ega kui koguaeg 6ppida, siis polegi millestki kirjutada niikuinii ;).

Aga m6ned juhtumised-sündmusest viimastest nädalatest veel. Eelmises postituses mainitud palgaläbirääkimised said mul nüüd tehtud. Sain palgalisa juba septembrist ning aasta pärast peaks palk kahekordne olema v6rreldes algsega. Plaan sai nii pikalt ette tehtud sellepärast, et mulle motivatsiooni tekitada. Et ma kuskile ära ei tahaks minna. Ja ausalt öeldes ootan seda 2012. aasta septembrit küll juba. Eestis sellist palka juba ei saaks... Eriti veel nüüd, kus Eesti Kreekale maha müüdi, ei julgekski tagasi tulla :P. Ah jah, ja tiitel peaks mul olema nüüdsest Manager Finance & Sales Operations. Esimesest poolest saan ma aru, aga teine on vähe keerulisem. A no mida pikem, seda uhkem vist. Nii et las olla ;).

Ühel nädalavahetusel käisime ilutulestiku võistlust vaatamas olümpiastaadionil. Võistles kolm riiki ja ei jäänudki ootama, et kes võitis, aga Venemaa ilutulestik oli kõige ägedam. Kõik kestsid siis miski 20 minutit vast või nii ja olid nagu muusikasse tehtud etendused. Igal juhul siis väga äge oli.

Rääkisin üks päev Karitaga juttu (PwC personaliosakonnast), kes rääkis, et pani Monika Tuviga klubis tantsu ja sai kutse tantsutrennidesse. See tekitas mus suure-suure kadeduse ja igatsuse tantsimise järgi. Asusin siis taas kord netti surfama, et m6ni sobiv tantsutrenn leida. Isegi ühe klubi leidsin, kus tunduvad olevat head treenerid, palju valikuid ja hind mitte k6ige nöörivam. V6tsin isegi üks kord juba trenniriided hommikul tööleminnes kaasa, aga päeval tuli selline väss peale, et pärast tööpäeva l6ppu ei suutnud unistada muust kui koju lebotama minekust. Kokkuv6ttes ei olegi ma sinna veel kordagi j6udnud. Praegune plaan on proovida uuesti oktoobris, sest siis on mul jooga- ja sportiklubi pilet läbi ja peaks olema aega uuteks tegemisteks. Joogas oleme nüüd korralikult igal kolmapäeval läinud, teise spordiklubi kaardi käisime lõpuni ära.

Ilmaga on siin septembris päris hästi olnud. Olen praktiliselt iga päev rattaga tööl käinud ja naudin seda täiega. Ühel nädalavahetusel oli nii superilus rannailm, et ega polnudki muud teha, kui randa minna. Kuna Kaie avaldas soovi rattaga minna, siis leppisime aja ja koha kokku ja läksimegi juba 6ue, kui Arvi avastas, et tal on esikumm täiesti tühi. Kärutasime ta ratta siis bentsukasse ja pumpasime kummi täis, aga see vajus jälle kohe uuesti tühjaks. Pumpasime veel ühe korra ja viisime ratta koju tagasi (igaks juhuks ei tahtnud sellega 20km-st s6itu ette v6tta). Mina siis läksin koos Kaiega ratastega ning Arvi tuli hiljem autoga järgi ja v6ttis kursavenna Thomase ka kaasa. Rattas6it Wannseele Kaie seltskonnas oli m6nus. Rand oli ka endiselt m6nus, selle suve viimane rand ja ujumine. 6htul oli meil Kaiega kokku lepitud, et teeme l6puks ometi ühe tüdrukute 6htu ära, aga viidates oma väsimusele piirdusime ainult 6htusöögiga ja no ei 6nnestunud mul teda ümber veenda, et klubitama minna.

Ühel reedel septembis kutsusime s6pru enda juurde peole. Tuli 4 inimest, mängisime Wiid, tegime piipu, kokteile ja... ja siis läksime ühte kluppi IKEA juures, mida Christian soovitas. Kluppi j6udsime vist alles kella 3 paiku, nii et väss oli juba märkimisväärne selleks ajaks. Aga muss oli m6nus, kui üks kutt poleks oma ligitikkumisega mu tuju ära rikkunud, siis oleks 6htu veel toredam olnud, aga noh, järgmine kord jälle.

Töö juurest ka uudist nii palju, et oktoobrist peaks siis alustama üks Argentiina IT- poiss (ma seni arvasin, et ta on hoopis brasiillane), Belgia müügipoiss ja... ja Poola ettev6ttes veel üks poolakast müügimees ja kui ühe Egiptuse IT-poisiga tööload tehtud saama, siis ta tuleb ka siia meile. Poolas on ettev6te asutatud, raamatupidamisteenuse pakkuja valitud, tegemisele lähevad järgmisena Pariisi ja Amsterdami kontorid :). Tööpäevad on üsna sisukad olnud, eriti just tänu laienemisele. Saime just serverid USA-s tööle ja uuest kuust oleme globaalsed - alustame ühe kliendiga Lõuna-Ameerikas.

Pühapäeval, 25. septembril oli Berliinis maraton. Üks mu Tartu kursavend, Tõnis, oli ka seda jooksma tulnud. Saime juba laupäeval enne maratoni kokku ja käisime lõunat söömas (pastat maratoonarile otseloomulikult :P) ja pärast maratoni teisipäeval saime ka lõunaks kokku, tore oli vaadata, kui vaevaliselt ta siis liikus ;). Aga maratoni ennast käisime ka vaatamas kuna see läks meie majast väga lähedalt mööda. Passisime enda kandis ca tund aega ja siis võtsime rattad ja läksime Brandenburgi väravate juurde finishit vaatama. Ilm oli mõnna, nii et jooksjatel vedas täiega. Maratoni võitis Makau uue maailmarekordiga. Tekkis juba tasakesi endal ka mõte, et peaks järgmisel aastal osa võtma. Et kui juba siin elab, siis võiks ju nagu osa võtta. Ja oleks rohkem motivatsiooni jooksmas ka käia.

Käesolev nädalavahetus (kui Eestis septembri kuumarekord tuli) on siiani hästi mõnus olnud. Reedel tuli Arvi mulle töö juurde vastu rattaga, läksime jõe äärde pikutama ja Arvil olid vein ja viinamarjad kaasas. Jõe ääres mängis üks kutt kitarri ja laulis, palju teisi inimesi lebotas ka väljas ja nautis ilusat ilma. Laupäevaks (tänaseks) jätkus ka superilusat ilma, käisime hommikul vara pesumajas, siis jätsime IKEA'sse 100 euri (ostsime koju igast majapidamisvärke juurde, sealhulgas mõnusa lõhnaga teeküünlaid vist järgmiseks kaheks aastaks vähemalt :P), siis võtsime jõe ääres ca 3h päikest ja lahendasime ülesandeid. Nüüd õhtul tegime süüa ja koristasime ja ootame hetkel Kikut, kes on Poolast siiapoole teel. Nimelt siis tulevad nad Rauliga meile külla, aga Raul peaks pühapäeva õhtu poole jõudma Eestist. Kiku käis Poolas kuuajasel joogatreeneri koolitusel, ilmselt saame nüüd nädal aega joogat kõvasti teha :).

Rohkem nagu polegi miskit erilist juhtunud. Esmaspäev on siin riigipüha, nii et saab Rauli-Kikuga kuskile minna ja... ja lihtsalt puhata natuke rohkem, mis kulub täiega ära. Ah jah, täitsin täna ikkagi lõpuks selle raadiomaksu ankeedi ka ära. Et otsustasin, et siis midagi peaks ikkagi maksma, et vaatan, kas läheb läbi see, et lihtsalt ühe raadio sinna deklareerin. Kuigi täiesti rumal on maksta millegi eest, mida sa reaalselt ei tarbi. Aga sama hästi võib ka öelda, et maksan iga kuu sotskindlustust, aga pole siia tulekust saati ühtegi arsti isegi kaugelt näinud... Nii et jah...

Üks naljakas asi Berliinist veel lõppu – nimelt siin kiirabiautode signaal vahetab helistikku. See viiuu-viiuu on k6igepealt ühes helistikus m6ned korrad ja siis muutub kõrgemaks ja madalamaks. Väga lõbus kuulata.

Vaadake siis meie mäe-pilte ja muid pilte ja järgmine kord kirjutan ilmselt jälle ca kuu pärast.

27. Veel kaugeid kalleid külalisi :)

2011-08-17T05:29:00.000-07:00

Hei-hei!

Tunnistan kohe alguses ausalt üles, et olen purulaisk olnud ja üldse-üldse pole viitsind kirjutada midagi. Kuigi materjali on, millest kirjutada võiks. Peale laiskuse leiaks ka muidugi teisi põhjuseid, mida tuua, a no mis ma siin ikka vingerdan. Püüan oma viimase aja tähtsamad teod ja mõtted ritta laduda.

Eelmise postituse viimasest l6igust pühapäeva kohta ja välja üks asi. Üks mitte väga tore asi. Nimelt, ilmselt hommikusöögi ajal v6i nii, kuulsime lahtisest köögi aknast üle sisehoovi kostuvat südant l6hestavat naisterahva karjumist. Jooksime siis akna peale vaatama, et kas midagi näha on, aga näha oli ainult teisi mures naabreid sama moodi akna peal. Jube tahtmine oli politseid kutsuda, aga no mis sa neile ütled... et kuskil üle sisehoovi naabermaja korteris keegi karjub. Ja no mitte vähe ei karjunud. Arvi kirjeldas seda kui "jala otsast saagimist".Taustal oli kuulda ka mehe häält, aga see ei tundunud agressiivne. Ja naine lihtsalt karjus, aga ei hüüdnud appi. Seisime seal siis n6utult ja abitult ja 6nneks kuulsime varsti sireene. M6tlesin pärast hiljem, et kui mul näiteks keegi väga lähedane inimene sureks, siis ma ilmselt karjuks ka samamoodi, et lihtsalt karjuks ja nutaks, aga mitte appi. Et äkki on selle vaese naise endaga ikkagi k6ik korras.

Üks teistsugune, aga ka kahjuks mitte positiivse asi, mis juhtunud on vahepeal, on see, et sain kirja ühelt ametilt, kes kogub raadio- ja telekamaksu. Taustaks siis nii palju, et siinsed riiklikud raadio- ja telekanalid ei saa raha mitte otse riigieelarvest, vaid seda kogub mingi eraldi asutus ja ainult nende käest, kellel raadio ja/v6i telekas on. Teleka omamine on siin aga muuseas inimeste p6hi6igus, sest k6ik peavad omama informatsiooni poliitilise arvamuse kujundamiseks. Ja kui sul raha pole teleka ostmiseks, siis riik ostab sulle. No p6him6tteliselt pole nagu asjal midagi viga onju. Aga. See maks on lihtsalt üle m6istuse k6rge. Raadio eest (raadio kodus, telefoni sees v6i autos) on tasu ca 6€ kuus ja teleka eest (telekas v6i internetiühendusega arvuti) ca 20€ kuus. Aastas teeb see siis kokku üle 300€. Eriti irooniline on see, et meil on vana 50€-ne telekas, mis ühtegi kanalit ei näita (kasutame seda ainult Wii mängimiseks) ja isegi kui meil kanalid oleks (vanas korteris ju olid), siis me niikuinii üldse-üldse telekat ei vaata. Ja pealegi isegi kui ma midagi vaadata tahaks, siis mai saa ju aru, mis nad seal räägivad :P. Kogu asja juures on veel üks aga. Kuigi maks peaks nagu kohustuslik olema, siis inimesed ümberringi räägivad, et nad v6ivad küll koju kirju saata (et sa märgiksid ära mis tehnika sul on ja paneksid kontonumbri ka juurde) ja ukse taha kopsima ja kontrollima ka tulla, aga sa ei pea neid sisse laskma. Ja niimoodi siis saab maksu vältida :). Olen k6vasti maad uurinud, et kes maksab ja palju maksab ja sain teada, et mu töökaaslane Lothar on neid 12 aastat vältida suutnud. Ma olen praeguseks 2 kirja saanud ja olen ka seda meelt, et püüan neid vältida. V66rad me p6him6tteliselt niikuinii alt uksest ega ammugi ülevalt sisse ei lase. Vaatab, mis sellest asjast saab.

Poliitilise arvamuse kujundamisest veel nii palju, et me saime Arviga kutsed Berliini kohaliku omavalitsuse valimistele. Ma ei tea 6ieti ühtegi parteid ega poliitikut siin, nii et m6tlengi praegu, kas peaks natuke uurima ja valima minema v6i mitte. Valimiskampaania tundub siin tänavapilti vaadates üsna tagasihoidlik, k6ik plakatid on suht pisikesed ja sisaldavad ainult kandidaadi näopilti ja partei nime. Suuri loosungeid ja lubadusi v6i kesikute moodi teiste mahategemist näinud pole. Ühe plakati peal nägime Siim Kallast ca 20 aasta pärast :). Seda s6braliku väljanägemisega onu v6iks isegi valima minna :P.

Aga nüüd siis ajas ca kolm nädalat tagasi augusti algusesse.

Esmaspäeva pärastl6unal saabusid minu ja Arvi ema ning mu ema kolleeg ja s6brants Maris. Arvi käis neil lennujaamas vastas ja viis kohustuslikkus korras kohe meie kodu juurde j6udes dönerit sööma. Kui 6igesti meeles on, siis liikusid nad edasi parlamendi hooneid uudistama. Kuigi mul oli tööl maru tihe ja kiire päev, siis 6nnestus nende jalutuskäiguga ca kella 6 ajal ühineda. Tulime, nagu ikka, Brandenburgi väravatest mööda, siis mööda Unter den Lindenit, korraks tuli väike vihmasabin, mille ajal olime autopoodides, siis edasi Gedarmenmarkt, Humbolti ülikool, linnaooper, muuseumisaar, Berliini toomkirik ja Alexanderplatz. Sööma oli algselt m6te minna Hackescher Markti juurde, aga j6udsime taas kord välja hoopiski oma lemmikusse India restosse kana sööma ja Mango Colada kokteile jooma.

Kuna mul Berliini vaatamisväärsuste kohta just liiga palju teadmisi ei olnud, siis ostsin ühe turismiraamatu ja olen selle nüüdseks läbi lugenud ja hakkan tagantjärgi jutustama, et mis asjad need siis ikka olid, kuhu me oma külalised vedasime.

Pearongijaam - ehitati 11 aastat, avati 2006; rongiliiklus on seal kahel korrusel + veel kolm korrust ärisid/poode. Plaaniti ehitada isegi suuremana, aga aeg ja raha said otsa.

Riigi hooned - 1991. aastal koliti pealinn Bonnist tagasi Berliini, siis ehitati ruumid kantslerile ja muudele ametnikele; Riigipäeva hoone sai nurgakivi 1884. aastal, valmis 10 aastaga; selleks ajaks oli juhtimine üle läinud Kaiser Wilhelm I-se pojale (kes kandis numbrit II), kellele maja absoluudselt ei meeldinud; sõjas tehti see maatasa ning ehitati uuesti üles 1961-1971. 1916. aastal pandi majale silt "Saksa inimestele", 1918. aastal kuulutati seal välja Weimari vabariik, 1933. aastal oli seal tulekahju, mis sillutas tee natsionaalsotsialistidele ning 1945. aastal tõmbasid vene sõdurid selle katusele punase lipu. Berliini müür muideks jooksis täpselt selle maja tagant läbi.

Võidusammas Siegessäule - ehitati 1864-1873 Prussia võidu pärast Saksa-Taani sõjas; kuju kujutab võidu jumalanna Victoriat. Kutsutakse Kuldseks Elsaks ning algselt oli kuju riigipäeva hoone ees.

Holokausti mälestusmärk - koosneb 2711-st betoonblokist ja on ehitatud 6 miljoni mõrvatud juudi mälestuseks; võtab enda alla 19.000 m2; arhitekt soovis sellega tekitada põhjendamatuse (groundlessness), ebastabiilsuse ja orientatsioonikaotuse tunnet.

Brandenburgi väravad - 14 linnaväravast viimane; ehitati 1788-1791.

Unter den Linden - viib Brandenburgi väravatest linnalossini (mida siis praegu ehitakse) ja selle äärde jääb palju tähtsaid ehitisi; 1647. aastal lasi kuningas sinna äärde kuues reas pärnapuid istutada, mis viisid linnalossist Tierpark'ini välja.

Gedarmenmarkt - koosneb Prantsuse ja Saksa katedraalist ning nende vahel olevast kontserdimajast; sai nime "Gens d'Armes" järgi, mis tähendas Sõdur Kuningas (Friedrich Wilhelm I).

Humbolti ülikool - ehitati 1748-1753 prints Henry'le lossiks; Wilhelm von Humbolti pealekäimisel anti maja 1809. aastal ülikoolile.

Raamatute põletamise mälestusmärk - kujutab endast maa alla ehitatud tühje riiuleid ning mälestab natside poolt 1933. aastal põletatud 20.000 raamatut. Olid ikka matsid.

Linnaooper - ehitati 1741-1743; maailmasõjas tehti maatasa ja ehitati uuesti üles 1952-1955. Berliinis on kokku 3 ooperimaja ja 31 teatrit.

Sõjaohvtite mälestusmärk - 100 aastat pidasid seal sõjaväelased vahti, aga 1931. aastal tehti sellest I MS ohvrite mälestusmärk; sõjas sai pommitada ja taastati, praegu on seal sees kuju "Ema ja ta surnud poeg".

Saksa Ajaloomuuseum - ehitati 1695 ning aastani 1875 oli relvalaoks, 1944. aasta sai sellest suurima väljapanekuga relvamuuseum Euroopas ning praeguseks on seal Saksa Ajaloomuuseum.

Linnalossi ülesehitamine - oli kuningalossiks aastatel 1701-1918, lõplikult sai valmis 18. sajandi keskel; vabariigi tekkimisel sai sellest muuseum; venkud lasid selle pärast maailmasõda, aastal 1950, õhku, öeldes, et see on "ajalooline pürgi". Sel aastal sai lossi taastamise plaan rohelise tule, kokku peaks projekt maksma 590 miljonit eurot ning loss peaks valmis olema 2018. aasta alguseks.

berliini katedraal - ehitati 1894-1905; II MS ajal sa kõvasti kahjustada ning alles 1975 hakati seda restaureerima, millega saadi valmis 1993.

Muuseumisaar - juba 5 muuseumihoonet ise on kunstitükid; Pergamoni muuseumi külastab aastas miljon inimest.

Punane reakoja maja -nimetus tuleb punastest tellistest, ehitati 1861-1869; torn on 74 meetri kõrgune; sai II MS kahjustada ning taastati kiirelt; alates 1991. aastast töötab seal linnavalitsus.

Alexanderplatz - plats sai 1805. aastal nime Alexander I külastuse järel; kunagi oli seal turu- ja paraadide plats, 1960ndatel taastati jalakäijate alaks.

Teletorn - kannab hüüdnime Alex, 368 meetrit kõrge, valmis 3. oktoober 1969, see pidi näitama sotsialismi hiilgust ja Ida paremat tulevikku; iga aasta külastab seda rohkem kui miljon turisti. Lift sõidab üles 40 sekundit.

Hackescher Höfe - suurim suletud/ühendatud sisehoovide ala Saksamaal; praegu koosneb kaheksast sisehoovist, kus on ettevõtted, kultuuriasutused, korterid, baarid, restod, klubid, poed.

Veel mõned huvitavad faktid:

Sellest hetkest kui müür 1989. aastal alla tuli, on ligi pool originaal-elanikkonnast linnast lahkunud ja umbes sama palju uusi kodanikke on mujalt asemele tulnud.

Berliini ala on suur ning umbes kolmandik linnast on üldse arendamata; linnast võib leida näiteks ka farmereid :).

1860. aastal oli Berliin ainult 1,2% sellest alast, millel ta praegu on.

Berliinis on kokku 170 muuseumi.

Berliini sümbol on karu, esimene märk sellest on leitud aastast 1280. Karu kasutati ka Berliini olümpiamängude sümbolina. Naljatades peetakse karu kõrval teiseks sümboliks buldooserit, sest terve linn on üles kaevatud.

Berliinlaste poolt on leiutatud näiteks šampoon, juukselakk, ja kuidas saada roosuhkrut.

Berlin-Lichtefelde tõusul tegid lennukatseid vennad Lilienthalid.

Berliini müüri ajal olid metrood ikkagi käigus, aga kuna nad sõitsid mõlemast alast läbi, siis osad peatused olid väljumiseks suletud (ehk kui läksid Lääne poolt peale, siis sõitsid Ida peatused peatumata läbi ja jõudsid sinna Lääne poole peatusesse, kuhu vaja); neid tühje peatusi kutsuti kummitus-jaamadeks.

Teisipäeval oli ilus ilm ja algse muuseumiplaani asemel võeti plaani hoopiski loomaaed. Sama plaan oli aga ka paljudel teisel, nii et nad said järjekorras peaaegu tund aega oodata (ma ise olin tööl). Umbes kella 4 paiku ühinesin nendega ja läksime ühte Itaalia restosse. Arvi ema on väljas söömiseks üsna keeruliste toitumisharjumuste peal, aga suutsime talle ühe salati tellida, mis kokkuvõttes, tuli välja, oli nii vürtsine, et ikka sai halvasti valitud. Järgmine peatus oli meil botaanikaaed. Väga suur ja ilus ja mõnus. Kuna see väga kaua lahti enam polnud, siis tegime kiired tiirud, aga suuri kaktuseid imetlesime selllegipoolest suht pikalt. Õhtul kodus mängisime Wiid - poksisime, kanuutasime, tegime suusahüppeid, lasime vibu - ja kõrvale ampsasime juustu ja rüüpasime Rieslingut.

Loomaaed - Saksamaa vanim loomaaed (1844); 16.000 looma, 1.500 liiki (+ akvaariumi osas veel 10.000 looma); II MS-s jäi 3.700-st loomast ellu ainult 91; räägitakse, et II MS esimene ohver Berliinis oli loomaias olnud elevant... Aastas külastab loomaaeda ca 3 miljonit inimest. Katab 35 hektarit.

Botaanikaaed - Aafrikas kolooniaid omanud maad olid kohustatud põllumajandslikke vilju uurima, see andis alguse botaanikaaedadele; praegu on seal 22.000 liiki taimi ning see paneb aia maailma kolme kõige tähtsama botaanikaaia hulka; loodi vahemikus 1897-1910; katab 43 hektarit.

Kuna ka kolmapäevaks oli oodata ilusat ilma, aga nädala lõpu poole pigem mitte, siis võtsime ette Potsdami linna ja losside külastamise (sest seal peab koguaeg õues olema). Tegin hommikul kiire tiiru tööle ja ca 11.30 startisime Potsdami poole. Jätsime auto Sanssouci lähedale ja esimene peatus oligi siis põhilossi juures. Jalutuskäik viis meid edasi läbi Sitsiilia aia Orangerie juurde (lillepeenarde asemel on ilusad aedviljapeenrad), siis New Palace ja Potsdami ülikool, Charlottenhofi loss, Roman Baths, Hiina teemaja ning sealt jalutasime juba linna poole. Läksime läbi Brandenburgi väravate jalakäijate tänavale ja natukese vaeva nägemisega leidsime sobiva söögikoha. Siis läks Arvi auto järele ja me jäime jalakäijate tsooni shoppama. Käisime ka Kaisersist läbi, et natuke jooke osta ja suudndusime edasi randa, mis asus Tegeler'i järve ääres. Tegemist oli tasulise rannaga, mis just väga fäänsi ei olnud, aga külje mahakeeramiseks sobis küll. Kui varba vette olin pannud, siis tuli väga kiirelt otsus, et mina küll ujuma ei lähe, aga kuidagi suutsin ennast ikkagi sisse ära vedada. Kõik teised peale minu soojalembese ema ühinesid ka. Tagasi kuiva maa peale jõudes hakkas võitlus herilastega, kes kõik meie magusate Balao jookide järgi keelt limpsasid. Ilmselgelt jäime meie võitluses peale. Tagasimines tegime veel peatuse Babelsbergi lossi juures, kust avanes superäge vaade jõe peale ja päikeseloojanguga oli vaade veel ilusam. Koju jõudsime piisavalt hilja, et mitte midagi asjalikku enam ette võtta.

Sanssouci loss - ehitati Frederik Suurele suvelossiks, kus ta saaks rahulikult lõõgastuda, lossi nimi tõlkes tähendabki "muretu", valmis aastal 1748 ning lossis peatus Voltaire aastatel 1750-53 kui kuninga hea sõber.

Orangery loss - ehitati 1851-60 Rooma Villa Medici järgi selleks, et seal hoida troopilisi taimi. Osa ruume seal sees on venepärased, sest seal peatus Vene tsaari perekond. Lisaks on üks ruum, mis on täis Rafaeli maale.

New Palace - ehitati Frederik Suure poolt pärast 7-aastast sõda, et näidata, et Prussia on endiselt heas majanduslikus seisus isegi pärast sõda (piltide pealt tunduvad toad seest ka hästi kihvtid, nii et järgmised külalised veame sinna sisse ka).

Brandenburgi väravad - 1770 sai valmis

Babelsbergi loss - nagu keskaegne loss, ehitati 1834-35 Kaiser Wilhelm I-le

Neljapäeval olin mina terve päeva kinni, nii et Arvi võttis nendega ette retke muuseumisaarel. Ainult lõunaks saime kokku, kui ostsin 5 karpi nuudlirooga kaasa ning istusime toomkiriku ette muruplatsile maha neid sööma. Kella 5 paiku tulid meile töö juurde 3 Google'i inimest (me oleme päris pirakad Google'i kliendid), ja käis presentatsioonide vahetamine (mina sellel ei osalenud). Edasi võeti taksod ja Google viis kogu meie kollektiivi jõe peale laevaga s6itma. Laeva peal olid söögid ja joogid ja... mis seals ikka, lasime heal maitsta ja nautisime 4 tundi kestnud laevasõidu ajal vaadet. Mingi hetk Arvile helistades sain teada, et muuseumidega on nüüd ühel pool ja mindi Potsdamer Platzile ning vihma tõttu Arkadenisse shoppama. Koju j6udsime enam-vähem samal ajal, sest mul oli piisavalt suur vässu peal, et töökaaslastega mitte edasi kuskile pidutsema minna. Siin nagu ei ole sellist kambavaimu nagu PwC-s, et viitsiks hommikuni jämmida. Samas ootas ka ees reede hommikune vara ärkamine.

Potsdamer Platz - vana Berliini süda, tiheda liiklusega ning siia pandi kontinendi esimene valgusfoor; II MS tehti kõik, nagu ikka, maatasa ja 40-ks aastaks oli see prügimägi. Taasühinemisel ehitati see üles "moodsaks linnaks". Ampelmann (valgusfoori mehike) on pärit Ida-Berliini ajast ja üks väheseid "ida asju", mis säilinud on.

Reede hommikut alustas seltskond kiire külastusega Tehnikamuuseumi. Lõunasöögiks saime kokku minu juures, kui viisin nad oma lemmik-lõunasöögi kohta Vietnami restosse Ho Vang'i. Minu ema ja Maris proovisid ka ära mu lemmikroa kana maapähklikastmes. Sain bossuga kokkuleppe, et pärast lõunat enam tagasi kontorisse ei lähe ning suundusime seega Alexa keskusesse shoppama. Aega kulus meil seal päris palju ja mõned tulemused olid ka. Arvi ostis endale lõpuks uued jooksutossud ära ja ühe nokatsi, ja mina sain kaks pluuset ja korraliku tumelilla vöö, mis maksis ainult 2€ :). Pärast shopingut suundusime Karl-Marx-Alleel toimuvale õllefestivalile. Eesti õllesummeri mõõtu see muidugi välja ei andnud, sisuliselt oli lihtsalt ühe tänava äärde püsti pandud palju putkasid ja mõnede pisikeste lavade peal olid esinejad ka. Aga õllet joodi kõvasti niivõinaa.

Karl-Marx-Allee - oli venkudele tähtis tänav ning kandis nime Stalinallee; 50ndatel ehitati sinna rida "moodsaid" panelkasid.

Laupäeva hommikut alustasime Loodusajaloo muuseumiga (Naturkundemuseum), kus on sees maailma suurim dinosauruse skelett. Oli suur ja uhke küll. Muuseum oli suur ja vaatamist seal jätkus, mulle meeldisid veel väga erinevad sädelevad/läikivad/helkivad vääriskivijurakad; iga kivi juures mõtlesin, et kui ägedaid ehteid nendest ikka saaks :). Pärast muuseumi käisime vaatamas ühte säilinud Berliini müüri juppi (Nordbahnhofi lähedal), siis lõunatasime lähedal asuvas Itaalia restos ning liikusime Zooloogischer Garteni poole, kus teised läksid k6igepealt Helmut Newtoni muuseumisse, aga kuna mina seal juba käinud, siis nautisin lihtsalt õues väga head ilma ja jõudsin rongijaamast endale osta ka 2 paari kõvakaid, sõrmuse ja päikeseprillid :P, kõik see läks kokku 10€ maksma. Pärast seda muuseumi läksime mu lemmikusse TK Maxxi poodi. Teised ei suutnud seal päris nii kaua olla kui mina (2h olin kindlasti) ja läksid välja tänava peale jalutama ja teisi kohti külastama. Sain mina endale hilpe juurde ja teised ka. Suundusime tagasi Zooloogischer Gartenisse, Arvi sõitis kogu meie moonaga koju, et minna edasi kursavenna sünnipäevale, meie jalutasime veel natuke ringi, käisime turismipoest meeneid vaatamas ja suundusime kodu poole. Tegime väheke süüa, jõime veini ja jutustasime niisama. Välja enam ei jõudnudki minna, kuigi alguses nagu väike plaan oli.

Berliini müür - pandi püsti 13. augustil 1961; algselt oli seal lihtsalt patrull ja okastraat, aga üsna pea asendus see 150 km betoonseinaga; müür eraldas sõbrad ja sugulased ning põgenedes sai surma 239 inimest.

Pühapäeva hommikul ajasid naised jalad üsna varakult alla, aga kuna Arvi oli peol parajalt joonud + mingi 4 pudelit energijooki ka vähemalt joonud, siis tal oli suht hõre olla (+pulss oli energiajookidest lamades ka 100) ja jätsime ta koju tudule ja läksime ise jalutuskäigule Charlottenburgi lossi aeda. Kella 2 ajal viisime külalised ära lennujaama ja ülejäänud päeva/õhtu lebotasime/magasime niisama maha (ma magasin ka lõpuks oma vässut välja, sest kogu selle aja ei saanud kunagi enne südaööd magama ja igal hommikul ikka kella 7-st äratus ja tööle). Vahepeal sain veel AirBalticult sõnumeid, et lend hilineb, ja uurisin, et kuidas neil seal lennujaamas läheb; kokkuv6ttes jäi lennuki väljumine ca 1,5h hiljaks. AirBaltic ei üllata ka enam millegagi. Bussi peale said nad Riiast ka ilusasti (buss tuli täiesti täis) ja öösel kella 3 ajal vist lõppes nende pea 12-tunnine Eestisse-retk. Miks ometi ei või Berliini ja Tallinna vahel käia mõni normaalse hinnaga otselend...

Charlottenburgi loss - algselt oli see mõeldud väikeseks aiaga lossiks Sophie Charlotte'ile, Friedrich III naisele, 1699. aastal valminud lossi põhiosa polnudki suur, aga kui Friedrich Prussia kuningaks krooniti sai Sophie'st kuninganna ja läks lahti lossi laiendamine - see kujundati Versailles'i järgi. II MS-s sai see kõvasti kannatada ja taastustööd võtsid 20 aastat.

Vahemikust esmaspäev-reede ei meenu just palju. Esmaspäeva õhtul käisime trennis, teisipäeval Harry Potteri viimast osa vaatamas (nii tore, et headus võitis), kolmapäeval sain Matthiasega kokku ja vaatasime Saksamaa-Brasiilia mängu (päris p6nev oli), neljapäeval äkki käisin pangas. Nimelt avasin konto Commerzbank'is ja plaanin Deutsche Bank'i oma varsti kinni panna, sest Commerzis ei pea kontotasu maksma (DB-s on tasu 5 või 6 eurot kuus), kokkuhoid on ostujõud :). Reedel hakkasime uuteks CIMA eksamiteks 6ppima (Arvi ostis meile koju suurema monitori ka, nii et nüüd saab üks meist korraga suuremat pilti nautida, enamasti olen see mina, sest mu läpaka ekraan on tunduvalt väiksem). Eksamiteks ära registreerinud me veel pole, aga praegu on m6te, et ma teen 2-3 eksmit ja Arvi isegi äkki 4 ja eksameid plaanime tegema minna Varssavisse, sest rong sinna tuleb odavam kui lend Amsterdami (meie esialgne plaan) ning ööbida saaksime meie uues Poola kontoris (sinna plaanitaksegi praegu ühte vabasse ruumi magamisaset ka sisse).

Laupäeval hommikul olin mina täiesti CIMA-6ppimise lainel, kui Arvi mu õue jooksma peksis. Pingutasin kokku 30 mintsa jooksu ära tegin kodus veel teisi lihaseid ka peale ja kokkuv6ttes polnudki nii hull. Siis läksime kasutasime l6puks ühe Mehhiko söögikoha vautseri ka ära. Kogu menüü (5 käiku) oleks originaali järgi pidanud 80€ maksma, aga no me küll aru ei saanud, et kust see 80€ kokku oleks tulema pidanud. Teise käigu supp oli ainus tõesti hea asi kogu söögi juures, ülejäänud oli igavam ja maitsetum. Aga rüüpasime juurde veini ja jutustasime ja... ja kuna 6ues oli m6nus ilm, siis läksime pärast j6e äärde muru peale lebotama. Ma ei tea, kas olen sellest juba rääkinud, aga mulle nii meeldib, kuidas Berliini paljud avalikud pargid on ilusa ilmaga lebotavaid (ja 6llet rüüpavaid) inimesi täis. Eestis sellist asja ikka väga ei näe. Siin on ilmselt p6hjus selles ka, et ümberringi korterelamud ja inimestel pole oma aedasid. Ja kindlasti on ka sellepärast palju inimesi 6ues, et siin lihtsalt ongi 3x rohkem inimesi kui terve Eesti peale kokku. Pluss veel turistid.

Algselt oli plaanis õhtul Anna juurde minna, aga ta oli haigeks jäänud. Seega v6tsime ette ja vaatasime Tron'i filmi. Filmi ajal helistas Arvi endine töökaaslane Dima ja ütles, et ta nüüd on s6pradega Berliinis ja v6iks koos kluppi minna. Minek oli 40 sekundi klubisse. J6udsime Arviga sinna teistest varem ja tegime tantsulkat ja... ja siis j6udsid teised ja tegime veel tantsulkat ja kella 3 ajal otsustasime ära kodu poole minna. Tuli välja, et elame teineteisele väga lähedal (nende seltskond peatus siis ühe tüdruku juures), nii et kodutee oli ühine.

Pühapäeval suutsime Arviga hommikul riidu minna, nii et terve päev oli rikutud. Ja midagi asjalikku tehtud ka ei saanud, sest pea oli riidu täis. Nüüd oleme jälle uuesti s6brad, aga oma pühapäeva rikkusime sellegipoolest ära. Õhtul tegelt oleks Dima seltskond meie poole tulema pidanud, aga neil tekkis täiesti rumal mõte õhtul Potsdami minna. Nad vist j6udsid 9 ajal sinna ja kõmpisid ühe lossi juurde ära (see on päris korralik vahemaa) ja siis tahtsid sööma minna, aga kõik kohad olid kinni. Siis tulid Berliini tagasi ja läksid siin sööma, väsinud ja näljased. Endiselt ma ei saa aru, kust neil nii rumal m6te tuli 6htul hilja Potsdami minna. Seal käiakse ikka päeval. Mis sa neist lossidest pimedas vahid...

Esmaspäevast ainult nii palju, et käisime jälle hullu tädi trennis ja lihased siimaani taaskord valutavad. Järgmisel nädalal pidi Body Stylingu asemel hoopis Zumba olema, nii et ei teagi, kas otsime mingi muu tunni, kuhu minna, v6i proovime selle Zumba ikkagi ära. Mu esimene kogemus Zumbaga polnud just k6ige meeldivam (trenneril polnud rütmitaju), aga see treener iseenesest on tore, nii et äkki isegi lähme ja katsetame.

Teisipäeval olin tööl vähe audiitori rollis. Nimelt kontrollisin, mis meie raamatupidaja teinud oli. Arvutan oma rahavoogude planeerimise jaoks ka umbkaudselt välja käibemaksu, mida maksuametile siis kord kvartalis maksame ja ma olin summaks saanud ca 57 tuh €. Raamatupidaja käest saadud paber ütles 45 tuh €. Vahe tundus liiga suur ja seepärast hakkasime uurima, et kust see tuleb. Raamatupidaja ise oli aga puhkusele läinud, seega suhtlesime tema asendajaga, kes õnneks tunduski märkimisväärselt asjalikum ja saatis meile kiiresti kõik vajalikud väljavõtted. Kokkuvõttes siis tuli hoopiski välja, et kuigi maksame maksu kvartaalselt, arvutas raamatupidaja summa välja iga kuu kohta eraldi ja saatis meile ainult juuni paberid. Kui asendaja käest ka aprilli ja mai saime, siis andis summa ilusasti kokku 58 tuh €, mis siis oli minu umbkaudse arvutuse sarnane. Et see uurimisele kulunud aeg päris tühja ei läinud, siis leidsin, et ta oli ühele arvele valesti käibeka ka külge pannud ja kõvasti periodiseerimisvigu teinud. Õnneks on lootus olukorra paranemisele, sest oktoobrist v6tame endale uue raamatupidamisbüroo, kes 1) suudab inglise keeles suhelda, 2) omab kompetentsi ja kontoreid ka teistes Euroopa riikides ja 3) v6imaldab meil lõpuks raamatupidamisprogrammi on-line'is kasutada, nii et ei pea enam reskontraid excelis pidama ja muidu kilplast mängima.

Seega olin tööl vähe kauem, et see asi ära klaarida ja kui koju jõudsin ja süüa tegema hakkasin, tuli Arvi varsti jutuga et lähme hoopis Dima ja ta sõpradega koos linna peale. Pistsin siis pool-valmis salati külmkappi järgmist päeva ootama ja tegin ennast kiirelt linna-valmis ja läksime õue. Kokku pidime saama TXL'i peatuses. Kui sinna j6udsime ja Arvi Dimale helistas ja seisu küsis, siis saime teada, et neil läheb veel aega. Arvasin kohe, et kui seltskonnas on (vene) naised, siis ei ole v6imalik, et kõik 30 minutiga ennast valmis saavad. Seega võtsime Arviga kahepeale ühe veggie-döneri (kuna 6htusöök jäi ju vahele ja meil oli plaan linna peale jalutama, mitte sööma minna) ja jäime ootama. Umbes poole tunni pärast saabus Dima üksinda ja kutid võtsid õlled ja istusime siis seal bussipeatuses veel tund aega enne kui teised ka j6udsid. Selle 1,5h-ga oleks ma nii palju asju ära jõudnud teha, nii et ma polnud just kõige õnnelikum. Aga läksime siis bussi peale ja kõndisime Unter den Lindenit mööda kuni Alexanderplatzini välja ja istusime ühte baari maha. Pärast baaritamist tahtis Dima KFC'st miskit võtta ja me tegime tiiru mäkki ja kuna pärast seda selgus, et viimane buss oli 10 minutit tagasi ära läinud, siis seiklesime koju metroodega. Tuttu sain 1 paiku ja kell 7:30 oli järgmisel hommikul äratus. Tegelikult läks mul esimest korda juba 5:50 uni ära, kui ma ehmatades ärkasin, et kas ma olen sisse maganud. Ja siis läksid imelikud unenäod edasi, nii et ega väga nagu magada ei saanudki.

Kolmapäeval läks Arvi koos Dima seltskonnaga kuskile Berliinist välja spaasse. Nad plaanisid õhtul 6-7 ajal tagasi olla, aga tegelikkuses j6udsid alles kella 5-ks õhtul sinna. See seltskond ei jõua küll vist kunagi kuskile normaalsel ajal. Niisiis olin õhtul üksi ja sain kokku Saksamaad külastama tulnud Dorise ja Margusega. S6itsime Hackescher Markti ja leidsima ühe Itaalia resto sobiva olevat maha istumiseks. S6ime ja j6ime veintsi ja jutustasime niisama. Seal platsi peal on 6htuti päris m6nus melu. Ja ilm oli ka vahelduseks soojemaks läinud. Pärast söömist jalutasime mööda Oranienburger Straße't, mis oli seekord eriti tihedalt prostituute täis (v6ib-olla p6hjuseks soojem ilm, sest kuidas sa muidu stringidega õues oled). Arutasime, et kas nad ostavad oma kostüümid k6ik ühest kohast, sest need olid väga sarnased. Eniveis j6udsime ühe gräffitiga kaetud tondilossini (Tacheles on nimi), mis peaks olema alternatiivkunsti meka. Juba ukse peal oli tunda kanepi l6hna, aga otsustasime sisse minna (ma polnud seal kunagi varem käinud). Käsitsi tehtud ehted oli väga ägedad, näiteks käev6rud, mis olid lusikast v6i kahvlist keeratud, aga k6ige ägedam oli ülalkorruse kunstnik Alexandr Rodin'i näitus (googeldage) uskumatult detailsete ja sürrealistlike maalidega. See Oranienburgeri tänav on ise ka ikka eriti sürr. Seal on 24/7 politseinike poolt valvatud juudi sünagoog, prostituudid, üks suur tondiloss ja hunnik restosid. Edasi s6itsime koos Zooloogischer Gartenisse, kust Doris ja Margus hotellei jalutasid ja ma tahtsin U9 peale minna, aga see oli juba oma käimised lõpetanud ja bussini oli 30 minutit aega. Kuna kell oli juba ühele lähenemas, siis võtsin takso ja keerasin asap tuttu. Hommiku poole kuulsin Arvit koos Dimaga tulemas (nad käisid klubitamas) ja uuesti tegin silmad lahti kell 7:20 ning kärutasin rattaga töö poole.

Neljapäeval oli ilm ilus, seega tegin üksi tunniajase lõuna teletorni muruplatsil nuudlitega. Kui koju j6udsin, olid meie juurde jõudnud juba Arvi vend Lauri koos sõprade Nele ja Priiduga. Otsisime välja ühe õlleaia, sõime ja jõime ja läksime siis tuurile Alexanderplatz-Unter den Linden-Potsdamer Platz. Viimases sihtkohas tegime ka kiire tiiru 100 õlle baari, kuhu meiega ühinesid ja Doris ja Margus ning sealt juba edasi koju ja tuttu; kell oli selleks ajaks ühe peale liikunud.

Reede hommikul ikka sama värk, hommikul üles (jube väss peal magamatusest), rattaga tööle, kiired raportid ruttu teele ära ja... ja siis sai juba rahulikumalt v6tta. Pärast tööd sain teada, et Arvi on Lauri ja teistega shoppamas. Viisin ratta ära koju (ilm oli nii vastikult tuuline, et kui kõrvalt puhus, siis oli isegi ratta lenksu raske sirgena hoida), käisin veel Kaie juurest läbi, et laenatud voodipesu tagasi viia ja sain seltskonnaga kokku Zooloogischer Gartenis, kus läksime ühte Saksa restosse õhtust sööma. Kutid võtsid endale kõik suured sealkoodid, mina curry-wursti-prae. Koht ise oli väga mõnus ja saksapärane, nii et oma järgmised külalised veame ka kõik sealt läbi. Pärast söömist vedas Arvi meid Warschauer Straßele getot vaatama :). Ja oli geto küll, hästi tihedalt noorte pidutsevate inimestega täidetud geto. Täpsemalt on siis seal mitmed klubid ja pubid, aga tänav ise ja majad on justkui getost. Ise sinna pidutsema ei jäänud, vaid läksime ära koju.

Laupäeval oli meil plaan Potsdam - Dresden - Dresdeni lähedal olev mägine looduspark, aga j6udsime ainult esimesse. Ühest küljest polnud meil nagu väga palju aega ka, aga vähene planeerimine oli kindlasti teiseks p6hjuseks. Tegime tiiru Sanssouci pargis, käisime Orangerie's sees (päris ägedad on need lossid ikka seest), käisime linnas söömas, ja siis otsisime taga Babelsbergeri lossi, sest ma ei leidnud kodust Potsdami kaarti üles ja seega ekslesime enne vähe ringi, kui sinna j6udsime. Kuna keegi avaldas veel shoppamise-soovi, siis v6tsime suuna tagasi Berliini peale (ma sain aru, et alguses oli plaan, et meid visatakse kuskil Berliini servas maha ja teised s6idavad otse edasi Eesti poole). Tahtsime veel Spandau Zitadell'i vaatama minna, aga kuna seal oli parasjagu mingi kontsert algamas, siis sisse me sinna ei saanudki. Läksime siis kohe edasi Wilmersdorfi tänavale shoppama, õigemini juhatasime me külalised sinna ja läksime ise ära koju. Välja me enam kuskile laupäeval ei läinud.

Pühapäev oli rahulik. Nautisime üle pika aja omaette olemist. Päeval otsustasime ära proovida mõne Berliini Sommerbad'i (õues olev basseiniala). Ja läksimegi Pankowi omasse. Täpselt siis kui kohale j6udsime ja pikali viskasime, läks päike ära pilve taha ja sinna ta jäigi. Aga lebotasime sellegipoolest ca 3-4h seal ja lugesime raamatut. Õhtul 6ppisin CIMA-t edasi ja kirjutasin blogi (seekordne postitus on ikka eriline mammut).

Esmaspäeval käisime Arviga siis ikkagi Zumbas ära. Noo selline naljakas oli. Aga liigutada sai. Jäime kõhu-erisse ka, nii et saime kokkuv6ttes päris korraliku trenni tehtud. Lisaks veel rattaga minek-tulek ka. Teisipäeva õhtul sain kokku Alexiga, kellega saime tuttavaks siis, kui aastaid tagasi Paderbornis praktikal olin. Ta nüüd elab Hamburgis ja käib aeg-ajalt töö asjus Berliinis ka. Näeb ikka samasugune välja nagu tookord :). Kolmapäeva õhtul käisime Arviga joogas (meil oli 7-korra vautsher). Jooga nimi oli Power jooga, aga füüsiliselt see nüüd küll mingi väga raske ei olnud. Lõpuks oli ka ca 30 minutit mediteerimist ja ma ei suutnud üldse ära oodata, millal see läbi saab, sest jalad surid täiega ära. Kuna seal valikus väga palju tunde just pole, siis ilmselt hakkamegi kolmapäeviti sealsamas tunnis käima. See joogakeskus ise on hästi äge, eriti k6rgete lagedega ja hubane. Neljapäeval käisime Warschauer Strassel Rev@lution'is. Seal oli tunniajane tasuta salsa koolitus (Arvi sai Xingi kaudu kutse), tegime ka väiksed kokteilid (ma jõin ülihead Strawberry Colada't) ja pärast tšillisime veel nats seal, aga mitte kaua. Nägime seal ka ühte meest, nii umbes 50-aastast vast, kes oli väga-väga sarnane mu klassivenna Vahur Teppaniga. Ma ei saanud talt üldse silmi ära, sest nii äge oli, kui sarnased nad ikka olid. Aga mees ise oli ka muidu jumalast kift, heas vormis ja tantsutas endast nooremaid naisi, nii et vähe polnud.

Reedel jätkus siia üheks päevaks kuumalainet. Arvi sõitis lõuna ajaks minu juurde, võtsime dönerid ja läksime jõe äärde sööma ja lebotama. Pärast tööd panin kiirelt koju, vahetasin riided, pakkisime kaasa liitri veini ja viinamarjad ja läksime ratastega jõe äärde. Jõime-sõime seal kõik ära ja läksime ratastega linna peale. Ma polnud kunagi käinud Nikolai-kiriku ümbruses (mis on Alexanderplatzi lähedal kohe) ja tuli välja, et see on nagu natuke Tallinna vanalinna moodi. Parajasti oli seal mingi festival või asi käimas, nii et seal oli üks lava, kuhu just tuli esinema Goethe gümnaasiumi puhkpilliorkester, kes mängis lahedaid 1930-1960ndate lugusid. Kuulasime siis kontserti ja tantsisime-plaksutasime kaasa ja siis sõitsime edasi Fischerinseli juurde ja siis Alexanderplatzi, kus istusime vähe ja ma sõin jäätist ;). Pärast seda viisin Arvi ka Tacheles'isse seda Rodini näitust vaatama, oleks juba kohe mõne pildi sealt kaasa ostnud, aga mõtlesin, et mul pole neid kuskile niimoodi panna võimalik, et nad kortsu ei läheks, nii et tuleb kolmas kord veel minna sinna kunagi.

Laupäeval (täna) oli meil plaanis minna mägedesse (Sächsische Schweitz), aga kuna ilmaennustus on kaki, siis lükkasime plaani pühapäeva peale. Nii et ma jõuan täna siis blogi ära lõpetada ja pildid üles panna ja koristada ja... ja vist lähme kuskile välja sööma ka. Et siis selline rahulikum laupäev :).

Uskumatu, et suvi ongi läbi. Ja et me oleme Saksas peaaaegu aasta aega juba olnud. Kõik ikka küsivad, et millal me siis tagasi tulema hakkame, aga praegu tundub küll, et ei tule me veel kuskile. Ma ilmselt saan tööl varsti (septembris) palgalisa + positsioonimuutuse assistendist juhiks ja... Ja Arvi ka ikka peab plaani, et kuhu ja millal tööle minna ja. Ja nii me siis elame :).

Vaadake pilte ka ja järgmise korrani!

26. Postitusi sama palju kui mul aastaid - 26 :)

2011-07-31T11:07:00.000-07:00

Hei-hoo!

Täna (pühapäeval, 31. juulil) pole kuidagi üldse kirjutamise vaimu peal. Pigem on eelmise päeva klubitamisest väss peal. Aga kiire kokkuvõte sellegipoolest kahe viimase nädala tegemisest.

Viimase blogi sain üles mingisugusel teisipäeval. Selle teisipäeva õhtul oli meil kolmas kord tangotrenni. Õppisime mingit sellist minu vingerdamise sammu :). See tango ei tundu siiamaani kuidagi väga tangolik. Tahab veel kõvasti harjutamist saada. Kolmapäeval oli kahel Arvi kursa tüdrukul sünna ja nad olid planeerinud selleks pikniku pidamise. Mul polnud väga isu minna, seega Arvi läks üksi. Olin ca kella 12-ni üleval ja mõtlesin, et huvitav, kas Arvi ka koju varsti jõuab... ja kui läbi une ukse avanemist kuulsin, siis oli väljas juba valge ja kell näitas kuut hommikul.... Ahah, et siis selline piknik.... Nad olid mingi seltskonnaga veel edasi klubitama läinud. Ja nii kaua klubis olnud, kuni metrood jälle hommikul käima hakkasid.

Neljapäevast ei meenu midagi eredat, nii et edasi reedesse. Arvi korjas mu töölt kella 11 paiku peale ja algas reis Arvi kursakatega Ostsee (Läänemere) äärde. Vaatasime hämmeldunult, et miks näitab Tom 200km läbimiseks 3h. Aga 100km pärast sai kiirtee läbi ja sõitsime lõpuni mööda tavalist teed, mis igast külast läbi läks. Ühes asulas märkasin McDonaldsisse juhatavat silti ja võtsime suuna sinna peale, nägime edasi veel paari märki, aga kohta ennast ei leidnudki üles (pärast saime teada, et ka üks teine meie seltskonna auto oli nende siltide järgi läinud ja mitte kuskile välja jõudnud). Leidsime hoopis ühe döneri ja saime seal kiire lõuna tehtud. Meie öööbimiskoht oli selline nõuka-stiilis kompleks, väikeste majakestega, kus kogu meie pundi peale oli kaks naridega tuba (üks poistele ja teine tüdrukutele). Meri jäi ca 5-minutise jalutuskäigu kaugusele. Seadsime ennast sisse ja läksime tegime tiiru mere äärde. Mainimata ei saa jätta, et ilm oli täiesti kohutav - tuuline ja külm ja sadas. Tegime ka tiiru poodi, korkisime rummi lahti ja hakkasime grillima ja piipu tegema. Õhtul hiljem tegime poiste väiksest toast ööklubi ja tantsisime hiliste öötundideni :).

Laupäeva päeval käisid mõned julgemad meres ujumas. Siis avastasime, et mere ääres on kõvasti väiksem tuul kui meil maja juures (kus söömise ajal salat ja nõud lendasid, sest nii tuuline oli) ja pärast õhtusööki panime oma kodinad kokku ja kolisime mere äärde. Jõime, tegime piipu ja mängisime maffiat. Kui juba nii pime oli, et ei näinud, kellel silmad kinni või lahti (seda on maffias vaja), läksime oma maja juurde tagasi. Kõrval oleval staadionil oli terve päeva jalkavõistlused ja õhtul väike tantsulka. Bänd läks küll täpselt meie jõudes juba ära, aga DJ-d keerutasid veel paar tundi plaate, nii et saime teiseks õhtuks endale vähe fäänsima ööklubi :P. Ja nagu ühel õigel külapeol ikka, läksid seal mingid suured mehemürakat omavahel kaklema, nii et lauad ja toolid lendasid. Kui seal pidu läbi sai, siis sai poiste toast taas ööklubi. Aga seekord oli dresscode ka: tuduriided. Me Arviga enam sellest osa võtta ei tahtnud, nii et keerasime ära magama, aga teised rääkisid, et kui neid varsti valju muusika pärast keelama tuldi, olid kutid kõik alukate väel :P. Njamh...

Pühapäeval oli lõpuks ometi natuke päikest ka näha, aga tuul polnud ikkagi veel järgi andnud. Tegime juba neljandat korda järjest söögiks grill-liha, pakkisime asjad kokku ja läksime mere äärde lebotama. Raske oli otsustada, palju riideid seljas hoida, sest päiksega oli soe, aga pilvega maru külm. Ja olukord vaheldus väga ruttu. Arvi õpetas mind natsa võrku mängima ja mul tuli see üsna hästi välja ja veel hämmastavamalt ei murdnud ma selle käigus ühtegi küüntki ära (mu viimane katsetus aastate tagant lõppes lõhkenud veresoonega pöidlas). Pärastlõunast sai kõigil vedelemisest siiber ja me saime juba nagu aru, et sõidame Berliini tagasi, aga kellelgi tuli mõte veel koos sööma minna, nii et paar tundi olime ikkagi veel sealkandis. Restos mängisime veel viimase tiiru maffiat ka. Tagasi sõites lasin ma silma looja ja tubli Corinna jutustas Arviga, et tollel roolis uni peale ei tikuks.

Käesolevast nädalast nii palju, et esmaspäeval käisime selle hullu tädi trennis, aga kõhu-erisse ei jäänud, sest nädalavahetus andis veel tunda. Teisipäeval oli viimane tangotund. Õppisime ühe ägeda keerulise kombinatsiooni. Ja püüame kuidagi viisi edasi ka arendada oma tantsu. Aga konkreetset plaani veel pole. Sain tööl lõpuks endale kontori võtme ka, nii et nüüd olen kõigist varem tööl (8.30) ja võtsin Tomilt selle oma raporti koostamise töö ka jälle üle tagasi (mida ta muidu öösiti tegi). Kontor on hommikul nii mõnusalt vaikne. Tuletab meelde pühapäevasid PwC kontoris. Panin mp3 mängija peale veits lugusid ka kodus ja nüüd mul on tööl koguaeg ööklubi :). Head d'n'b lood tekitasid reedel mõtte, et võiks sama mussiga kluppi minna nädalavahetusel. Laupäeva õhtuks leidsimegi ühe variandi, kuhu minna.

Reede õhtul aga veel käisime külas Borisil ja Annal. Mängisime maffiat :). Ja veel ühte teist lahedat mängu ka, nimi oli kas Jungle Speed vms. Laupäeval andsin Arvile korralduse, et lasku mul magada, aga mitte kauem kui kella 11-ni. Mis tähendas, et ma ajasin lõpuks kell 12 jalad alla. Päeva lebotasime niisama maha (viimased päevad on nii kohutav ilm olnud, et õues oleme käinud ainult ülimal vajadusel). Õhtul võtsime dönkud ja poest ClubMate energiajooki. Nimelt siin on see jook suht populaarne ja mõtlesin ka siis et no proovin. Ja see on väga erinev tavalistest energiajookidest - see pole üldse magus. Ma pigem ütleks, et see on mõru ravimtee maitsega. Aga koos barbarissi-maitselise viinaga kannatas juua küll. Tegime ka tee peale endale joogid kaasa. Kluppi minekuks oli meil enda teada kahte metrood vaja. Esimesega läks kõik nii nagu pidi. Siis pidime ümber istuma ring-bahni peale, aga see lõpetas ehitustööde tõttu sõitmise üks peatus enne meile vajalikku peatust. Ja mingeid asendusbusse ka välja ei kuulutatud. Nägime veel ühte hämmelduses kutti ja ühinesime, et koos probleemile lahendus leida. Hüppasime ühe järgmise bahni peale, mis meid ka päris õigesse kohta just ei viinud. Seal soovitas üks tüdruk meil jala edasi kõndida ja nii tegimegi. Läbi vihma. Jee. Klubi otsimisega läks vähe aega. Kõndisime hea mitu korda ühte ja sama tänavat mööda edasi ja tagasi, sest ei osanud kaarti õiget pidi kätte võtta. Aga polnud hullu, sest võitsime ühest poest Red Bulli ja 100ml viina ja tuju ei langend. Klubi ise oli suht okeika (nimi Icon), muss oleks võind parem olla (mulle oleks rohkem vokaali meeldind), ja ümberringi suitsetavad inimesed häirisid ka vähe, aga kokkuvõttes saime ikkagi paar tundi tantsitud. Kõik need energiajoogid minu puhul küll vist ei aidanud, sest kella 3 ajal ei suutnud ma kohe üldse enam haigutamist tagasi hoida. Ja kõht oli ka väga tühi. Viimase probleemi lahendas väike kanaburger mäkist :). Tagasitee mõtlesime teha samamoodi osaliselt jalgsi (seekord kaarti õiget pidi käest hoides) ja igasuguseid tõenäosusteooriaid eirates sattusime metroojaamas kokku jälle selle sama kutiga, kellega ennegi. Rääkisime siis taga metroo peal veits juttu ja... ja siis oli aeg maha kobida ja koju komberdada. Tudule saime kella 5 ajal (peole minek ja tagasitulek kokku võtsid sama palju aega kui peololek. See on Berliin...).

Pühapäeva hommikul kell 10:30 olid mul silmad lahti ja kuna kiireid liigutusi väga teha ei tahtnud, siis jäin veel voodisse natuke lebotama ja vaatasin kui ilus muska mu kõrval ikka on. Ja mõtlesin, et kui me peaks kunagi tütre saama ja ta endale Arvi suured pruunid silmad saab, siis ta on küll üks õnnega koos tirts ;). Mulle on viimasel ajal kuidagi ette jäänud mu pisikesed silmad ja kadestan kõiki hirvesilmseid... Ajasime varsti siiski jalad alla ja tegime mõnusa rammusa lisanditega munapudru hommikusöögiks ja hakkasime mängima (Arvi arvutiga ja mina Wiiga). Pärastlõunal võtsime ette koristamise (kuigi mul oli ikka veel suht hõre olla) ja õhtul käisime ühes kõrvaltänava India restos söömas, kus pidasime plaani, et mida mämidega täpsemalt ette võtta. Nüüd siis lõpetangi siin blogi ja keeran varsti ära tuttu, sest homme on 1. august ja esmaspäev, mis annavad kokku palju-palju tööd. Pilte on meil päris palju, aga lähiajal ma neid üles pandud ei jõua. Ei hakka üldse lubamagi. Aga kunagi ikka saab.

Seniks tsau!

25. Kontoriinimese suvi

2011-07-06T06:19:00.000-07:00

Heips k6igile, kes suve nautimise k6rvalt netti sattunud!

Berliinis on suve nautimisega nii ja naa. Esiteks on see mul üle-üldse vist esimene suvi, mille ma kontoris veedan (PwC-s olid suved vabad ja enne seda väga kontoritööd teinud polegi). Teiseks on siin ilmad jube muutlikud. Nädalavahetus 1-3. juuli oli eriti kole, sadas ja sooja 10-15 kraadi. Seega sisustasin praktiliselt kogu nädalavahetuse kodus-istumise, Wii ja Simsi mängimise, koristamise jm tubaste tegevustega. Arvi oli JCI üritusel Beat of Berlin, mis siis mingisugune kultuuriteemaline värk (külastasid ooperimajasid, külmetasid vihma käes jms). Ühinesin nende seltskonnaga laupäeva 6htul, kui neil oli Tiergartenis 6htusöök ära olnud ja aeg edasi kluppi minna. Läksime Lido'sse, mis oli täitsa m6nusa muusikaga koht, umbes sellise muusikaga, et saaks koos emadega ka minna. Keerutasime jalga veidi üle tunni ja siis koju tuttu. Ahjaa, laupäeva hommikul pidasime ka Kaiega plaani, kas minna olümpiastaadionil toimuvale üritusele World of Cultures vms. Konks oli selles, et pilet oli suht palju (22€) ja Kaiel olid 6htuks plaanid, mist6ttu ta poleks saanud suurele 6htusele kontserdile jääda (päeval olid seal neljas telgis muusikalised etteasted ja joogatelgid) + ilm oli ka maru kole. Ja jäi minek katki. Tundub, et selle esimese aastaga Berliinis magamegi k6ik suured asjad maha (k6ikv6imalikud Euroopa suurimad festivalid), et siis teisel aastal tublid olla ja k6igest osa v6tta :).

Pühapäeval j6udis Arvi oma JCI ürituselt koju kell 14:21 ja täpselt sel hetkel tegin mina oma silmad esimest korda lahti - täitsa uskumatu, et magasin 10-11 tundi järjest ilma vahepeal üles ärkamata. Ülejäänud päeva püüdis Arvi motivatsioonitult 6ppida ja ma chillisin niisama.

Esmaspäeval olin rekordvara 8.30 tööl (ei söönud isegi hommikust kodus, vaid v6tsin Bäckreist kukleid ja nosisin neid bussis), sest meil muudeti ühele suurele kliendile raporteerimise aega varasemaks. Tööle j6udes avastasin, et Tom on juba üleüldise suure raporti öösel kokku pannud (pärast südaööd alles lähevad numbrid lukku). Ja nüüd ongi süsteem meil praegu selline, et Tom teeb öösiti raportit ja mina lisan hommikul veits andmeid juurde ja saadan kliendile välja. Ma tegelt hea meelega teeks hommikul ise k6ike, aga noh... ei ole me veel kompromissile j6udnud selle asjaga. Omanikud ja tegelt ka enamus programmeerijaid töötavad k6vasti rohkem kui 40h nädalas, nii et ma olen väga 6nnelik oma 8-tunniste tööpäevade üle, mille sees on m6nikord aega ka omi asju ajada v6i tunniajaseid l6unaid väljas päikese käes teha. Üsna tihti teeb meile AdMeldi Thomas l6una välja ka, nii et kokkuv6ttes ei lähegi väljas söömine kallimaks kui kodust salati kaasa pakkimine (nimelt oleme me AdMeldi head kliendid ja meie ühised l6unad on nn "äril6unad"). Olen nüüd ka l6puks siis natuke ümberkaudseid söögikohti avastanud - eriti meeldib mulle üks Vietnami koht, kust saab ülihead maapähkli kastmes kana. Mmm...

Tulemused olid meil ka nädalavahetusel väga head ja tundub, et oma pidevast rahakriisist oleme me ka nüüdseks üle saanud. Päris hea süst on ka 90 tuh. eurot mingilt ministeeriumilt, kes annab raha vist sellepärast, et arendame tarkvara, mis tekitab turul konkurentsi vms (päris täpselt ei saanud aru, miks nad seda annavad, aga hästi, et annavad). Teisipäeval tegelesingi meie likviidsus-tabeli uuendamisega ja pidin Tomile ütlema, et palju me dollareid osta v6iksime. Minu tegemistel siin on ikka päris suur rahaline kaal - otsustada, et kas osta 100 tuh dollarit v6i hoopis 150 tuh; ja et millal osta, sest kursi liikumine 0,01 v6rra toob kaasa kasumi-kahjumi tuhande euro kandis... 6nneks saime dollarid ostetud enne, kui Portugalist jälle mingi jama uudis tuli ja kurss kukkus.

Teisipäeval käisin juuksuris! Nüüd mul on järgutatud sonks, juukseid tunduvalt vähem kui enne and I'm loving it! Juuksur oli üks läti tüdruk, kes on Berliinis elanud aasta aega ja kellel oli väga hea meel muga inglise keeles suhelda, sest tema saksa keel on ka vähe konarlik veel. Küll aga pole ma veel päris selgeks saanud, et kuidas seda soengut täpselt kanda. Pean veel eksperimenteerima. Mulle väga päris lahtised juuksed ei istu, sest kukuvad näo ette koguaeg, a no eks ma m6tlen midagi välja. Teisipäeva 6htul käisime ka Arviga esimest korda tangotunnis. Kuna me kumbki pole 6ieti seda varem tantsind, siis väga igav polnudki seal algajate tunnis. Ilmselgelt me muidugi olime teistest paremad :P, aga oli meilgi üht-teist 6ppida. Saime m6lemad kiita ka 6petajate käest, et tantsime hästi ja saime neile siis seletada, et me pole esimest korda koos tantsup6randal. Ootan väga juba järgmist korda, et midagi uut juurde 6ppida.

Kolmapäeval oli l6puks m6nus suveilm tagasi. Arvi ostis endale ratta ja käisime 6htul j6e ääres s6itmas. Neljapäeval-reedel olid Arvil koolis eksamid, nii et reede pärastl6unaks oligi tal praktiliselt magistri6pingutel joon all, välja arvatud siis see "väike asi", et magistritöö veel tarvis kokku kirjutada. Reedel kella 4 paiku saime Alexanderplatzil kokku Arvi s6bra Andy'ga (see kutt, kelle pulmas Arvi käis), kes on nüüd 5 nädalat Berliinis laste keele-laagris kasvataja. Istusime teletorni all ja nautisime ilusat ilma. Seejärel liikusime Kurfü ostutänava poole, sest Andy tahtis sealt arvutit osta ja me pidime oma kellraadio tagasi viima ümbervahetamiseks (k6lar läks läbi). Naljakas, et inimesed on siin nii usaldavad, et meile anti vastu uus raadio ilma et keegi oleks kordagi kontrollinud, et kas vana töötas v6i ei. Lisaks veetsime k6vasti aega mängudetsoonis ja ostsime koju kaks uut Wii mängu ja ühe arvutimängu.

Laupäeval-pühapäeval klappsid l6puks ometi omavahel kokku nädalavahetus ja ilus ilm (muidu olen ilusat ilma ainult kontori aknast näinud). Kutsusime juba varem Arvi kursakaid ja muidu s6pru, et lähme koos Wannsee äärde, aga ei tea, mida k6ik selle ilusa päevaga peale hakkasid, sest meiega ühinesid l6puks ainult üks Arvi kursa6de (kelle riidekappi ei kuulu sellised asjad nagu bikiinid ja isegi mitte heledad-6hukesed suveriided...) ja Kaie. Hommikul enne äras6itu sain veel otse loomikult herilase käest n6elata, kes mu lühkarite serva alla roninud oli. Jalg oli m6nusalt nädal aega paistes ja sügeles vahet pidamata. Ega sellest rannast polegi nagu miskit muud rääkida, päike ja järv, ujumine ja lebotamine. Korraks oli mingi päev plaan ka üks söögikohavautsher ära kasutada, aga me ei saanud sinna lauda bronnitud, nii et 6htud veetsime l6puks kodus Wiid ja arvutimänge mängides :).

Esmaspäevast mäletan, et olin töölt tulles nii väsind, et kuigi mul oli meeles, et täna on see Body Stylingu trenn, siis oma vässu t6ttu ma seda Arvile igaks juhuks ei maininud. Talle j6udiski 6nneks liiga hilja kohale, et on esmaspäev ja siis me enam trenni ei j6udnud ka. Sain rahulikult oma Sims Kingtomi mängida (käid v6lukepiga ringi ja aitad inimesi neile asju ehitades :P). Teisipäeval oli aga ikkagi trenni minek - tango siis seekord. Kokkuv6ttes 6ppisime tunniga ära ainult kaks uut sammukombinatsiooni. See tund v6iks ikka vähe kauem kesta, sest aeg läheb seal maru ruttu. Ja kolmapäeval käisime ka trennis. Siis kui juuksurisse läksin, siis üks noormees püüdis mu tänaval kinni ja pakkus mingis klubis tasuta proovitreeningut. Püüdsin kiirelt ära saada ja ütlesin kiirelt ja-jah ja sain miski lipiku vastu ja siis alles kolmapäeval enne trenni minekut lugesin sealt, et v6ib kahekesi ka tulla. Kuna koht oli suht lähedal, siis v6tsime Arviga rattad ja läksimegi sinna j6usaali. Masinad olid juba tiba päevi näinud ja m6ned vähe ebamugavad ka, aga trenni sai sellegipoolest tehtud.

Eelmise nädala jooksul leidsime vähemalt kolmel 6htul mingi p6hjuse tähistamiseks. Teisipäevast p6hjust ma ausalt öeldes isegi ei mäleta, aga kolmapäeval oli mu nimepäev ja tegime väikse Martini ja neljapäeval saime CIMA tulemused teada (Arvi tulemused 61 ja 65, mul 81) ja siis j6ime ühte (meie jaoks) uut veini baasil Caipirinha jooki. Reede päeval käisin vähe shoppamas. Kuul oli kuidagi koos ja m6tlesin, et lähen jalutan l6una ajal ringi natuke. Käisin Saturnis ja ostsin juuksekoolutaja ja siis k6ndisin mööda ühest hilbupoest, kuhu otsustasin sisse astuda. Otse loomulikult ei tulnud ma sealt välja tühjade kätega - sain kolm pluusi ja ühe kerge eest nööpidega kampsiku. Ja ilusaid-odavaid asju oli seal veelgi, aga püüdsin minimaalselt hakkama saada :). Reedel nägin ka esimest 6iget bussijuhti. Siin on bussides selline süsteem onju, et pead eest peale minema ja bussijuhile piletit näitama. Aga kui väga palju rahvast on, siis minnakse teistest ustest ka sisse ja üldjuhul bussijuht ei pahanda sellepärast. Aga. Need meie juures elavad mustlased-türklased (kes iganes nad täpselt on), ronivad alati tagant peale, sest neil pole piletit (ja bussis pole ma mitte kunagi kontrolle näinud ka, nad käivad ainult metroode peal). Ja reedel linnast koju tuleva bussi juht oli nende suhtes eriti halastamatu - esiukse pealt saatis k6ik kohe tagasi ja need, kes tagant peale tulid, läks ja viskas lihtsalt välja. Minu meelest peaks nii koguaeg tegema. Ja mina pidin 40€ trahvi maksma kui rattapiletit ei teadnud osta... eba6iglus ikka siin maailmas.

Reede 6htul oli pidu ühe Taani kuti juures. Selline niisama korteri pidu. Saime paari uue inimesega tuttavaks ja j6ime oma Caipirinha-jooke ja otsustasime klubitama mitte minna, sest tahtsime järgmine päev randa j6uda. Ja j6udsime ka. Taas kord oli vähemalt üheks nädalavahetuse päevaks päike ennast välja ajanud ja praadisime ennast taas Wannseel, kokkusaamise korraldaja Anna koos Borisiga j6udsid alles kella 15-ks randa. Ja nagu ka eelmisel korral, k6ik ülejäänud kursarahvas oli kuskile haihtunud. Peamiseks jututeemaks oli meil tööle/praktikale minek - päris mitu Arvi kursakat läheb E&Y'i tööle ja Anna ise KPMG-sse. Kuuldes kui head seal palgad on, siis tekkis mul vähe alamakstud tunne. Sest ma ju ka tegelt oskaks seda tööd. Ainult keelt vot ei oska. Eniveis on ka tegelt meie pisikesel ettev6ttel potentsiaal suur. Septemberis avame office'i Varssavis ja novembris (ilmselt) Pariisis. Ja kui ma veel öelnud pole, siis nelja uue inimesega on ka töölepingud s6lmitud.

Laupäeval siis kella viie paiku saime rannast minekut ja siis oli meil kibe-kiire, sest olime endale kella 8-ks posu inimesi külla kutsunud. Kuna meil see viiendale korrusele ronimine on paras ettev6tmine, siis esialgu jätsime rannaasjad autosse ja jooksime ümber-ringi oma jooksmised ära (poed, raha pangast, döner) ja alles siis tegime viiendale korrusele kaamlit. Muideks, oleme viimasel nädalal päris tihti dönerit söönud (mina enamasi ilma lihata), sest null viitsimist on ise midagi kokata. Meil on siin paarisaja meetri raadiuses umbes 7-8 erinevad dönerit ka, nii et oleme käinud ja erinevaid kohti proovinud. Selles m6ttes on türklaste piirkonnas päris mugav elada. Üles j6udes läks lahti kiir-koristamine, siis kiir-pesu ja -riietumine-meikimine ja siis kiir-juurikate-puuvilade hakkimine. Kell 8.30 olime valmis, puudu olid veel ainult külalised. Hakkasime juba suurest igavusest Wiid mängima ning esimesed inimesed (Helene koos s6psiga) j6udsid alles 9 paiku. Kuigi Helenet ei saa just tüüpiliseks sakslaseks nimetada, siis suht närvi ajab siin see komme, et k6ik j6uavad 2-3h hiljem peole kohale. Nii kaob üldse motivatsioon midagi korraldada ära. S6ime-j6ime ja mängisime Wiiga, k6ige populaarsemaks osutusid suusahüpped, kus ma aga kogemata pika puuga teistele ära tegin (185m vs 120-130m). Suur plaan oli meil ka - minna l6puks ometi Berghaini (see parim Euroopa house'i v6i techno vms klubi, kus on väga keeruline uksepoliitika - keegi ei tea, milline peaks olema, et sisse saada ja vähemalt pooli ei lasta sisse), aga just see uksepoliitika pani meid taas kord meelt muutma ja läksime hoopis klubisse 40seconds. See asub Potsdamer platzi lähedal ja on nime saanud sellest, et asub nii k6rgel, et liftiga üless6it v6tab 40 sekundit (kuigi m66tes tuli meil 43). Ma enda arust vaatasin enne netist, et peaks olema R'n'B pidu, aga panin päevaga mööda, nii et saime raju klubitümpsu terve 6htu. Mul selle vastu väga nagu midagi polnudki ja ega teisedki tantsisid kogu aja. Koju ja tuttu saime ca 4 paiku.

Pühapäeva hommikut alustasime pannkookidega. Arvi s6i soolaseid ja ma koos jäätise ja meega :P. Siis olime lubanud koos Helene ja ta s6braga Potsdami peale ja randa minna. Rannailma polnud kahjuks absoluudselt. Seega rentisime rattad ja hakkasime losse läbi s6itma. Väga kaugele ei j6udnudki, kui nälg peale tuli. Käisime imeodaval l6unal (mu pasta maksis 3,50) ja s6itsime tagasi Sanssouci juurde. Kuna vahepeal j6udis vihma tibutama hakata, siis sealt kaugemale minna ei tahtnudki ja viisime rattad tagasi ja s6itsime koju Berliini.

Eelmisel nädalal tegelesin ka meie mämide reisu korraldamisega natuke. Kirjutasin neile pika kirja, et kus millal olla ja mida teha. Ah noh jah see asi ka, et kuna AirBaltic otsustas Riia-Tartu otsa ära tühistada, siis pidin alternatiivi otsima hakkama (ehk siis ainus on Lux'i buss). Pluss mässasin selle raha hüvitamise teemaga (hüvitatakse teadmata summa 3-4 nädala jooksul), sest selle krediitkaardi, millega makse tegin, lasin ma ju Eestis olles kinni panna - AirBaltic oli täiesti paindumatu konto muutmise osas, seega helistasin Swedi ja nemad tulid lahkelt vastu ja hoiavad mu kontot nii kaua lahti, kui raha laekunud on.

Esmaspäeval käisin oma passil järgi saatkonnas. Töö kiire ja korralik - nüüd on mul punane pass :P. 6htul läksime uuesti sinna Body Stylingu trenni ja pärast tund aega rassimist jäime ka järgmisesse pooletunnisesse Bauch Special (k6hu-eri) trenni. Tegin alguses miskeid küljelihase harjutusi 2,5 kg-se kettaga, aga siis treener tuli pani mulle 5-kilose selle asemel kätte (k6ik teised naised tegid edasi 2,5-sega, nii et ei teagi, kas mulle anti suurem, kuna paistab, et ma saan sellega hakkama v6i siis selle t6ttu, et ma vajan rohkem trenni kui teised) ja no siis ma surin nii et vähe polnud. Päris k6iki harjutusi ei j6udnudki kaasa teha, aga treener käis pushis meid ikka k6vasti, nii et saime 1,5h jooksul trenni täie raha eest. Ja siis pärast seda veel rattaga koju :P. Kokku saim sel päeval ca 1,5h rattaga s6ita (tööle + trenni) veel lisaks 1,5h trennile. Uuhh...

Nüüd siis teisipäev. Olen tööl ja l6petan blogi. Pilte mul vist uusi pole, sest pole neid Arvi fotokast ära t6mband. Lähituleviku plaanides on reedel Arvi kursakatega Läänemere äärde s6it... ja siis vist tulevadki varsti mämid ja siia. Tahaks tegelt üheks nädalavahetuseks kuskile loodusesse (natuke mägisemasse) ka k6ndima minna. Ja hea meelega s6idaks kuskil soojemasse kohta üldse puhkama (see suvi siin on ikka üsna n6rk, nädalavahetuseks ennustatakse, et ei lähe kordagi üle 20 kraadi), aga ei anta mulle siin rohkem puhkust... ja j6ulude ajal tahaks Eesti s6ita pikemaks, kui mul need külastused siimaani olnud on. Nii et tuleb siin ikkagi kuidagi hakkama saada. Lootus veel natuke suve nautida pole veel päris kadunud. Sauks!

24. Jah!

2011-06-28T03:36:00.000-07:00

Hei-hoo!

Alustuseks panen siia uuesti lingi piltidele, sest nagu välja on tulnud, ei leita neid üles: http://picasaweb.google.com/margitvaaks

Ja nüüd edasi minu tegemiste juurde, mida on suht palju olnud. Meenutus siis eelmisest korrast, et nädal aega kanseldasime Jüri-Mari, ehk siis päris nii palju magada ja puhata ei j6udnud, kui seni kombeks ja kuna ka järgmised 1,5 nädalat olid päris hullud, siis Eestist tagasi j6udes olin täiesti kutu-piilu. Millega ma siis tegelenud olen. Alustan teisipäevast (14.06):

6htuses programmis oli mul pesupoodide kammimine - nimelt siis otsustasime tüdrukutega, et kingiks Britile üheskoos midagi seksikat ja kuna mulle shoppamine teatavasti istub ja olen mälu järgi ka lahedat pesu Berliinis näinud, siis v6tsin selle hankimise enda peale. Kammisin siis läbi Alexa keskuse, tulemusteta. 6igemini üks tulemus oli, et j6udsin möödaminnes endale valge pintsaku osta. Aga siis edasi läksin Arkadeni keskusesse. Ja jälle ei miskit. Väike kass oli peal juba, et kuidas on v6imalik, et midagi ägedat ei leia. Otse Arkadenist sain kokku Matthiasega ja olin nii näljane, et veensin Matthiast Vapianosse minema, sest seal peaks toidu suht kiiresti kätte saama (Matthias muidu suht vihkab seda kohta). Aga eba6nn tabas sealgi, järjekorrad olid nii pikad, et olime sunnitud järgmise koha otsima. Üle tee oli üks Mehhiko koht ja rahvast ei tundunud seal väga palju olevat, seega istusime maha. Ja järjekordne eba6nn - ettekandja unustas mu tellimuse sujuvalt ära ja kokkuv6ttes ootasin tund aega oma sööki. V6ite ette kujutada kui kuri ma oma tühja k6huga olin, ma pole just eriti harjunud alles kell 21 6htul 6htusööki saama. No ja arvet ootasime ka muidugi terve igaviku ja ... oeh. Kojuj6udes hakkasin Berliinis olevaid sekspoode guugeldama, sest ilmselgelt tavalised pesupoed ei andnud ühtegi seksikat tulemust. Ladusin 4 kohta kaardile ja keerasin ära tuttu.

Kolmapäeval olin suht pikalt tööl. Väga ei mäletagi, et miks, aga vahet vist pole. Kohe, kui tulema sain, hüppasin ratta peale ja hakkasin sekspoode läbi kammima. Esimesest vaatasid vastu ainult lateksist kehakatted. Küsimuse peale, et kas teil tekstiilist pesu ka on, vastati 'ei', aga suunati edasi ühte teise poodi, mis jäi mulle 6nneks täpselt tee peale. Astusin sinna sisse ja vaauuu, küll oli ilusat pesu. Ja oi kui palju seal k6ik maksis. Alla 100 euro ei olnud v6imalik ühtegi jubinat saada. Tagasi ratta peale ja järgmisse poodi. Seal polnud peale rollimängukostüümide mingeid riideid. Uuesti ratta peale ja suund Friedrichstrasse metroojaama peale, kus pidi olema pood Orion. Sinna j6udes olin vist juba 15 km rattaga läbi s6kkunud ja kell oli midagi 8-9 vahel. Ja wohoo! Milline valik seksikat pesu! Kohe selline, et ei suutnud ära otsustada, mida v6tta ja mida jätta. Helena abiga sai aga l6puks otsus tehtud ja loodan, et Britil (ja Imrel :) on nüüd veel l6busam :P. Aga sellega polnud minu päev veel sugugi läbi. Nimelt tahtsime ühe osana Briti vallaliste 6htust teha StripDance'i tunni. Kohana 6nnestus meil bronnida Lauluka all olev peeglisaal, aga treenerit ei 6nnestunud kahjuks leida. Niisiis lubasin ise tunni ette valmistada ja läbi viia. Alustasin kodus tantsimist ca 22 ajal ja l6petasin pärast südaööd. Kuigi kava ei näinud ette riiete seljast v6tmist, siis kuna toas oli päris palav, tantsisin ma l6puks ainult suspede väel :P. Kava valmis, hakkasin asju kokku pakkima. Tuttu sain kunagi kolme paiku.

Enne kui neljapäeva juurde j6uan, siis kunagi nädala alguse jooksul (v6ta nüüd kinni, et millal täpselt) j6udsin Britile ka veel valge minikleidi osta (minu seljas see ei tundunud üldse nii lühike, aga mul polnud hästi meeles, et kui palju pikem Briti must on :P) ja tiaara ka. Ja pulmadesse otsin kaardid ka ära ja siis suutsin need kaardid ja tiaara veel vahepeal ühte riidepoodi maha unustada (sinna samma, kust ma l6puks selle kleidi ostsin), ja siis sain need ka järgmisel päeval ikka tagasi. Ja terve selle nädala toitusin vist ainult veggie-dönerist, sest mul polnud üldse-üldse aega, et midagi süüa teha. Aga et siis neljapäev. Ärkasin vara, enne seitset. V6tsin oma kohvid kaasa ja läksin tööle. Oli väga hull tööpäev, sest miljon asja oli tarvis ära teha enne lennuki peale minekut. Olin plaaninud veel raha välja v6tma minna (siin ei ole see päris nii lihtne, et iga nurga peal on sobiv automaat. automaate on küll, aga neist välja v6ttes on tasu 4-5 euri), aga sellest ei tulnud midagi välja. Panin jooksuga töölt minekut U8 peale. Tulin metroost maha ja vaatasin tabloo pealt, et minu bussini on 14 minutit aega. No heakene küll, teen siis kiire l6unasöögi. V6tsin metroojaamast tüki pizzat ja läksin 6ue. Bussini pidi veel olema 9 minutit, aga miskipärast see seisis juba ees - panin siis padavai peale, täpselt enne kui ta uksed kinni sai. Miks ta graafikust nii väljas oli, ei tea. Aga vahelduseks mul vedas ka. Lennujaamas andsin pagasi ära ja läksin postkasti otsima, sest pidin m6ned arved klientidele teele saatma. Lennureis ise läks sujuvalt, magasin nii palju, kui suutsin. Tartu lennujaama j6udes oli ootus juba suur, et Arvit näha, aga vastu oli saadetud hoopis Raul :). Ta teatas, et Arvi on tööle pandud ja viis minu ka Ülkusse. Askelkaski mu Muska siis värava ettepanemisega. V6tsin 6uest grilli pealt nats kana ja salatit k6rvale, s6in ja jutustasin teistega, kes ka Ülkus olid ja mingi aja pärast lasin Annelyl ennast ema juurde viia. Kodus v6tsin ette oma kaadervärgi läbisorteerimise (et mis Saksa kaasa v6tta + otsisin riideid StripDance'i tunniks). Nii palju on mul seda stuffi ikka! Lasin emal veel juustest ka mingi 10cm maha lasta ja Saksa aja järgi kell 1 öösel sain tuttu.

Panin äratuse reede hommikul kella 7-ks, sest kell 9 pidin kosmeetikus olema. Vedelesin veel voodis, kui mind tabas, et unustasin kella Eesti aega keerata, ehk siis kell oli juba 8 läbi! Siis sain küll maru ruttu üles ja riidesse ja minekut, ilma hommikusöögiga. Edasi ei läinud ka palju paremaks. Lasin kosmeetiku juures ripsmeid koolutada ja oluline 6ppetund k6igile - vaadake enne maksmist peeglisse ka. Tavaliselt nad pakuvad ise peeglit, aga see neiu ei pakkunud ja ma ise ka ei küsinud ja maksin ära ja alles kodus avastasin, et mu ripsmed on väga kaugel kooldus olemisest, uhh! Enne koju j6udmist aga j6udsin veel pankades käia ja k6ik oma kaardid kinni panna va üks krediitkaart; poes käia, L6unakast läbi (kus s6in muuhulgas hommikusöögiks pannkooke :) ja... ja siis vist oligi seks korraks k6ik. Kodus tegin väikese meiksi peale ja läksin politsei-majja uut passi tegema. Enne käisin veel k6rvalmaja apteegist läbi ainult selle m6ttega, et proovida, kas ma selle ühe allesjäänud krediitkaardi PIN-kood olemas on (kuna mul sularaha polnud, siis see oli mu ainus allesjäänud v6imalik maksevahend). Läks läbi. K6ndisin siis politseimajja, tegin kabiinis pildi ära (enda arust ma seal küll nii k6ver ei olnud, kui pilt välja tuli), v6tsin numbri ja jäin oma korda ootama. Sorteerisin veits oma kaarte kotis, et mida on Eestis vaja ja mida mitte ja ei leidnud oma krediitkaarti enam üles. Seda ühte ja ainsat. No mism6ttes ma selle juba ära kaotanud olin!? Käisin fotokabiini juures nuuskimas ja uurisin infolauast ja pole! Läksin siis tuldud teed tagasi apteeki, et äkki kuskile maha kukkunud. J6udsin apteeki ja makseterminalist vaatab mulle mu kaart vastu, huhh! V6tsin kaardi ja läksin politseimajja tagasi. Ja siis tuli välja, et v6in ka ülekandega maksta :). Ja et passi saan kätte Eesti saatkonnast Berliinis. Super!

Uuesti koju, asjatasin seal veits ringi ja sisi v6ttis Helena mu peale ning läksime Merle korterisse (Merle siis nimelt on see laupäevase pulma peategelane, kes meile tüdrukute 6htuks oma korterit lahkelt laenas). Viisime korterisse juba söögid-joogid ära ja tegime kiire tiiru peale, et kas midagi on juurde vaja. Siis viskas Helena mind Kaupsi juurde, kust ostsin 6htuks veel natuke vajalikku (ta ise läks Laulukale 6htu eest tasu ära maksma), käisin ka Abakhanist läbi, et Laura-Liisa kleidi peale väikest lille osta ja suundusin Riiamäe bussipeatusesse, et koju s6ita. Bussini oli terve igavik! Päris 20 mintsa vist polnud, aga no peaaegu. Ja mul oli ju kiire, kell 5 pidi Helena meid juba uuesti peale korjama, et saaks peoga pihta alata. Ja kell oli juba 3:30. Kuna ma veel l6unat polnud söönud, ostsin Tartu poest ühe kohukese ja bananksi ja istusin ootama. Kannatasin 5 minutit ära, kui Arvi helistas ja küsis, et kus ma olen, et ta tahaks mu kodust TomTomi v6tta - ta oli nimelt autoga paarsada meetrit minust 6e juures. Super! Jooksin sinna, ta v6ttis mu peale ja viis koju (ise läks edasi E&Y suvepäevadele kuskile Rakvere kanti, sellepärast oli Tomi vaja). Ma siis veel kodus sahmerdasin oma sahmerdused ära ja oligi Helena ukse all. V6tsime tee pealt ka veel Kati kampa ja suundusime korterisse.

6htu teema oli Sex and the City. Seega olid meil k6igil kleidid seljas ja meiks näos ja k6linad küljes ja ega Brittigi saanud siis vähemaga jätta. Lasime tal selle valge minikleidi selga ajada, pähe sai ta tiaara ja jala ümber sukapaela ka. Meiki nagu polnudki rohkem tarvis, sest ta oli endale ilusad paksud ripsmed saanud. Järgmised 1,5h läksid sisuliselt lobisemise peale, sest ametlik osa algas alles kell 19.00 Laulukal. Seal ootasid meid juba ees s6brannad Elis ja Kersti. Läksime k6ik sisse (Briti muidugi ei teadnud, et mis ees ootab), lasime Britil taas kord kostüümi vahetada (punase-mustaga korsett, must lühike seelik ja v6rk-leggingsid), seletasime, et mis nüüd saama hakkab ja hakkasime pihta. Tüdrukud 6ppisid maru ruttu - poole tunniga oli kava juba selge ja nühkisime seda siis teha + jäi aega piltide kl6psimiseks. Kavaga tegin ainult ühe väikese vea, et osa sellest oli p6lvedel maas ja järgmisel päeval olid p6lved sinised (kui ma kodus kava tegin, siis olin vaiba peal ja siis polnud üldse valus). Tund aega läks nagu niuhti ja suundusime tagasi korteri poole. Seal s6ime sushit ja juurikaid-puuvilju ning Helena tegi meile alkoholivabu kokteile (kuna Briti ei joo, siis olime solidaarselt k6ik kained). Programmis oli järgmisena ette nähtud kingituse üleandmine ja siis tegime ka viktoriini Imre ja ta pere-s6prate kohta. Uskumatu, et tal on 11 onu-tädi, kellest 10 nimed algavad K-tähega! No ja ülejäänud aeg oli otseloomulikult jälle pläkutamise peale planeeritud. Kui oli aeg välja linna peale minna, hakkas 6ues padukat tulema.... lükkasime seda minekut muudkui edasi ja edasi, aga vihm ei andnud absoluudselt järgi. Tegime korteri korda, v6tsime Merle kapist vihmavarjud ja läksime sellegipoolest välja. Esimene peatus oli Treffneri juures, kus meil jälle väike viktoriin Treffneri ja klassikaaslaste kohta. Briti pidi üles lugema k6ik klassikaaslased ja väga lihtsalt tal see ei tulnud :P. Järgmine peatus oli raekoja platsis, kus Brit vannet andis. Pealtvaatajateks olime halva ilma t6ttu kahjuks ainult meie. Aga no mis sa teed. Viimane peatus oli klubi Illusioon. Väga kaua me seal vastu ei pidanud. Kunagi läks mulle hip-hop täiega peale, aga praegu tundub see kuidagi nii uimane, et üldse ei pane jalga tatsuma. Head alternatiivid aga Tartus kahjuks puuduvad. Niisiis l6petasime äkki kunagi 2 ajal ja siis s6idutas Helena meid koju ja oligi esimene pidupäev läbi :).

Laupäeva hommikul pakkisin asjad pulmatuuriks kokku, tegin meigi ära, jutustasin Intsuga veits ja pärastl6unal startisime ema ja Arviga l6una poole (aitähh Iffile, kes autot laenas). Esimene peatus oli Räpinas vanaema-vanaisa juures. S6ime, ma keerasin endale lokke ja siis sain maalt veidi kaasavara kaasa (päevateki voodile ja köögikaardina :). Kiire peatuse tegime ka tädi Anu pool, kellel oli just olnud lilleseade kursuse l6petamine, nii et kodu oli m6nusalt lilli täis. Siis jätsime ema Räpinasse maha ja panime ise edasi Värska poole, kus toimus Merle ja Meelise pulm. J6udsime asjad parajasti kämpasse ära vedada kui oligi laulatuse aeg. See leidis aset järve ääres purde peal - Meelis s6itis järve äärde vanakooli rattaga ja Merle t6i sinna ta isa paadiga. Laulatuse järel nagu ikka 6nnesoovid, shampus, pildistamine, 6htusöök jne. Tore oli, et viina ja veini k6rval oli pidulaual ka rummi ja cocacola-t. Pidu ja söömine toimusid ilusas välitelgis. Pulma juures oli hästi tore, et 6htujuht oli lahe, ja teised külalised ka mudugi olid hästi m6nusad, nii et nalja sai palju. Bänd oli minu maitse jaoks natuke liiga ühekülgne, aga tantsitud sai sellegipoolest korralikult. Pärast bändi lahkumist oli afteka teema veidi vähekorraldatud ja siis nagu rauges tempo maha. Mingi hetk küll pandi jälle uuesti tantsumuss peale, aga siis kuidagi ei v6tnud minu jalad enam vedu. M6ned märks6nad siis veel 6htust, et pruudi eelmine nimi saadeti ära kahuriga, uueks nimeks on Vool (6htu jooksul läks elekter korraks ära ja siis k6ik karjusid, et Vool on kadunud :), peigmees tegi koos kolme s6braga laheda varietee-show, pruudikimbu püüdis kinni mu kursavenna Kaupo elukaaslane ja ilutulestikku lasti ka.

Hommikul pesin vanad lokid juustest välja ja asusin uusi tegema. Arvi käis samal ajal kuttidega saunas - nimelt oli seal järve ääres saun, kus k6ik, kes kuskile edasi ruttama ei pidanud, juba m6nusalt lebotasid ja 6llet rüüpasid. Jätsime noorpaariga hüvasti ja asusime teele Orava poole, kus elab mu teine vanaema. Seal saime pannkooke maasikate ja vahukoorega :). Ja tegin kiirelt ka oma meigi valmis ära. Jutustamiseks jäi üsna vähe aega, aga no mis seal ikka. Saime tulema vist 14.30 ja TomTom näitas Taageperasse j6udmist 16.28, kell 16:30 oli juba laulatus! Vajutasin siis üsna korralikult, sest no kohe üldse-üldse ei tahtnud hiljaks jääda. Kunagi poole tee peal tuli meelde, et lilled on puudu ja no kust sa neid ikka keset pühapäeva leiad. Helistasin siis Helenale, kes oli veel Tartus, ja ta oli lahkelt valmis mulle ka m6ned 6ied v6tma. J6udsime Taageperasse natuke pärast nelja, nii et oli aega oma tuba v6tta ja riided vahetada. Mingi hetk enne 16:30-t helistas Helena ja küsis, et kas kohal peab olema 16:30 v6i hakkab laulatus kohe kell 16:30, uurisin siis järgi, et jah, laulatus hakkabki juba kell 16:30, aga nemad olid Andreiga veel üsna kaugel Taageperast. No siis said nemad natuke gaasi tallata. Ja mina sain endale süümekad, et nad jäävad minu pärast hiljaks (lillede ostmise t6ttu). Briti ja Imre siiski ootasid lahkelt natuke aega ja alustasid kell 16:45, nii et Helena ja Andrei jäid ilma ainult umbes esimesest minutist. Niisiis. Edasi jälle 6nnitlused, Vahuri k6ne, shampus, nime kinkimine tagasi isale, pildistamine, 6htusöök, ametite jagamine (pääsesin napilt pulma pitserist, aga sain hiljem siiski lauluööbiku oma), mängud, pruudipärja mahamängimine, Briti tanutamine, tort, tantsulka jne. Pildistamise ajal 6nnestus mul ka korraks vanaemade käest väike Rebecca kätte saada ja no kas ta saaks veel armsam tirts olla :). 6htu k6ige suuremad tantsul6vid olid vist meie seltskonnast, me saime isegi Arviga pillimeeste käest kiita, et hästi tantsime. Kui bänd l6petas, siis panin oma arvutist tantsumuusika mängima, aga suur osa seltskonnast tahtis teises ruumis hoopis laulda, nii et siis toimus nagu väike l6henemine; aga sellegipoolest tantsisime nii kaua kuni isu oli ja siis läksime ühinesime ka lauluseltskonnaga. Ei olnud küll veel nagu magama mineku tunnet, aga mingi hetk läks lihtsalt niisama tiksumiseks ära ja otsustasime, et mis seal ikka, homme jälle päev ja järgmine pidu.

Esmaspäeva hommikul nats enne kella 11-t j6udsime hommikusöögile ja 12 ajal asusime teele Taageperast Tln-sse. Tee oli pikk ja unine. Aga kunagi kolme paiku j6udsin PwC-sse, kus Marika andis Lasnaka korteri v6tmed, nii et Arvi s6itis sinna ja mina jäin kontorisse inimesi segama. Kella nelja paiku läksime Jaanusega sööma ja kui pärast seda Lasnakale j6udsin oli m6nus kooma peal. Saime Arviga kokkuleppele, et ma p66nan nats kuni tema poes käib, et 6htuks asju tuua :). Pärast uinakut j6udiski juba Ave meie juurde, kellest oli köögitoimkonnas palju abi, nii kaua kuni mina r6du p6randat küürisin. Ja siis tulidki ribu-rada pidi teised s6brad, kokku äkki maksimaalselt 20. Tore oli kuulata, et millega teised tegelevad ja kuidas läheb. Saime ka Heiti ja Monika maja v6tmed, et enne Tartusse s6itu koera vaatama minna :). Kuna järgmine päev oli paljudel tööpäev, siis pidu väga pikalt ei kestnud, kuskil ühe paiku sain tuttu ja kuna olin päris korralikult rummi joonud, siis tuli uni kiiresti.

Teisipäeva hommikul ärkasin täitesti kohutava pohmakaga. See eelmise 6htu rumm-koola maitses nii hästi, et sai vist vähe üle pingutatud. 9:15 sain Revali kohvikus kokku Ristoga, kes kahjuks eelmisel 6htul meie juurde ei j6udnud ja pärast omleti söömist läks olemine vähe paremaks. Kella 10-st oli mul taas kord kosmeetik, kus sedapuhku käisin nägu puhastamas ja sai kohe palju m6nusam küll; Arvi käis samal ajal venna Lauriga mere peal ja see loksumine poleks sedapuhku mulle küll vist üldse istunud, nii et mul polegi kahju, et sinna ei j6unud. Arvi v6ttis mu pärast kosmeetikut peale ja läksime Heiti-Monika poole. Koer oli nii 6nnelik, et keegi koju tuli, aga kui sai aru, et oma inimesed ei tulnudki, siis viskas kurvalt diivanile pikali ja ei teinud meist ka suurt välja. Edasi suund Tartu peale. Panin Arvi Kristi -Rauli juurde maha ja s6itsin ise edasi koju, et k6ik asjad tagasi Saksa s6iduks kokku pakkida ja kella 16-st läksime emaga külla Mailisele ja Ristole ja nende kahele väikesele kutile, kelle tahtsin ka kindlasti üle vaadata. Tegime ka uuele majale tuuri peale ja s6ime natuke ja kella 17:30-ks s6itsin edasi surnuaiale, kus oli Arvi isa urni matmine plaanis. See tehtud, läksime Arviga poodi, et 6htuseks grillimiseks materjali tuua. Ülkusse tulid külla kahjuks ainult üksikud s6brad (kus te k6ik olite, ah?), aga ega meil sellepärast siis vähem tore polnud. Andsime Laura-Liisale kingituse üle (flamenkokleidi) ja ta tuli ja keerutas sellega meie ees r66msalt ringi ka. Kui 6ues juba jahedamaks läks, siis kolisime üle tuppa, vaatasime koos pilte ja s6ime jäätist.

Kolmapäeva hommikul oli äratus enne seitset, et lennuki peale j6uda. Priit viskas meid sinna ära ja lend läks okeikalt. Taas magasin m6lema lennu peal (Riias oli ümberistumine) nii palju kui suutsin, sest Berliini j6udes olin lubanud otse tööle minna. Päris otse minek mul siiski ei 6nnestunud, sest Arvi pidi ka kohe kooli jooksma ja seega jäi kohvrite kojutassimine minu 6lule. 35 kg viiendale korrusele tassida oli päris väsitav, pidin ikka mitu korda vahepeal puhkama. Kuigi oleksin rattaga kiiremini tööle j6udnud, siis tundsin, et enam lihtsalt ei j6ua ja läksin ostsin ühe döneri ja istusin bussi peale. Kella 14-ks j6udsin tööle ja 6nneks sain sealt tulema enne 8-t tundi töö tegemist... kuskil 8 paiku vist olin kodus ja kell 9 juba magasin, sest kaks nädalat magamatust olid oma töö teinud.

Neljapäeval sain tööl teada, et meile tuleb sügisel kaks uut töötajat - arendaja Brasiiliast ja marketingi- ja müügimees Saksast. Müügimehe nägin ära ka juba, sest ta käis lepingut allkirjastamas, tundus päris äge kutt :). Tööl on praegu suht huvitavad ajad. Projektide kasumlikkus erineb päevade kaupa k6vasti ja siis ongi ühel päeval terve kontor r66mus ja järgmisel kurb - miks päevad omavahel nii palju erinevad tuleneb mingitest tehnilistest seadistustest, millega Tom iga päev eksperimenteerib, sest olgem ausad, asi on nii uus, et ei tea ju täpselt, mis töötab ja mis mitte. Ja kuna meil on rahaga ka kitsas, siis saan k6vasti rahavoogude planeerimist teha ja Tomidega vaielda, et mida ette v6tta tuleks. Päevad on piisavalt sisutihedad, et 6htuks toss väljas oleks. Neljapäeva 6htul ootas mind kodus meeldiv üllatus. Nimelt oli Arvi otsustanud vist massazikunniks hakata ja mis kunn sa ikka oled ilma 6ige varustuseta. Seega oli ta k6vasti mööda poode kolanud ja kokku ostnud 6lisid, l6hnaessentse, laavakive jm vajalikku. Ja otseloomulikult olin mina see, kelle peal k6ike proovima hakati. Mmmm6nna.

Reedel olin ma suht kaua tööl, kui koju j6udsin, oli Arvi juba teatrisse läinud (lubas vaatama minna mingit tükki, kus ta s6ber mängis). Nautisin siis oma üksiolemist, kuni Arvi kell 21.30 vist helistas, et tal sai alles esimene vaatus läbi ja ta enam ei j6ua ja tuleb koju ära. Laupäeval läks Arvi E&Y'i lahtiste uste päevale, kus talle kohe auditi meeskonnas kohta pakuti (praeguseks pole ta midagi ära otsustanud, aga kuulis just kuskilt, et palk v6iks olla isegi 65k aastas, mis poleks üldse paha...). Mina mässasin kodus piltide üleslaadimisega ja koristasin nats ja... ja kella 16-st hakkas Eesti kogukonna Jaanipäevapidu, kuhu me l6puks j6udsime alles kell 20.00, sest kui Arvile E&Y'i kella 18:30 ajal järele hakkasin minema, oli linn miski geiparaadi pärast nii umbes, et meil kulus 20km s6itmiseks 1,5 tundi. Hilinemisest polnudki tegelt midagi hullu, sest selleks ajaks oli grill ilusasti vaba kana küpsetamise jaoks ja rahvas oli just alustamas laulmisega. Saime tuttavaks veel m6nede toretade inimestega, ma sain majaperenaise kasse silitada ja laulsime ja jutustasime ja oli tore 6htu.

Pühapäeval oli väga-väga lebo päev - mängisime Wiiga, käisime pizzat ja dönerit söömas ja jalutasime kodu juures oleva turuhoone k6rval olevatelt pidustustelt läbi, ja lugesin Kaielt saadud "Minu Nepaal" raamatut, mis on ülilahe lugemine. K6ige ärevam sündmus leidis aset vahetult enne magamaminekut. Nimelt olin ma endale jalavanni teinud ja suundusin köögi poole kaussi tagasi viima. Mul olid jalas pikad alt laienevate säärtega kodupüksid ja poolel teel kööki jäi üks varvas teise püksisääre taha kinni - selle kopertamise peale kukkus natuke vett kausist p6randale ja järgmise sammu tegin juba palja jalaga märja puitp6randa peal, tulemuseks see, et kukkusin otse selja peale maha, l6in pea ära nii, et silmade ees l6i sädemeid ja kogu kausitäis vett lendas mulle peale. Asi oleks väga naljakas olnud, kui ma poleks selgrooga uksepaku peale kukkunud, nii et hing täiesti kinni oli (päris 6udne on see tunne, kui hapniku pole, aga hingata ka ei suuda). Lisaks siis veel juhtus see, et Arvi jooksis vetsust minu mütsu, karjumise ja oigamise peale vaatama, et mis juhus ja kukkus ka märja p6randa peal pikali, nii et t6mbas alaseljalt nats nahka maha ja parema käe väike s6rm on ka nats paigast ära (luumurdu pole, aga no peaaegu). Arvi mütsu peale hakkasin mina muretsema, et ega ta nüüd oma niigi haiget selga veel rohkem katki ei kukkunud - 6nneks pole praeguseni tunda andnud ja ka minu seljavalu hakkab juba üle minema. Et siis selline l6pp nädalale...

Käesolev nädal on hoopis m6nusam olnud. Esmaspäevast kolmapäevani oli siin miski kuumalaine, nii et käisin rattaga tööl ja l6una ajal kolleegidega välikohvikutes söömas ja... ja esmaspäeva 6htul tegime Arviga kahetunnise jalutuskäigu Spree ääres koos Saksa keele 6ppimisega. Teisipäeval käisime spordiklubis Maximus, kuhu meil on 10-korra voucher, harjutuste valik oli vähe piiratud, sest mul selg endiselt valutas, aga siis saigi jalgadele rohkem panustatud ja need valutavad siiamaani :). Samal ajal, kui j6usaalis olime, käis k6rvalruumis hip-hopi tund ja pärast seda poppingu tund. Peaks selle hip-hopi ise ka ära proovima ja postitantsu variant on seal ka ja seda tahaks ka kindlasti katsetada. J6usaal oli nii suuri j6mme täis, et me olime seal kindlasti k6ige väiksemad inimesed :P. Lisaks registreerisin meid ära tangotundidesse, nii et igal juuli teisipäeval lähme tangotama. Tööl on paar viimast päeva väga head tulemused olnud ja saime ka mingi fundingu USA-st peale, nii et pappi peaks ka tulema hakkama. Täna siis neljapäev, viilin tiba töölt, et blogi l6puks l6puni kirjutada ja egas muud polegi. Järgmise korrani!

23. Kauged kallid külalised

2011-06-09T06:09:00.000-07:00

Hei-hei! Kohe asja kallale:

Esmaspäeva (30.05) 6htul proovisin l6puks ära Zumba-trenni. Oeh... see treener ei lasnud ennast muusikast ikka absoluudselt segada - ta oli koguaeg nii rütmist väljas, et mul oli tükk tegemist, et ise ka samamoodi rütmist väljas olla. Kust sellised treenerid tulevad, mina aru ei saa... Teisipäeval oleks olnud viimane v6imalus trenni minna, aga ei läinud. Nii kopp oli ees. Mis siis veel toimus... Ahjaa, neljapäev teoreetiliselt oleks pidanud olema vaba päev siin, aga otsustasin selle vaba päeva vahetada hoopis järgmise teisipäeva vastu, et saaksin Mari-Liisi ja Jüriga koos päeval ringi hängida.

Reede 6htu veetsime pesumajas :P. Tegelt sai asi alguse sellest, et nii ilus ilm oli 6htul, et ütlesin Arvile, et läheks kuskile välja sööma - väljas söömine piirdus meil küll j6e ääres nuudlite söömisega, aga m6te oligi tegelt lihtsalt päikest nautida, mitte otseselt toitu. J6e äärde jalutades jäi meil tee peale üks pesumaja ja kuna meil endiselt pesumasinat ei ole (ja v6ib-olla et isegi ei ostagi ühtegi), siis m6tlesime, et peaks sinna pesema minema. Toppisime seljakotid-spordikotid asju täis, v6tsime läpaka filmiga kaasa ja asusime teele. Pesumaja oli suur, stiilne ja rahvast täis. Ja vist suht ok hinnaga ka, üks korralik masinatäis oli 3.50. Ja pesi ainult 45 mintsa, nii et filmist j6udsime ainult osa ära vaadata; pärast kodus vaatasime l6puni (film oli Reese Witherspooniga How Do You Know); täitsa armas film oli. Kunagi selle nädala jooksul vaatasime ka The Way Back'i, mis oli ka päris huvitav (kuidas grupp inimesi Siberist jalgsi p6genes).

Laupäeva hommikul käisime Arvile natsa asju shoppamas, saime valged püksid, ühe pluusi ja triiksärgi (see viimane siis oli minu kingituse teine osa :). Pärastl6unal s6itsime Wannsee äärde. Päris 6igesse randa me minna ei osanud, aga saime napilt auto mingisse parklasse pandud ja liivane järvekallas sobis lebotamiseks suurepäraselt. Kui järve peal nii palju jahte poleks olnud, oleks täitsa Pühajärve tunne peal olnud. Arvi luges rannas ühe kursa6e kursusetööd, mida ta retsenseerima pidi ja saime k6va k6hutäie naerda. See oli k6ige halvemas inglise keeles, mida ma üldse lugenud olin ning umbes sama sisutühi nagu see bakalaureusetöö, mida ma kunagi retsenseerisin. Teisest küljest täitsa kurb, et m6ned inimesed ikka nii rumalad ja/v6i laisad on. Ja paratamatult tekib jälle tunne, et kui tark ma ikka ise olen :P. 6htul pidime kokku saama Heleri ja Kaiega, aga kohale j6udis ainult Kaie. Sellegipoolest, istusime maha ühte suurde välikohvikusse, j6ime veintsi ja rääkisime maast ja ilmast.

Pühapäeval läksime hommikul j6e äärde lebotama. Nii hullult palav oli, et väga kaua seal olla ei j6udnud. Arvi tegeles kojutulles veel koolitööga, aga ma hakkasin juba vaikselt tuba ette valmistama vaiba-aktsiooniks. Nimelt siis elas meil see vaip suht oma elu, krussitas igalt poolt. Otsustasime selle kruvidega p6randa külge kinni lasta :). Ma tassisin toa tühjaks ja kui Arvi l6puks kell 9 kursakatega Skype'ik6ne l6petas, siis hakkasime pihta. Nüüd on tulemus märkimisväärselt parem, aga päris perfektne ka kahjuks mitte. No mis teha, pole päris vaibapanijad.

Esmaspäeval (06.06) oli tööpäev nagu ikka, pärast tööd käisin meie raamatupidaja juurest läbi ja kiirustasin koju, sest Mari-Liis ja Jüri olid juba saabunud. Kojuj6udes nägin Jüri ja Arvit Wiid mängimas ning Mari-Liis istus arvuti taga ja tegi bookinguid :P. Otsustasime linna peal väikese jalutuskäigu teha, käisime rongijaama turismiinfo punktist läbi, jalutasime Bundestagist ja Brandenburgi väravatest mööda ning läksime edasi Potsdamer Platzi ja Sony Centeri majja. Ostsime teisipäeva 6htuks Hangover 2-le piletid ka :). Siis näitasin Mari-Liisile Arkadeni ostukeskust ja hüppasime korraks Mäkist ka läbi, aga enne kui tagasi 6ue j6udsime sealt, hakkas täiega vihma kallama. Seega olime sunnitud natuke aega veel Mäkis veetma. Kuigi vihma veel veits tibutas, siis m6tlesin, et äikest oleks lahe vaadata seal k6rgelt Solarise baarist (kus Matthiasega käinud olen), m6eldud-tehtud ja t6esti hästi äge vaade oli, kuidas linna kohal äike sähvis.

Teisipäeval oli mul siis see vaba päev, mis algas sellegipoolest tööle minekuga. Saatsin s6brad Kurfürstenile shoppama ja ise rattaga tööle. Tegin paari tunniga kiiremad asjad ära ja s6itsin ka siis nende juurde, et koos loomaaeda minna. M6nus on siin ikka rattaga ringi tuhiseda, liigub kiiremini kui bussiga. Loomaaed oli tore, kassid olid nunnud (eriti ägedad olid kaks väikest tiigrikutsut) ja ahvid olid naljakad, hüljes tegi trikki ja pingviinid olid ülbikud. Kuna Jüri otsustas "väikese" jalutuskäigu teha Alexanderplatzi poole, aga meil Mari-Liisiga sellist tahtmist polnud, siis m6tlesime, et läheks bussiga samma suunda. Kuna mul oli ratas kaasas, siis see ei 6nnestunud (buss oli maru täis). Proovisime siis metrood ja sinna mahtusime ilusasti ära, aga, oeh.... Tuli kontroll ja me sirutasime oma piletid julgelt välja, et me pole üldse jänesed vaid täitsa ausalt s6idame. Ja siis küsis kontrolör mu käest, et "jalgratta pilet ka palun" - "Mida? Jalgratta jaoks on piletit vaja? Esimest korda kuulen! Eino ausalt esimest korda kuulen! Ma alles nädal tagasi ostsin ratta ja missest et ma pool aastat olen Berliinis elanud ma t6esti esimest korda kuulen, et jalgrattale on piletit vaha, kust ma seda teadma peaks, seda pole ju kuskil kirjas? Aga et ma siis lähen metroost maha ja ostan pileti ja s6idan edasi." - "Ei, palun esitage oma dokument ja tulge metroost välja". No ja siis läks kemplemiseks lahti, esiteks ma p6him6tteliselt ei tahtnud maksta trahvi mingile ülbele südametule türklasele ja teiseks polnud mul 40 euro jagu sulli ka ehk siis me j6udsime välja Bahnhofis olevasse politseisse, kes siis ikkagi kinnitas, et minu 60 eurot maksev kuupilet, mida ma nii kohusetundlikult maksan ja kaasas kannan ei v6imalda mul metroos jalgratast kaasa v6tta ja ma siiski pean sellele idioodile 40 eurot andma. Klappisime Mari-Liisiga raha kokku ja samal ajal kui tegin vahetuskaupa raha dokumentide vastu v6ttis Mari-Liis telefoni välja, et kas kella vaadata v6i Jürile helistada vms. Ja kus siis see türklane läks ähmi täis: "Pane telefon kohe kotti tagasi!" (nagu ta oleks püstoli välja t6mband sealt) "Pane kohe tagasi v6i ma ei liigu siit kuskile, ma keelan sul ilma loata must pilti teha" ??? Vaatasime teineteisele hämmastunud nägudega otsa ja Mari-Liis ütles, et see on tema telefon ja ta ei pane seda kotti, vaid tahab helistada, mitte mingist koledast türklasest pilte teha. No siis läks see segane türklane talle p6him6tteliselt käsipidi kallale ja ma jooksin vahele ja kogu rongijaama rahvas vaatas pealt, kuidas me seal kaklesime. Asi lahenes sellega, et läksime jälle uuesti tagasi politseisse, kes siis vaatas üle, et ühtegi türklase pilti telefonis pole ja lasi meil minna. Türklane veel ähvardas, et kui ta peaks mingi video endast Youtube'ist leidma, siis me veel saame... ja me polnud ka vastusega kitsid. Aga no mis siis ikka. Olin 40 euro v6rra vaesem, nutt kurgus, tuju null, Mari-Liis oli ka endast väljas ja läksime siis niimoodi edasi Alexanderplatzi poole... Helistasin tee peal veel Arvile ja rääkisin juhtunust ja tema esimene küsimus oli ka, et "misasja, jalgrattale peab pileti ostma v6i?" No ei ole see ühele eestlasele iseenesest m6istetav, et rattapiletid on olemas.

Aga siis oligi k6ige 6igem v6tta järgmisena ette Ritteri shokolaadipood. Jätsin ratta Brandenburgi väravate juurde ja jalutasime Gedarmenmarkti, Humbolti, muuseumisaare ja Domi juurest mööda ja istusime mingisse Itaalia restosse maha. Pasta maitses hästi :). Edasi hakkasime vaatama, et kuidas me kinno mindud saame, aga kuna bussini oli ca 15 minutit aega, siis käisime läbi 3 tee peale jäävad kingapoodi ja Mari-Liis ostis endale kaks paari :). Kinno j6udsime täpselt 6igeks ajaks, Arvi ja Jüri juba ootasid meid ees. Film oli lahe ja naljakas. Pärast kino läksin v6tsin Brandenburgi väravate juurest oma ratta ja hakkasin kodu poole väntama, j6udsin ette teisi... Tegime veel Jürile-Marile Bundestagi külastuse bronni ära (vähemalt 2 päeva tuleb ette regada).

Kolmapäeva hommikul andsin külalistele marsruudiks ette Tehnikamuuseum - Pergamoni muuseum ja läksin ise bussiga tööle (kuna lubas äikest, siis otsustasin ratta koju jätta). Ja äikest oli, kohe nii palju ja k6vasti, et ma ei mäleta küll, et oma elu jooksul nii k6vasid kärgatusi kuulnud oleks. Piilusime vahepeal aknast välja, et kas teletorn ikka on veel püsti v6i mitte. Kella viiest umbes j6udsin koju (ma viilin 8-tunniselt tööpäevalt veits nurki maha) ja olin esimene. Arvi oli veel koolis mingi presentatsiooni ettevalmistamise kallal ja Jüri-Mari muuseumis. Kui nad ka koju j6udsid, siis tundus, et jäid oma käiguga rahule, ainult et Mari-Liisil oli toss suht väljas. Sellegipoolest v6tsime tee ette India resto Amari poole. Restos maitses kana endiselt superhästi ja erinevad Colada kokteilid läksid ka (välja arvatud siis Mari-Liisi oma, kes kustus l6puks täiesti)... koju j6udsime enne südaööd ja esimest korda vist tuttu ka napilt enne südaööd.

Neljapäeval tegin järgmise marsruudi: Bundestag - Bellevue loss - Charlottenburgi loss - Spandau Zitadelle; ja läksin rattaga tööle. Nii umbes l6unani oli midagi teha ka, aga siis said m6tted otsa ja niisama passimise (ja blogi kirjutamisega) tikkus uni kangesti silma. Koju j6udsin esimesena ja otsustasin väikese beauty sleep'i teha. Mingi hetk j6udis Arvi ka ja hakkas Eesti jaoks asju pakkima, kella 19 paiku helistas Mari-Liis, et Jüri ei taha edasi Helmut Newtoni muuseumisse minna, et läheks kahekesi siis. Saime Zooloogischer Gartenis kokku ja kuuslin, et nad ei saanudki Bundestagi sisse, sest nende nimesid ei leitud listist üles... Ja sinna Zitadelli nad ka ei j6unud, aga noh, reede oligi meil veel täitsa plaanivaba veel. Igal juhul otsustasime esmalt ette v6tta hoopis ühe poe (selle, kust ma Wuppertalis kleidi ja koti ostsin), sest pood oli lahti 9-ni, aga muuseum 10-ni. Mari-Liis proovis suurt hunnikut kleite selga ja ostis ka l6puks ühe. Mina proovisin ühte nr 34 seelikut, mis oli suur (!?) ja piilusin ka kingariiulite vahele. Jäid silma ühed lilla-roosa kirjud k6psukad. Kui need jalga panin ja peeglit otsima läksin, siis j6udsid kaks naist tee peal öelda, et superilusad, et need sa peaksid küll ära v6tma. Ja no olid ka superilusad, nii et nüüd mul on kodus taas üks kingapaar rohkem :).

Edasi siis muuseumisse. Seal oli just mingi uue osa avamine olnud ja rahvast oli palju (ja k6vasti viisakamalt riides kui meie :P) ning sissepääs tasuta (wohoo!). Näitus koosnes siis p6him6tteliselt Vogue'i, Marie Claire'i ja igast muude moeajakirjade, moekunstnike reklaamide ja muidu modellide piltidest - täpselt minu teema :). Tekkis ainult küsimus, et US Vogue'i piltide hulgas oli jube palju poolpaljaid pilte, et kas siis nagu ongi pool ajakirja paljaid naisi täis v6i? Eniveis oli väga m6nus näitus. Kui koju j6udsime, polnud Jüri ikka veel tagasi, aga kui ta l6puks j6udis, siis rääkis, et tuli jala Charlottenburgi lossi juurest koju ja nägi tee peal Tehnikaülikooli ka ja see oli nagu omaette linn. Njah.

Reede hommikul t6usis Arvi juba vara-vara, et lennukile minna. Ta suutis nii vaikselt tegutseda, et ma kuulsin ainult ärkamismomenti ja seda, kui ta mulle head-aega-musi tegema tuli. Ise ajasin ennast 7 ajal püsti, kui ära hakkasin minema, ajasid audiitorid ka l6puks jalad alla :). Olin tööl terve päeva ära ja j6udsin enne teisi tagasi koju, ma arvan, et nad vist olid seal Spandau Zitadellis. Ja keerasin ise tuttu vist, kui 6igesti meeles on. Mingi hetk käisin väljast dönerit ostmas, oli Gemüse döner, aga miskipärast pandi ikka kanaliha ka sisse... ja siis hakkasime Jüriga Martinit jooma. Kui Mari-Liis ka oma bjuuti sliibi ära oli teinud, siis läksime edasi klubitama. Adagios oli seekord pidu parem kui siis, kui eelmisel korral käisime (Helenega vist). Sain baarileti ääres ühe saksa kutiga ka tuttavaks, kes oli suht humoorikas ja tantsis ka täitsa hästi, nii et sai k6vasti jalga keerutatud. Pidu l6ppes kunagi 5-6 ajal...

Selle m6tte, et läheks laupäeval Potsdami, lükkasime me pärast eelmise päeva pidutsemist sujuvalt edasi. Kuigi tulin juba 10st üles, sest uni läks ära, oli ikkagi väga h6re olla. Jüri läks kuskile oma teed ja me Mari-Liisiga s6itsime Alexanderplatzi. Näitasin talle oma kontorit, käisime ümberkaudsetes poodides nats ringi ja siis tegime tiiru platsi enda peal. Näitasin Mari-Liisile ka Alexa keskuse ära kätte, aga endal oli toss nii väljas, et jätsin ta üksi shoppama (millega ta sai väga hästi hakkama :) ja läksin ise koju tuttu. Ärkamismoment oli äge - lesisin voodis, toas oli pime, v6tsin telefoni ja hakkasin Mari-Liisile helistama, et kus nad nii kaua on. Kui kutsuma hakkas, kuulsin telefonihelinat, t6stsin pead ja nägin m6lemat maas madratsi peal magamas :). Ma ikka üldse ei kuulnud, et nad vahepeal koju olid j6udnud. 6htu plaaniks oli Berghain, Kaie s6brantsiga pidid ka ühinema. Aga kui Kaie rääkis, et seal on pikad järjekorrad tavaliselt ja ettearvamatu poliitika ukse peal (et kas üldse lastakse sisse) + veel fakt, et sinna minek v6tab peaaegu tund aega, siis Jüri ütles, et ta eelistaks pigem pühapäeval Potsdami minna kui see klubi ära näha ja järgmine päev jälle surra. Sellega oli asi otsustatud. Mängisime veel kella 3-ni öösel Touche'd ja keerasime siis ära magama.

Pühapäeva hommikul oli kell 10 äratus ja kell 11:30 olime juba Potsdamis. Kaie ütles, et seal peaks olema umbes poole päeva jagu vaatamist, aga meil 6nnestus ca 9 tundi ringi k6ndida. Lühidalt kokkuv6ttes käisime peaaegu k6ik vaatamisväärsused läbi, mis kaardi peale märgitud olid. Ja oli ilus linn, ägedad vanad majad ja lossid ja aiad ja... Käisime vahepeal Bratwursti hapukapsastega ja hiljem ühes geibaaris (kogemata) kooki söömas :P. Kuigi lubas vihma, jäime k6ik kuivaks ja ilm oli üsna m6nus. Parklaski ootas ees meeldiv üllatus, et maksimum päevaarve limiit oli 10 eurot, ma juba olin j6udnud arvutada, et peaks rohkem minema. Kella 10-ks 6htul olime tagasi kodus, kiire riiete vahetus ja jalgade pesu (Jüri must jalajälg on siiani vannitoa vaiba peal) ja edasi Kultuuride Karnevalile. 6igemini see karnevali osa l6pes juba kell 21.30, aga festival ise pidi veel südaööni kestma. Tegemist siis miski iga-aastase üritusega, kust läib läbi üle miljoni inimese, erinevatel lavadel mängib muusika igast maailma otsast ja pakutakse sööke-jooke ja mudu nänni. Kui j6udsime, siis oli kohe üks lava türgi muusikaga vist. See ei olnud väga kutsuv ja liikusime edasi - rahvast oli meeletult palju. Ühtegi muud lava, kus veel muusika mänginud oleks, me ei leidnud (juba pakiti kokku). Seega jalutasime lihtsalt ringi nende putkade vahel ja läksime sama targalt koju tagasi.

Esmaspäev oli siin siis taas püha. Läksime ühte Bäckerei'sse hommikust sööma. V6tsime Touche ka kaasa ja mängisime seda seal väljas laua taga päikese käes paar tundi. Ideaalne algus päevale. Ja siis oligi aeg s6brad ära saata. Panin nad lennujaama bussi peale ja ise tagasi koju koristama. L6puks ometi sain kodust pildid ka ära tehtud. Püüan nad täna-homme üles saada. Lisaks saatsin veel peo kutsed laiali ja tegin Skype'ik6ne Helenaga, et Briti tüdrukute 6htut korraldada. Järgmisteks päevadeks on ka veel palju tegemist ja Eesti j6udes graafik tihe. Praegu siis on teisipäev, olen tööl (kuna meie andmebaasis on mingi kala sees, siis löön blogi kirjutamisega aega surnuks), 6ues sajab lahinal vihma ja m6tlen, et rattaga tööletulek täna polnud just k6ige targem m6te. Loodetavasti läheb kojumineku ajaks üle ära...

Varsti siis v6ite Picasawebist pilte ka otsima minna ja järgmine postitus kunagi siis, kui Eesti-tuurilt tagas olen. Sauks!

22. Vaba kui lind

2011-05-29T09:31:00.000-07:00

Hei-hei! Vaatasin, et tegin viimase postituse 10. mail... ja sealt maalt kuni eksamini nagu väga midagi muud ei toimunudki kui töö-trenn-õppimine. Vaatasin oma „õppimispäevikust“, et kokku läks eksamiks õppimise peale 115h (Arvil kaks korda nii palju), ma pole elu sees ühelegi kooli eksamile nii palju aega alla pannud. Aga tegelikult paar asja ikka toimus ka enne eksameid.

Üks näiteks oli pidu, ühe investeerimisfirma (seesama, kes meisse investeerima peaks) bossu pidu miskit fääncis baaris. Lõin siis ennast parajalt üles ja läksin peole ja seal olid meie omadest veel Tom, Lars, Lothar ja Sarah. Tom ei tundnud mind meigiga õieti äragi (mul on endiselt kombeks tööl meigita käia) :P. Aga jah, pidu ise oli suht mõttetu selles mõttes, et me (mina ja Sarah) ei teadnud absoluudselt mitte kedagi, ja ega Tom ja Larski hoidsid suht meie juurde ja tšättisime niisama, Lothar ainult networkis kõvasti kõigiga. Tubli müügijuht on meil ikka.

Üks teine asi oli, et saime endale teleka (mida siiamaani kordagi käima pole pannud :P). Kuna meil flat screeni jaoks raha pole otseloomulikult, siis ostsime suure kolaka ja džiisas kui raske seda tassida oli. Tegime iga korruse peal peatuse, sest mul tahtsid käed küljest kukkuda. Arvi muidugi ikka ei saa aru, et kui ma koguaeg seal jõusaalis käin, siis kuidas mul kätes ikka veel jõudu ei ole, aga no see ei ole ka normaalne, et ta minu muskleid endaga omadega võrdleb. Trennist on mul muidu nii kõriauguni kui olla saab. Kuna ma enam hommikustesse trennidesse töö pärast ei jõua, aga õhtuseid ka ei viitsi ära oodata, siis käin pärastlõunati; aga siis pole ühtegi rühmatrenni ja niisama jõusaalis olla on uhh kui nüri. Ootan juba juunit, et mul leping läbi saaks ja oleksin sellest spordiklubi orjusest vaba. Õnneks on sinna ainult paar päeva veel.

21. mail, laupäeval oli Arvi sünnipäev. Ärkasime kell 7 hommikul nagu tavaliselt (kogu selle õppimise asja oleme nädalavahetustel ka 7 ärganud), jooksin kiirelt Bäckereri’sse Arvile kooki tooma. Esimene väike kingitus minu poolt oli 4x tangotrenni :), õige kingituse järgi peame veel koos poodi minema (sest et me kumbki ei tea veel, mis see olla võiks).

Tööl on viimasel ajal maru palju tegemist olnud. Olen tunduvalt rohkem kui poole koha eest tööd teinud, aga õnneks sain Tomiga kokkuleppele, et saan need kaks eksami-päeva ületundide arvelt võtta, mitte ei pea puhkust kasutama. Minu uus hobi on EUR/USD vahetuskursi jälgimine :). Nimelt maksame me paarile oma „hankijale“ USD’ides ja kuna kurss on viimasel ajal palju muutunud (meile kahjulikus suunas), siis ma koguaeg jälgin uudiseid, et mis toimub ja püüan arvete maksmist kuskile poole sättida. Aga no olgem ausad, ega absoluudselt pole võimalik mingeid muutuseid ennustada, nii et jah... Tegime pangaga miski hedge’imise lepingu ka, aga kuna seal peab 10-15% deponeerima forward lepingute puhul ja meil raha vähe, siis me vist isegi ei saa seda varianti mingit aega veel kasutada. See investeering võiks ikka juba rutem tulla.

Esmaspäev, 23. mai oli siis see päev, kui pidime eksamikeskuse poole sõitma hakkama (ainus koht, kus saksas eskamiseid teha saab on inglise sõjaväe baas Möchengladbachis (kuskil väga kaugel Lääne-Saksamaal), mis asub Berliinist 600 km kaugusel). Olin lõunani tööl, siis kiirelt koju, lõunasöök ja autosse ja teele. Olin kogu tee ise roolis, sest Arvi kordas oma teisipäevaseks eksamiks (minul siis eksamit polnud). Olime juba mingi hetk rõõmsad, et jõuame kella 8-ks hotelli, aga siis jäime ummikusse, kus istusime üle tunni aja. Lihtsalt ühe koha peal. Ilmselt oli mingi õnnetus, aga kui rodu ükskord liikuma hakkas, siis ei olnud kuskil mingit märki sellest, et oleks õnnetus toimunud või midagi. See teede võrk ja liiklus on Saksamaal ikka täiesti jõhkralt suur. Arvi ka imestas, et kuidas Saksas on nii suur teede võrk ja Eestis ei suudeta ühte 200-kilomeetrist lõiku neljarealist teed valmis ehitada. Lõpuks jõudsime 21.30 hotelli, oli selline väike armas pereettevõte. Keerasime kohe tuttu, sest 7h autos istuda on suht väsitav.

Hommikul tegime kiire söögi (kuna ma endiselt vegan dieedi peal, siis minu hommikusöök oli ainult kukkel moosiga) ja sõidutasin Arvi eksamit tegema. See sõjaväe baas oli nagu mingi omaette väike linnake, sissesõites kontrolliti passe ja... ja no viskasin siis Arvi maha ja läksin ise tagasi hotelli õppima. Lõunast korjasin ta jälle peale, kuulsin, et eksam läks normaalselt, aga et päris mitu küsimust olid lihtsalt sellised laia silmaringi küsimused (ehk siis õpiku teadmistega mitte just eriti seotud) ning et need kaks kõige suuremat küsimust olid marketingi/brändingu ja HRM’i kohta, mis muidugi on Management Accountanti põhitöö onju :P. Arvi ütles, et pidi nii palju ja nii kiiresti kirjutama, et tal nüüd käsi valutab ja pea veel rohkem. Läksime sööki otsima, leidsime mingi resto, kus tellisin spagetid pesto ja parmesaniga (mõtlesin, et selle neerupuhastusega olen enam-vähem ühel pool juba, et väike parmesan äkki ei tee hullu, aga sain siiski päris korraliku kõhuvalu endale). Siis käisime poes, Arvi ostis väikese Jägermeister’i närvide rahustamiseks ja võtsime veel üht-teist, et ei peaks õhtul kuskile välja sööma minema.

Hotelli jõudes oli mõnus pärastlõuna kooma peal, nii et keerasime õppimise asemel hoopis magama :P. Ja no ega oli juba õpitud ka omajagu. Õhtu poole siiski võtsime konspektid jälle uuesti kätte ja läksime õue jalutama. Jalutamise käigus rääkisime kõik teooriad-valemid läbi; päris hea on niimoodi kahekesi õppida. Meil kohe lähedal oli ameerika jalgpalli staadion, kus mingi kutid tegid trenni ka. Nats naljakas nägi see seltskond muidu välja, enamus olid suht trullakad :). Treener lasi neil ühest staadioni otsas teise joosta. Õhtul tuli uni suht lihtsalt, ka hommikul polnud nagu õiget närvi sees. Ja ega väga ei tulnud seda närvi ka eksami ajal sisse. Et siis eksam nägi välja nii, et 20 minutit oli alguses lugemiseks – selle ajal võiks ülesannete lehe peale joonistada-kirjutada, aga vastuste vihikusse ei võinud midagi teha ja siis oli 3h lahendamiseks. Vaatasin alguses siis kiirelt üle, et mis sorti ülesanded on, siis brainstormisin kõikide teooriaküsimuste juurde märksõnad ära ja siis hakkasin otsast esimest osa lahendama (lühikesed valikvastustega küsimused-ülesanded). Mingi hetk siis pärast seda 20 minutit anti roheline tuli, et võib kirjutama hakata. Võtsin kõik järjest ette ja ei jälginud väga, et kuidas ajas olen, lihtsalt tulistasin järjest. Enne viimast ülesannet vaatasin, et mul on veel 1:15 aega, et jõuab ilusasti (norm aeg oleks ühe ülesande kohta vist 45 minutit). Siis kuulsin, et Arvi ütles p...i, naersin ja mõtlesin, et raudselt leidis mingi arvutusvea üles või luges teksti lohakalt ja jättis midagi välja. Igal juhul läks viimane ülesanne ka normilt ja siis oli veel 15 mintsa aega, et esimesed küsimused üle käia ja täiendasin nats mõningaid vastuseid ka. Kui eksami ruumist välja läksime, siis esimene asi, mida Arvi ütles, oli, et sellest eksamist kukub ta küll läbi. Et tal viimasest ülesandes tuli NPV negatiivne ja ta hakkas viga otsima ja ei leidnudki seda üles ja siis tal selle tõttu jäid ka mingid järgmised asjad arvutamata (IRR ja payback). Ja kuna ta võttis kahest pikast ülesandest just selle esimesena ette, siis tal jäi teise jaoks väga vähe aega ja ta ei jõudnud toda ka valmis. Ma siis püüdsin pilti ette saada, et mida ja kui palju ta ikka valmis jõudis ja arvutasin, et 50% punktidest ikka peaks täis saama ja püüdsin teda rahustada. Vist õnnestus ka. Aga pettunud oli ta ikkagi, et tal nii kehvasti läks sellega...

Igal juhul siis viis tee meid edasi Wuppertali, sest olime lubanud kella 16-ks külla minna. Jõudsime Wuppi umbes kella 2-ks, käisime ühes hiinakas söömas (mul õnnestus väga maitsev mango-kookose-karri roog saada, mis tõenäoliselt oli isegi vegan, igal juhul kõhuvalu ma ei saanud). Õues oli väga-väga soe, jalutasime pärast söömist nats linna peal ringi ka, mulle jäi üks pood silma, kus kõigepealt olid päikeseprillid, läksin siis neid vaatama ja nägin, et edasi tulevad ägedad kotid. Ja siis tabasmind armastus esimesest silmapilgust :) – väike valge kott kollase-lilla lillega. Arvi tuli mind juba otsima, et hakkame minema, aga no siis nägin suvekleitide rivi ja ei saanud vaatamata jätta, et mis seal on. Ja kiiruga noppisin paar tükki välja, Arvi tuli ka kabiini kaasa otsustamise protsessi kiirendama. Üks ei läinud selgagi, nii et sellega oli asi otsustatud, aga teine läks ja oli väga nummi ja selle võtsin ära ka :) Selline valge põhjaga, rohelise-lillaga lilled peal; panen kindlasti ühte pulma selle selga.

Panime jooksuga auto poole, möödaminnes võtsime poest külakostiks veel šokolaadikomme ja maasikaid kaasa. Jäime hea 20 mintsa hiljaks, aga no polnud vast hullu. Ah jah, et külla läksime me Brigittele. Nimelt siis tema mees oli see mustpeade liige, kes korraldas Eesti tudengeid Saksamaale praktikale ja üks nendest tudengitest 3 aastat tagasi oli Arvi, kes siis Wuppertalis praktikal oli. Igal juhul mees suri juba aasta tagasi äkki, aga kuna me juba tookord nendega ikkagi läbi käisime (ja mina käisin ka korra külas neil), siis on Arvi taga ühendus hoidnud. Nüüd siis on Brigitte mehe töö üle võtnud ja tegeleb ise tudengitega. Ja üldse on ta maru tore naisterahvas, hästi intelligentne ja hea vestluskaaslane :). Muidu sujust kõik superhästi, välja arvatud see, et ta oli meile jogurtikooki teinud... ja no ma ei tahtnud seletama hakata, et ma piimatooteid nagu ei tarbi ja... ja no olgem ausad, ega kook nägi hea välja ka :), nii et kokkuvõttes lasin sellel hea maitsta. Ja siis mingi hetk tunnen, et pea hakkab täiega ringi käima ja süda on oi kui paha. Mõtlesin omaette, et Margit, palun ära minesta ära ja palun ära jookse vetsu oksendama ka, ela kuidagi üle see värk. Ja läks ikka mingi 15 mintsa enne kui see hull tunne üle läks, aga kõhuvalu olin ma endale terveks õhtuks garanteerinud...

Oeh. Ei teagi siis nüüd, kas nüüd siis peakski vegan dieedi peale jääma või... kehale teeb see muidugi head, aga elu teeb keeruliseks. Ilma lihata saan ma ilusasti hakkama, vegetarian toitu on igalt poolt võimalik saada, aga see vegan variant (ilma piimatoodeteta ka) on palju keerulisem. Mõtlesin, et teen ikkagi selle teekuuri lõpuni ja püüan enam-vähem ennast vegan dieedi peal ka hoida.

Lahkusime Brigitte juurest umbes 7 paiku ja ees ootas 500 km kojusõitu. Olin jälle terve tee roolis, sest Arvi õppis kõrvalistmel järgmise päeva kooli strateegilise juhtimise eksamiks. Mingi hetk sõitis meie ette tolli auto sildiga „folgen“. Mul polnud õrna aimugi, et mis see tähendab, aga siis Arvi ütles, et sõida sellele järgi. Viidi meid siis parklasse ja 3 tollimeest tuli autost välja. Kontrollisid dokumente, palusid meil autost välja tulla, tõmbasid kindad kätte ja hakkasid autot läbi otsima. Vaatasime Arviga rahulikult kõrvalt pealt, sest no mis meil ikka muud teha, saigi natuke sirutada... ja mingeid salasigarette ega narkootikume meil autos ka otseloomulikult pole, nii et polnud karta ka midagi. Hehe, pealegi mis kurjategijatel oleks auto täis juhtimisarvestuse ja strateegilise juhtimise konspekte :). Kutid lõpetasid ja tänasid ja sõitsime edasi. Peale väikese ummiku midagi muud põnevat tee peal rohkem ei juhtunud. Pärast keskööd olime kodus.

Neljapäeva hommikul vara läksin tööle. Enesetunne oli väga OK arvestades, et olin ainult 6h maganud ja eelmisel päeval pikalt roolis olnud. Tööl tuli välja, et meie andmebaasil on mingi kala sees ja ma ei saanudki oma reportingut teha. Tegelesin siis muude asjadega ja kella 12-ks läksin tagasi koju. Nimelt siis pidi 12-16 vahel tulema tehnik Alice’ist, et meile nett uuesti sisse panna (eriti täpselt tehtud graafik onju – tööpäeval peab keegi 4h kodus passima ja tehnikut ootama). Mõtlesin, et kuna ma midagi muud niikuinii tegema ei pea, siis oleks kõige targem oodata seda kutti magades :). Aga ei tulnud mingit tehnikut, vaid hoopis Arvi jõudis kell 14:30 eksamilt koju. Kobisin siis voodist välja ja läksin tagasi tööle. Tehnik olevat jõudnud täpselt siis, kui ma majast välja sain. Lootsin, et tööl läheb kiirelt aga no kohe kuidagi ei läinud. Olin lubanud Matthiasega kokku saada ja ta ütles, et saab juba kell 5 vabaks, aga iroonia-iroonia, minul läks kella 7-ni (tavaliselt ootan mina tema järgi). Olin maru näljane, tegime Arkadeni keskuses kiirelt ühed nuudlid ja ilmselt seetõttu, et jutt väga ei jooksnud tegi Matthias ettepaneku, et läheks kinno. Mõeldud-tehtud, läksime vaatama Hannat, päris äge film oli, soovitan. Pärast kino oligi aeg juba koju tuttu minna.

Reede hommikul jõudis väsimus lõpuks järgi. Vedasin ennast pärast tööd ikkagi jõusaali ka ja... ja kojujõudes oli aega täpselt nii palju, et kiirelt süüa ja juuksed ära kuivatada ja siis pidime minema Potsdamerile, kus saime kokku Arvi kursakatega, et kinno minna piraatide neljandat osa vaatama. Nii kallist kinopiletit pole ma vist kunagi ostnud (14 eurot), see kino on nii lollakas, et põhihind on 3D filmil 11 euri ja siis hakkab lisatasusid võtma igast asjade eest (näiteks filmi pikkuse ja 3d prillide eest), a ma vist olen seda juba varem ka kurtnud siin. Igal juhul film oli ok, aga mitte nii naljakas kui eelmised osad. Ja sellest meremeeste lobast oli ilma subtiitriteta ka natuke keeruline aru saada. Pärast filmi läksime 100 õlu baari, kõik maitsesid erinevaid õllesid, mina olin õunašorle peal. Kõige põnevam kahjuks ei olnud, sest üks tüdruk võttis üles teema Lääne-vs-Ida-Saksamaa ja oli väga vaimustuses sellest, aga meid see nagu väga ei huvitanud. Ja muudkui jahus, et ta on nii väiksest kohast pärit, et kõik saavad šoki, kui sinna lähevad (koht oli 25.000 elanikuga linn), me siis pööritasime Arvi ja Annaga (kes on Venemaalt), et ta ei tea ikka mitte midagi väikestest vaestest masendavatest kohtadest. Ah jah, algselt pidime ju üldse Arvi sünnat pidama reedel, aga ei jõudnud selle korraldamisega tegeleda ja nüüd ei teagi, et millal siis ükskord peo teeme... aga no kunagi ikka teeme.

Laupäeva hommik oli esimene kord üle pika-pika aja, kui äratuskellale puhkust andsin. Saime silmad lahti umbes 11 ajal, plaanis oli šoppamine ja trenn ja õhtul teadusöö külastamine, aga laiselda oli nii mõnus, et jõudsime ainult viimasele. Nimelt siis on siin kord aastas mingi selline värk, et ülikoolid ja haiglad ja mingid instituudid on ööni lahti ja esitlevad igast teadusteemalisi asju. Hästi palju on loenguid, aga on ka ise-tegemise võimalusi. Ühinesime ühe Aieseci grupiga kell 6 ja esineme peatus oli elektriautode, segwayde ja elektrirataste juures. Kõike saime ise proovida ka, mina sain elektri-Smart’iga sõita näiteks. Kõige naljakam on see, kui vaiksed need autod ikka on... Järgmisega läksime tehnikaülikooli ja kuna grupiga ringi liikumine oli päris aeglane, siis otsustasime neist lahku lüüa. Kuulasime juuste kasvatamise kohta (kuidas juuksekanalistest laboritest juukseid kasvatatakse) ja interneti ohutuse kohta (seal oli mingi programm, kuhu said oma parooli sisse panna ja siis ta häkkis selle välja), proovisime tehisjalgu (mis on tehtud nendele, kes näiteks suhkuruhaiguse tõttu jalad kaotanud, päris mugavad olid), siis mõõtsime vererõhku mingi uut moodi asjaga, tegime touch-screeni peal gräffitit ja mina lasin oma näo 3D-sse panna – nüüd mul on pilt sellest, et milline ma keskealisena välja näen :). Lõpuks mõtlesime, et läheks kuulaks mingit 3D muusika värki. Asi algas sellega, et mingi professor rääkis 15 mintsa midagi (Arvi ütles, kokkuvõtteks, et nelja ülikooli professorid tulid kokku, et rekonstrueerida mingi 58. aasta muusikatükk) ja siis hakkas pihta – ma pole kunagi midagi nii haiget kuulnud ja näinud, moodne sõna selle koha oleks performance, aga minu meelest oli see puhas lollus ja aja raiskamine. See muusikapala oli muusikast kaugel, see oli pidgem mingi piiks-puuks-prääks-kill-kõll. Ja pilt, mis taustaks käis oli üli-sürr (seosetud pildid üksteise järel). Päris palju inimesi kõndis kohe alguses minema. Ja no miks peaksid nelja ülikooli professorid oma aega millegi nii ülimõttetu peale kulutama minu pähe ei mahu. Teeks midagi kasulikku. Oeh. No pärast seda otsustasime, et on viimane aeg ära koju minna. Bussiga joppas hästi ja kesköö paiku vist jõudsime koju ka.

Pühapäev on siis täna. Magasime taas nii kaua kui torust tuli. Siis vaatasime 45 mintsa Shaun the Sheepi ja... ja mingi hetk oligi juba pärastlõuna ja olime kokku leppinud ühte ratast vaatama minna mulle. Ratas oli väga ilus ja korralik ja kõige rohkem ei maksnud ka (90 euri) ja ostsin ära :). Nüüd on mul ratas!!! Kuna see autosse ei mahtunud (esimene kord, kus auto meid alt vedanud on), siis tulin hoopis metrooga koju tagasi (ja kuna rattalukku mul veel pole, siis tassisin ratta 5. korrusele ilusasti :), Arvi sõitis autoga sauna. Mul oli hommikul veel kindel plaan trenni ka minna, aga nii suur trennivastane trots on peal praegu, et laiskus sai võitu ja jäin koju blogi kirjutama :).

Kokkuvõttes on siis elu praegu selline, et 1) korter on meil põhimõtteliselt valma (pesumasin veel puudu) ja ainus miinus on see, et jagame ühe toidupoega sisehoovi ja nad kolistavad seal suht tihti oma kaubaga; 2) trenniga saan mai lõpus ühele poole; 3) neerupuhastusega tegelen veel seni kuni tee otsa saab (nädalaks vist umber jätkub veel), otseselt mingit muutust ei tunne, aga üldises plaanis on korralikum söömine energiataset tõstnud; 4) tööl olen juunist täiskohaga; 5) juunis on siin kaks vaba päeva (2. ja 13. juuni), 6) Mari-Liis ja Jüri tulevad 6ndast meile külla, 7) Arvi sõidab 10ndal eesti ja mina 17ndal. Ja lõpuks et ma praegu naudin täiega oma laiskust ja seega ei viitsi kodu koristada, et siis pilte teha ja neid üles laadida. Nii et pilte saate siis, kui mul laiskus üle läheb. Nii hea on tunda ennast vabana :) Sauks!

21. Uus päikeseline kodu

2011-05-10T02:38:00.000-07:00

Hei-hei! Seekord tuleb mammutpikk postitus, aga mul tõesti-tõesti pole aega olnud vahepeal kirjutada ja kuna mul praegu kodus netti ka pole (selle osas võite kurja pilku saata Arvi poole), siis lõpuks sain postituse ikkagi kokku ja kunagi kui veel aega peaks tekkima, siis panen pilte ka üles. Aga siis sealt, kust pooleli jäin:

Esmaspäevast-teisipäevast (18-19 aprill) on meeles, et suutsin endale osta väga mõnusa kookose lõhnaga kehakreemi, mis, tuli välja, pigem kuivatas kui niisutas mu nahka, ning avastasin, et tumeda bio-šokolaadi saab poest odavamalt kui tavalise tumeda šokolaadi :). Ja ma ei tea, mis hetkel täpselt, aga Arvi sai teada, et tal on endal koolis üks eksam ja üks ettekanne täpselt samas nädalas kui CIMA eksamid. Nii et tal vaesekesel saab päris raske nädal olema siis. Ja kohe pärast seda rasket nädalat, nädalavahetusel, peame Arvi sünnat ja uue korteri soolaleivakat. Kunagi nädala alguses vaatasime ka Youtube’ist mingit videot loomsete toodete tööstusest (seafarmid, piimakarjad, munad ja kogu see värk) – see oli ikka nii julm, et... Ma tean, et see oli mingi USA värk ja igal pool asi nii hull pole, aga no... Lihaisu nüüd küll enam peal ei ole. Ja pärast seda videot sattusime igast paksude inimeste videode peale. Maailm on ikka haige – ühel naisel näiteks oli eesmärk saada maailma raskemaiks naiseks ja ta mees ütles selle peale, et toetab teda 100%-liselt; üks naine söötis oma väikese lapse 200-kiloseks, laps võeti talt ära ja pandi haiglasse dieedile, kus ta kõvasti alla võttis, aga nahka on tal ikka 200-kilose inimese jagu; ja üks tšikk, kelle käsivars oli sama jäme kui mu vöökoht, väitis, et tema küll ei usu, et ta söömise pärast nii paks on, sest ta ei söö üldse nii palju. Ja mina muretsen oma paari liigse kilo pärast...

Peaaegu oleks unustanud, et teisipäeva õhtul käisime Marina sünnipäeval, viisime talle lilli ja ostsime endale koju ka tulpe, sest lilled on siin nii odavad (10 tulpi 2 eurot, 10 roosi 2,5 eurot vist). Sünnipäev ise oli selline vaikne. Marina oli kõvasti salateid teinud ja kuna meil oli plaanis nädalavahetusel maksapuhastust teha (juba neljandat korda!), siis me neid nautida kahjuks ei saanud (tegelt Arvi natuke ikka maitses, aga ma sõin ainult viinamarju). Vahetasime Annaga veel ka Malaga pilte, nii et sain mõned ägedad pildid juurde.

Kolmapäeval käisin ühe Eesti tšiki Ulla (saime temaga tuttavaks läbi Helene) ema Terje poolt antud tantsutunnis. Trenn ise trenni kui sellise mõttes oli väga bro, sai liigutada küll, aga koreograafiliselt ei olnud kahjuks väljakutsuv, nii et otsustasin, et ei hakka seal käima. Aga Ullaga tahaks edasipidi sellegipoolest läbi käia, ta eesti keele aktsent on nii tore :). Ütlesin ka oma praeguse trennikohaga lepingu üles, sest suvel ei taha niikuinii kuskil spordiklubis istuda ja sügisest tahaks hoopis Arviga koos kuskile tantsima minna. Mul jäigi üks päev metroos silma ühe tantsukooli kuulutus, mis lisaks tantsutundide andmisele korraldab ka tantsuõhtuid, nii et saaks nii õppida kui ka praktiseerimas käia. Aga eks sügisel vaatab täpsemalt edasi. Meil on muidu Arviga kasutamata veel kaks Groupon’i vautšerit, üks on joogatundidesse ja teine tavalisse spordiklubisse, aga mõtlesime, et kuna see viimane oli nii odav (10x maksis kokku 30 euri) ja seal on saun, siis on mõistlik seda kasutada, sest siin maksab 1x saunaskäiku niisama juba 9 eurot. Lisaks avastasin, et seal spordiklubis oli Hip-hop’i, Streetdance’i ja Contemporary kõrval ka postitantsu trenn :P. Kui võimalik, siis kindlasti tahan selle ka ära proovida. Trenni teemal veel, et meil siin lähedal on üks staadion ja spordisaalid, jalutasime ükskord mööda ja kiikasime läbi akende, et kas miskit toimub ka. Kõik tundus tühi ja staadion suletud, aga nägime ukse peal miskit tunniplaani, nii et mingi elu peaks selles kohas ikkagi sees olema. Aeg-ajalt staadioni peal trenni teha oleks päris mõnus.

Neljapäeval oli niiiii mõnus ilm. Läksin hommikul kohe tööle, tegin seal ruttu-ruttu kõik vajalikud asjad ära, käisin ostsin päikesekreemi, jõudsin lõuna paiku koju, sõin kiirelt ja läksin Spree äärde päikest võtma. Nimelt siis on Spree see jõgi, mille ääres Arvi jooksmas käib ja see lookleb meie lähedalt rongijaama ja Bundestagini ja sealt veel edasi. Mingi koha peal mitte väga kaugem meist on jõe ääres park ja jõekallas on selline mõnus muruga kaetud, kuhu hea pikali visata. Etteruttavalt, et olime seal ka järgmised 3 päeva ja iga päev oli seal palju inimesi lebotamas, õllet joomas ja kanepit suitsetamas?! Just, iga päev tegi mingi seltskond kanepit. Aga see selleks. Kui Arvil kool läbi sai, siis ta ka ühines muga tunniks ajaks. Õhtul läks Arvi lennujaama järgi oma sõbra Vitali õele, kes on peotantsija, lisaks õele oli veel õe tantsupartner pluss praegu valitsevad peotantsu maailmameistrid, kes ka kord kuus Eestis trenni andmas käivad. Igal juhul siis ta pidi neid nats ringi sõidutama, aga enne viis veel minu trenni ära. Ma pole miljon aastat õhtutul trenni teinud ja džiis kui palju lihtsam on trenni teha õhtul vs hommikul! Olin ilma probleemita tund aega jooksulindi peal, ja oleks veel kauemgi võinud olla, aga tahtsin kunagi tagasi koju ka jõuda. Ja mul hakkab jalataldadel ka miskipärast maru kuum joostes. Telekast tulid õhtul ka palju normaalsemad saated - näiteks Saksamaa supermodelli saade. Kui päeval jõusaalis olen, siis jooksulintide juures on kolm telekat – kahe pealt tuleb alati mingi realiti show – kas siis lahendatakse kellegi suhte- või rahaprobleeme või keegi trullakas tahab alla võtta, aga ei saa aru, et selleks peab ikka pistu vaeva ka nägema – ja kolmanda pealt lõigatakse loomi lõhki ja õmmeldakse kokku (mingi veterinaariasaated koguaeg, mis mul südame pahaks ajavad – kes tahab midagi nii haiget vaadata!?). Siis seal edasi tuleb mingi telekas, kust näitab koguaeg vanu ameerika koguperesarju, järgmine on Viva, mille peal mul alati kõrvaklapid on (aga paraku tuleb ka sealt aegajalt nõmedaid saateid)... ja siis jalgrataste juures on üks spordikanal ja veel mingi, kust näitab Saksa oma kodu-keset-linna-stiilis saateid. Ühesõnaga – hommikune-päevane programm on ikka nii kräpp kui olla saab.

Reede oli munadepüha ja vaba päev. Alustasime hommikut õppimisega ja lõunast läksime jõe äärde. Võtsime sinna ka õppematrejalid kaasa, nii et päikese käes lebotamise vahele lugesime oma CIMA matrejale ka edasi. Õhtu poole käisime ühte jalgratast vaatamas. Nimelt siis kui Arvi mind autoga trenni viis, siis vaatasime Tomi pealt, et mul kodust trenni ainult 5km ja rattaga saaks selle vahemaa kõvasti kiiremini kaetud kui metrooga (millega läheb 40 minutit). Ja kuna ilmad ka nii ilusaks läksid, siis tuli tõesti selline tunne peale, et tahaks rattaga tööle-trenni-koju sõita. Vaatasime siis eBay’st, et 50 euroga umbes peaks mingi enamvähem kasutatud ratta saame ja käisime ühte vaatamas, aga kahjuks see oli kehvemas seisus kui pildi peal, nii et diil jäi katki. Läksime ka Alexanderplatzilt läbi, et uudistada, mida sealne pühadeturg endast kujutab. Oli turg nagu turg ikka, käsitöö, ehted, Berliini nänn ja isegi piparkooke müüdi :). Maiustasime natuke mandlitega ja läksime ära koju.

Laupäeval siis jälle hommikul õppimine ja päeval rand. Õhtu lõppes kahjuks suhteliselt kehvasti. Nimelt otsisin netist välja, et võiks mingist pühadeüritusest ka osa võtta ja leidsin ühe peo pargis, kus pidi ka lõke ja ilutulestik olema. Hakkasime kella 8 ajal sinnapoole liikuma, Arvi otsis netist aadressi, mida Tomi panna ja hakkasime sõitma. Jõudsime sinna aadressile siis kohale ja no keset elumaju olime, ei mingit parki kuskil või sellist muljet, et 5000 inimest pidutseb (nii palju oli sinna inimesi oodata). Mõtlesime siis, et äkki meil mingi vale aadress. Arvi helistas kursavend Thomasele ja palus netist otsida, et äkki ta leiab õige koha üles. Sõitsime veel kaks kohta läbi ja ei midagi – ei leidnudki üles õiget kohta ja jõudsime kella 10-ks tagasi koju närvis ja pettunud. Arvi vaatas uuesti järgi, et kus kuradis see üritus siis toimuma pidi ja selgus, et see esialgne tänav, mis Tomis see oli, oli ikkagi õige, me oleks pidanud lihtsalt kaugemale minema ja seal majade vahel tiirutama, et õigesse kohta välja jõuda. Aga kuna Tom ei näidanud, et seal midagi pargi moodi võiks olla, siis me suht kohe lasime selle mõtte peast, et edasi otsida sealt kandist. Uhh. Nii rumalad, et ei tulnud korraks autost välja ja ei küsinud mõnelt mööduvalt inimeselt, et kas siin lähedal on miski park ja pidu või mitte. Mitte siis ainult ei jõudnud me peole, vaid veetsime ka laupäeva õhtu autos oli olime maruvihased.

Pühapäev hommikuks olid halvad emotsioonid peaaegu kadunud, sest päike siras jälle taevas. Hommikul õppisime jälle kodus, siis lõunaks pidime maksapuhastuse pärast sööma riisi ja keedetud juurikaid. Kuna meil peale porgandite polnud, siis keetsime neid. Riisi söömise välistasin ma kohe ära, sest mulle ei lähe see enam üldse sisse. Ja Arvile ka enam mitte. Ma ei tea, kas keha mäletab seda maksapuhastuse piina, aga dšiis kui vastu see viimane söök enne puhastust on. Mina suutsin oma poolteist porgandit ikka sisse ära suruda, aga Arvil jäigi suurem osa söömata. No ja siis jõe ääres KÕIK sõid midagi. Krõpse-küpsiseid-friikaid-dönerit. Ja meil olid kõhud päris tühjad. Õhtul ootas ees tavaline maksapuhastuse rutiin – kaks korda mõrusoola joomist ja kell 10 õhtul oliiviõli greibimahlaga. Oeh. See oli ikka jälle nii raske, võitlesin pisarate ja okserefleksiga. Ja püüdsin magama jääda.

Miks me üldse maksapuhastust pühapäeval tegime oli see, et esmaspäev on ka siis pühade tõttu vaba päev. Niisiis esmaspäeva hommikul kella 5 paiku läks mul uni ära, käisin korraks üleval ja siis püüdsin kella 6-ni lebotada, et kolmas mõrujook teha. Pärast seda uuesti voodisse ja kella 8-st viimane jook. Kive tuli suht vähe meil mõlemal. Mina otsustasin, et ma praegu mõneks ajaks nüüd ei tee rohkem neid puhastusi, et vast olen puhas (või no õigemini selle neerupuhastuse ma võtan varsti-varsti ette, aga see on täitsa omaette teine organ juba :P). Püüdsin õppima hakata, aga aju ei võtnud üldse midagi ja ei suutnud keskenduda. Kuna olin eelmiste päevadega juba kokku õppinud üle 20 tunni, siis mõtlesin, et lasen natukeseks lõdvaks ja vaatan modelle. Päevaga sain hakkama terve 14nda hooajaga :). Arvi oli tubli ja õppis ikkagi terve päeva. Õhtul ütlesin Arvile, et tahaks hea meelega jälle Twilighti filme vaadata kunagi (üldse mitte selle mõttega, et nüüd kohe peab vaatama), aga natukese aja pärast ta juba tuligi arvutiga minu kõrvale, film valmis pandud. Nii et õhtu lõppes Edwardi ja Bellaga. Küll see armastus on ilus.

Teisipäeva hommikul oli aeg jälle tööle minna. Pühade ajal käivitusid mõned uued projektid, nii et tegemist oli päris palju. Kiikasin töö juures ka Berliini ilmaennustust ja vaatasin, et järgmiseks kaheks nädalaks enam üle 20 ei ennustagi. Teel trenni helistasin Ivole (vanemale vennale), et õnne soovida ja sain teada, et ta parasjagu päevitab Eestis :). Nii et jõudis soojalaine siit põhja poole. Trenni minnes oli ilm küll pilvine, aga ei midagi hullu. Kui riided vahetatud sain ja jõusaali jõudsin oli aga alanud suur äike ja vihma tuli 15 minutit järjest nagu pangest. Koju õnnestus mul jälle kuiva jalaga saada, aga õhtul hiljem oli jälle äike tagasi. Vähemalt auto peaks nüüd puhas olema :). Käisime teisipäeva õhtul vihmale vaatamata ka ühel voodil järel. Maksis 40 euri, nii et sai vast hea diil küll.

Kolmapäeval jõudsin umbes 10 paiku tööle ja Tom oli mind juba ette hoiatanud, et tuleb miskit äriplaani hakata kokku panema ja et sellega on kiire. Ja oi sellega oli tegemist... olin tööl kokku üle kümne tunni ja see ei tähendanud ka, et oleks kõik valmis saanud. Pea valutas ja kõht oli tühi (seda viimast sai õnneks leevendada šokolaadikommidega, mida keegi terve kausitäie tööle oli toonud) ja.... peaaegu selline tunne nagu oleks tagasi PwC-s :). Aga kõige hullem see päev ka ei olnud, sest minu ammune armastus matemaatika vastu lõi taas lõkkele :P. Nimelt tulid Tomile koguaeg mingid uued mõtted, mida sinna äriplaani panna ja siis ma sain kõvasti IF-lauseid välja mõelda, et kõik need tingimused valemitega kirja panna. Joonistasin paberi peale valmis oma laused ja siis panin Exclisse – mõnus on see tunne, kui suudad probleemile lahenduse leida :). Trenni ma enam ei jõudnud kuidagi ja koju jõudes leidsin eest küürus Arvi. Nimelt siis oli ta seljaga jälle mingi jama juhunud. Ja seekord oli seda täitsa silmaga näha ka – see alaselja osa, mis peaks kergelt nõgus olema oli täiesti sirge, lihased paistes ja pingul. Sirgelt seista oli tal väga valus, istumisel vist probleemi polnud... Eniveis ta näitas ja jutustas mulle kiirelt oma järgmise päeva ettekannet kooli jaoks ja läksime ära tuttu.

Neljapäeval olin kokku leppinud Tomiga, et saame juba kell 8.30 tööl kokku, aga ta saatis mulle sõnumi, et teeme hoopis 9.15. Niisiis otsustasin Arvi kooli saata :). Viisin ta kooli nagu oma lapse – kandsin ta seljakotti (seljavalu pärast) ja hoidsin käest kinni ning kooli ees sai head-aega-musi ka. Ja tööl läks jälle täie tinnaga, Tom konkreetselt mingi hetk istus mu kõrval närviliselt ja vaatas, kuidas ma mingeid ridu ja valemeid muudan, et kohe, kui tal mingi uus mõte tuleb, siis saab mulle ette sööta selle. Küsisin ta käest ka nii muuseas, et miks me seda kõike nii hilja tegema hakkasime ja sain vastuseks, et tal polnud enne aega... Oeh. Ja see ei olnud ainus tulekahju, mis sel päeval põles. Nimelt otsustas Arvi ka Otsassoni stipendiumile kandideerida (seesama, mille mina paar aastat tagasi sain) ja kirjutas paar nädalat tagasi juba TÜ Majandusteaduskonna dekaanile, et kas saaks soovituskirja (dekaan juba DAAD stipi jaoks kunagi kirjutas talle ühe). Aga vastust ei tulnud ega tulnud ja Otsassoni tähtaeg oli juba laupäeval. Ma siis rääkisin Skype’is emaga, et ta uuriks, mis tegemised dekaanil on ja siis ma ütlesin Arvile, et ta ikkagi ise motivatsioonikirja põhja valmis mõtleks. Aga Arvi oli sel ajal koolis ja siis pidi seljaga arsti juurde minema ja no kujutate ette küll, mis sagimine mul koguaeg käis. Töökaaslased juba naersid, et ma olen nagu telefonikeskjaam. Igal juhul sai mot.kirja põhi ära saadetud. Seekord tuli tööpäeva pikkkuseks 9h ja trenni mineku mõtte matsin taas maha. Kojujõudes ootas mind lõpuks ees mu neerupuhastuse tee segu, mille Hollandist tellinud olin. Pärast kolimist tahaks kohe sellega pihta hakata, loodan, et õnnestub. Puhastus ise kujutab ette seda, et jood iga päev seda teed onju (vähemalt 20 päeva järjest) ja loomsetest toitudest, suhkrust, kohvist, teest ja alkoholist peab ka loobuma. Ehk siis midagi selle Levini dieedi sarnast, mida kunagi tegin.

Reede – laupäeva kohta ei meenu väga midagi, ilmselt õppisime kõvasti. Laupäeval toodi meile üks madrats ka, mida oleks pidanud enne ostmist natuke korralikumalt vaatama, sest see ei näinud enam väga hea välja (katte alt), aga kuna me ei vaadanud, siis ostsime ära. Reede õhtul vist tegelt oli plaan Kaiega välja ka minna, aga kuna Kaie tahtis õppida ja me ka kõige värskemad polnud, siis mõtlesime, et lükkame selle väljamineku kuskile määramatusse kaugusesse.

Pühapäev oli suur kolimise päev. Tulime vara üles, Arvi hakkas õppima ja mina asju pakkima. Kella 12-ks, kui Kaie meile appi jõudis, oli mul juba paras ports asju koos ja oli aeg seda kõike teise korterisse vedama hakata. Kuna uus korter oli ainult paarsada meetrit eelmisest, siis tegime nii, et panime auto kola täis, ma sõitsin uue korteri maja hoovi ja seal vedasime kõik koos asju üles. 5 korrust ilma liftita. Oeh. Kokku võttis asjade tassimine umbes 4 tundi aega. Ülisuured tänud Kaiele, et meile abiks oli! Ülejäänud õhtu kuni vähemalt südaööni püüdsime asju lahti pakkida. Ahjaa. Eelmised üürnikud olid kolimise käigus suure toa vaiba ikka päris koledaks teinud. Uurisin esmaspäeval tööl netist, et palju puhastus maksabja tuli välja, et uus vaip osta on odavam kui vana ära puhastada. Tööl läks päris pikalt, trenni jätsin vahele ja õhtul käisime ehituspoes uut vaipa ostmas. Pressisime 21m2 vaipa kuidagi autosse ära ja sõitsime kodu poole. Kella 8-st saime kokku Janine’iga, kes siis rentis meile meie eelmist korterit. Andsime võtmed üle ja võtsime näidud ja... no sellega oli päris korralik jama. Siin on nii haige süsteem ikka nende kommunaalkuludega. Nimelt siis maksad sa iga kuu kommunaalkulude eest fix summat ja siis kord aastas võetakse tegelikud näidud ja tasaarveldatakse sellega, mida sa juba maksnud oled. Ja meil oli see summa 55 eurot kuus, mis 7 kuu peale tegi kokku 385 eurot, aga tegelikult olime tarbinud suurusjärgus 700 euri eest. Nomh, ja siis meie üürilepingus oli tegelikult hoopis kirjas, et peab juurde maksma ainult juhul, kui tarbimine on oluliselt ületanud normaalset taset. Aga et mis see normaalne tase siis on, seda pole kuskil kirjas. Ja tuli välja, et ka Janine ise oli tunduvalt juurde maksnud varem, ehk siis algusest peale oli see 55 eurot kuus vale. Vaidlesime seal pikka aega ja lõpuks jäi kokkulepe nii, et meil jääb korteri pandiraha 300 eurot tagasi saamata. Võimalik, et annaks asja edasi protsessida, aga meil pole aega ja pealegi on ära antud raha palju keerulisem tagasi saada kui lihtsalt mitte maksta. Ja teisest küljest on õige ka see, et maksame selle eest, mida tarbisime... Jõudsime nii hilja koju, et vaipa enam maha panna ei jõudnudki.

Teisipäeval oli jälle tööl palju tegemist, nii et jätsin trenni vahele ja panin kohe kodu poole, et saaks hakata vaipa maha panema. Ja see ei olnud üldse lihtne, sest me ei saanud kogu mööblit toast välja (kapp on nii raske ja ei mahu uksest läbi) ja tuba ei ole ruudu kujuline vaid igast astmeliste üleminekutega. Mässasime jälle tuduajani välja. Aga valmis ta sai.

Kolmapäevast alustasin oma neerpuhastuse kuuriga ka lõpuks. Kuna meil kodus polnud muffigi süüa ja köök veel parajas segaduses ka, siis läksin lõunasöögi järgi Adam&Eves’i. Nimelt see on üks biotoidu söögikoht, kus saab endale ise salati kokku lasta panna (kuna ma nüüd ei või ju praktiliselt midagi süüa). Salat ise oli väga hea, aga maksis 5,25, mis enam nii tore ei ole (et igapäevaselt söömas käia seal), lisaks ei saanud seda kaardiga maksta ja pidin raha välja võtma minema (ja siin ei ole automaadid iga nurga peal nagu Eestis). Kokku läks kogu söögi jahtimise protseduuri peale 30 mintsa ära ja kuna aeg on praegu kriitiline tegur, siis olin parajalt pahane. Edaspidi teen alati salati ise kaasa, mõtlesin. Tee ise maitses päris koledalt. Või no joodavalt, aga kaugeltki mitte hästi. Andsin kodus Arvile ka maitsta ja ta küsis suurte silmadega, et mis sellel siis viga on, et maitseb ju nagu tavaline ravimtee, et kas ma siis pole sellist asja varem joonud. Aga tuleb välja, et tõesti-tõesti, ma pole kunagi halba teed jooma pidanud.

Neljapäeval tegelesin tööl äriplaaniga. Mingi hetk tahtis Tom mulle mingeid juhiseid anda ja läksime nõupidamiste ruumi. Aga lisaks juhistele rääkis ta, et kui meil see laienemine ükskord toimuma hakkab, siis läheb mu töökoormus tunduvalt suuremaks. Et ta hea meelega näeks mind kogu seda finantspoolt kamandamas, et ma käiksin neid tütreid siis õpetamas, et kuidas mida teha jne. Et siis on variant, kas võtta siia teine assistent juurde, kes minu praeguseid asju teeks või võtta keegi senioorsem hoopis, kes tegeleks ise laienemisega ja ma jääks oma praeguste liistude juurde. Nii et andis mulle natuke mõtteainet... Ühest küljest oleks jube põnev laienemisega tegeleda, teisest küljest on nii palju asju, mida ma ei tea ja ei oska... ja samas mulle ei meeldiks ka endale uut ülemust saada, sest tahaks asju ikkagi oma moodi teha, mitte kellegi pilli järgi. Aga eks siis kui aeg kätte jõuab, siis vaatab täpsemalt. Teine asi, mis ta muga rääkis oli see, et kuna tema enam ei saa väga aru, et mida ja kuidas ma teen, siis kui mul peaks tulema tahtmine ettevõttest ära minna, siis ma sellest kindlasti pikalt ette teada annaks, et jõuaks kedagi mu asemele võtta ja välja õpetada. Aga et parem muidugi, kui ma kuskile ei läheks ja et ta püüab mulle selle töökoha nii atraktiivseks teha (nii ülesannete kui palga näol), et ma ei tahakski kuskile ära minna. Seda palka ma ootan juba küll, sest aeg-ajalt tekib kergelt alamakstud tunne.

Reede hommikul oli mul selline tunne, et tuleb lühike tööpäev. Ja oi kui vale see tunne oli. Tegin päris-päris hommikul mõned kiired asjad ära ja siis küsisin Tomilt, et kas ta jõudis äriplaani üle vaadata, et kui jah, siis räägiks läbi ja teeks vajalikud muudatused. Aga ei, ei olnud veel vaadanud. Leppisime siis kokku, et ma käin vahepeal trennis ära ja siis pärastlõunal räägime. Ja neid muudatusi tuli pärastlõunal korralikult. Sain kõvasti tegemist ja aeg muudkui läks ja läks ja läks... kell oli vist juba 7, kui Tom ütles, et: Margit, saad boonust kui tuled pühapäeval tööle, me peame selle asja esmaspäeval ära esitama. Ja no mis mul ikka üle jäi. Tuli nõus olla. Jõudsin siis lõpuks koju, tegin kiirelt meigi ja muud protseduurid ja läksime Anna ja Marina korteri soolaleivapeole. Peo teema oli Roheline ja peaaegu kõik olid sellest kinni pidanud. Peol midagi erakordset ei juhtunud, lahkusime kunagi pärast keskööd. Kuna ma olen nüüd mõnda aega veel kainekas (ja Hispaania reisist saati pole midagi joonud), siis olime peol ka autoga ja nii mõnus on ikka autoga koju minna, see metroodega tund aega loksumine on ikka päris tüütu.

Laupäeva hommikul õppisime, kella kolmest oli kokku lepitud ühte voodit vaatama minna. Nimelt siis meile see eelmine ikka nagu väga ei istunud. Esiteks on ta tiba lai (ma alguses tahtsin laiemat, sest 140-ne jäi nagu kitsaks kahele, aga kui nüüd nädal aega 160-se peal maganud olin, siis oli nii üksildane olla, sest terve öö otsa ei saanud Arviga kokku – nagu üksi oleks maganud), teiseks oli madrats kehva (ärkasin iga päev peavaluga) ja kolmandaks oli sõrestik jama (üldse ei püsinu paigal). Uus uus voodi tundus ilus ja hea, võtsime selle nii lahti kui võimalik ja pressisime kõik oma VW-isse sisse (auto on ennast praegu ikka sajaga ära tasunud ja TomTom ka). Ja siis edasi IKEA-sse, kus veetsime mitu head tundi. Aga saime ka päris palju vajalikke asju... ja otseselt mitte vajalikke ka. Nüüd on meil uue korteri sisustuse peale kulunud juba üle 600 euro... Õhtul käis Arvi ühe Eesti tšikiga väljas. Ma mõtlesin, et hakkan õppima, aga kuna tõime IKEA-st nii palju asju, siis mõtlesin, et panen need asjad kõigepealt korda ja siis ma veel kleepisin köögi seina peale lillemustrit ja... lõpetsin tiba enne kümmet, lugesin veel 30-40 mintsa ja keerasin ära tuttu. Arvi jõudis 2 minutit pärast seda, kui olin pikali visanud.

Pühapäeva hommikul jõudsin paar tundi õppida, siis hakkasime uut voodit kokku panema. Kõik klappis ja uus madrats tundus ka ikka kordades parem kui eelmine. Lõunast lippasin tööle, seal läks kuni 20.30-ni. Koju jõudes kleepisin veel voodi kohale IKEA kleepsu-pildi ja... ja kööki panime riiulid ka üles. Nüüd hakkab juba looma, paar asja veel puudu (telekas, pesumasin), aga nendega veel kriitiliselt kiire pole.

Esmaspäeval sain tööl lõpuks selle äriplaaniga ühele poole, hommikul veel viimistlesin natuke ja valmis oligi. Tegelesin veel muu nipet-näpet asjadega, siis trenni ja poodi ja koju ja õhtusöök ja blogi kirjutamine. Nüüd siis teisipäev, olen oma töö asjadega suht ühel pool juba, nüüd siis veel trenni ja siis koju asjatama. Sauks!

20. Õppurid

2011-04-17T13:38:00.000-07:00

Hei-hei!

Kuigi mul millestki põnevast kahjuks rääkida pole võimalik (sest midagi pole lihtsalt väga toimunud), siis võtan oma paar viimast nädalat sellegipoolest kiirelt kokku. Jäin pidama laupäeva peale, kus oli õhtu poole plaanis Kaiega välja minna. Aga nagu ka varem on juhtnud, siis tuli laiskus peale ja kohe üldse ei tahtnud enam õhtul kuskile minna. Pidu ise oli suht kaugel ka, nii et tunniajane sinnasõit ei tundunud ka kõige ahvatlevam. Tagantjärgi mõeldes oleks võinud ikka minna, sest Kaie lõpetas peo alles järgmise päeva lõunaks (polegi talt uurinud, et mis ta siis täpsemalt tegi, aga arusaadavalt tegevust oli).

Pühapäeval oli Berliinis mingi kuumalaine, täpseid kraade ei teagi, aga põhimõtteliselt oli päevitamisilm. Ootasin Arvi Dresdenist tagasi ja siis läksime maja taha laste mänguväljaku juurde pinkidele mõnulema ja jumet saama. Ja oli mõnus, väga mõnus. Mõtlesin juba, et kas nüüd jääbki nii soojaks, et saaks esmaspäeval tööle minna suvekleidi ja plätudega. Aga paraku päris nii soe polegi pärast seda pühapäeva olnud. Kaie saatis mingi hetk sõnumi, et ta ikkagi ei jõua meie juurde Wiid mängima. Ja no eks me siis mängisime kahekesi :).

Esmaspäevast kolmapäevani ei toimunud miskit, neljapäeva õhtul saime Matthiasega kokku. Olime jälle ta hotellis seal lounge’s, võtsin läpaka kaasa ja vaatasime reiside pilte ja pläkutasime niisama. Matthias uuris, et kuidas mulle Berliin meeldib. Viimasel ajal on päris mitu inimest uurinud, et kuidas mulle Berliin meeldib ja kauaks ma kavatsen siia jääda. Ja mu vastus näeb siis umbes selline välja, et mulle meeldib, et tegemist on suure linnaga, kus koguaeg midagi toimub, et ilm on palju parem kui Eestis, ja et ühistransport on hea, aga vahemaad on nii pikad, et ikkagi võtab suht palju aega ühest kohast teise jõudmine. Mis puudutab siiajäämise kestvust, siis linn kui selline mind otseselt kinni ei pea – võiks ka kuskile teise suurde linna minna (Saksas näiteks Münhen või Frankfurt), aga väikemasse kohta nagu ei tahaks minna. Ja et tööl on okeika, aga see mind ka põhimõtteliselt hullult kinni ei peaks, kui kuskile mujale minek oleks. Kui Arvil järgmine kevad kool läbi saab, siis saab edasi vaadata, et kuhu me järgmiseks põrutame. Sealt CIMA-st saadetakse ka suht tihti e-mail lingiga nende tööpakkumiste portaali. Ja neid pakkumisi on seal kõvasti (paar tuhat vähemalt) ja igasse maailma otsa (kõige levinum on siiski Inglimaa). Et neid pakkumisi vaadates tekib ka ikka vahepeal mõte, et võiks kuskile mujale edasi liikuda pärast Arvi lõpetamist. Viimane mõttevälgatus oli meil Singapur :).

Reedel olime kodus ja õppisime CIMA jaoks. Laupäeval läksime mõnede DAAD sipendiaatidega Berliini tehnikamuuseumi. Teiste hulgas oli seal ka üks Eesti pere kahe lapsega – nii et kokkuvõttes oli eestlaste võimukas ülekaal :). Muuseum ise oli VÄGA suur, kuna tegime vahepeal ka päris pika pikniku väljas muuseumiaias, siis lõpuks jäigi meil üks väga suur osa veel täitsa külastamata. Et siis tuleb tagasi minna kunagi uuesti. Käisime tagasitulles läbi oma panga kontorist, et see igakuine kontoväljavõte tega ja kuna seal automaatide kõrval on kohe üks piletikassa, siis nii kaua kui Arvi seal automaadi juures mässas, vahtisin ma miskeid viimase hetke piletipakkumisi. Arvi tuli ka vaatama, et mis ma vahin ja talle jäi silma pakkumine Tom Tom Crew etendusele. Nimelt oli ta näinud mingit teist reklaami, et tegemist on breikarite-akrobaatidega. Mõtlesime siis, et täna on juba veits liiga hilja, aga et kui homsele etendusele on ka viimase hetke piletid müügil (seal müüaksegi sama päeva üritustele pileteid kuni poole odavamalt), siis võiks minna.

Pühapäeval siis vaatasimegi, et on piletid täitsa olemas. Ostsime internetipoest ära, aga miskipärast oli väljatrükkimise funktsioon mitte kättesaadav, nii et pidime veel ekstra järel käima ka. Eniveis hakkasime siis õhtul ennast sinnapoole sättima, jalutades nägime, et jõe äärde (mis jääb rongijaama ja parlamendi hoone vahele) on tehtud äge lebotamise piirkond (seal olid järjest baarid ja päevitustoolid). Lisaks oli niisama muru peal päris palju inimesi relaximas. Etenduse koht ise oli nagu tsirkusetelgis, kus siis olid lauad-toolid nagu amfiteatri kujuliselt ja keskel väike lava. Mõtlesime siis küll, et kuidas nad mahuvad sinna neid trikke tegema, aga kuidagi ikkagi mahtusid. Akrobaatilistest kargamisest isegi ägedam oli üks kutt, kes tegi beat-boxi (vanaemad – see tähendab oma suuga igasuguste helide tegemist (trummide, trombooni, saksofoni), nii et kokku tuleks nagu päris muusikapala) – ta oli tõesti väga tasemel. Koht ise muidu oli nõmedalt kallis. Arvi maksis ühe õlle eest 5.90. Mul oli mõte veini võtta, aga hindu nähes läks see mõte kiirelt üle. Möödunud nädal on üsna rutiinselt läinud. Lisaks tavapärasele tööle-trennile ka õppimine ja vahepeal meelelahutuseks Wii mängimine. Ahjaa, tegelt lahutasime õhtuti meelt ka puzzle kokkupanekuga, päris palju võttis aega, aga tore oli kokku panna sellegipoolest.

Laupäeval olime ka tublid õppurid, lisaks koristasime kodu ära ja õhtul ootas Arvi kursaka Jorise juures pidu. Mina otsustasin kainekas olla, nii et läksime autoga. Arvi seevastu võttis kaasa pudeli viina, mille ta ka õhtu jooksul üksi ära jõi (osa õnneks kallas põrandale ka :). Rahvast oli hästi palju, muusika kõva ja rahvas suitsetas ja lärmas rõdu peal ka – ma ei saa aru, kuidas neil naabrid sellist lärmi pahaks ei pane üldse. Nagu ma juba mainisin, siis tegeles Arvi terve õhtu oma pudeli tühjendamisega ja naljakas oli vaadata, kui purjus ta oli (ka paljud teised oli ülemeelikus tujus). Ma küll aeg-ajalt mainisin talle, et ta on ikka suht sooda juba, aga edasi juua ka ei keelanud, et las siis kannatab järgmine päev pohmakat, siis teab, et nii palju ikka ei maksa juua. Lahkusime peolt kella 3 ajal ja kui järgmisel päeval kell 13 silmad lahti tegime, siis oligi Arvil elu peavalu. Nüüdseks (pühapäeva õhtuks) on tal juba jalad all, aga terve päeva vedeles voodis. Ja ega ma ka millegi asjalikuga hakkama ei saanud. Õppimiseni ei jõudnudki. Käisime väiksel jalutuskäigul ja nüüd tegime värsket apelsinimahla (mmm, kui õhuline ja mõnus see ikka on).

Uudiseid veel meie Eesti-tuleku osas. Nimelt kuna Arvil on juunis kool täies hoos, aga me juunis ikkagi jubedalt tahame Eesti tulla (kaks pulma ootavad onju), siis ostsime hoopis lennupiletid esialgse autoga tuleku plaani asemel. Ja nüüd siis jõuame 16. õhtul Eesti ja 22. hommikul sõidame tagasi. Tahaks nii Tln-s kui Tartus mingi suurema koosistumise ka korralda, et kõik näod üle vaadata, nii et kui aeg kätte jõuab, siis anname täpsemalt teada :).

Ja siis oli veel üks intsident meie Malaga-reisi autorendi osas. Nimelt vaatasin oma krediitkaardi väljavõttelt, et 117 euro asemel on maha võetud 255. Kirjutasin siis sinna klienditeenindusse, et mida kuradit, miks 255 eurot, tõime ju auto tagasi tervelt, õigeks ajaks, paak täis, ühtegi trahvi ei saanud jne. Sain vastuse, et nende andmetel toodi auto tagasi tühja paagiga. Saatsin siis neile bentsutšekid, mis mul õnneks alles olid. Siis oli mitu-mitu päeva vaikust. Üks päev siis jõudis Sixtist mulle arve ka koju, kus oli peal see kütuse lisatasu. Kirjutasin siis uuesti, et ma tõin auto tagasi täis paagiga ja olgu mu raha mulle kohe tagasi kantud. Siis sain vastuse mingilt järgmiselt töötajalt, et tegemist jah mingi nende apsakaga ja tuhat vabandust ja kohe saadavad ja lisaks teevad veel 15 eurot allahindluse ka. Lõpp hea, kõik hea.

Kuna ma siin millegi märkimisväärsega hakkama pole saanud, siis mõtlesin, et vahetan veel mõned mõtted, mis mul siin igapäevaselt peas käivad :P. Üks asi on näiteks, et tahtsin aprillis teha liha-piimatoodede-ja-alkoholivaba kuu. Siiamaani on õnnestunud ainult alkoholivaba olla :). Põhjust tegelikult sellel mõttel oli osaliselt see, et tahtsin hakata neerupuhastust tegema (see võtab terve kuu aega), aga kuna see tee, mis ma selle tarbeks tellisin, pole ikka veel jõudnud, siis olen natuke järgi andnud dieedi osas ka (eile-täna olen näiteks jäätist söönud, mõnna-mõnna). Muideks, siis on jäätise hinnad hullult kõrged. Või no poest saab osta neid liitriseid pakke normaalse hinnaga või siis pakke, kus on see siis mingi 3 kuni 12 pulgajäätist, mis on ka suht okei hinnaga, aga ükshaaval siin üldjuhul jäätist poes ei müüdagi (või kui siis 2 eurot tükk). Seevastu on siin tänavate ääres hästi palju jäätisekohvikuid, kes müüvad megakallist jäätist – variant on võtta kulbiga jäätist, kus üks pall on suurusjärk 70-80 senti või siis mingeid vähe suuremaid ja ägedamaid portse, mis aga maksavad 4 eurot tükk!? Ja nii palju inimesi istub seal koguaeg ja sööb. Mai saa aru, kust nad seda raha võtavad. Või õigemini kuidas neil pole kahju jätsi eest 4 eurot maksta.

Üks teine asi, mis mul peale jäätise hinna hingel on, on kohalikud rätipead (ma ei tea, kas on nad on miskit türklased või araablased või miskid muud ugrimugrid, aga rätikud neil igal juhul peas on ja pikad seelikud seljas). Ega nad mind muidu ei häirikski, kui nad iga päev sama bussiga linna kerjama ei sõidaks, millega mina tööle sõidan. Kuigi ma ei lähe absoluudselt kunagi tööle täpselt samal ajal ja buss käib iga 7 minuti tagant, siis miski pärast õnnestub mul IGA jumala hommik täpselt samal ajal bussi peale minna kui nemadki. Mis mind siis nende juures häirib, esiteks see, et nad on nii lärmakad ja vägivaldsed (emad peksavad ja sõimavad lapsi ja vastupidi), siis nad ei maksa kunagi pileti eest ja kokkuvõttes on nad lihtsalt päevavargad ja see käib mulle täiega vastu. Uhh. Mõttetu rahvas.

Positiivsema poole pealt on tore, et Berliin on juba täitsa-täitsa roheline ja õites. Kuigi eelmine nädal oli vihmane ja jahekas, siis järgmiseks nädalaks ja ka edaspidiseks lubab päikest ja sooja 20 kraadi kanti. Tore on ka see, et lihavõtete puhul on järgmisel nädalal nii reede kui esmaspäev vaba. Siin on see päris suur püha, nii et peakski maad uurima, et ka mingist üritusest-pidustusest osa võtta. Ja veel on tore, et hinges on suur ootus uude korterisse kolimise osas. Kuigi kolimisprotsess ise saab ilmselt päris jõhker olema (viiendale korrusele ilma liftita), siis ootan juba päikeselisemat korterit suure köögiga. Peame küll ka mööbi otsimisega tegelema, aga usun, et saame eBay’st kõik, mis vaja. Kuidagi ikka saab alati hakkama :).

Pildid mul on vist mõned üksikud, nii et ma vähemalt hetkel neid üles panema ei viitsi hakata, äkki siis koos järgmise blogimisega lisan pilte ka, kui on miskit tekkinud. Järgmine kord äkki kirjutangi mai alguses, siis kui uude kohta juba sisse kolinud oleme. Seniks sauka!

19. Turistid

2011-04-02T08:59:00.000-07:00

Heips! Seekord päris pikk postitus, aga vast ikka jõuate lõpuni ;)

Laupäeva hommik algas kell 7. Tegime kiire hommikupudru ja asusime Leipzigi poole teele. Kuigi ilmaennustus midagi head ei lubanud, oli päike täitsa väljas ja vihmavari jäi kogu nädalavahetuseks autosse. Leipzigis võttis meid siis vastu Arvi endine kolleeg Sergei, kes seal õpib. Kutid tegid kiire tequila-shoti ja asusime vaatamisväärsuste poole teele. Esimene oli väidetavalt suurim mälestusmärk Euroopas – Völkerschlachtdenkmal, mida hakati ehitama pärast seda, kui Napoleon Leipzigi kandis suured lahingud maha oli pidanud, seda ehitati 100 aastat ja sai valmis täpselt enne esimest maailmasõda. Veel nägime uut ja vana raekoda, Bachi muuseumi (ta sealt pärit :), paari kirikut, ühte vana borsi maja ja suurt rongijaama, käisime ka vaatetornis ning lõunasöögi tegime Moritzbastei´s, mis on selline maa-alune värk, mis kuulub ülikoolile ning seda kaevas ka Merkel :). Läksime läbi A&O Hostelist, et uurida, kas ööbimiskohti on (algne plaan oli minna õhtul juba Dresdenisse ja seal ööbida, aga kuna Sergei pidi pühapäeval õppima, siis otsustasime Leipzigisse jääda). Ja kohti oli, aga kuueses toas maksis üks koht 36 euri!? Tuli välja, et linnas on mingi suur mess ja kõik ööbimiskohad välja müüdud. Pidasime siis natuke plaani ja otsustasime, et magame Arviga kahekesi Sergei kitsas voodis ja Sergei magab oma korteri koridoris välisvoodi peal. Et parem ikka, kui 36 euri ööbimise peale panna. Käisime ka Sergei koolimaja tšekkamas – tegemist on päris korraliku õppemaksuga erakooliga ja see erineb Eesti omadest nii mõneski mõttes. Näiteks on kool avatud 24/7 ja sa saad sinna oma võtmega sisse. Loenguruume oli vist 5 tükki, aga see-eest on kõvasti väiksemaid õpperuume, kus me nägime laupäeval päris palju rahvast. Ja õpperuumides on ka välivoodid, nii et kui tahad väikese uinaku teha, siis palun aga. Raamatute ja ajakirjade laenutamine näiteks käib nii, et lähed lattu ja võtad, mida vaja. Ja siis pärast lihtsalt tood tagasi. Kooli taga oli suur park ja jõgi ja tegime seal pika jalutuskäigu. Koogil ja kohvil käisime 500 aastat vanas kohvikus Zum Arabischen Coffe Baum. Õhtul läksime ühe Costa Ricast pärit kursakaaslase poole drinkidele ja pärast seda sinnasamma Moritzbastei´sse peole. Kui seal päeval söömas käisime, siis ei saanudki selle suurusest aru, aga tegelikult oli seal kolme saaliga ööklubi + jäi ruumi ka veel laudadele-pinkidele. Sissepääs ja kokteilid olid odavad, rahvast mõnusalt palju, muss enam-vähem ja keerutasime jalga kella kolmeni. Ei saaks öelda, et me just kõige paremini/mugavamalt maganud oleks, aga kella 9 paiku läks ikkagi uni ära ja kobisime maast lahti, et alustada teed Dresdeni poole. Dresdenis võtsime ette vanalinna, kus on ikka päris ägedad kolossaalsed ehitised.

Pärastlõunal käisime ka kolme lossi vaatamas – nimelt tõuseb seal jõe ühelt kaldalt üles mägi ja seal mäe peal on kõrvuti kolm lossi, kes siis omavahel nagu naabrid. Lossid ise olid ägedad ja vaade nende juurest ülejäänud linna peale ka superhea. Lõpuks mõtlesime, et kas pöörata nüüd ots Berliini poole või siis käia läbi veel ühest kaljumägedega kohast, mis jääb ca 25 km vales suunas. Otsustasime, et kui juba siin oleme, siis käime ikka ära. Meil mingit aadressi ei olnud, nii et panime Tomi lihtsalt kaardilt lähima küla ja lootsime seal abistavaid silte leida. Ja no see küla oli ikka täiesti küla, hobuste ja lammastega, kitsaste mägiste tänavatega ja mitte liiga heade siltidega. Pärast peatut ringitiirutamist parkisime auto kuskile ära ja otsustasimee jala edasi minna. Liikusime mingi matkaraja siltide järgi ja jõudsime välja põllu peale (ees olid mäed näha) – meil olid jalas kingad, seljas mantlid ja kõndisime siis tipa-tapa üle põllu metsa poole. Metsa sees saime aru, et asi on õige – sattusime suurtele kivimürakatele vastu ja kui mööda rada tippu jõudsime oli vaade super. Küll ei näinud me ühte silda, mis mulle brozüüri peal vastu vaatas, aga no mis sellest. Klõpsisime seal üleval korralikult pilte ja kobisime siis alla tagasi ja sõitsime koju Berliini. Kuna Arvil on uus fotokas ja ta viitsib nüüd koguaeg klõpsida, siis saime suure pildimaterjali ka, nii et minge picasawebi vaatama.

Esmaspäeval oli tööl päris palju asjatamist, jõudsime Arviga mõlemad suht hilja (Arvi käis saunas) ja panime kohe edasi sinna restosse, kuhu meil vautšer oli. Sõime mõlemad pastat ja midagi ülierilist ei olnud, aga oli sellegipoolest mõnus väljas istuda vahelduseks. Eriti arvestades, et meil polnud kodus vapsee mitte midagi süüa. Õhtul saime ka teada, et saame sinna korterisse kolida – wohoo! Ja saime ühe pulmakutse ka veel – nüüd meil on kaks pulma järjestikustel päevadel :).

Teisipäeva hommikul töö ja trenn ja pärast seda läksin ühte kingapoodi. Nimelt oli mul üks 10-eurone vautšer ja mõtlesin, et võiks äkki ära kasutada. Leidsingi endale ühed nats tenniste välimusega kingad, 13 euroga :P. Koju jõudes käisin läbi Aldist, et osta lasanjet. Nimelt andis Sergei meile poes vihje, et see lasanje on neil koolis suur hitt – nimelt siis maksab kilo lasanjet 2.99 (ehtne tudengitoit). Ostsin ära, panin pooleks tunniks ahju ja maitses suht normaalselt, Arvile vist päris nii väga ei meeldinud. Õhtul asjatasin nädalavahetuse reisipiltide üleslaadimisega.

Kolmapäeva hommikul läksime korteri üürilepingut sõlmima. Meid võttis vastu korteri omanik, kes oli üks väga-väga veider vanamees, kes koguaeg naeris ja rääkis kõrge häälega. Kui ta mu suure trennikoti üle imestas, siis tegin nalja, et seal on kautsjoniraha sees ja siis ta üritas mult seda ära tirida :P. Ja kui ta mingeid lehti üritas kokku klammerdada, siis tal ei tulnud see üldse välja, sest tal lihtsalt ei olnud jõudu, et suruda. Hale oli vaadata. Aga eniveis, saime lepingu tehtud – kolime siis ümber nurga majja esimesest maist, rent pisut rohkem, aga ruute oluliselt rohkem, nii et majutame kõik külalised ilusasti ära :). Pärast lepingu sõlmimist oli mul plaanis trenn-töö, aga kuna Arvil polnud veel ikka uusi ketse, siis tegime käigu pealt uue plaani, et lähme Alexasse koos vaatama, käime koos lõunal ja ma siis lähen tööle-trenni. Ketsid saime, valged Nike´d, soodsalt. Lisaks leidsime keskuse keldrikorruselt vene kaupade poe Aljoša – seal oli hapukoort, keefiri, vahvlitopsijäätist, kohukesi, pelmeene, halvaad, kalja, sefiiri, hematogeeni – ehk siis kõikvõimalikke asju, mida saksa poodidest ei leia. Mõtlesime, et kui nüüd uue korteri soolaleivaka teeme, siis peab sealt ka nats asju tooma. Pärast väikest šoppamist panin Arvi bussi peale ja läksin ise tööle. Lootsin, et tuleb lühike päev, sest oli tarvis veel pakkida ja tiir korteris käia (et praeguste üürnikega kokku leppida, mis mööbel sisse jääb ja mis mitte). Aga võta näpust, olin tööl 6.15-ni, trenni enam aega minna ei olnudki. Kihutasin koju, tegin ülikiire õhtusöögi ja siis uude korterisse. Pärast seda hakkasin pakkima ja muid asju ajama, nii et läkski päris hilja peale ära.

Neljapäev oli esimene Hispaania-reisu päev. Sõitsime metrooga lennujaama, saime seal kokku Corinnaga ja istusime lennukisse – sõit kestis peaaegu 4h (see Hispaania on ikka kõvasti kaugemal Berliinist kui Eesti). Lennujaamast kobistasime ennast mingi bussi peale ja sõitsime kesklinna. Siis kaart välja ja hosteli poole orienteeruma. Tee peal jõudsime juba palju pilte teha ja söömaski käia. Sellel ajal kui ühes väliskohvikus sõime ja veini jõime, käis kohviku eest läbi vist vähemalt 5 pilli/laulumeest. Üks vanamees isegi tegi flamenkot. Panime asjad hostelisse ära ja läksime linna peale, võtsime ühest poest kaks liitrit veini (2 eurot liiter :P), topsid, kõrpsud ja läksime mere äärde istuma. Mõnusad suured lained, soe, vein... mmm... Mingi hetk tulid randa kaks kutti, suur pall kaasas (selline, millega trenni tehakse), viskasid jalanõud jalast ja hakkasid liiva sisse auku kaevama. Mõtlesime, et mida kuradit nad tegema hakkavad... Siis matsid palli peaaegu üleni ära, ainult nii palju jätsid välja, et see oleks nagu batuut või trampliin ja hakkasid siis selle peal saltosid tegema. Nii et meelelahutus oli ka täiesti olemas lisaks merelainetele. Õhtul poole läksime uuesti linna peale tagasi, otsisime ühe tapase koha, tellisime endale hunniku sööki ja juba kolmanda pudeli veini ja lasime heal maitsta. Suht tüütu on siin, et kui istud väljas baaris, siis käivad neegrid mingeid ehteid ja kellasid koguaeg pakkumas. No nii umbes 20 korda vähemalt selle aja jooksul, kui seal olime. Pärast söömist-joomist jalutasime ära tudule.

Reedet oli plaanis alustada ühe tasuta linnatuuriga, aga giid olevat haigeks jäänud, nii et tegime ise endale tuuri. Alustasime ühe suure katedraaliga, mis oli tõesti-tõesti suur ja sees oli kaks orelit, 12 altarit vist ja eraldi puidust keskmine osa, mis mõeldud preestrite koosolekuteks. Katedraali ehitati 200 aastat – hakati ehitama siis, kui Hispaania Ameerikasse kolooniaid tegi (sealt sai sulli) ja jäeti lõpuni ehitamata (kahest kellatornist tehti ainult üks valmis) siis, kui Ameerikas oli vabadussõda ja sull sinna läks. Edasi läksime kahe lossi varemetesse, mis asusid mäe otsas ja kust avanes äge vaade (Alcazaba ja Castillo de Gibralfaro). Mäe otsa tuli jala kõmpida ja mul ausalt-öeldes lõid jalad suht tuld juba ning palav oli ka. Pärast vaatamisväärsusi võtsime kaks pizzat randa kaasa ja istusime seal nii kaua kuni Marina ja Anna jõudsid lennujaamast ka linna (nad tulid Itaaliast). Viisime nende asjad hosteli ära ja läksime tapaseid sööma. Sealt edasi ühte salsabaari, siis kluppi ja lõpuks koju tuttu. Hästi naljakas on siin see, et linn näeb õhtul hoopis teistsugune välja kui päeval – õhtul kooruvad kõik baarid ja klubid välja, mida päeval üldse tähele ei pane. Ja terve öö on linnas paksult rahvast – kõikidel baaridel on õues ka lauad ja rahvahordid teevad seal drinke. Isegi kui hommikul vara rõdule minna, siis näeb veel noori ringi kakerdamas, väsinud näod peas, alkoholi hais küljes ja meik laiali :).

Laupäeval oli selle tasuta tuuri giid jälle tervise juures, nii et võtsime ennast ka talle sappa. Väga huvitav tuur oli, kuigi olime linna juba päris palju näinud, siis taustalood ja ajalugu oli meil ikkagi teadmata, nii et nüüd saime selles osas ka haritud. Tuuri käigus vaatasime Picasso sünnikohta, Plaza de Merced´i, paari purskkaevu, mälestusmärki, väljakut, kirikut; käisime turul, mere äärses pargis ja üldiselt lihtsalt kuulasime huviga, et mis ta meile rääkis. Linn oli paksult rahvast täis, sest nädalavahetusele langes kaks üritust. Esiteks filmifestival, kuhu pidi ka Banderas tulema (ta on Malagast pärit) – terve linn oli punaseid vaipu täis ja kohe meie hosteli kõrval oli kino, kus ees oli siis staaride vastuvõtt, nii et saime seda rõdult vaadata. Teiseks avati laupäeval üks muuseum/näitus ning kuna esimesel päeval oli sissepääs tasuta, siis järjekord oli nii pikk, et me ei näinudki otsa (ma ei liialda, kui ütlen, et seal järjekorras võis tuhat inimest olla). Pärast tuuri võtsime Arviga dönerid ja läksime randa lebotama. Siis võtsime poest veini ja maasikaid ja isutsime pargis ja kugistasime neid sisse (tüdrukud käisid samal ajal linna vaatamas, sest Anna ja Marina polnud veel mõndasid kohti näinud). Õhtul jõudsime veel Picasso muuseumi, mis oli suht mõttetu. Õhtusöögi tegime hostelis. Ja natuke käisime õhtul veel linna peal Corinnaga ringi ka, aga kuskile baari või peole otseselt ei läinud.

Pühapäeval läksime lennujaama, et sealt auto rentida, saime 117 euroga uhiuue, ainult 12km sõitnud Hyndai kolmeks päevaks (kuna Malaga on suht väike koht, siis otsustasime ka ümberkaudsetes linnades käia). Ning kuna mina oli oma load Saksa jätnud, siis oli Arvi kogu aja autojuht. Lennujaamast võtsime suuna Granadasse, mida mu töökaaslane oli külastada soovitanud. Käisime alguses natuke vanalinna peal ringi ja kella kahest oli meil sissepääs Alhambrasse. Julgen väita, et see on üks kõige ilusamatest kohtadest, mida kunagi näinud olen. Nimelt oli Granada kunagi moslemite käes, kes ehitasid sinna mäe otsa uhked majad ja pargid ning suured müürid; kui kristlased maa tagasi võtsid, siis nad miskipärast ei lammutanud neid ära ja seega ongi kõik tänaseni säilinud ja päevas külastavad kompleksi tuhandeded turistid. Õhtu poole tegime linnas õhtusöögi ja läksime seda sama Alhambrat vaatama kõrvaloleva mäe kiriku platsile. Tee sinna üles oli autoga päris hull mööda kitsaid kurvilisi tänavaid, aga vaade oli super. Sealt tagasi Malagasse ja suht kohe tuttu.

Esmaspäeva hommikut alustasime turulkäiguga – ostsime kasti maasikaid, banaane ja muud head-paremat, et kuskil mere ääres piknikku teha. Sõitsime mööda rannikut esmalt Marbellasse. Jalutasime promenaadil ja päevitasime. Ilm oli ülisoe ja mõnna. Pärast paari tundi Marbellat sõitsime veel edasi lõuna poole, tegime ka tee ääres oma piknikupeatuse ära ja võtsime suuna Gibraltari poole. Gibraltariga läks aga natuke õnnetult. Nimelt me ei olnud üldse ette valmistunud, et millal seal mingid asjad lahti on jne. Sinna sõites lugesin Corinna reisiraamatust (travel guid´ist), et viimane tõstuk sinna mäe otsa läheb enne, kui me sinna jõuame. Mõtlesime, et äkki siis saab jalgsi või autoga ka ikkagi kuskile sinna ülespoole. Panime Anna ja Marina maha La Lineas (see on just enne Gibraltarit), sest nemad niikuinii ei saa sinna minna (kuna nad on Venemaalt ja Valgevenest, siis neil on tarvis viisat Gibraltarile) ja hakkasime ise Gibraltari piiri poole sõitma. Jõudsime üsna kiirelt reaalsusesse, et täna me sinna üles ikkagi mindud ei saa – piiri peal oli pikk järjekord ja nägime ka seda mäge lähemalt, et sealt autoga küll kuskile üles ei saa ja jalgsi oleks see ka päris pikk ettevõtmine. Helistasime tšikkidele, et me ikkagi täna ei saa sinna mindud, korjasime nad peale ja võtsime suuna Tarifale, kus meil oli ööbimine. Meil oli mõte, et äkki tuleks siis järgmise päeva hommikul vara kohe uuesti Gibraltarile, sest see oli ainult mingi 45-mintsane ots, aga siis hakkas draama pihta, sest Anna ja Marina ei tahtnud absoluudselt enam sinna tagasi minna ja nad polnud ka sellega nõus, et siis Tarifal meid oodata. Ja no draama-draama. Arvi oli jumala vihane ja ma ikka püüdsin mingit lahendust välja mõelda.

Eniveis tegime tee peal ühe vaateplatvormi juures peatuse, kus oli hea vaade Maroko mägedele ja olimegi varsti Tarifal. Viisime asjad hostelisse, käisime poest süüa-juua toomas, võtsime ühest Kebabist dönerid ja läksime ookeani äärde päikeseloojangut vaatama. Ilus oli. Tarifat tuntakse kui surfarite linna, sest lained on seal korralikud ja rannajoon pikk. Ja terve linn oli täis ekstreemspordi poode. Me Arviga jäime mingi hetk kahekesi randa, jõime Malibud ja nautisime merelaineid. Hosteli tagasi jõudes tegin netis uurimust, et mis seal Gibraltaris siis täpselt on ja kui pikad meil need vahemaad täpselt on, et siis äkki saaks ikka mingi plaani kokku pandud. Lõpuks oli plaan selline, et otsustasime Gibraltari seekohrd vahele jätta ja hommikul kohe põhja poole edasi sõita. Arvi väga õnnelik just polnud, aga mõtlesime, et siia võiks suve lõpus näiteks vabalt uuesti tulla ja siis saame oma Gibraltari tehtud ja oleme nõrkemiseni rannas ja ei külasta ühtegi kirikut ega muuseumi.

Teisipäeva hommikul kell 9 saime hosteli köögis kokku hommikusöögiks ja siis tegime veel ühe kiire tiiru ookeani äärde. Ilm oli päris pilves ja tuuline, nii et ega Gibraltarist polekski vist midagi välja tulnud. Siis hakkasime Cadizi poole sõitma, tee ääres tegime ainult ühe peatuse ühe liivapaljandi juures. Cadizi jõudes oli ilm küll veel tuuline, aga täiesti päikeseline. Parkisime auto ära ja võtsime turistikast kaardid. Käisime tüdrukutest eraldi ringi – meid linnatuur nii väga ei huvitanud, seega võtsime ette ühe tuuri, mis läks mereäärt mööda. Ja väga ilus oli – seal oli pikk promenaad ja ühes kohas oli hästi äge park ka ning mingi hetk jõudsime rannani välja. Kuna oli juba lõunaaeg, siis sõime rannakohvikus kala (polnud just kõige suurem maitseelamus) ja siis viskasime siruli päikest nautima. Ja päike võttis korralikult. Teised ühinesid ka meiega mingi hetk ja Arvi ja Corinna käisid ujumas. Tšikid läksid ka ära sööma, me veel nats lebotasime, siis käisime vanalinnas ka paar kohta läbi ja oligi aeg auto peale minna, et Sevilla poole sõita. Ah jah, enne veel pöörasime sisse ühte randa Cadizis, mis oli kilomeetreid pikk ja kus olid suured lained. Arvi käis veelkord ujumas. Äge oli vaadata, kuidas ta oli nagu väike laps seal lainetes – mängis rõõmsalt ja üldse ei hakanud külm :P.

Sevillasse jõudes hakkas päike juba ära kukkuma – käisime kiiresti läbi kaks kohta: Plaza de Espana ja Sevilla katedraali. Esimene neist oli päris äge suur ilus ehitis, kus praegu on sees linnavalitsus ja muud administratiivsed asutused, ehitatud 1929. Katedraal oli nagu katedraal ikka. Edasi liikusime ühte baari flamenko show´d vaatama. Show koosnes neljast inimesest – üks kutt mängis ülihästi kitarri, üks kutt laulis nii, nagu tal oleks väga-väga valus, üks korpulentne tädi tantsis väga võimsalt flamenkot ja üks kena neiu lihtsalt plaksutas rütmi kaasa. Etendus kestis 25 mintsa ja oli kindlasti vaatamist väärt. Ja siis natuke enne keskööd saime lõpuks õhtusöögile mindud. Tellisime erinevaid tapaseid ja olime Arviga ühel meelel, et see oli siiani parim söök, mida reisi jooksul olime saanud. Siis orienteerusime mööda kitsaid tänavaid tagasi auto juurde ja hakkasime tagasi Malaga poole sõitma, et jõuda hommikusele lennukile. Sõit läks üllatavalt sujuvalt, väga ei tulnudki und peale, mängisime sõnade äraarvamismängu ja lobisisime niisama. Autot äraandes vaatasime, et sõitsime kokku maha 950 km ja kütust kulus 50 liitrit, ehk kokkuvõttes väga soodus värk oli meil see auto võtmise mõte – diisel maksab Hispaanias vähem ka kui Saksas, nii et sellise autotripi võib teinekordki ette võtta.

Reisi kokkuvõtteks võib öelda, et väga tore oli. Ilmad olid tunduvalt paremad, kui üldse loota oskasin (ei arvanud, et päevitamis-soe ilm on), nägi palju ilusat ja meri ja ookean olid võimsad. Arvi uue fotokaga sai ka päris palju nalja (seal on fish-eye ehk siis kalasilma effekt) ja kokku tegime üle 1500 pildi. Ainult et edaspidi peaks reisikaaslasteks võtma vähe aktiivsemad inimesed, kelle pole viisaprobleeme. Marina oli nats haige ka, nii et arusaadav, et ta ei jõudnudki väga ringi trallida. Aga jah. Ma usun, et kuskil augustis uuesti tagasi minna oleks päris mõnna. Ja siis ainult randa :).

Kolmapäev kuni reede olid suht rutiinsed-igavad. Kolmapäeva hommikul kell 6.55 läks lennuk Malagast Berliini. Panin lennukis tropid kõrva ja keerasin saunalina pea alla ja täiesti uskumatu, aga ei mäleta ei õhkutõusu ega maandumist – magasin nii sügavalt. Sõit kestis 3,5h, mahatulles jätsime tšikkidega hüvasti ja läksime metroo peale. Kuna metrooni oli veits aega, siis Arvi jooksis kuskile ja tõi meile dönerit hommikusöögiks :). Metrooga sõitis Arvi otse koju ja mina otse tööle. Väga hull ei olnudki tööl arvestades, et olin ainult 3,5h maganud. Tööl läks suurusjärk 5h, kojujõudes tegin kohe alustuseks ühe kahetunnise uinaku, siis ajas Arvi mind üles, et on õhtusöögi aeg; sõin ära, mudisin veidi reisipilte ja keerasin uuesti magama. Neljapäeval läks tööl kiirelt, sealt trenni, kodus jälle väike uinak ja siis tassisime lõpuks oma kokkuostetud mööbli kelrisse ära, nii et nüüd on mõnusalt ruumi jälle toas. Reede hommikul läksime Arviga koos bussi peale, mina läksin trenni ja tema DAAD kokkusaamisele Dresdenis. Lootsin, et tuleb lühike tööpäev, et saan ruttu koju koristama, blogi kirjutama ja jõuab pildid ka üles panna, aga võta näpust, lahkusin töölt alles 20:30. Koju jõudes oli toss nii väljas, et võtsin poest jäätist ja vaatasin kuni magamaminekuni modelle :P.

Nüüd siis on laupäev. Hommikul koristasin tiba, siis võtsin poest maasikaid ja saiakesi ja sain kokku Kaie ja Triinuga (üks Eesti tšikk, kes siin ülikoolis ja praktikal on), et teha üks väike piknik. Läksime Görlitzer parki, kus oli päris palju rahvast. Kraade oli ilmselt nii palju, kui lubatud oli (20), aga kuna päike oli pilve taga, siis väga soe ikka ei olnud. Kojutulles tuli päike ka välja, siis oli ikka päris palav teksade-pusaga olla. Puud hakkavad ka juba roheliseks minema, nii et hakkab looma :). Õhtul lähme vist veel Kaiega välja, homme pidi ta meile Wiid mängima tulema ja... ja pildid ma püüan ka täna üles saada, loodan, et jõuan. Tšau-tšau!

18. Hispaania-reisi ootuses...

2011-03-18T14:06:00.000-07:00

Hei-hei!

Teisipäevast reedeni ei ole mul miskit märkimisväärset meeles. Ühtegi rühmatrenni ma ei jõudnud, käisin ainult jõusaalis... jõin tublilt õunamahla ja sõin korralikult, sest ees ootas puhastus... ja mingil õhtul mängisime Arviga golfi ja lauatennnist. Wiiga siis onju. Tegelt mul vist sellepärast pole ka midagi märkimisväärset meeles, et tegin suht palju tööd, seega jõudsin 6-7 paiku koju iga päev ja no mis sa siis ikka enam nii väga teha jõuad. Arvi ostis endale uue fotoka ja katsetab seda nüüd igat pidi plus püüab oma uurimustööd siin kirjutada, mis neile vaheajaks anti. Aa ja muska käest sain kingituseks ühe käevõru ka. Lihtsalt niisama :).

Nädalavahetusest ka midagi väga põnevat kirjutada ei ole – tegime juba neljandat korda läbi maksapuhastuse, kive tuli küll vähem, aga nats ikkagi tuli. Oliiviõli-greibimahla segu maitseb endiselt kohutavalt ja mõrusool ka pole paremaks läinud. Sisustasin aega ka saksa keele õppimise ja supermodellide vaatamisega. Ja laupäeval tegin Wiiga trenni. Seal on üks naljakas mäng, kus pead puusanõksuga lööma enda ümber olevaid palle, mille peal on numbrid – näiteks pead iga kord kokku saama palli peal olevatest numbritest 15. Aga mul läheb selle arvutamisega alati nii kaua aega, et saan skooriks ainult amatööri. Aga hularõnga keerutamisest olen ma päris proff juba ja mõnede lihasharjutuste järel ütleb treener, et „seems like you are no stranger to exercise“. Pühapäeva õhtul käis Arvi klassiõe Ingega saalihokit vaatamas ja söömas. Ja rohkem nagu miskit ei toimunudki.

Esmaspäeva alustasin kerge jõusaalitrenniga, sest pärast nädalavahetuse puhastusprotseduure ei tahtnud keha väga koormata, pärast seda tööle ja siis ühte korterit vaatama, mis oli Alexanderplatzile suht lähedal ja lubas olla kolmetoaline ja väga soodsa hinnaga. Tegelikult tuli välja, et korter oli hoopis kahetoaline, millest meie oleks saanud kasutada ainult ühte, sest teises elab aeg-ajalt üks näitleja, kes Berliinis etendusi tegemas käib. Tuba iseenesest oli suur ja rõduga õhtuse päikese poole, kus oleks ülimõnus õhtuti tšillida olnud. Äraminnes me veel midagi otsustavat neile ei öelnud, seekord oli Arvi pigem poolt ja mina vastu sinnaminemise osas. Rääkisime ja arutasime siis kodus veel ja mõtlesime, et tahaks ikkagi vähemalt kahetoalist. Nii et ütlesime selle variandi ära. Arvi helistas ka ühe teise kuulutuse peale ja saime seda samal õhtul vaatama minna. Seekord oli tõesti tegemist kolmetoalisega, millest üks tuba on küll pisike ja läbikäidav, aga töötoa mõõtmed annab sellegipoolest hästi välja. Majas ja ümbruskonnas just palju valgeid inimesi ei ole :P (türklased, araablased ja muud murkad), aga ega siin Turmstrasselgi on palju türklasi, nii et see meid väga ei häirinudki. Korter ise aga meeldis meile väga. Ja hinna poolest mahtus ka eelarvesse. Olime seal kohapeal tund aega ja ütlesime lõpuks, et tahame seda kindlasti üürida. Nii et pöidlad pihku, et meil see seekord ka õnnestuks.

Teisipäeva hommikul ajasime jalad alla, tegime oma tavalisi hommikusi toimetusi, kui mingi hetk Arvi jope selga tõmbas ja ütles, et läheb posti tooma. Kui ta juba mõnda aega ära oli olnud (tunduvalt kauem, kui posti toomiseks vaja on), siis mulle tuli pähe, et ta läks raudselt hoopis lilli tooma, sest on ju naistepäev. Tühjendasin siis juba ettenägelikult vaasi valentinipäevast sinna jäänud roosist ja jäin teda põnevusega ootama. Ja tuligi tagasi 20 punase tulbi ja koogiga :), nii et pidi hoopis suurema vaasi kapist välja otsima. Kook oli päris korralik, nii et otsustasin selle peale ka korraliku trenni teha. Ja tegin ka. Polegi ammu lihtsalt järjest jooksnud, olen koguaeg mingite teiste masinate peal olnud. Tööl midagi erilist ei toimunud (naistepäevast polnud õrna haisugi), seega pärast paari tundi liikusin tagasi kodu poole. Sõin kiirelt, tegin ennast ilusaks ja palusin Arvil mõne pildi teha lilledega koos. Mõnest pildist sai päris korralik seeria, sest Arvi pidi ju kõikvõimalikke funnktsioone katsetama. Õhtul läksime välja sööma ja jazzi kuulama. Korjasime Helene (kes tuli eestist siia turismimessile) Alexanderplatzilt üles ja hakkasime kohviku poole liikuma. Algselt pidi meiega ka Heleri ühinema, aga ta suutis palavikku jääda. Seega nautisime kolmekesi sööki ja muusikat ja rääkisime, mis vahepeal teinud oleme. Kuigi maksapuhastus oli alles selja taga, siis jõime siiski veini ja südametunnistus võtab veits selle kallal, aga no mis tehtud, see tehtud. Reedel ilmselt ka ilma alkota ei saa, sest lähme Helenega Berliini peale klubitama. Nädalavahetusel võib-olla lähme ise ka sinna messile, pidavat euroopa suurim turismimess olema.

Kolmapäeva hommikul läksime Arviga mingisse kinnisvarafirmasse üürimise jaoks vajalikke pabereid ära viima. Enne käisime ka tiiru korteri juurest läbi, et mis seal seal päevaajal toimub. Ei toimund suurt miskit erilist, vaatasime, et päike paistab ilusasti aknast sisse ja selle üle oli hea meel :). Praegu me ei saa peaaaegu üldse päikest, sest oleme liiga madalal ja teised majad varjavad. Edasi läksin mina tööle ja Arvi koju. Tööl hakkasin lepingute regitrit tegema ja üldse kõiki meie kaustu korda sättima, sest seal on paras puder ja kapsad koos. Ehk siis täitsin sedakorda sekretäri rolli :). Ei tea kas eelmise päeva veinist või korralikumast trennist, aga üldse kuidagi ei olnud tahtmist trenni minna, seega sättisingi sammud pärast tööd kodu, mitte trenni poole.

Neljapäevast miskit erilist ei meenud, nii et sujuvalt edasi järgmisse päeva. Reede õhtul oli siis üle pika aja plaan kluppi minna ja sinna jõuda ka. Kiire soojenduse tegime meie pool – Helene saabus miski kella 9 ajal umbes, jõime paar kokteili ja tõmbasime piipu. Edasi koperdasime ühte baari, kus mu töökaaslane Sarah ja ta kutt Will keerutasid plaate. Baar oli jube suitsune, aga jäime sinna ikkagi natukeseks pidama ja tegime väiksed kokteilid. Kui silmad enam suitsu sees ei kannatanud olla, siis liikusime edasi klubi poole – Adagiosse. Muusika ei olnud just päris nii hea, nagu mõned eelmised peod on olnud, aga tantsisime sellegipoolest non-stop kella neljani (Helene jäi veel kauemaks :P). Tegime poole tee peal veel ühe vegidöneri (ehk ilma lihata döner) ja kobisime koju tuttu.

Laupäeval oli siis kokku lepitud šoppama minek. Ilm oli superilus ja kuna Helene ei võtnud tükk aega telefoni vastu, siis peksin Arvit, et lähme siis juba ees ära sinna šopingutänavale, et las Helene tuleb järgi, kui pildi ette võtab lõpuks (et tahaks juba õue ilusa ilma kätte minna). Alustasin Karstadtist, Arvi läks spordipoodide poole endale ketse otsima. Karstadtist sain endale ripsmetušši ja sattusin ühe ehete soodusmüügi peale, kus kõik ehted olid poole hinnaga ja müüdi sellised erksavärvilisi kividest kokku pandud kaelakeesid peamiselt ja natuke oli käevõrusid-kõrvarõngaid-sõrmuseid ka. Etteruttavalt ütlen, et mul õnnestus päeva jooksul seal kokku käia kolm korda ja ostsin kokku 7 kaelakeed ja ühe käevõru (täiesti kreisi, onju), aga rahakotile see polnudki väga hull, kokku läks alla 50 euri. Läksin mingi hetk Arvile ka appi šoppama ja saime talle paar ägedat T-särki ja siis jõudis ka Helene meie juurde. Käisime ühes teeäärses saksa kohas söömas ja siis mõtlesime minna ühte kangialusesse kohta, kus koos mitu hip-hopi/ketsipoodi, et Arvile ketse otsida. Ühest ägedast T-särgi poest käisime ka läbi, kus Adidasest oli saanud Adidose, Pumast Pudel, lausest Just do it – Just did it ja Nike´i märgi asemel spermatosoid jne. Tulemus oli see, et Arvile me ketse ei saanud, aga Helene sai endale lahedad Puma saapad, mille üle tal väga hea meel oli :). Edasi otsustasime lahku minna ja omapead ringi vaadata. Helene leidis veel endale ühed kärts-sinised saapad, mina sain Orsay´st liivakarva teksad... ja Arvi ostis Karstadtist kõvasti jooksmisvarustust (lippad, särgi, mütsi, kindad, sokid). Kui Helene hotelli ära läks, siis mõtlesime veel, et võiks õhtul kokku saada, aga kui Arviga kell 9 koju jõudsime ja sõime, siis pärast seda me ei suutnud ikka vapsee enam midagi ette võtta peale magamise.

Pühapäeval oli aeg turismimessile minna, kus siis Helene töötas (saime tema kaudu tasuta sisse ka, wohoo). Jõudsime ca kahe ajal sinna, meid kostitati Eesti boksis Aura mahla ja Praline kommidega, küll maitsesid hästi. Istusime-jutustasime natuke aega seal ja siis läksime ringile – mess oli ikka päris suur, nii et tegime paar tundi kõigele ringi peale (kusjuures Ameerika osa jätsime üldse vahele ja paljudest saalidest jalutasime niisama peatumata läbi). Siht oli otsida infot Tai kohta (kuhu tahame järgmise aasta alguses minna), Malaga kohta (kuhu lähme järgmisel nädalal) ja Leipzigi-Dresdeni kohta (kuhu lähme nüüd nädalavahetusel). Missioon õnnestus täiesti, nii et saabusime Eesti boksi tagasi kahe raske kotiga täis brozüüre. Sealt edasi komberdasime oma raskete kottide ja väsind jalgadega kodu poole, et teha üks väike beauty sleep ja siis Helene ja ta kahe sõbranjega välja sööma minna. Sõbrajned olid kolleeg Eva ja üks Saksas Berliinis üles kasvanud tšikk Ulla, kes räägib küll aktsendiga, aga muidu puhast Eesti keelt (täpselt ei mäleta, et kuidas tal see elu-lugu Eestiga seotud oli). Istusime maha ühte India kohta minu töökoha lähedal. Söök oli väga maitsev ja seltskond super, naerda sai palju. Tuli ka välja, et Ulla käib kord nädalas miskis tantsutrennis, nii et kunagi plaanin taga ühineda, et vaadata, millega tegu. Kella 11 paiku jätsime Helenega hüvasti ja kobisime viimase TXL-iga koju.

Esmaspäeval õnnestus meil jälle ühte korterit vaatamas käia. Nimelt nägime ühte ühetoalise kuulutust kohe meie kõrvaltänavas ja mõtlesime, et lähme käime läbi, vaatame, millega tegemist on. Ja päris mõitslik korter – ruumi on palju (kuigi miinus, et ühetoaline), osa mööblit on olemas sees ka juba, valgust on palju, tänavamüra ei kostu ja olgem ausad, ega meile see praegune piirkond suht meeldib ka. Ja kõige lõpuks on ta ca 100 euri odavam, kui see kolmetoaline oleks. Nii et praegu on seis selline, et ütlesime sellele korterile jah, aga meile antakse esmaspäeval teada, et kas saame seda üürida või mitte – teise korteriga on meil praegu lepingu sõlmimiseks kokku lepitud teisipäev ja seda me pole veel igaks juhuks ära öelnud. Nii et kõik on endiselt lahtine...

Mis siis veel nädala jooksul toimunud on... Arvi saatis selle fotoka tagasi ja jõudis juba uue tellida ja sai kätte ka, nii et nüüd klõpsib ja katsetab sellega. Tänaseks (reede õhtuks) on tal oma uurimistöö ka juba suht lõpusirgel, nii et võib rahuliku südamega reisudele minna. Käisime veel ühte koridorimööbli komplekti toomas, mis on siiamaani meil veel autos, tuleb praegu meelde... Mina olen peale töö ja trenni veel tegelenud raamatute lugemisega, vahest oleme õhtuti Wiid mänginud... Kuna mu emal pühapäeval sünnipäev, siis panin talle kaardi ära posti koos väikese kingitusega.... Ja kuna nädal on vihmane ja hall olnud ja Arvi koguaeg oma tööd kirjutanud, siis ega magi pole midagi väga suurt ette võtnud. Meil oli küll plaan eile-täna lõpuks ühe söögikoha vautšer ära kasutada, aga see jääb nüüd ka järgmise nädala algusesse. Vaarikaid ostsime üks päev ja siis ma sõin üle saja aasta jogurtit ka, nii et lõikasin viinamarju ja ja vaarikaid jogurti sisse (tuleb meelde, kui mõnna oli Tartus ema kirsikompoti kirsse jogurtiga süüa, nämm). Neljapäeva õhtul rääkisime Arvi emaga Skype´is juttu... Ja nüüd ma vist lõpetan selle mosaiigi siin :).

Minge vaadake pilte ja järgmine postitus peaks päris põnev olema, sest meil kaks reisu ees – järgmise postituse saan üles ilmselt aprilli alguseks. Musid-kallid!

17. Lord of the Board

2011-03-01T12:56:00.000-08:00

Yo-yo!

Üle-eelmine nädal tundub väga kauge ja hägune, aga mõned killud suudan vast ikka kokku koguda. Üks uudis on seoses meie ümberkolimisega – nimelt pole meil siiamaani lepingut tehtud, sest ei suutnud ühist aega leppida. Ja nüüd see praegune üürnik kirjutas Arvile, et ta läks oma mehest lahku ning ei koligi mehe juurde, vaid jääb Berliini ja siia korterisse edasi. Böö. Väike lootuskiir ikkagi on, et ta vist hakkab endale väiksemat korterit otsima ja äkki me ikkagi saaks sinna kolida, aga ta lubas meile mingit infot anda märtsi lõpus alles. Saime oma praeguse üürileandjaga kokkuleppele, et oleme aprilli lõpuni siin, aga mis siis edasi saab, ei tea... See Potsdameri korteri variant oleks ülihea, üldse ei viitsi enam mingit muud varianti otsima hakata.

Nädala alguses hakkas Arvi natsa nohuseks jääma, see läks üle palavikuks, nii et ta ei jõudnudki oma kolmapäevasele vene keele eksamile ja lükkas selle edsasi. Ka seetõttu oli terve nädal selline vähe vaiksem. Ja ma mängisin palju Wiid. Nimelt siis seda Party Game’i. Seal peab mingeid challenge’id tegema ja üks õhtu, kui tegema hakkasin, mängisin vist 4h järjest non-stop. Puhas rõõm. Neljapäeva õhtul käisin Matthiasega jälle seal 10nda korruse Executive Lounge’s. Seal oli mingit ülihead valge šokolaadiga magustoitu. Sõin kaks portsu ära ja pärast süda läikis, nii et vähe polnud. Sain ka „väikese“ hilinemisega oma jõulukingituse kätte – vee- ja kortsutamiskindla Berliini kaardi ja vautšerite raamatu, kus on Berliini pakkumised sees – seda pean hakkama nüüd uurima ja kasutama.

Üks uudis on veel seoses Eesti tulekuga. Kuna Austriasõit (millest räägin allpool) oli päris väsitav, siis mõtlesime, et see 5 päeva peale lükatud Eesti-ots saab ikka täielik õudusunenägu olema, sest peaksime non-stop 20h sõitma ühte ja teist pidi ja saaks kohal olla ainult 3 päeva ja... ja no see oleks selline suht kurnav ettevõtmine. Sellepärast otsustasime, et jätame selle Eesti tuleku praegu ära ja plaanime seda hoopis jaanipäeva kanti. Lisaks ma sain positiivseid uudised 19.06 kohta, mis praegu on veel saladus, aga millal tuleb kindlasti Eestis olla :). Nii et kuskil seal kandis oleme platsis. Ja siis tuleme ikka terveks nädalaks.

Esmaspäeval (21.02) teadsin, et pean maru tegus olema. Reisi jaoks tuli igasuguseid asju kokku pakkida ja varuda ja saatsin Eesti ka kaks sünnipäevakaarti ära ja ajasin muid asju. Hommikul käisin trennis ka, kus treener armu väga ei andnud, nii et mõlemad sääremarjad lõpetasid krambiga :). Ega mul tegelt vist läkski igasuguste asjatamistega terve päev ära. Õhtul rääkis Arvi oma sõbra Andy’ga skype’is juttu, nii et kuulasin natuke seda ka ja... ja nii oligi.

Teisipäeva hommikul tegin kiire tiiru jõusaalis, siis edasi tööle, kus tuli välja, oli päris palju tegemist, aga sain ikkagi kella 1-st minema, sõin kodus ülihelikiirusel makarontse ja siis läksime Annat ja Borissi peale võtma. Ja siis hakkas sõit. Mina olin roolis ca 440 kiltsa alguses ja Arvi viimased 260, siis kui juba pimedaks läks. Kokku läks reisu peale 6,5h koos peatusega, ehk siis edenesime väga edukalt. Peatuses ajal jagasin Arviga kohvi, mis vist polnud kõige parem mõte, sest ma pole enam nii ammu kohvi joonud... Tom juhatas öömaja ka väga hästi kätte, ainult et lõpuks jäi meil valida kahe maja vahel, et kuhu õue siis sisse pöörata. Vaatasin, et ühest majast tuleb keegi välja ja hüüdsin juba, et „Entschuldigung!“, aga siis see keegi tuli lähemale ja see oli Raul :). Nimelt elab ta siis reedeni meie kõrval asuvas külalistemajas. Meie enda majas saime sooja vastuvõtu, seda majandab üks vanaproua, kes pakkus meile kohe šnapsu. Otsustasime veel natuke küla peale jalutama minna, see tehtud, keerasime ära tuttu.

Kolmapäeva hommikul ajasime ennast kell 7 maast lahti. Ei tea kas see oli eelmise päeva kohvist või lihtsalt ärevusest, aga öösel nagu väga magada ei saanud. Hommikusöögiks apelsinimahl ning kukkel vorsti-juustuga ning mäe poole teele. Tuli välja, et olime oma suusad laenutanud hoopis teisest kohast kus Raul. Niisiis saime hommikul veidi ringi sõita. Mäkke läksime kõik koos üles, Raul võttis Arvi õpetamise ette ja Boris Anna. Valisime välja ühe sinise raja (teoorias kõige laugemad), aga seal olid ka mõned järsemad lõigud, nii et mul polnud ka absoluudselt igav ning sain oma pepsi aeg-ajalt maha pandud. Arvi õppis väga ruttu, seevastu Annal ikka üldse ei läinud. Tal oli ikka nii suur hirm peal, et päeva jooksul nad jõudsidki täpselt ühe laskumise kokku teha. Borisist oli täitsa kahju, sest ta ei saanud ju ka siis absoluudselt sõita. Mingi hetk lõuna paiku läksime tolle raja pealt ära, tegime Arvi ja Rauliga lõunasöögipausi ja siis läks Raul oma teed ja me hakkasime Arviga ümberkaudseid mäge proovima. Olime kokku leppinud, et saame 16:30 auto juures uuesti kokku jälle, aga me jäime ca 15 minutit hiljaks, sest ei suutnud leida ühtegi normaalset võimalust allatulemiseks. Eniveis, siis panime kodu poole, tegime kiire söögi ja läksime Rauliga ühte kõrvalkülla saunakompleksi. Päris mõnus koht oli. Kokku oli ca 8 sauna vist, infrapuna ja aurukas olid suht mõttetud, aga kokkuvõttes saime ikkagi tublisti higistada. Pärast saunatamist tulime Westendorfi ühte hotelli netti kasutama. Siin on kogu küla peale avalik Wifi ainult kahes hotellis ja siis maksab ka 30 minutit 1,5 euri. Minul üldse netti vaja polnud ja mul oli väga vässu juba, aga poisid siin häkkisid midagi ja no eks ma siis pidin kannatama.

Neljapäeva hommik oli ka kuidagi uimane. Kas see oli nüüd saunast või millest, aga ka kõik järgnevad hommikud tõestasid, et selles voodis mina normaalselt magada ei saanudki. Ja Arvi ka mitte. Mäe peal oli jälle super-perfektne ilm – päike paistis ja oli väike miinus. Neljapäeval avastasin oma lemmikraja mäe peal ja kui õigesti meeles on, siis panin esimese korraliku käna maha. Asjatundlikumad siis ilmselt teavad, et päeva lõpuks tekivad mäele lumevaalud ja kui parajasti varjus sõidad, siis ei saa midagi aru, et kus on vaal ja kus mitte. Ja nii siis juhtuski, et esimene kant jäi lumme kinni ja kukkusin kõhu peale maha ja kündsin vist lõuaga ka natuke mäge, sest lõug ajab jubedalt nahka praegu. Haiget nagu väga ei saanudki, aga ära ehmatas veidi küll, nii et edasipidi võtsin rahulikumalt. Lihased olid teise päeva lõpuks ikka juba üsna haiged, pikemate laskumiste peal pidi mõnikord seisma jääma, et jalga lõdvestada ja siis sai edasi liikuda. Arvi oli teisel päeval juba nii tubli, et järgi teda väga ootama ei pidanudki. Õhtul käisime kõik viiekesi väljas ühe hotelli restos söömas.

Reedel jälle suht sama stsenaarium, superilm, palju sõitmist, natuke vähem kukkumist, aga rohkem lihasevalu... ja õhtul püüdsime taas välja sööma minna, aga kella 7 ajal olid kõik kohad nii täis, et meil õnnestus saada kõige viimasesse kohta, mis meil tee peal veel variandiks oli. Olime enne seda praktiliselt kogu selle küla läbi käinud. Aga söök see eest oli hea. Laupäev erines eelmistest selle poolest, et otsustasime jälle saunatama minna. Anna-Boriss ei ühinenud, nii et olime kolmekesi. Seekord läksime Kirchbergi ühte saunakeskusesse, mis oli gramm kallim, aga see-eest väga korralik ka. Ja infrapuna saun oli superhea. Higi tuli nagu kraanist. Muideks, siin need ühissaunad on kõik sellised, kus peab paljalt olema. Ja noori nendes saunades arusaadavalt ei ole. Ja naisi ka väga mitte. Nii et ongi ainult vanad tillud :). Mul alguses oli ikka päris veider seal olla, aga mingi aja peale harjusin ära. Ja pärast sauna käisime mäkist kanaburkse võtmas :P.

Pühapäev oli viimane päev mäel. Ja kahjuks sadas lund. Ja soojem oli ka, nii et lumi oli suht jama. Aga ponnistasime sellegipoolest terve päeva mäe peal ära. Nägime ka mitut Eesti seltskonda, kes just alustasid ja sai neile natuke juhised-nõuandeid antud. Ja sain oma teise korralikuma käna ka tehtud. Kuna ülevalpool oli sadu kõvem, siis nähtavus sedavõrd halvem ja jumal seda teab, mille taha (või no ilmselgelt lume taha...) ma kinni jäin, aga maandusin pea peale, sealt edasi õla peale ja siis puusa peale. Need kaks viimast valutavad siiani. Prillid ja müts lendasid peast ja Arvi tõi need mulle tagasi. Prillid olid lund täis ja mõtlesin, et sõidan ilma, et kui tõstukini jõuan, siis puhastan. Aga oi kui vale otsus see oli. Ikka päris-päris valus on silmadel, kui lumi nende sisse tuiskab. Aga päeva veel valusam osa oli ees :(. Kella 5 paiku saime mäelt ära, vahetasime oma ööbimiskohas riided, pakkisime asjad autosse ja hakkasime Berliini poole sõitma. Ma tegin esimese otsa ja dziisas mis ilm! Pime, vihmane, udune – mingi hetk sõitis kogu rodu kiirteel 80-ga, sest nähtavus oli 0. Ma keskendusin ainult ees oleva auto tuledele, sest muud niikuinii ei näinud ja mingi hetk sõitis katus täitsa ära, selline arvutimängu tunne oli, üldse reaalsustaju enam ei olnud ja pea valutas täiega. Ehk siis oli vahetuse tegemise aeg. Poole maa peal lasingi Arvi rooli ja mõtlesin, et lasen nüüd silma kinni, sest tõesti ülihalb oli olla, aga sellest ei tulnud midagi välja, sest Arvile tikkus ka uni peale ja pidin valves olema, et ikka õigel kursil püsiksime ja püüdsin Arviga suhelda, et ta silm kinni ei vajuks. Nats pärast südaööd jõudsime Berliini, viskasime Anna-Borissi koju ja siis vedasime ennast ka kodu poole. Ja ruttu voodisse.

Esmaspäeval äratust ei pannud, magasime nii kaua, kui torust tuli. Minul tuli vist paeaegu 10-ni, otsustasin trenni mitte minna, sest peavalu oli ikka korralik. Tööle jõudsin pärastlõunal. Ja uudiseid töölt ka, et mu poole kohaga periood kestab veel kauem... kuni suveni. Palka saan küll nats juurde, aga muidugi mitte nii palju, kui ma täiskohaga saaks. Olen selle üle nii kurb kui rõõmus – oleks hea muidugi palju raha saada, sest meil siin igast reisid ja tegemised planeeritud, aga teisest küljest saan aru, et ega mul ei jätku seal tööd täiskohaks ja see poole kohaga käimine on ikka päris chill. Berliinis on ilmad ka nii ilusad, et veedaks hea meelega väljaspool kontorit. Täna (teisipäeval) olid müts ja kindad täielik overkill, salli ainult jätsin veel kaela.

Esmaspäeva õhtul pani Arvi rahuliku muusika mängima, pani meie punase sekslambi põlema, tõstis toa keskele tooli ja.... ja hakkas mulle peamassaazi tegema :). Ta vist nägi, kui vaevatud olekuga ma olin. Ja juba see esimene hetk, kui ta oma käed mulle pea peale pani, oli nii hea, et mu peavalu oli kohe kadunud. Teisipäeval suutsin ennast trenni ka vedada, aga olin ainult lindi peal, sest kuna mul õlg haige, siis ma mingeid raskusi tõsta või niisamagi käsi liigutada praegu väga ei suuda. Tööl kirjutas Iff (mu vanem venna), et ta tuleb Hannoveri IT-messile ja mul süttis see peale kohe tuluke, et siis ta tuleb ju Berliinist mööda ja saaks mulle kodust üht-teist kaasa võtta. Niisiis organiseerisingi ema mulle suveriideid kokku pakkima ja mahlapressi panin ka kaasa. Nii et suvi võib nüüd täiega tulla, mul kleidid ja plätud valmis.

Pildid on ka üleval viimastest tegemistest, minge ja uudistage.

Päikest!!!

16. Wii

2011-02-15T08:12:00.000-08:00

Hei-hei!

Alustan siis juttu veebruari esimesest nädalast. Kuna nädalavahetusel ootas ees maksapuhastus, siis nädala sees väga palju tegemisi polnud. Töö juures sain oma esimesed arved väljastada, töö juurde tuli juurde kaks kutti, üks sakslane ja üks poolakas, kes moodustavad siis meie müügitiimi. See poolakas hakkab tegelema Ida-Euroopa turuga. Sain mõlemad endale lauanaabriteks :). Hakkasin tegelema ka puhkusearvestuse ülevõtmisega. Nats teistsugune on siin see süsteem. Puhkusepäevi arvestatakse tööpäevades, mitte kalendripäevades ning puhkuse ajal on palk täpselt sama suur kui töö ajalgi. Ehk siis saad koguaeg sama palka. Ja neid puhkusepäevi on 26 ehk kokkuvõttes rohkem kui Eestis. Tuunisin nende olemasolevat tabelit ja kinnitasin kõigiga üle seisud ja valmis ta oligi.

Kolmapäeval käisin päris huvitavas rasvapõletustrennis. Treeneri loogika oli, et mida rohkem me vehime ja hüppame, seda kõrgem on pulss, mida kõrgem on pulss, seda rohkem kaloreid kulub, ja mida rohkem kaloreid kulub, seda rohkem rasva põleb. Eestist justkui jäi mul rasvapõletustrenni loogikast meelde see, et see on pigem konstantselt madalama pulsiga trenn, et keha kasutaks liigutuste tegemiseks rasvakihti, mitte ei võtaks energiat lihastest... Aga no ega mul cardio trenni vastu ka midagi ei olnud. Hüppasime siis kõik rõõmsalt seal 50 mintsa järjest nonstop. Pärast trenni jalutasin töö poole, ilm oli hästi mõnus ja päikeseline, nii et tavalise tormamise asemel oli mu kõnd tol päeval päris rahulik. Kõndides tundsin aga korraga ninas kanepi lõhna, keerasin nina lõhna poole ja nägin kahte noort kutti, seljakotid seljas. Kõndisin natsa edasi ja nägin veel palju noori inimesi. Waldorfkoolil oli lõunavahetund ;). Ma mäletan enda põhikooli ajast ka, et kutid käisid põõsa taga suitsu tegemas, aga kanepist oli asi ikka väga kaugel.

Reedel õhtul käisime Arvi kursakaaslase Jorise sünnipäeval. Rahvast oli palju, kutid mängisid jälle õlle-pinksi, meie Arviga olime mahla peal ja olime esimesed, kes lahkusid :P. Peol saime kinnituse, et Anna ja Boris ühinevad meiega suusareisile. Kuna Kaie otsustas hoopis Eesti minna, siis otsisime endale uusi kaaslasi ja näkkas. Nüüd siis oli tarvis öökohta otsima hakata.

Laupäeval oli maksa puhastamise aeg taaskord. Seekord sõin lõunaks ainult keedetud porgandeid, jätsin riisi ära, sest mul tõmbab riis kõhu suht kinni. Õli joomine läks seekord ilma pisarateta ja magasin ka ilusasti hommikuni välja, polnud nii paha olla nagu eelmisel korral (kauss on siiamaani kusjuures voodi serva all :P). Pühapäeval oli siis aeg hakata tulemusi ootama. Ja tulemused olid, mul tuli seekord rohkem kive kui Arvil, mõned olid päris pirakad ka. Lugesin raamatut ka nädalavahetusel päris palju edasi. See enam nii põnev ei ole kui algus oli, aga huvitav oli lugeda näiteks päikese UV-kiirguse ja nahavähi kohta. Nimelt siis põhjustab nahavähki mitte UV-kiirgus, vaid päikesekreemid ja transrasvad :) UV kiirgus ise on inimesele väga kasulik ja vajalik. Vaatasin järgi ka, et kas seda neerude puhastuse taimetee segu on võimalik euroopast osta ja on küll. Maksab muidugi korralikult (kuskil 25 euri üks 30-päevane kuur), aga ma tahaks selle ka läbi teha. Praegu plaanin, et võiks seda aprillis teha, sest siis ei ole enam mingeid reise plaanis ja saab rahulikult ühe taimetoidu-mittealkoholi-mittepiimatoodete-kuu teha.

Esmaspäevast on meeles, et käisime õhtul ühel kontoritoolil järgi. Nimelt siis kui uude korterisse kolime, on meil sinna üht-teist mööblit juurde vaja. Avastasime, et eBay kaudu müüvad või kingivad paljud eraisikud oma vana mööblit ära. Ja kui just tasuta ei saa midagi, siis ülisoodsalt küll, tule ainult ja vii see ise ära. See konkreetne tool oli tasuta, aga asus suht kaugel (30 km). Vaatasime, et sinna peaks suht kiirelt mööda kiirteed jõudma, aga võta näpust, linnast väljasõit oli kell 7 õhtul ummikus... nii et ei läinud meil see midagi kiirelt, 1,5h läks kokku. Aga tool on aus ja korralik. Üks linnuke kirjas, mida uude koju vaja. Kusjuures kui me ise oleme oma uue korteri asukoha üle jube õnnelikud, siis sakslased ise ei pea seda sugugi heaks asukohaks, nende arvates on seal igav (mõnedes teistes piirkondades on rohkem söögi- ja meelelahutuskohti). Aga meile on oluline, et me mõlemad normaalselt tööle ja kooli saaksime ja antud koht on selleks suht parim.

Teisipäeval oli Arvil raamatupidamise eksam. Õhtu poole oli neil kursakatega plaan välja minna miskisse pinksi baari. Sabarakk, nagu ma olen, läksin ka nendega kaasa. See koht oli kõige undergroundim (e.k loe: urkam) koht, kus ma Berliinis siiani olnud olen. Seinad olid täis soditud, oli piisavalt jahekas, et mitte mantlit seljast ära võtta, mõned väga imelikud kutid olid seal ja õhk oli suitsuvinene... aga kui rahvas mängima hakkas, siis oli päris lõbus.

Teisipäeval saime ka oma Wii kätte!!! Ma harutasin kõik töölt jõudes lahti ja hakkasin juhendit lugema ja siis hakkasin järjest mänge proovima. Proovisin läbi kõik standardmängud, poksime oli kõige toredam, siis vaatasin, mis mängud seal Sports Resort plaadi peal on ja lõpuks võtsin selle FitBoardi ka ette. FitBoardiga on nii, et seisad sinna peale, siis ta kaalub su ära, sisestad veel oma pikkuse ja sünniaja ja siis ta arvutab kehamassiindeksit ja pärast mingi tasakaalu testi tegemist ütleb sulle su bioloogilise vanuse. Ma seda testi väga tõsiselt ei võtnud ja sain oma vanuseks 32 :P Siis saad omale treeneri valida, ma võtsin meestreeneri, ja siis saadki trenniga pihta hakata, valikus on jooga, aeroobika, jõutrenn ja veel mingid variandid. Kokku saad panna ka oma individuaalse kava. Programm salvestab su trennid ära ja siis saad pärast jälgida, mida teinud oled. Sinna peaks saama sisestada ka muid trenne, mida teinud oled. Ja eesmärke saab ka panna, näiteks kaalu langetamise eesmärgi. Ma panin endale hästi ambitsioonika kaalulangetuseesmärgi. Vaatame, mis ta mulle ütleb, kui ma seda ei saavuta :P Samal õhtul tellisin ära ka Mario Party Games 8, et oleks sõpradega koos lõbus miskit mängida. Nii et nüüd te lihtsalt peate külla tulema onju :)

Kolmapäev oli ka päris tegus. Magasin hommikul küll nats kauem ja läksin otse tööle ja siis alles trenni, aga õhtul jõudsime veel ühtedel toolidel järel käia (paneme need kööki, maksime 10 euri), suusareisiks ööbimise bronnida ja ostsin oma emale, ema töökaaslasele ja Arvi emale ära lennukipiletid Berliini. Nii et augusti alguses saan oma mämile Berliini näidata :) Suusareisi ööbimiskoht on üks Bed&Breakfast koht, mille kontaktid Raul mulle andis ja mis maksab 23 euri öö ning on suht keskuses. Seega see mure on nüüd murtud. 22-27 veebruar lauatan täiega – kõigi nende eelnevate aastate eest ka, kui ei saanud talvel puhkust võtta.

Neljapäeva õhtul käisime Arviga „Poola luuserite klubis“ vaatamas filmi „Disko ja tuumasõda“. Nimelt see klubi näitab seal igast filme, aga parajasti sattus just see film ja kuna me seda näinud polnud, siis mõtlesime, et võiks minna. Kuna me ise oleme mõlemad Arviga Lõuna-Eestist ja 80ndatest niikuinii midagi ei mäleta, siis oli huvitav vaadata, kuidas elu tol aal Tallinnas käis. Väga äge film oli, minu lemmiktegelane oli insener Nikolai. Klubist kojujõudmine oli suht piinarikas, pidime hiidkaua metroosid ootama ja lõpuks vihmas kõndima ka...

Reedel toimus järjekordne Eesti kogukonna kokkusaamine ja see oli siis meie jaoks esimene, sest varasematele pole me jõudnud. Kokkusaamiskoht oli Vene restoran Gorki Park, Kaie ühines ka meiega ja kokku oli eestlasi nii ca 10, kaks sakslast oli ka. Saime tuttavaks ühe uue berliinlasega, kunstniku Liiviga, kes jättis põhimõtteliselt lihtsalt elu Eestis maha ja kolis Berliini elama, sest oli alati unistanud siin elamisest. Söögiks tellisin mina endale pelmeenid šampinjonide ja kartuli täidisega, Arvi sõi praekartuleid kanakotlettidega (mis maitsesid ülihästi), kõrvale jõime kalja ja magustoiduks tegime kahepeale pannkoogid mandlitäidise ja moosiga. Maitses hästi. Pärast oli meil plaan, et võiks klubitama minna. Otsisin välja klubi nimega Matrix, sissepääs enne südaööd 3 euri. Kell oli ca 23, kui sinnapoole teele asusime. Ja kohale me ei jõudnudki. Nimelt me Arviga ei teadnud täpselt, et kus see asub ja Kaie arvas teadvat, kus see on, aga see koht, kus ta arvas, et see olla võiks, oli asutatud hoopis geiklubi „Paul“ poolt. Tegelt oleks me muidugi sinna õigesse kohta ka kohale jõudnud, aga kuna kell tiksus täpselt 12 peale, siis mõtlesime, et täispiletit osta ei taha ja et lähme hoopis kuskile kokteilitama. Mõeldud-tehtud. Jõudsime ühte India restosse, tellisime endale naanid ja kokteilid – mina jõin Baley’s Coladat, nämm-nämm.

Nädalavahetus oli üsna rahulik. Väljas kuskil ei käinud, Arvi hakkas vene keele eksamiks õppima ja.... ja mina proovisin Wiis neid trenniharjutusi. Mõned lihasharjutused on ikka päris julmad. Aga näiteks saab seal veel kujuteldava hularõngaga ringitada, takistusrajal joosta, jalgrattaga sõita, žongleerida, step-aeroobikat teha, poksida, palli peal tasakaalu hoida jpm. Mängisime Arviga ka laupäeva õhtul kõvasti üksteise vastu poksimist ja wakeboardi, nii et järgmisel päeval selja- ja õlalihased valutasid täiega. Pühapäeval käisime ühtedel madratsitel ka järgi, kaks madratsit 90x200, sest meie uus voodi on 180x200, lihtsalt mingi katte peame siis nüüd veel peale sebima. Madratsid tasuta, wohoo!

Uus nädal on suht igav olnud. Arvi õpib hommikust õhtuni, minul on trenn-töö-lebo. Olen seda terviseraamatut edasi lugenud ja... ja eile käisime ühes talvespordi-poes. Ma viisin oma laua hooldusesse ja ostsin uued mäeprillid (vanad pärandan Arvile), Arvi ostis endale paksud kindad. Nüüd oleme oma reisuks peaaegu valmis. Täna saime Mario Party mängud ka kätte, nii et hakkangi kohe neid ka proovima. Ja lisaks tellisin Zalandost ühed kingad ära. Nimelt vaatasin juba paar nädalat tagasi, et mis alesid seal on ja leidsin ühed nunnud jalavarjud. Aga siis mõtlesin, et need on hoolimata alest ikkagi nats liiga kallid ja jätsin ostumõtte katki. Süda ei andnud aga rahu ja nii tellisingi papud just hetk tagasi ära :). Olen siin vaadanud, et teil ilm maru külmaks läinud. Siin päris nii karm ei ole, kraadid ikka pigem nulli kandis, aga tuuline on küll viimastel päevadel olnud, nii et ega nina õue väga pista ei taha.

Päikest!

15. Eneseotsingul

2011-02-01T08:57:00.000-08:00

Heips! Nii raske on seda kirjutamist jälle ette võtta, aga kuna olen ühelt ja teiselt poolt kuulnud, et mõned lugejad mul siin ikkagi on ja mõni peab minu tegemisi siin isegi huvitavaks, siis pean ennast ikka kokku võtma :). Ma isegi kergelt tunnen seda survet, et mul peab siin koguaeg midagi toimuma, sest vastasel juhul mul ju poleks millest kirjutada :P. Aga ega ei olegi tegemistest väga puudus. Kunagi üle-eelmisel nädalal sain sellelt üliõpilaselt Katilt kirja, et tal oli kaitsmine ära ja sai hindeks D... Kuidas tal see õnnestus, ma ei tea... Olin täitsa nõutu, et mis siis nüüd edasi teha. Panin isegi Facebooki üles küsimuse, et mida sõbrad mul teha soovitaksid. Vastuseid oli igasuguseid, aga hästi palju käis läbi seda, et minu töö retsensendina on tehtud ja ma ei peaks oma südant enam sellepärast valutama. Samas sain ka teada, et sellist jama ei tehta ainult erakoolides, vaid ka riiklikes ülikoolides. Erakoolide puhul on selles mõttes isegi natuke arusaadav, et mis sa ikka saed oksa, kus ise istud. Tegin lõpuks otsuse, et kui resenseerimisraha ära laekunud on, siis kirjutan kooli juhtkonnale kirja, kus ei nõua mingite tulemuste ülevaatamist ega midagi sellist, aga lihtsalt põhimõtteliselt ütlen neile viisakalt, et nad on jobud. Raha veel pole, seega ka kirja mitte.

Neljapäevast, 20ndast jaanuarist on meeles, et Arvi helistas ja küsis, et ega ma Hispaaniasse Malagasse minna ei taha. Et ta on parajasti kooli baaris koos kursakatega ja ostavad Ryanair’ist pileteid. Ma siis ütlesin vastu, et kuna meil on suusareis plaanis veebruari lõpus ja Eesti minek märtsis, siis mul vist ei mängi puhkusepäevadega välja. Lõpetasime Arviga kõne ära, aga mul jäi sisse kriipima, et mismõttes Arvi läheb hispaaniasse kursaõdedega ja mina jään üksi siia kurvalt passima. Ja siis tegin oma teised reisid lühemaks (see Eestiskäik saab maru kella pealt olema ja eriti tiheda graafikuga) ja ostsin ka piletid ära. Nii et nüüd siis ootab meid 24-30 märts Hispaania. Loodetavasti on seal siis juba mõnnalt soe. Siin on ilm tagasi jälle talve peale pööranud. Vastikult külm on koguaaeg. Uuh!

Neljapäeva õhtul ootas mind üllatus. Arvi ütles, mida selga-jalga panna ja kella 9-ks läksime Kulturbraueraisse. Sisseminnes nägin catwalki ja sain aru, et miskit moeshow´d on mind vaatama toodud :). Nimelt oli Berliinis moenädal ja selle raames siis toimus RockFashionShow, kus näidati riideid ja hõbeehteid. Samal ajal kui modellid laval tiirutasid mängis taga rockbänd. Päris äge oli. Kui show läbi oli, siis pidi edasi peoks minema, aga muss kuidagi kukkus nii ära, et mul polnud enam üldse isu sinna jääda.

Reede õhtul läksime Eesti tüdruku Heleriga ühte Mehhiko restosse sööma. Tellisime suured juustused road ja lasime hea maitsta. Pläkutasime maast ja ilmast. Üks lõbus Heleri lugu on meeles, et tal mingi hetk olid näpud põhjal ja nutikas tudeng ikka leiab võimaluse raha teenimiseks. Nimelt siis nägi ta kuulutust, et otsitakse mingeid konkreetseid dieete teinud inimesi intervjueerimiseks. Ta siis saatis, et on sealt nimekirjast mingit hunnikut proovinud ja riisidieediga läks õnneks. Muidugi polnud ta seda kunagi teinud, aga enne intervjuud luges sellest netis ja sellest piisas. Intervjuu oli telefoni teel, nii et isegi kohale ei pidanud kuskile minema ja kui õigesti mäletan, siis sai tasu selle eest suurusjärgus 100 eurot.

Laupäeval hakkasin lugema „Timeless secrets of health and rejuvenation“. See on ühe meesterahva poolt kirjutatud, kes maadles ise mingite terviseprobleemidega, aga nüüd on juba ca 30 aastat jälginud neid põhimõtteid, millest ta seal raamatus kirjutab. Ja temalt on pärit ka see maksapuhastuse teema (ta ise väljutas 12 puhastuse käigus 3500 kivi!). Ütleme nii, et raamat on tõesti väga-väga hea. Kordab üht-teist seda, mida juba teadsin, aga on ka palju uut infot. Tal on hästi palju näiteid igasugustest uuringutest, sh platseeboefektist. Üks näiteks oli, et patsiendid, kellel oli põies mingi jama, mille tulemusena uriinis oli verd, jagati kolme gruppi. Esimesele anti rohtu selle haiguse vastu, teisele pille, mis pidid olukorra veel hullemaks tegema, ning kolmandale platseebot. Kõigile siis öeldi, et selle ravimi abil saate terveks. Paari nädala pärast oli tulemus, et kõik patsiendid olid terveks saanud. Ehk siis terveks ravis ennast keha ise, mitte ravim. Ja teise grupi puhul suutis keha ennast haigusest terveks ravida ning kahjutuks teha selle pilli, mis pidi asju hullemaks tegema. Et keha ennast ravida suudaks, on tarvis usku ja toetavaid eluviise.

Mul oli mingi hetk mõte, et kirjutan sealt raamatust välja mõned huvitavamad kohad, aga see on läbinisti nii hea, et peaksin kõik ümber kirjutama... Mõned head laused-lõigud siiski: „Disease is not something that you just “catch.” Instead, it is something you create by repeatedly setting up the same limitations and difficulties that prevent your body and mind from regaining their natural state of balance or health.“ „Your body is capable of manufacturing every drug that could possibly be produced by the pharmaceutical industry. Synthetically derived drugs only “work” because the cells of the body have receptors for some of the chemicals contained in the drugs. This also means that the body is capable of making these chemicals, too, otherwise these receptors wouldn’t exist. However, the body makes them with the utmost precision, in the correct dosage, and perfectly timed. The body’s own drugs cost us nothing and they have no harmful side effects. Pharmaceutical drugs, on the other hand, are very expensive and much less specific and accurate. It is estimated that 35-45% of all prescriptions have no specific effect on the disease for which they are prescribed. The majority of positive results is directly caused by the body's own healing response or triggered by the placebo effect and have nothing to do with the treatment itself.“ Seepärast polegi ma oma viimaste murede puhul (põiepõletik ja veel midagi... nohu äkki) apteegi ega arsti poole pöördunud, lihtsalt antnud kehale aega ja võimalust paraneda. Muuseas, kehal on lihtsam ennast „parandada“, kui haiguse ajal palju vett ja vähe süüa saab. Sellepärast polegi meil tihti haiguse ajal nälga, et keha ei tahagi, et me midagi sööks, sest tal on peale seedimise midagi tähtsamat, millega tegeleda.

Aga minu lemmiklause siiamaani on see: „The main purpose of life is to increase happiness. Any action that does not support this most basic principle of life is destined to fail or generate problems.“ Nimelt küsis üks mu sõber mult vähem kui aasta tagasi, et mis on minu elu eesmärk. Pakkusin siis, et tahaks lihtsalt õnnelik olla. Et teen oma otsused selle põhjal, kas need teevad mind õnnelikumaks või mitte. Sõber ütles selle peale, et see ei saa eesmärk olla. Aga näet siis, saab ju küll. Ja kuidas veel saab.

Mingi hetk jõudsin raamatus kohani, kus räägib kolmest erinevast inimtüübist. Ja siis on toodud üks küsimustik, mis peaks sul aitama välja selgitada, et mis tüüp sa oled ning hiljem räägib, millised toiduained ühele või teisele grupile sobivad. Kui neid küsimusi lugesin, siis sain kohe aru, et Arvi on raudselt „Vata-tüüpi“ ja arvasin, et ka mina olen sama tüüpi. Tegin testi esimest korda läbi ja saingi kõige suurema skoori Vata-tüübile. Aga siis lugesin ühe teise tüübi, Kahpa-tüübi kirjeldust ja see tundus mulle palju paremini istuvat (Kapha toidusedelist on eemaldatud ka piimatooted, mis tundub täiega minu teema olevat). Lisaks oli selle tüübi all kirjeldus, et kuigi nad muidu on rahulikud, siis ärkavad nad ellu mingite tegevuste käigus, näiteks tantsivad, laulavad, mängivad pilli, teevad trenni, käivad sõpradega väljas vms. Ja siis ma mõtlesin, et võib-olla tõesti-tõesti. Võib-olla ma olengi tegelikult selline üsna rahulik ja vaikne pliks, kes ainult aeg-ajalt energiline on. Sest olgem ausad, kui ma niisama kodus lösutan, siis ma olen ikka väga kaugel energilisusest. Vaatasime Arviga koos küsimused uuesti üle, Arvi tegi mulle selgeks, et ma annan ikkagi liivakella kehakuju ka välja („no sul on ju suured rinnad“ :P), muutsin ära need energilisuse küsimused ja tuligi mu Kapha skoor suurem kui Vata skoor. Aga nüüd siis uus jama – Kapha ja Vata toidusedelid on täpselt risti vastupidised, kõik, mida Arvi võib, mina ei tohi ja vastupidi. Ma ei ole veel kindel, kui tõsiselt ma seda nimekirja võtma hakkan, sest tahaks ikka koos süüa teha.

Pühapäeva hommik hakkas meil 9-10 ajal, venitasime mõnusalt hommikusöögiga ja kulgesime niisama ringi, kell 11 palusin Arvit, et ta vaataks ikkagi meilist järgi, et kus meil see Beethoveni kontsert toimub ja kuidas me sinna saame. Arvi tegi meili lahti ja hakkas vanduma. Nimelt olime me mõlemad valesti meelde jätnud, et kontsert oli kell 13:00... ja see tähendas, et kontsert just algas. Ja ma olin veel pidzaamas. Arvi pakkus, et äkki üliruttu riidesse ja ikkagi minek, aga ma arvastin, et meid ei lasta sisse seal keset kontserti. Nii et me ei läinud. Arvi tagus natuke aega igat ettejäävat mööblitükki ja ma olin lihtsalt väga-väga kurb. Me nii väga ootasime seda kontseri ja nii-nii väga tahtsime minna ja Kristiina oli meile isegi piletid ju jätnud kontserdimaja kassasse.. ja me lihtsalt ajasime ajad sassi... lambad... Järgmine Kristiina dirigeeritav kontsert peaks olema juunis :(. Oeh...

Esmaspäeval käisime ühte korterit vaatamas Potsdamer Platzil. Kuigi saime enda praeguse korteri osas pikendust aprilli lõpuni, siis mõtlesime, et hoiame pakkumistel ikkagi silma peal, et äkki on midagi head. No ja oligi üks. Kahetoaline, osaliselt möbleeritud, väga hea asukohaga ja selle korteri kohta ülihea hinnaga (nats kallim kui meie praegune, aga 20 ruutu suurem ka). Ja ütlesime, et tahaksime selle võtta. Arvi viis kolmapäeval vajalikud paberid ära ja kandis praegusele üürnikule raha osa mööbli eest, mis ta siis meile jätab. Me peame päris palju asju juurde ostma, aga kohalikud räägivad, et Amazoni oksjonitelt saab asju poolmuidu, a´la tule võta, kui ainult ära viitsid viia. No ja siis on ka ju veel IKEA. Aga lõigu kokkuvõte siis, et alates 15. märtsist on meil uus ja suurem korter ja kõik on külla oodatud!

Teisipäeval käisime Arvi kursakatega ühes Hiina restos söömas. Midagi pikemalt ma kommenteerida ei oskagi, lihtsalt tore oli. Kolmapäeval sain õhtul Matthiasega kokku. Kui me tavaliselt käime kuskil välja söömas, siis seekord jäime ta hotelli. Nimelt on seal hotellis mingi selline süsteem, et 9. ja 10. korruse „elanikud“ pääsevad oma uksekaardiga 10. korrasel asuvasse Executive Lounge´i, kus pakutakse tasuta süüa-juua. Kuna hotell oli üle bookitud, siis pandi Matthias 9. korrusele ja voilaa. Tasuta õhtusöök oligi olemas. Sõime püreesuppi, mingeid magustoite ja ma jõin klaasi Martinit (millest mul oli järgmine päev peavalu, wohoo). Kolmapäeval sai ka Arvi uudise, et ta võeti vahetusüliõpilaseks Rennes Business Schooli. Kahjuks sai ta järgmisel päeval teada, et ta DAAD stipp ei toeta seda ettevõtmist ja kuna Erasmuse enda stipp on DAADi omast kolm korda väiksem, siis ta otsustas, et ikkagi ei lähegi Prantsusmaale. Hästi kahju on, et see vahetussemestri variant lõpuks ikkagi ära jääb, Arvi oli suht elevil selle osas muidu varem. Aga no koos on ka hea olla, nii et... nii et jah.

Ülejäänud nädal kuni siiamaani venis teosammul. Neljapäeval töö juures tekkis küsimus ühe investori pakkumise hindamisega ja kahetsesin, et ärirahanduse tunnis rohkem tähele ei pannud. Googeldasin siis kõvasti ja tegin oma Tommidele kokkuvõtte ja sain tagatipuks kiita ka veel :P. Reedel vaatasime filmi „127 tundi“, millest osa ma ei saanud üldse vaadata, sest üks kutt tegeles oma käe otsastnülimisega. Laupäev oli siin hästi päikeseline, jalutasime Arviga jõe äärde, ostsime ühe Milka ka tee peale kaasa. Õhtul tegime kodus romantilise õhtusöögi veini ja koogiga küünlavalges. Esmaspäevaks olin kilo raskem :P. Aga kuna käesoleval nädalal hakkame maksapuhastust jälle tegema, siis olen varsti sellest kilost lahti. Trennides olen ka suutnud käia vähemalt neli korda nädalas, jaanuari saldoks tuli 22h ja 6800 kalorit. See, et tunde on rohkem ja kaloreid vähem võrreldes detsembriga tuleneb sellest, et olen hakkanud ennast pärast trenni pikemalt venitama. Vasaku jalaga on spagaat peaaegu maas :). Arvi on ka siin korralikult trenni tegema hakanud. Käib jooksmas. Praegu ka just jõudis õuest ja vihub kätekõverdusi ja kõhulihaseid teha. See on ikka täiesti uskumatu, kui palju ta joostes higistab – särgist on kuiv ainult see üks triip, mis on pulsivöö peal.

Eelmisest postitusest update, et saime oma Wii Fit Boardi kätte. Wohoo!!! Nüüd see seisab kapi all ja ootab, millal me konsooli ka ära ostame. Aga no küll varsti ostame ka. Mõned pildid moeshow´st on ka üleval. Järgmise korrani!

14. Tervisenurk

2011-01-22T08:44:00.000-08:00

Hei-Hei!

Mul on juba mõnda aeg olnud mõttes hakata ühtekokku koguma oma tervisliku toitumise alaseid teadmisi. Ühest küljest selleks, et endal meelest ei läheks, mida lugenud olen ja teisest küljest selleks, et teistegagi jagada. Esimese tõuke selleks andis üks kooliõde, kes palus täpsemalt rääkida maksapuhastusest. Panengi siis seekord siiasamma kirja maksapuhastuse info ja jagan veel mõned väga olulised näpunäited, mida maksapuhastuse ajal ja ka edaspidi jälgida. Selles raamatus, kust ma infot võtsin, räägib ka tegelikult sellest, et enne maksapuhastust peaks oma sooled puhtaks saama. Meie Arviga suht lasime selle koha üle, sest me hindasime oma sooled piisavalt puhtaks (Arvi on lihtsalt kiire seedimisega ja mina olen mitu korda paastunud) :), aga mine sa tea... praegu mõtlen, et vist peaks selle ka ikkagi igaks juhuks läbi tegema. Raamatus rääkis erinevatest soolepuhastuse variantidest, üheks (kõige efektiivsemaks) neist oli colon-hüdroteraapia. Uurisin järgi, et Tln-s saab seda teha Aurea Medias (30 euri) ja Tartus Biokliinikus (19 euri). Seda peaks tegema nii enne (soovitatavalt kuuendal ettevalmistuse päeval) kui pärast maksapuhastust (ma kujutan ette, et kuna see on suht kallis lõbu ikkagi, siis peaks seda kindlasti tegema enne esimest puhastust ja pärast viimast puhastust, arvestades, et vahepeal ebatervislikule teele väga tagasi ei kuku). Et siis igal juhul kui keegi maksapuhastuse ette võtab ja soovib enne ka soolte puhastamisega tegeleda, siis ma võin saata selle inglise keelse täispika raamatu pdf'i, kust saab ise täpsemalt lugeda (sealt alates lk 177). Lisaks saab puhastuse kohta netist tõmmata ka inglise keelse kokkuvõtte (pane google'isse otsingusse "The amazing liver and gallbladder flush overview pdf" - mul ei lase miskipärast linki kopeerida siia). Ja veel lisaks räägib raamat ka neerude puhastamise vajadusest, milleni me ka veel jõudnud ei ole, sest see nõuab kuu aega korraliku söömist, aga meil siin igast reisid ja muud üritused ees...

Lihtne kogu see värk olema igal juhul ei saa. Aga see on suht parim asi, mida oma keha heaks teha. Omal nahal olen tunda saanud, et kogu see tervislik eluviis pole absoluudselt lihtne – selle asemel, et hommikul krõbuskite peale piim visata, pead endale putru keetma, selle asemel, et lõunal väljas mõni päevapraad sisse keerata, peab sul kaasas olema kodus valmis tehtud salat, selle asemel, et õhtul kojutulles pitsa ahju visata pead hakkama aedvilja supi jaoks juurikaid tükeldama. Lihtne on olla laisk ja seepärast on ka minu kaal olnud nagu ameerika mäed (praegu võin ennast vist paigutada languse algusesse :). Ja üha enam lähevad mõtted selle peale, et maksku mis maksab, peaks ennast ükskord ikka lõplikult käsile võtma ja asja ära tegema. Üks mu töökaaslane (kutt USAst) on juba aasta aega kaine olnud, miks siis mina ei peaks sellega hakkama saama... aga igal juhul siin mõned nipid, mis kiirendavad seedimist ja ainevahetust:

Reegel nr 1 – ära joo mingit vedelikku söögi ajal, vähem kui pool tundi enne sööki ja vähem kui tund aega pärast sööki, sest joodav vedelik lahjendab maomahla ning lahja maomahl ei aita toidu seedimisele kuidagi kaasa. Seedimata toit läheb kõhus halvaks.

Reegel nr 2 – mälu oma toit korralikult läbi. Oled seda juba ilmselt ise ka kuulnud, aga siin on miks – toidu seedimine algab juba suus, kus toit saab endale külge süljes olevad seedeensüümid, kui sa toidu kiiresti alla kugistad, siis jäävad ensüümid lisamata ja toit seedib aeglasemalt ja puudulikumalt. Lisaks pole maol hambaid, püreelaadset toitu on tal palju lihtsam seedida kui suuri tükke.

Reegel nr 3 – ära söö peale sööki magustoiduks puuvilja, õigemini pole muidugi üldse soovitatav mingit magustoitu süüa, aga puuviljad on eriti halb variant. Nimelt seeduvad erinevad toiduained järjestikuselt, mitte kõik korraga. Kuna puuviljad lähevad eriti kiiresti halvaks, siis kui nad seal sooles viimase tulijana oma järjekorda ootavad, jõuavad nad enne käärima minna kui seedimisele jõuavad (võib eksperimendi mõttes proovida ja vaadata, kas sul on pärast kõhugaasid või mitte). Puuvilju süüa on sellegipoolest tervisik, seega tee seda mitte hiljem kui 30 min enne oma põhisööki.

Reegel nr 4 – minu arvamus piimatoodetest on, et need on saadanast :). Sellegipoolest armastan ma väga jäätist ja pasta peale tahaks ikka mõnikord juustu ka riivida... Räägin, miks ma nii arvan. Inimesed on ainsad imetajad, kes pärast imetamisaega ka edaspidi piima tarbivad (no põhimõtteliselt kass joob ka piima, aga see on omaette teema). Emapiim on aga imikule eluliselt oluline (laps sünnib ilma puhta lehena, tal pole sees ühtegi bakterit, ei head, ega halba – emapiimaga tulevad kaasa esimesed head bakterid, mis tekitavad beebisse immuunsüsteemi, kujuta nüüd ette, et laps saab emapiima asemel kohe töödeldud lehmapiima või mingit pulbrit, mis immunsüsteem sellel lapsel tulevikus olema saab?), kuid suuremaks saades ei ole tal enam piima vaja. Küsid, et kust siis kaltsiumit saab? Aga kust lehm kaltsiumit saab? Heinast, onju. Järelikult on nendes rohelistes võrsetes kaltsiumi piisavalt. Kas oled kunagi kuulnud loomade luude hõrenemisest. Vaevalt. Ja nemad ei joo piima. Head kaltsiumiallikad on muuhulgas brokkoli, lehtkapsas, lillkapsas, päevalilleseemned, seesamiseemned, rohelised herned. Tegelikult on isegi nii, et kuna piim sisaldab fosforit rohkem kui kaltsiumi ning fosfori "kahjutuks tegemisel" kasutab keha kaltsiumi, siis piima joomisel kasutab keha ära kogu piimas oleba kaltsiumi plus võtab veel luudest lisa juurde ka. Ja kui ikkagi on jube tahtmine piimatooteid tarbida, siis neid tuleb teha eradi kõigest muust (nagu eelpool mainisin, siis toit seedub järjekorras) – ehk siis putru ei tohiks keeta piimaga, müsli jogurti või piimaga pole lähedalegi tervislikule hommikusöögile, leiva peale ei tohiks määrida ei võid ega panna juustu, kohvi või tee sisse piima, täiesti hull magustoit on jäätis puuviljadega jne. Kui oled näiteks oma topsi jogurtit sisse kummutanud, siis oota 1-2h, enne kui midagi uut peale sööd.

Reegel nr 5 – ära söö valgurikkaid toite (liha, muna) koos süsivesikuterikaste toitudega (kartul, riis, pasta, leib-sai). See ilmselt tekitab alguses reaktsiooni, et „mismõttes!?“, aga nii on. Kui õigesti mäletan, siis ensüümid, mida kummagi toidugrupi seedimiseks vaja on, on teineteisevaenulikud, ehk siis ensüümid hävitavad teineteist ära ja toit istub seedimata kujul kõhus ning taas kord läheb halvaks. Lisaks on selline ports kehale väga-väga raske seedimiseks, mis tähendab, et kõikidelt muud elufunktioonid kannatavad – sinu päraslõunakooma on justnimelt tingitud raskest lõunasöögist. Mida siis süüa. Kuigi olen lugenud, et ka see pole hea variant, siis vähemvalutum on süüa valgurikkaid ja süsivesikurikkaid toite kõrvuti salatiga (salat ilma koore- või majoneesikastmeta, õliga tehtud).

Reegel nr 6 – püüa mitte jätta söömist hilise õhtu peale. Lugesin just, et pärast kella kuut õhtul väheneb oluliselt sapivedeliku eritumine, ehk siis ülla-ülla, toit istub jälle seedimata kujul kõhus.

Reegel nr 7 – püüa vältida kunstlikke säilitus- ja värvainaed (ehk siis E-sid). Kui poes toodete silte uurima hakkad, siis näed, et neid on seal ikka TOHUTULT, aga anna oma parim. Keha jaoks on need mürgid, võõrkehad, mille vastu tuleb võidelda.

Aga nüüd siis maksapuhastuse juurde. Kasutasin selle tegemiseks Andreas Moritzi raamatu „The Amazing Liver and Gallbladder Flush" saksakeelset tõlget. See on saadaval ingliskeelsena ning lisaks on tal veel palju terviseraamatuid (loen ise praegu raamatut „Timeless secrets of health and rejuvenation“, mis on puhast kulda täis :). Tõlge on mul ilmselt veits konarlik, aga poindist peaks sellegipoolest aru saama. Järgmine lause on nüüd natuke tobe, aga ma ei võta sinu tegude eest vastutust onju :). Ise olen puhastuse läbi teinud praegu kaks korda, mõlemad korral on kive välja tulnud. Kui ka seda teha proovid, siis oleks äge, kui oma kogemust minuga jagaksid.

Aga asja juurde. Paljud usuvad, et sapikivid asuvad ainult sapipõies, kuid see pole nii - nad tekivad eelkõige maksas ning jäävad tihti ka sapijuhasse kinni. Sapikivid maksas on üks peamisi haigestumise põhjuseid, sest maksal on otsene kontroll peaaegu iga keharaku kasvu ja funktsioneerimise üle. Haigused algavad ummistustest sooletraktis, maksas või neerudes ning kui need organid korralikult töötavad on keha võimeline ennast ise kiiresti tervendama.

Sapikivide põhjustatud tagajärgede alla võib panna järgmised: söögiisu tõus, ülekaal, seedehäired, kõhukinnis, kõhupuhitus, nahaprobleemid, tumedad silmaalused, kehv jume, kollakas nahk, õla- ja seljavalu, põlveprobleemid, kaela kangus, lihaste vähenemine, kanged liigesed, liigesevalu, jalgade tuimus, külmad jäsemed, kuuma-külmalained, rasvased juuksed, juuste väljalangemine, hamba- ja igemeteprobleemid, nägemisprobleemid, katt keelel, hemoroidid, song, maksatsirroos, hepatiit, infektsioonid, kõrge kolesterooli tase, impotents, menopausi probleemid, skolioos, astma, osteporoos, vähk, Alzheimeri tõbi, peavalud ja migreen, peapööritused ja uimasus, krooniline väsimus, unetus, õudusunenäod :), hormonaalse tasakaalutus, ärritunud olek, depressioon ja enneaegne vananemine.

Maksa ülesanneteks on keeruliste kemikaalide lõhustamine, valgumolekulide sünteesimine, kolesterooli tootmine, selliste mürkide nagu medikamentid, pestitsiidid, alkohol, tubakas ja keemiliste toidulisandite deaktiveerimine ja eemaldamine. Kõik need mürgid eemaldatakse sapijuha süsteemi kaudu. Terve maks filtreerib igas minutis 1,5 liitrit verd ja toodab kuni 1,5 liitrit sappi päevas. Ilma sapivedelikuta jääksid enamus söödavatest toitainetest kas osaliselt või täielikult seedimata. Näiteks ei suuda peensool kaltsiumit seedida ja imendada ilma piisava sapivedelikuta. Enamus luude hõrenemise probleeme on põhjustatud seedimishäiretst, mitte kaltsiumi vähesusest toidus. Viimase 50 aastaga on peale tulnud suur luude hõrenemise laine – kas see tähendab, et inimesed on lõpetanud kaltsiumi söömise? Viga on ikka inimeste mittetoimivates kehades. Sapikivid tõstavad kahjulike hapete taset, millest osade neutraliseerimiseks on tarvis kaltsiumi, mida siis keha võtab luudest ja hammastest.

Tavaliselt kasvavad sapikivid enne kuskil kaheksa aatat, kui mingeid sümptomeid andma hakkavad. Sapikivid takistavad normaalset sapivedeliku eritust, keha ei suuda seedida ning imendada vitamiine, mineraale ega üleüldse igasugust toitu korralikult. Seedimata toit jääb peen- ning jämesoolde käärima, tekivad toksilised ühendid, mis omakorda siis viivad kõikvõimalike probleemde tekkeni.

Mis põhjustab sapikive? Ebapiisav vee tarbimine, liigsöömine, ebatervislik toitumine, stress, suitsetamine, alkohol, koffeiin. Lisaks – sapikivide tekkimise risk on naistel neli korda suurem kui meestel pluss naistel, kes võtavad pille, on see risk veel suurem.

Kuidas siis puhastus ise käib? Varu endale 7 järjestikust päeva, kus ees ei oota pidusid ega mingeid muid suuremaid ettevõtmisi. Mulle meeldib võtta puhastuseks vahemik esmaspäev kuni pühapäev. Esimesed 5 päeva pead lihtsalt minema tervislikule dieedile – menüüst tuleb KINDLASTI välja jätta kõik loomsed tooted (liha, kana, kala, munad) ja piimatooted (piim, jogurt, juust, või jms), suhkur, valmistoidud, alkohol, kohvi, must ja roheline tee. Jäta ära ka asjad, millele otsa vaadatets tuleb mõte, et ei, see küll tervisele kasulik olla ei saa (šokolaad, saiakesed, krõpsud jms). Tee endale putru (veega ja ilma moosi või hapukooreta!), salateid (kastmeks ainult külmpressitud õlid onju, kui sul muid variante ei ole, siis oliiviõli teeb töö ilusasti ära), juurviljasuppe, tavalise võilevakatte asemel proovi leiva peale panna avokaadot ja kurki (minu lemmik juba pikka aega; nipp kõva avokaadi pehmemaks saamiseks on panna see paberkotti ja kappi seisma, olen ise kasutanud peamiselt rohelise koorega avokaadot), keeda läätsi (sobivad hästi kokku keedetud punapeediga näiteks), ube, aedvilju, söö puuvilju. No ühe sõnaga avasta asju, mida tavaliselt sööma harjunud ei ole. Söödav toit ei tohiks olla väga külm või väga kuum. See ei tohiks olla ka praetud. Söö pigem väikeseid koguseid ja tihedamini. Dieedi mõte on su seedesüsteemi puhastada – kui sul sooled umbes on, siis kustkohast need kivid välja peaksid saama? Tegelikult kirjutab raamatus ka sellest, et enne seda seitset päeva peaks veel eraldi sooltepuhastuse läbi tegema ja soovitab erinevaid variante, aga me oleme Arviga nende koha pealt silma kinni pigistanud, sest nad tunduvad liiga jõhkrad (riitsinusõli või mõrusoola lahuse joomine igal hommikul 3 nädalat järjest näiteks) ning meil see seedimine nii hullus seisus ka ei ole, et kõik sooled vanu jääkaineid täis võiksid olla (vähemalt me loodame).

Aga minnes edasi, siis lisaks joo iga päev ära vähemalt liiter õunamahla – see võib olla enda poolt värskelt pressitud, bioõunamahl või ka lihtsalt tavaline poest ostetud 100%-line õunamahl. Tähtis on, et teda poleks kuidagi vähemhapumaks töödeldud või ohtralt suhkrut lisatud, sest just see hapu on see, mis muudab sapikivid pehmemaks ehk valmistab neid ette väljatulemiseks. Jaota see liiter ühtlaselt päeva peale ära. Lisaks õunamahlale tarbi ja ka korralikult vett (mina olen kuulnud sellist valemit, et 30 ml iga kehakilo kohta, ehk siis kui kaalud näiteks 60 kilo, peaksid tarbima 1,8 liitrit vett päevas; vette võid vabalt (ja on isegi soovitavav) pigistada sidrunit või laimi), juua võid ka taimeteesid.

Kuuendat päeva (minu puhul siis laupäev) alusta kerge pudruga (juhul kui tunned, et tahad hommikusööki). Oleme ise tavaliselt kaerahelbeputru teinud. Siis jätka viimase liitri õunamahla joomisega. Lõunaks auruta/keeda juurvilju ja riisi. Ära söö seda palju ja ära maitsesta seda muu kui soolaga. Minule isklikult riis üldse ei sobi, seega katsetan järgmine kord kas ainult juurikaid või äkki läätsi ka juurde. See lõunasöök peaks sul olema tehtud kella 13:30-ks. Pärast seda võid tarbida ainult vett, ei midagi muud. Ja alates kella kuuest läheb huvitavamaks :)

Kell 18:00 – sega neli supilusikatäit mõrusoola (magneesiumsool, saadaval apteekides) 720 ml veega – sellest portsust peaks sulle jätkuma 4x 180ml jooki. Joo esimene ports (180 ml) kohe ära. See on mõru, nagu nimigi ütleb, aga pressi alla ja võta pärast väike lonks vett peale, et mõru maitse suust ära läheks (vesi tundub pärast seda magus :). Lahus laiendab sapijuha aidatates kividel välja tulla, lisaks läheb sul mingi hetk kõht lahti (ehk siis on hea mõte seda kõike kodus teha, kus WC on koguaeg lähedal). Minul on üsna aeglane seedimine ja minul polegi sel õhtul kõht lahti läinud veel (kuigi peaks), samas Arvil asi töötab, nii et lootus on olemas. Kõhu olukorda leevendab ka selle masseerimine.

Kell 20:00 – joo teine ports mõrusoolalahust.

Kell 21:45 – võta kas greipe (me oleme just neid kasutanud) või ka sidruneid/apelsine ja pressi sealt välja 180ml mahla. Mugav on see valada kuskile pudelisse. Mõõda 120 ml külmpressitud oliiviõli ja sega see mahlaga kokku. Loksuta pudelit korralikult, et nad omavahel seguneksid. See hetk, kui sa neid kokku valad, peaksid juba täielikult valmis olema kohe voodisse minema (ehk siis voodi valmis (tee enndale suhteliselt kõrge peaalune, et ülalkeha oleks kõrgemal), ise valmis (tuduriided seljas, kikud pestud), telku kinni pandud ja ainult öökapi lamp võiks põleda, mida oleks siis lihtne ära kustutada).

Kell 22:00 – Seisa voodi kõrval ja joo oma segu ära (ei pea pudelist jooma, võid klaasi valada, raamat pakub ka, et võid juua kõrrega või joomise ajal nina kinni hoida). Igal juhul on see täpselt nii vastik, kui väga sa õlisid vihkad või armastad. Tsitruseliste mahl küll neutraliseerib õli päris korralikult, aga päris ära ka ikkagi ei peta. Arvi ei pilguta silma ka selle joomisel, aga mina surun ikka pisar silmanurgas sisse. Igal juhul peaksid selle ära tarbima maksimaalselt viie minutiga ja mina soovitan igal juhul ühekorraga sissevalamist. Heida kohe pärast segu ärajoomist pikali. Võid võtta pisut mett ka suhu, et seda õli maitset ja tekstuuri neutraliseerida, liiguta mett suus ringi ja neela siis alla. Voodi kõrvale võiks olla ka varutud klaas vett, kuid seda ei tohiks kohe pärast õli joomist juua (kui siis väike lonks). Mina panen järgmine kord kausi ka igaks juhuks voodi kõrvale, sest eelmine kord läks süda päris pahaks (mis raamatu järgi võib täiesti juhtuda). AGA, esimesed 15 minutit peaksid voodis lebama ülirahulikult, selili, ilma rääkimata, tuba peaks olema täiesti pime. Kui selili kohe üldse ei ole hea, siis keera ennast paremale küljele ja kõverda põlved ülespoole. Raamat väidab, et võid tunda kive liikumas. Ei ole ise tundnud (pigem on mu kõht kõvasti laulnud), aga positiivne mõtlemine ja oma maksale heade mõtete suunamine kindlasti halba ei tee. Kui sul on öösel tunne, et tahad vetsu minna, siis tee seda, aga ülejäänud öö püüa ikkagi rahulikult magada/lesida. Kui pärast õli joomist vetsus hakkad käima, siis hakka oma väljaheiteid jälgima (ma tean, see tundub rõve, aga vastasel juhul sa ei saa teada, kas sul tuli mõni kivi välja või mitte). Kivid peaksid pinnale tulema, neid võib olla väga pisikesi või siis meie näitel kuni herne või rosina suuruseid (raamatu järgi on veel suuremaid näiteid). Kivid on rohekad-kollakad ja näevad sellised ligased välja (ehk ei ole kõvad nagu päriskivid). Nad ei tule kindlasti kõik ühekorraga välja, vaid pikkamisi iga vetsuskäiguga.

Kell 06:00 - ehk järgmisel hommikul joo kolmas kogus mõrusoola. Kui oled väga väsinud, võid minna tagasi magama, kui ei, siis võta sellegipoolest ette mõni rahulikum tegevus (loe raamatut, mediteeri, venita, tee kerget joogat vms).

Kell 08:00 – joo viimane kogus mõrusoola.

Kell 10:00 – võid juua värskelt pressitud mahla (näiteks jälle nendest samadest greipidest, apelsinidest), 30 minuti pärast võid süüa ühe puuvilja (kui sööd pirni või õuna, siis võiksid selle ära koorida) ning omakorda tunni pärast kerge hommikusöögi. Need on kõik sellised, et võid neid teha, aga kui ei tunne, et tahaksid, siis ei pea. Kuna mina olen ennast üsna raskelt tundnud kõhus, siis olen tavaliselt seda söömist edasi lükanud ja lihtsalt vett joonud. Vett peaksid igal juhul päris ohtralt tarbima, et see vesi kõik kivid sooltest kaasa võtaks ja välja uhuks (siin on ainult reegel, et 20 min enne ja pärast mõrusooja joomist ära vett joo).

Raamatus räägib, et võib esineda ka valgeid või pruunikaid kive ning valget või pruuni vahtu, mis on kolesteroolikristallid või lima, mida su keha eraldanud on. Kivide väljatulek võib kesta 5,6 või isegi 12 tundi. Puhastus ei ole ühekordne, vaid peaksid seda tegema iga kolme nädala tagant (või kord kuus) nii kaua, kuni kahel viimasel puhastusel enam ühtegi kivi välja ei tule. Kui oled ühe korra juba protsessi läbi teinud, ei tohiks sa seda pooleli jätta, sest kivid on juba liikuma saanud ja võivad ummistusi tekitada uutes kohtades. Meil õnnestus kivid liikuma saada juba esimese korraga, aga võib minna kuni 3 puhastust, et üldse midagi välja tulema hakkaks, nii et ära anna alla. Kui oled kividest puhtaks saanud, tee seda edaspidi nö hoolduseks iga 6-8 kuu tagant (kui käid oma autoga regulaarselt hoolduses, siiis miks mitte iseennast ka hooldada onju). Kuna su maks on läbi teinud päris raske „operatsiooni“, siis püüa teda ka tuleval nädalal säästa raskest toidust ja alkoholist (ma pole sellega veel väga edukas olnud, aga vähemalt 2-3 esimest päeva olen ikka suutnud tervislikud hoida).

On olemas ka mõned toiduained, mis aitavad jooksvalt igapäevaselt eesolevale puhastusele kaasa: sidrun sinu joogivees, õunad, jõhvikad, kirsid, artišokk ning sellised ravimtaimed nagu võilill ja kurkum. Kivide vältimiseks on hea juua aloe vera mahla (meie saime apteegist 100%-list mahla, mida paneme sortsu oma hommikusse joogivette), tarbida piisavalt vedelikku, vältida alkoholi, kohvi ja muid kofeiini allikaid, mitte üle süüa, soolana kasutada kas puhast meresoola või roosat himaalaja soola, piisavalt und ja trenni, vähe stressi ja mõõdukalt tööd.

Nii et julgustan kõiki proovima, vastan hea meelega küsimustele (nii, kuidas oskan) ja veel parema meelega kuulan kõiki julgete arvamusi ja kogemust, kes selle ette võtnud on.

Saksamaa tegemistest kirjutan ilmselt ca nädala pärast, sest pean veel materjali koguma :)

Head tervist kõigile!

13. Õhus on kevadet

2011-01-17T13:40:00.000-08:00

Heipa! Kaks nädalat eelmisest postitusest möödas ja aeg hakata taas puslet kokku panema :). Uue aasta esimene esmaspäev oli nädala ainuke päev, kui maast lahti sain hommikul ja rühmatrenni läksin. Ülejäänud nädala käisn lihtsalt pärast tööd jõusaalis. Kui ma muidu kõndisin/jooksin jõusaalis lindi peal, siis avastasin enda jaoks kaks uut ja põnevamat masinat. Ühe peal tuleb nagu uisutamisliigutust teha (tagumikule päris hea) ja teine on tegelt täitsa tuntud asi, aga mai oska seda hästi seletada, peab käsi-jalgu edasi-tagasi liigutama imiteerides justkui jooksmist, aga see minu jõusaali masin on nats teistsugune, et rõhk pole niivõrd edasi-tagasi liuglemisest, vaid pigem üles-alla. Aga no mis iganes. Esmaspäeval jõudsin Body Stylingusse ja džiis kuidas see tädi meid seal tööle pani. Mõned harjutused nõudsid nii palju tasakaalu ja jõudu, et kukkusime pumdi-pumdi üksteise järel ümber. Pärast seda trenni jalad valutasid veel nädal aega tagantjärgi. Pärast trenni siis tiir töö juurde ja sealt otse edasi India restosse Arvi ja ta Slovakkia sõbra Richardiga kokku saama. Võtsime nagu tavaliselt kana ja naani ja Mango Colada kokteilid. Mina jõudsin neid õhtu jooksul vist 3 tükki ära juua, nämm. Richard oli siis nimelt Berliini tulnud oma sõpru külastama ja sai ühel õhtul meiega ka kokku. Rääkis oma tööst ja elust Slovakkias ja... aeg lendas.

Teisipäeval sain meili oma retsenseeritavalt, ütleme, et ta nimi on näiteks Kati. Nimelt saatsin Katile pühapäeval ülevaatliku listi, et mis ta töös kõik parandamist vajaks (sisuliselt tegin juhendaja tööd, mida poleks tegelikult üldse pidanud tegema) ja et tõenäoliselt, kuna töö on tõesti väga nõrk, oleks mu hinne sellele ikkagi F. Ja siis sain talt vastuse, et nad tänavad mind oma juhendajaga siiralt kulutatud aja eest, ja et nad vaatasid töö koos üle ja et asi ikka pole nii hull, kui mina oma meilis välja olin toonud, ja et nad siiski ei sooviks minu poolt kirjutatud retsensiooni ja otsivad retsensendi oma kooli seest, kes teaks selle kooli taset paremini. Et mina olen nende jaoks vist pisut liiga tark. Oi see ajas mul harja punaseks, kuigi ma isegi ootasin seda, et nad mu välja vahetavad. Otseloomulikult ei saanud ma seda niimoodi jätta. Keegi ei vääri diplomit sellise soperdise eest. Kirjutasin siis kooli kaebuse, et selline asi juhtus ja palun uurige asja ja otsustage, et kas see on aktsepteeriv või mitte. Koolist tuli väga viisakas vastus, et jah, kahetsusväärne lugu ja vabandati ja lubati edasi uurida. Samas sain ka Katilt uue kurja kirja, et miks ma ometi pidin kooli kirjutama, et miks ma nii pahatahtlik olen ja et ma nüüd praktiliselt nullisin tema võimalused lõpetada ja et ta siis nüüd peab retsensiooni ikkagi minult võtma. Õiglus jalule seatud!

Kolmapäevast on meeles ainult, et käisin pangas. Nimelt kui endale pangakontot tegin siia, siis sain miski voldiku kaasa, et minu soovitaja (Arvi) saab endale seal kingituse tellida juhul, kui mul kolme kuu jooksul kontol vähemalt 500 euri vist. Kuna selle voldiku pealt ei saanud aru, et mis andmed sinna täpselt panna tuleb, siis käisin pangas abi otsimas. Minu lepingu sõlmimisest oli möödas küll kolm kuud ja üks päev, aga võeti mu voldik siiski vastu. Kingituseks valisime Wii Fit Board´i (päris hea valik kingitusi oli muidu, tolmuimeja, köögkombain, jms). Sinna juurde on ka Wii konsooli vaja, aga vaatasime Amazonist, et selle peaks kuskil 225 euriga saama ja kuna oleme juba pikka aega mõelnud Wii ostmise peale, siis otsustasime asja lõpuks ära teha. Kuna kingitust pole veel koju saadetud, siis ei tea, kas läks läbi mu voldik või mitte, aga pöidlat pihku :).

Neljapäeva koha peal on nüüd küll tõesti auk... Trennipäevik näitab jõusaalis käimist, aga ülejäänud päevast ei meenu miskit.

Reede õhtul läksime Arvi kooli baari magistrantide peole. Kõik pidid midagi oma riigiga seoses kaasa tooma ja kuna me kokata ei viitsinud, siis võtsime kaasa vana hea Vana Tallinna (see on siin meil tuttavate hulgas juba nii suur hitt, et kui järgmine kord Eesti tuleme, siis võtame kastiga kaasa :). Teised olid toonud peamiselt süüa, nii et lasime heal maitsta. Kõige rohkem meeldisid mulle vist Marina ja Ravani küpsetised. Ja oo, nüüd tuleb meelde, et kooli baaris müüdi ühe euroga hõõgveini (selline suur kruusitäis oli seda) ja see oli üli-ülihea vein veel seejuures, ja kui sortsu Vana Tallinnat sisse panin, siis veel parem. Tegin vist kaks sellist suurt kruusitäit ja olin isegi valmis kuskile edasi minema, kuigi pidu algas juba tegelt kas kell 5 või 6. Aga lõpuks jõudsime ikkagi selleni, et suutsime metroos ümber mõelda ja komberdasime koju magama.

Laupäevast on meeles, et käisime ühte korterit vaatamas. Asukoht oli sellel maru hea, aga kuna korteri enda pilte üleval polnud, siis ei osanud oodata, et milline ta välja näeb. Ja kõige hullem nagu polnudki, aga midagi fäänsit ka mitte. Nii et otsustasime, et me seda ikka ei taha. Ilm oli laupäeval väga kevadine. Päike paistis ja õues oli vast ca 10 kraadi sooja. Praeguseks on lumi juba nädal aega kadunud ja soojakraade 5-10 vahel. Loodan, et lumi ja külmad ei tulegi tagasi, sest päris mõnus on nii. Enamasti on küll pilves ja tuuline ja mõnikord vihmane, aga siis kui päikest näitab, on ikka päris mõnna.

Pühapäeval alustasime ettevalmistusi järgmiseks maksapuhastuse kuuriks. Ettevalmistus tähendas siis toitu, mis ei sisalda liha ega piimatooteid, null alkoholi ja vähemalt liiter õunamahla päevas. Pühapäev ise läks praktiliselt täies osas diplomitöö uue lõpliku versiooni lugemisele. Alustasin juba metroos teel trenni ja lõpetasin õhtul-õhtul. Ja kuna seal oli parandusi tehtud minimaalselt siis... siis ei jäänud mul muud üle, kui ikkagi F panna. Heh, kusjuures Kati uuris mu käesst veel pühapäeva hommikul, et kas ma ikka tahan kindlasti retsensiooni kirjutada, et kui ma ta tööd nii halvaks pean, siis kas ma tahan oma nime sellega siduda. No tahtsin ikka küll, sest ma ei saanud lubada, et keegi kirjutab sama halva ja lohaka retsensiooni nagu see töögi. Esmaspäeva hommikul alustasingi kohe retsensiooni kirjutamist. See tuli kokku 8 lk ja aega läks ca 5h :), sest ma tahtsin kõik vead võimalikult täpselt välja tuua kuna ma ise kaitsmisel olla ei saa. Ja et komisjon ikka saaks aru, miks Kati järeldused seal töös valed on (a’la et varude rida kaudmeetodil rahavoogude aruandes ei tähenda, et varusid on nii palju soetatud või müüdud aasta jooksul, vaid et ikka varude muutust aasta algus vs aasta lõpp jne). Saatsin retsensiooni Katile ära ja käisin tiiru tööl-jõusaalis. Õhtul olin mingi aeg netis ja Kati kirjutas mulle MSN´is. Ta oli mu peale ikka pääääris vihane. Et retsensioon on ikka paras tähenärimine ja miks mul ikka oli talle tarvis koht kätte näidata ja enda tarkust demonstreerida – no halloo!? Ütlesin siis talle, et ta peaks olema vihane eelkõige oma juhendaja peale, kes teda absoluudselt ei juhendanud ja iseenda peale ka, et rohkem ei pingutanud tööga. Mingi hetk sain ta käest, et „aitab, ma ei kavatse su targutamist enam kuulata“ ja rohkem ma tast kuulnud ei ole. Endal on igal juhul südametunnistus puhas ja hea meel, et õiglus sai jalule seatud. Ootan nüüd ainult, et mis kaitsmistulemused on.

Teisipäeval käisime Arviga jälle ühte korterit vaatamas. See nägi juba kergelt parem välja kui eelmine, nii et ütlesime, et mõtleme veel ja helistame õhtul. Õhtul mõtlesime pikalt-laialt, kaalusime plusse ja miinuseid ja jõudsime järeldusele, et meie praegune korter on ikka kõige parem :). Ja siis hakkas Janine (kes meile praegu korterit üürib) Arviga Skype´s rääkima, et kas me ei tahaks korterisse kauemaks jääma, et ta ei tahaks veel veebruari lõpus Hispaaniast tagasi tulla. Leppisime siis kokku, et oleme veel kaks kuud kauem siin – aprilli lõpuni – wohoo – korteri otsimise mure mõneks ajaks lahendatud.

Kolmapäeval läksime Usheri kontserdile. Kontsert pidi hakkama kell 20:00, olime seal ca pool tundi varem. Nii ca 20:30 tuli peale soojendaja (pole õrna aimugi, kes see oli :P), kes tegi seal endale ca 45 mintsa sooja ja siis hakkasime Usherit ootama. Ja ootasime ja ootasime veel. Ja siis mingi hetk tulid lavale onu-tädi, kes seletasid inglise ja saksa keeles, et Usher on haige ja ei suuda meile anda sellist kontserti nagu me vääriksime ning et kuna kontserdimaja on ka homme vaba, siis palutakse kõiki homme tagasi. Oppaa! Panime siis auto poole leekima, et ruttu minema saada ja ülejäänud õhtut mitte parkimisplatsil veeta. Plaan õnnestus. Tee peal koju mõtlesime veel, et siia tuli raudselt päris palju inimesi väljastpoolt Berliini ka, kes nüüd kõik peavad kas tühjalt koju tagasi sõitma või öömaja endale otsima.

Neljapäeval oli siis uus katse Usheriga (samal päeval oli muidu siinse Eesti kogukonna kokkusaamine ühes restos, kuhu olime täiesti plaaninud minna, aga mis nüüd tuli ära jätta). Parkimise eest enam tasu ei võetud, mis oli korraldajate poolt päris viisakas. Sest ma poleks niikuinii olnud uuesti nõus maksma. Kodulehel oli kirjas, et soojendajat enam lavale ei tule ja Usher alustab kohe 20:00. Seekord jõudsime tiba varem kui kolmapäeval, nii 19:20 umbes. 19:50 tuli lavale DJ ja hakkas rahvast üles kütma. Kunagi pärast kaheksat tuli Usher ka. Kontsert oli päris võimas, tulevärki ja tantsijaid ja.... ja Usher higistas nii, et iga liigutusega vett pritsis. Liiga palju ta just kaasa ei laulnud, aga see oli andestatav arvestades kui palju ta seal ringi kargas. Kontsert oli kestnud umbes 30 minutit, kui tuli üks selline lüürilisem aeglane lugu. Usher oli laval üksi, seisi mikrofoni juures, lugu juba käis, aga laulma ta ei hakanud. Mõtlesime, et mida nüüd – unustas sõnad ära või ei tea millal pihta hakata või? No ja siis ta seal seisis, võttis mingi hetk peast kinni ja... ja siis pööras selja ja viskas käed taeva poole ja... igasuguseid asju tegi välja arvatud laulmist. Õigemini ta mingi hetk proovis küll paar rida, aga need olid nii mööda, et kõrvadel oli valus. Rahvas ka nagu ei teadnud, kuidas reageerida – üks hetk elati kaasa, et kamoon, Usher, suudad-suudad, teine hetk oli booo! Ja siis ta hakkas rääkima, et ta ikka armastab Berliini ja tuleb tagas ja – no siis meil oli jälle, et mida kuradit, millal ta siis nüüd uuesti jälle tulla kavatseb – nädala lõpuni peaks tal olema kontserdid järgmistes linnades. Ja pärast seda lugu hüppas DJ jälle lavale ja hakkas mängima popurriid Usheri lauludest, Usher veel tuterdas seal ringi ja jättis endast ausalt öeldes ikka päris lolli mulje (oleks siis ära otsustanud, et kas ta esineb või mitte, ja kui ei, siis öelnud, et tal on kahju ja ta vabandab, aga ta on tõesti haige ja ei suuda esineda, aga ta ainult soikus, et kuidas ta meid kõiki ikka armastab) ja siis mingi hetk lihtsalt kadus lavalt. Lava lasti pimedaks, saalis pandi tuled põlema ja lavale tuli üks onu, kes teatas, et kontsert enam edasi ei toimu. Ja siis oli sama stsenaarium nagu kolmapäeval – auto poole leekima ja minekut. Taas olime uneajaks ilusasti kodus :P.

Reede hommikul lugesin kontserdisaali kodulehelt, et piletid ostetakse tagasi. Nii et sisuliselt saime 30 min tasuta Usheri kontserti. Veel oli kirjas, et järgmised kolm kontserti on tõstetud edasi märtsi peale. Reede õhtu poole mõtlesime, et võiks ikkagi Berliini korterite turul kergelt silma peal hoida ja leidsime ühe kena kolmetoalise. Nimelt kuna Arvi paar kursaõde otsivad endale ka elamist, siis oleme vaadanud ka suuremaid kortereid, et äkki siis kellegagi kokku kolida. Rääkisime kursaõe Marinaga ja talle meeldisid korter ja kooselamise idee ka. Leppisime kokku, et lähme teisipäeval vaatama. Arvi kursavennad pidid samal õhtul jalkat vaatama ja edasi kluppi minema, aga me mõtlesime, et vist ikka ei viitsi nendega ühineda...

Laupäeval käisime päeval Usheri pileteid tagasi viimas, möödaminnes käisime ka paarist poest läbi ja ma sain endale ühe uue peopluuse :) Nüüd tuleb ikkagi kunagi kluppi jõuda ka. Kojujõudes maksime oma CIMA eksamite eest ära (need 5tk, millest me vabastuse saime, nende eest maksma peame sellegipoolest). 220 GBP maksid kokku ja ma isegi ei mäleta, palju see eurides oli. Sirvisime ka tulevaste eksamite õpikuid netis ja oi need eksamid saavad ikka rasked olema... tekkis nagu väike kahtlus, kas sai õige otsus tehtud selle asjaga, aga samas, mis alustatud tuleb lõpule viia. Vastupidiselt mu magistriõpingutele tundub vähemalt, et nende CIMA teadmistega on midagi peale ka hakata. Kella kuuest tuli alustada maksapuhastusega. Kell kuus ja kell kaheksa jõime mõrusoola, kell 10 õhtul oliiviõli greibimahlaga. Ja oeh, see õli joomine on mulle ikka nii vastik, et tuli joomise ajal kaks korda üles tagasi ja surusin pisarad silmis endale klaasitäie seda segu sisse. Siis kohe voodisse pikali. Kõht laulis, nii et vähe polnud. Und ei tulnud tükk aega ja rõve oliiviõli tunne oli kurgus. Mingi hetk siiski uinusin ja tegin silmad lahti kell 2:10, kui meie alumise korruse naabrid oli otsustanud pidu pidama hakata. Uuesti uinusin ilmselt kolme ajal ja uuesti üles 4:30. Enesetunne oli ikka ülihalb, oliiviõli kummitas kurgus. Tõin endale kausi voodi kõrvale, sest sisikond ähvardas iga hetk välja tulla. Arvil seevastu oli täiesti ok olla. Kell 6, kui pidime uuesti mõrusoola jooma, oli uni nii magus, et üldse ei tahtnud üles tulla. 6:30 saime ikkagi maast lahti ja jõime oma soola ära keerasime tagasi magama. Eriti rõve oli see, et kui pärast klaasitäie soolalahuse joomist neelad suure-kiire kulistamise peale natuke õhku ka alla ja siis tuleb krooks üles tagasi ja see krooks on täesti oliiviõli maitseline. Ma nii väga püüdsin seda tagasi hoida, aga väga ei õnnestunud ja oksetunne oli pidevalt peal. Oeh, siis kell 8:00 oli järgmine äratus ja viimane kord soola juua. Lebotasime vist veel mingi aja, ma hakkasin vaatama Ameerika supermodelle (mida mul on 14 hooaega, aga osasid olen näinud, lihtsalt ei mäleta, milliseid). Kui Arvi käis juba öösel vetsus „kive väljutamas“, siis minul läks kõhu lahtiminekuks taas rohkem aega (mis tähendab, et mul see seedimine ikka Arvi omast tunduvalt aeglasem). Aga lahti ta tuli ja kiva tuli ka välja. Seekord siis tuli Arvil rohkem ja suuremaid kui mul. Aga mul tuli ka ikka paras ports. Mis tähendab, et peab selle kuuri veel vähemalt 2x läbi tegema. Ma saan aru, et see on ülihea maksale ja tegelikult kogu kehale, et need kivid sealt välja saab, aga see protsess on ikka päris vaevaline. Kella 11 paiku võtsin lonksu mahla, päeva jooksul sõin ära kaks pirni, kaks kiivit ja pisut läätsi. Esmaspäeva hommikuks olid jõulude-aastavahetusega juurde võetud paar kilo kadunud.

Praegu siis ongi esmaspäev, käisin tööl-trennis, tegin väikse uinaku ja hakkasin blogi kirjutama. Update eelmisest blogist ka, et aasta-plaani ma endale teinud pole ja salsakursustele me ennast kirja pannud ka ei ole. Salsa osas tuli mõte, et võiks pigem Youtube´i vidoede abil õppida, sest kursused siin ikka suht kallid. Ja siis saab aeg-ajalt kuskil kas workshoppidel või pidudel täiendamas-praktiseerimas käia. Mõned pildid Usheri kontserdist on ka üleval. Kalla!

12. Head uut aastat!!!

2011-01-01T05:26:00.000-08:00

Tegemist on viimasel ajal palju olnud, nii et alustan kohe ruttu pihta :). Kolmapäeva hommik algas kiirelt. Trenn, tagasitulles poest läbi, et kingipakkimis-materjali osta, siis koju kinke pakkima (ilma teibita muuseas on päris keeruline pakkida) ja omi asju pakkima ja lõpuks otsustasin veel ka lokid teha. Enne kodust äratulekut sain SMSi, et minu lennu väljumine hilineb ning see peaks toimuma mitte 14.30, vaid siis 15.20. Mõtlesin et ok, järgmise lennuni Riiast Tartusse on mul niikuinii päris palju aega, et ei tohiks hullu olla. Jõudsin siis nii enam-vähem õigeks ajaks lennujaama ja oligi nii, et lend väljus hiljem, aga lausa kell 16:00 alles. Kasutasin aega mõnusalt tantsusaateid vaadates :). Riiasse jõudes oli vastas keegi AirBalticu töötaja, kes kihutas osa inimesi jooksujalu mingi järgmise reisi peale, AirBalticu infoleti juures oli päris pikk ja vihane järjekord ning kuulsin möödaminnes, et kogu see järjekord oligi reisi hilinemise pärast oma järgmisest lennust maha jäänud… mis neist edasi sai, ei tea. Arvi luges just lehest, et Heathrow lennujaamas saab lennujaama juht rohkem palka kui on aastane eelarve lumetõrjele… ja siis veedavad tuhanded inimesed oma jõulud lennujaamas. Väga kurb. Mina igal juhul tatsusin aga oma järgmise lennu poole ja see väljus probleemideta. Tartus oli Arvi mulle juba vastu tulnud ja läksime Ülenurme. Sain sealt kohe ette taldriku verivorsti ja mulgikapsastega nagu tellinud olin ja sain lõpuks oma tühja kõhu täis pugitud. Päeval ju ei jõudnud üldse midagi süüa (täpsemalt 2 saiakest) ja lennukis ka midagi tasuta ei anta. Kolmapäeva õhtul olimegi niisama mõnusalt kodus ja lebotasime.

Neljapäeva hommiku poole tegid Arvi-Priit-Annely õues nats tööd (vedasid puid katlamajja) ja ma siis mässasin samal ajal Laura-Liisaga õues. Kelgutasime ja sõitsime mängutraktoriga ja matsime jäätükke lume alla :). Kella neljaks läksime Jaani kirikusse Kuurma, Leplandi ja poistekoori jõulukontserdile. Kuna me just kõige varasemad ei olnud, siis jäid meile kohad täiesti viimases reas... vähemalt ei pidanud seisma koju aja. Õigemini me oleks isegi tiba võib-olla varaseamd olnud, aga parkimispileti ostmisega ei läinud väga lihtsalt. M-parkimise numbrit ei teadnud ja kõige lähem parkimisautomaat väljastas ainult vale piirkonna pileteid… Aga kontsert ise oli kena, natuke kõvem muusika oleks võinud olla, aga laulude valik mulle meeldis. Ja tore oli taas Eesti artiste kuulata. Saksamaal ma tegelt polegi ühelgi sellisel kontserdil käinud, sest need kohalikud nimed siin ei ütle mulle mitte midagi…

Pärast kontserti käisime kiire tiiru Lõunakas (Arvi pidi ülikonna keemilisest ära tooma), tegime tiiru toidupoes, ostsime Kikule lilled ja suundusimegi tema juurde sünnipäevale. Sõin päris mitu tükki kooki ära ja jõin magusat hõõgveini peale, nii et kui kella 9 ajal linnas Mari-Liisiga kokku saime, siis oli kõht nii täis, et tellitud hõõgveini klaas tühjenes väga-väga aeglaselt :). Pläkutasime siis Mari-Liisiga maast ja ilmast ja kui Arvi 12 ajal helistas, et kas ma koju ka tulen, siis otsustasime, et võib vist õhtu lõppenuks lugeda ja Mari-Liis viis mu Ülenurmele.

24ndal nagu väga ei tulegi meelde, et mis me päeval tegime… köögitoimkond alustas üsna varakult, me hakkasime Arviga vahvleid tegema (kuigi ma pigem vaatasin, kuidas Arvi neid tegi), aga siis pani Arvi ema mind laudlinu õmblema… ja siis ma mäletan, et kaunistasin piparkooke, glasuuri oli rohkem kui piparkooke, nii et kõik said endale päris korraliku katte peale. Ah jah, vahepeal tekkis mõte ka ühelt teiselt jõulupeolt päeval läbi hüpata, aga transpordiprobleemide tõttu jäi plaan siiski katki. Igal juhul siis kella 6-ks kogunesime kõik sööma. Jagasime ka kingipakid laiali (luuletuste lugemine jäi kuidagi unarusse, nii et ma ei saanudki oma värskelt õpitud saksakeelset luuletust deklameerida), mina sain endale lillad, roosade kivikestega kõrvarõngad :).

25. oli päris huvitava toidusedeliga päev – hommikut alustasin verivorsti ja kapsaga, lõunaks sõin vahvli sisse pandud jäätist, õhtuks Helena enda tehtud trühvleid ja päris-päris õhtul veel kaks tükki torti. Magamaminnes oli kõht tegelt üsna tühi, aga läikis magusast täiega. Nimelt lubasin endale Eesti tulles, et söön täpselt seda ja nii palju, kui isu on. Ja pidasin sellest lubadusest hästi kinni. Aga räägin päevast natuke täpsemalt ka. Hommikul oli mul plaan koos emaga maale minna. Aga oh häda, öö jooksul oli metsikult lund tulnud, sh siis kõik Ülenurmes olevad autod lume all ja teed lahti ajamata. Ema siis rääkis mu venna Ivoga, et autoga meil minekut ikkagi ei ole ja ütles, et läheb ise bussiga. Kuna mina ei saanud Ülenurmest kuidagi liikuma, siis ma ei jõudnud ei bussi peale ega ka maale mitte. Millest on väga kahju. Aga järgmine kord siis. Jäime siis Ülenurmele, rookisime kõvasti lund, kaevasime kõikide autod välja ja pärastlõunal tulid Kiku ja Raul ja Tulka ja mängisime Asustajaid. Raul võitis nii pika puuga, et teised nagu ei jõudnudki veel õieti mängima hakata. Raul viis mu kella viieks Helena juurde – tegime seal natsa hõõgveini (jõin esimest korda elus astelpaju hõõgveini) ja pläkutasime, nagu tüdrukud ikka. Mingi hetk tulid Helena ema-isa ka koju ja ema siis jagas Soome muljeid (kus nad siis elavad-töötavad), mida oli päris huvitav kuulata. Kella 8-9 ajal jõudsin siis lõppude lõpuks ka oma ema juurde. Vennakesed olid ka kodus. Otsisin kodust oma suurest kolahunnikust ühtesid dressipükse, mida tahtsin Saksa kaasa võtta tagasiminnes, aga tulutult. Igasuguseid muid asju leidsin, aga seda mida vaja mitte. Tüüpiline. Ajasime mampsiga siis nats juttu ja mingi hetk tuli Arvi mulle järgi. Ülenurme olid tulnud mõned Arvi sugulased, sõime kooki ja jutustasime nendega ka nats. Pakkisime asjad hommikuseks reisiks kokku ja läksime ära tuttu.

Pühapäeva hommikul oli äratus juba 6.30 vist, sõime kiirelt ja kobisime oma asjad kokku ja siis meid viidi lennujaama ära. Järgneva panen kellaaegadega kronoloogilisse järjekorda :)
7.20 või umbes nii jõudsime Tartu lennujaama. Olime suht esimesed, lend pidi väljuma 8.05 ehk siis boarding pidi toimuma 7.50.
7.45 rahvast on juurde tulnud, aga pardale minekust ei kippu ega kõppu.
7.50 tuleb AirBalticu neiuke ja teatab, et Riiast tulnud lennukil ei olnud võimalik siin maanduda, mis tähendab, et ta sõitis Riiga tagasi ja meid pannakse bussi peale. Buss peaks jõudma lennujaama juurde nii 8:15-ks umbes (tuleb Annelinnast). Kõik siis hakkasid uurima, et kas nad jõuavad ikka oma järgmiste lendude peale – meie järgmine lend Berliini väljus kell 12:15 – arvutasime, et nelja tunniga peaks nibin-nabin jõudma küll, sest meil on ainult käsipagas. Seal oli veel üks isa ja tütar, kelle järgmine lend pidi minema 11:30 Riiast Inglismaale ja sealt järgmine lend vist 18:00 kuskile Tahiitile vms. Riiast mineva lennu osas neile vist lootust ei antud ja tehti skeem Riia-Kopenhaagen-London. Ja ma ei kujuta ette, kas nad lõpuks jõudsid ka sinna, kuhu minema pidid.
8:45 Annelinnast tulnud buss lõpuks ometi jõuab ja kobime kiiruga peale (kusjuures, keegi reisijatest, kes juba enne meid lennujaamas oli, rääkis, et buss oli juba varem seal olnud, aga siis saadeti ikkagi koju tagasi – ja siis meil tekkis mõte, et millal nad üldse ise teada said, et lend ei välju – tegelikult vist oleks pidanud see juba eelmisel õhtul teada olema). Kuna buss tuli 30 min. hiljem kui plaanitud, siis matsime Arviga juba tasakesi seda mõtet maha, et pärastlõunal Berliinis oleme. Mina tõmbasin turvavöö peale ja keerasin bussis magama ja tegin silmad lahti alles Riias. Arvi rääkis, et buss olevad täiesti hullu sõitu teinud ja et vahepeal oli metsik lumesadu tee peal olnud, nii et tekkis hirm, et ei jõuagi Riiga.
11:59 saame bussist maha ja jookseme lennujaama, et otsida, mis väravast lennuki peale saame – näeme tabloolt oma kurvastuseks, et värav on juba suletud – jäime hiljaks ca 10-15 minutit… AirBalticu infoletist saame teada, et meid pannakse õhtuse lennu peale, milleni on aega 6,5h + meile anti 5-latised toiduvautcherid. Wohoo!

Grupeerusime siis ühe Eesti tüdrukuga, kes ka Berliini poole teel, läksime turvaväravatest läbi ja istusime maha ühte pizzakohta. Kuna lõuna oli juba käes ja kõhud tühjad, siis võtsimegi pizzat ja hakkasime siis uurima, et mis tüdruk see Heleri on ja mis ta Berliinis teeb. Ja oi see maailm on ikka väike. Esiteks siis on ta pärit Tõrvandist (mis asub Ülenurmest üle tee), käis esimeses-teises klassis Arviga samas koolis + hiljem ka Treffneris (kuna ta on alles 23, siis me muidugi seal kokku ei puutunud). Tunneb samu inimesi Berliinist, keda meiegi ning elab meist Berliinis vähem kui kilomeetri kaugusel (järgmises metroopeatuses). Pläkutasime seal siis, et mis me teinud oleme ja praegu teeme ja Arvil tuli mingi hetk mõte, et aeg läheks palju kiiremini edasi, kui midagi juua ostaks. Ma ikka kõhklesin, et kas meil lastakse siin söögikohas juua, aga tuli välja, et lasti küll. Arvi tuli tagasi pudeli punase Martiniga ja tõsi-tõsi, varsti oligi kell nii palju, et võis väravate poole liikuma hakata. Väravate juures saime veel ühe tõestuse sellest, et maailm on väike. Nimelt sosistas Arvi mulle kõrva, et see tema kõrval seisev naisterahvas on vist see tema venna Lauri endine tüdruk Kristiina. Sel hetkel tundis Kristiina ära, et jah, ta seisab tõesti Arvi kõrval ja ütles meile tere (nad pole aastaid näinud, nii et vist kumbki polnud kindel, kas on ikka õige inimene). No ja siis me rääkisime (bussis teel lennuki peale), et mis me seal Berliinis teema ja Kristiina kutsus meid ühele tema poolt dirigeeritavale sümfooniaorkestri kontserdile Berliinis jaanuaris :). Nii tore, natuke kultuuri ka jälle ellu. Õhtune lend väljus õigel ajal, kella 8 paiku Saksa aja järgi olime kodus (võtsime veel tee pealt dönerid, sest meil polnud kodus muhvigi süüa).

Esmaspäeval mõtlesime, et läheks jalutaks ühte suuremasse toidupoodi, mille kohta olime Helerilt infot saanud. Ja oligi jutt täitsa tõsi – jõudsime toidupoodi, mis andis sellise korraliku Selveri mõõdu välja (siiani oleme käinud väikeste Säästukate mõõtu toidupoodides). Ladusime siis oma ostukorvi pilgeni head ja paremat täis. Põhimõtteliselt ostsime kõike, mille järgi isu oli. Ehk siis ma pikendasin oma ebatervislikku toitumise programmi veel ca nädala võrra. Ostsime materjali, millega teha pastat koorekastmes (salaami ja šampinjonidega), majoneesi, sinki ja juustu võikude jaoks (meie standardvõiku on muidu ju kurgi-avokaado kattega), hõõgveini, pizzat, friikaid, vahvleid ja õunamoosi... ja no veel piisavalt palju asju, et arve tuli kokku 77 euri. Kodus panimegi kohe pasta hakkama ja mmm kui hea. Õnneks jätkus veel pärast seda söömist õhtul jaksu trenni minna – seekord Step Dance’i, mis oli täitsa tore ja piisavalt keeruline.

Teisipäeva hommikut oli plaanis alustada trenniga, aga kuna ei saanud maast üldse lahti, siis põõnasin veits kauem, läksin kodust otse tööle ja siis sealt edasi trenni. Istusin jõusaalis tund aega selle mugava jalgratta peal (kus istud nagu tooli peal) ja lugesin ühte diplomitööd, mida olin lubanud retsenseerida. Ja oi kui halvasti see ikka kirjutatud oli ja kui vale seal kõik oli... kui koju jõudsin, siis lugesime seda edasi Arviga koos ja lihtsalt naersime kõva häälega, kui valesid asju seal kirjutas. Aga tegelikult on asi päris kurb, et pärast nelja-aastast (vist) majandusarvestuse õpet ei tea õpilane mida näitab rahavoogude aruanne ja ta juhendaja ei ütle ka, et tööl midagi viga oleks. Mõnes kohas on Eesti kõrgharidus ikka ülimadalal tasemel. Täitsa kahju nendest inimestest, kes sellise hariduse eest maksavad...

Kolmapäeval mõtlesime muskaga šoppama minna. Et siis Arvil oli uusi teksasid tarvis. Sõitsime Alexanderplatzi, käisime Galeriast läbi ja siis suundusime edasi Alexasse. Pärast mõningast otsimist jõudsime tulemuseni ka. Pärast Alexat mõtlesime, et võiks minna kinno Harry Potteri viimast osa vaatama. Kino hakkas kell 14:30, astusime saali sisse ca 14:40 ja see oli täiesti pime ja vaikne. Mõtlesime, et mis siis nüüd toimub, aga kui maha istusime, siis pandi mingid reklaamid jooksma, film hakkas pihta 30 minutit pärast õiget algust, nagu ikka. Väike vahejuhtum oli ka kinos, nimelt otstsime oma piletid ära ja vaatasime filmi ära ja kui välja tulime, siis mõtlesime, et miks pilet nii kallis oli. Vaatasime siis kuskilt brozüürist, et pilet oleks pidanud olema 6 eurot, aga me maksime 8.50. Läksime siis kassasse uurima, et miks me nii palju maksma pidime ja siis meile selgitati, et 1,5 euri vist oli lisa selle eest, et tegemist oli pika filmiga ja 1 euro selle eest, et istusime tagapool, mitte eespool. Meil polnud kummalgi õrna aimugi, et seal mingi hinnavahe võiks olla. Ja endiselt ajab närvi mustaks, et nad ei saa sulle ekraani pealt näidata, et mis kohad neil vabad on. Aga noh, võtsime seda kaotatud 2,5 euri kui kooliraha ja õppetundi, et siin tuleb koguaeg näpuga järge ajada, kui palju millegi eest raha annad. Pärast kino käisime veel Arkadeni keskuses, ma sain endale uue roosa pesu :).

Neljapäeval oli mul üle pika aja selline tööpäeva moodi asi. Enne seda käisin hommikul Body Art tunnis. See oli miski selline jooga ja pilatese segu. Peamiselt tegimegi selliseid staatilisi harjutusi, mis üldiselt väga rasked ei olnud. Aga oi seda lihasvalu järgmistel päevadel... need harjutused panid tööle need sisemised lihased, mida muidu tavatrennis ei kasuta. Ja no need mul siis valutavad siiamaani. Aga et siis tööl ma sain lõpuks ometi tegelema hakata selle raporteerimisega, milleks mind sinna üldse tööle võeti. Uurisin erinevaid andmebaase, kus andmeid saab ja Tom seletas mulle asja lähemalt ka. Õhtul läksime Arviga ühte Jaapani restosse, mille vautšeri me Groupon’ist (Saksa variant Cherry.ee’st) ostnud olime. Resto ise oli hästi kena, sisekujunduses domineeris lilla, mis mulle väga meeldis, ülla-ülla. Vautšer maksis 40 euri ja selle sees oli siis pudel veini ja kolm käiku – supp, sushitaldrik ja praad. Supp oli õigemini küll pigem mingi kalaleem, aga sushi maitses hästi ja prael oli nii hea kaste et, no ma ausalt ei ole kunagi kuskil nii head maitseelamust saanud kui selle kastmega seal. Mõnulesin igat ampsu võttes :). Ja siis ampsude vahele tegime Arviga järgmise aasta plaani. Õigemini me tegime Arvile plaani, sest minuni me veel väga ei jõudnud, aga ma võtan selle ka kohe käsile.

Reede hommikul läksin kümneks tööle, sest Tom tahtis natuke varem pihta hakata kui tavaliselt (mu tööinimestest sõpradele on see ilmselt natuke irooniline, et kell 10 tööpäeva alustamine on varajane, aga noh, nii see siin on). Ma siis kõigepealt tegin kiirelt oma raporti valmis ja siis hakkasin välja töötama sellist fäänsimat raportivormi jaanuariks (see praegune on selline põlve otsas tehtud variant). Läks aega ca 4h ja valmis ta oligi, Tom ei suutnud uskuda, et ma nii ruttu sellise asja valmis sain, ta nüüd kutsub mind Excel Wizardiks :). PwC kool Exceli alal tasub ennast praegu täiega ära. Pärast tööd läksin jõusaali, väga pikalt ei viitsind olla, sest kõht hakkas juba tühjaks minema. Seega läksin pessu, mõtlesin, et istuks veel mõnusalt saunas, aga kui sauna jõudsin, siis vaatasin et aurusanuas pole nagu auru ja tavalises saunas ka nagu ei ole õiget funki sees, et mis toimub. Läksin pettunult ära dušši alla ja mingi hetk keegi koputab uksele, et me sulgeme 10 minuti pärast :P. Et siis seepärast saunad enam ei töötandki... panin ennast kiirelt riidesse ja helistasin muskale, et ta süüa teeks. Koju jõudes sain kohe pliidilt värskelt valminud pastat.... mmm.... nämm.

Tegin enne õhtut veel väikese beauty sleep’i. Siis sättisin ennast õhtuks valmis ja suundusime metroo poole, et minna Arvi kursavenna Oliveri juurde. Õues käis nagu sõda. Kõik türklased lasid paugutajaid ja ilutulestikku otse aknast, nii et pidi koguaeg ringi vaatama, et millegagi pihta ei saaks. Siinsed paugutajad on palju-palju kõvemad kui Eestis, nimelt käiakse neid siin spetsiaalselt Poolast toomas, sest seal on sellised lubatud. Ja no need on konkreetselt nagu pommid. Jõudsime siiski ühes tükis Oliveri poole, kus olime ca tund aega ja siis liikusime edasi Brandenburgi väravate poole, kuhu ennustati tulevat miljon inimest ja kus pidi esinema David Hasselhoff :). Kõik sakslased peol ütlesid, et kas me ikka tõesti tahame sinna minna, sest seal on nii ohtlik – purjus inimesed lasevad oma rakette kõikvõimalikes suundades. Aga me vaprad eestlased + kaks hiina tüdrukut (kellest üks oli praktikant Ernst&Youngis) võtsime selle tee ikkagi ette. Jõudsime Unter der Lindeni tänava peale umber 23:45 ja rahvast oli nagu laulupeol. Miskipärast ei lastud rahvast edasi Brandenburgi väravate poole. Küsisime ka ühe politseiniku käest, et kas sinna saab kuidagi ja ta vastas, et ei, sinna enam ei lasta... nii et pidime siis leppima sellega, oleme väravatest paarsada meetrit eemal ja Hasselhoffi ei näegi :). Ei tea, kas asi selles, et ilm oli pilvine, aga see nö linna ilutulestik ei olnud nagu midagi eriliselt suurejoonelist. Aga see eest lasid inimesed tänava peal kõvasti rakette ja rahvas oli lõbusas tujus, nii et kokkuvõttes oli ikkagi tore. Õppetund järgmisseks aastaks, et peab juba varem kohale minema. Pärast siis suundusime tagasi Oliveri poole, kus pidu oli veel täies hoos. Jõime ja pläkutasime ja... märkamatult hakkas rahvast ära minema ja kell oli tiksunud viie peale. Hakkasime siis riidesse panema ja Arvi ei leidnud oma mantlit kuskilt. Ja ei leidnudki – keegi oli tema mantliga ära läinud. Kuna tal oli eesti sim-kaardiga telefon mantli taskus, siis helistasime selle peale ja telefoni võttis vastu Arvi kursavend Daniel :). Oliver andis Arvile oma mantli, et me saaksime ikkagi ära koju minna.

Täna siis on juba uue aasta esimene hommik. Olemine on suht hõre, sest jõime Arviga kahe peale ära pudeli Captain Morgani rummi (maksab siin ainult 12 euri kusjuures) ja siis veel hõõgveini ja šampust ka. Hommikuks tegime hea pohmaka-hommikusöögi: ahjus tehtud vorstikesed, praemuna, hapukurgid ja äädikas küüslaugujupid. Praegu mõlemad vegeteerime, Arvi saab varsti Danieliga kokku, et mantel tagasi saada ja... ja no tuleb selline rahulikum päev. Trenni ei lähe täna kindlasti. Väike kokkuvõte ka trennidest, et kuna mul on koguaeg pulsikell peal, siis võin täpselt öelda, et tegin see kuu 19h trenni ja kulutasin sellega ära 7200 kalorit. Vaatame, kas suudan seda jaanuaris ületada :). Igal juhul kuulub uue aasta lubadustesse kaalust ka alla võtta :P

Mõnusat alanud aastat kõigile ja seekord saate pilte vaatama ka minna :)

11. Šopahoolik

2010-12-21T10:45:00.000-08:00

Heipa!

Eelmisel-sel nädalal väga palju sündmusi just pole olnud, aga lühidalt siis ikkagi, et millega oma päevad sisustanud olen. Esmaspäeval oli lebostation, ei trenni, tööd ega miskit. Või no kui siis ca 100 lk CIMA-t lugesin. Teisipäevast ei meenu ka nagu väga midagi, Body Stylingus käisin ja natuke vist olin tööl ka. Kolmapäeval tegin hommikuse Flexi tunni ja kuna tööl olin ainult pool tundi, siis jõudsin ka Arvit lennujaama saatma minna. Õhtu poole alustasin CIMA ülesannete lahendamist. Täiesti võimatu, kui palju näpukaid ma igale poole sisse teen. Eriti tobedad on need, kui mõtlen a’la number viie peale, aga kirjutan „4“ ja siis sellepärast on vastus vale. Ja olgem ausad, ega need ülesanded lihtsad ei ole ja minu raamatupidamistaustale on mõned asjad ikka päris loogikavastased ka. Tundub, et on kuidagi lihtsustada või üldistada püütud, aga mul käib kohe klikk, aga et vastus oleneb ju veel ka sellest ja sellest ja sellest, aga neid andmeid pole antud...

Neljapäev oli küll üks täitsa tore päev. Nimelt toimus Berliinis interneti kingapoe Zalando jõulumüük. Kuna ma tööle taas minema ei pidanud, siis sain selle aja kasulikult investeerida šoppamisse :). Valikut seal tegelt mingit jõhkralt suurt ei olnud, aga üht-teist leidus küll ja hinnad olid ka päris head. Ja rahvast oli ka oi kui palju. No ikka jõhkralt palju. Ja hull rüselemine käis seal riiulite vahel, et kes ikka mis kingapaari endale saab. Ma ise alustasin riiete sektsioonist, sest mõtlesin, et kingi ja saapaid mul on küll, et mõni uus kleit kuluks hoopis paremini ära, aga ega seal nagu väga ei olnud mingeid lahedaid variante, ühe kollase suvise ostsin siiski. No ja siis ma mõtlesin, et ok, käin sellest jalanõude osast ka läbi. Ja silmad lõid särama ja tassisin enda „nurka“ kokku kuskil 10 paari jalanõusid ja hakkasin neid proovima. Tegin südame lõpuks külmaks ja läksin kassa poole ainult kolme paariga – mustad kõrged, imeilusad Diesel’i kingad, Vagabondi valged rihmikud/gladiaatorid ja Högli valged nats madalamad sellised kontori kingad. Õhtul käisime Matthiasega söömas.

Reede, laupäev ja pühapäev olid suht ühte auku – trenn ja CIMA. Ja pasta. Nimelt ostsin šampinjone ja riivjuustu ja tomati-basiiliku kastet ja keerasin kõik kokku pastaga ja muahh, ülihea ports sai ja sõin seda rõõmsalt kogu nädalavahetuse. Mingi päev võtsin ka ühest backerei’st just ahjust tulnud saiakese moosiga ja ma päris ausalt võin öelda, et ma nii head saiakest pole ma oma elu jooksul veel söönud. Nii et nagu näha, siis söön ma trennis suure vaevaga põletatud kalorid probleemideta tagasi :).

Esmaspäeva hommikut alustasin ka trenniga, sealt edasi tööle, kus oli nii umbes 2h jagu miskit nokitseda ja siis kodu poole. Arvutsin kokku, et olen see kuu tööd teinud nii umbes 11h. Sest lihtsalt pole miskit teha. Aga tegevust peaks tulema pärast jõule, sest nad on kõvasti uusi kliente saanud, kellega läheb asjatamine lahti ja siis tuleb hakata igasuguseid näitajaid jälgima ja arvutama ja raporteerima neid siia ja sinna jne. Nii et saan kõvasti exceleid jälle vorpida, wohoo. Pärast tööd vaatasin tantsu ja ei lahendanud mitte ühtegi ülesannet, sest mul oli sellest nädalavahetuse asjast täiesti kopp ees juba. Otsustasin, et teen mais ikkagi ainult ühe eksami, mitte kaks, sest tahaks oma ajaga muud ka peale hakata kui ainult õppida. Või no mitte, et mul siin hullult palju midagi teha oleks, aga ma tundsin juba tasakesi, kuidas selle õppimisega stress peale tuli ja stress on siin maal lubamatu. Selle ma jätsin lahkelt Eestisse. Tšättisin veel veits Arviga ja otsisin meile uueks aastaks salsatundi, kuhu minna. Suht kallid on need kursused igal pool, aga samas ikka tahaks minna kuskile, nii et tuleb vist otsida kõige lähem koht, et mugav oleks käia ja lihtsalt minna.

Teisipäeva hommikul käisin stepis, päris tõhus trenn oli, koos jõusaalis mässamise/jooksmisega õnnestus ühtekokku 760 kalorit ära põletada. Mõtlesin, et nüüd olen küll midagi head ära teeninud ja sõin kodus muska jõulu šokolaadikalendri tühjaks :P, sry, muska :). Päeva jooksul väga millegi asjalikuga hakkama ei saanud, ajasin mingit pensionikindlustuse numbrit taga, et see uuringufirma saaks mulle palga ära maksta, aga Tom ei teadnud seda ja kõik kohad, kuhu ma helistasin, ei saanud aru, mida ma tahan ja lõpuks see uuringufirma helistas mulle tagasi, et nad nüüd ise kuskilt said selle, aga et ma pean veel mingi paberi ära täima, mis tõestab, et mul rohkem töid pole jne. Oleks võinud natuke varem selle peale mõelda ja lasta mul siis neid pabereid täita, kui ma seal olin. Nii et enne Matthiasega sööma minekut käisin veel sealt ka läbi, et nende paberitega ühele poole saada. Natsa šoppasin veel jõulukinke Arkadeni keskuses Potsdameril, sain endale ka muidugi üht-teist ja nüüd istun mäkis, söön jäätist ja ootan, millal Matthias töölt jõuab.

Homme päeval läheb lennuk Eesti, loodan, et kõik sujub, sest need lääneeurooplased on selle väikese lumega suht hädas siin. Tänavaid ei lükata puhtaks, prügi ei viida ära, rongid on graafikutest maas, maanteed ummikus jne. Lugesin ka täna, et Eestis on jõul lumine ja tormine, nii et peab tõesti palvetama, et tagasi Saksamaale ka saaks. Pilte pole, on soojad-soojad soovid ja suured kallid ja mõnusat jõuluaega!

10. Vaikselt juba jõulutab

2010-12-12T09:06:00.000-08:00

Heips!

Alustangi kohe meie maksapuhastuse tulemustest. Võib vist öelda, et olin selle suhtes parajalt skeptiline ja seda üllatavam oli näda, et see tõesti töötas. Nimelt siis oli asja mõte maksast välja saada sinna tekkinud kivid, mis siis hiljem elu jooksul edasi sappi „kukuvad“ ja siis neid tuntakse juba sapikivide all. Ma enda arvates nagu ei ole just kõige ebatervislikum inimene, nii et ma väga ei uskunud, et mul sealt miskit välja hakkab tulema, aga pärastlõunal hakkas midagi liigutama Ja tulid välja sellised rohelised herne suurused jublakad, kokku 10 või nii. Arvil hakkas see protsess juba hommikust pihta, nii et arvasin, et mul siis järelikult ei olegi midagi, aga võta näpust. Jaanuari alguses kordame seda jälle, sest seda peab tegema nii kaua, kuni kahel korral enam midagi välja ei tule. Vot sellised lood. Pärast puhastust nagu väga suurt erinevust ei tundnud, ainult alkoholiisu oli kadunud. Heh, ja lisaks oli minul kadunud umbes kilo ja Arvil kolm. Arvi kaalus vist 66 kilo :S. Täiesti haige.

Laupäeval-pühapäeval võtsin ette ka esimese CIMA raamatu teemal management accounting. Tegin endale täitsa graafiku isegi, et kui tahan kahe kuuga (detsember-jaanuar) kõik viis alusõpikut läbi lugeda, siis peaksin päevas keskmiselt 40 lk lugema. Praegu olen sellest graafikust muidugi mõnusalt maas, aga kuna mul esmaspäev on vaba (Tom on ära kuskil), siis kavatsen järgi võtta. Piilusin ka teistesse õpikutesse ja raamat „Ethics, Corporate Governance and Business Law“ tundus ikka päris hirmutav. Ma ei saanud esiteks üldse pooltest sõnadest arugi, mis seal olid, veel vähem siis, et ma neile küsimustele vastata oskaksin. Samas vaatasin ka, et nendes eelolevates eksamites seda teemat enam väga ei puudutada ka. Kui siis ainult eetika teemat, aga see ei tohiks vast ka kõige hullem olla. Ka Management Accountingus on päris palju uusi mõisteid, mida ei mäleta küll, et oleks koolis kunagi õppinud. Nii et tarkus tuleb :)

Esmaspäeva hommikul käisin Pilateses. See oli natsa nõrk, nii et jooksin pärast veel 30 min peale. Siis tööle, kus läks suht ruttu, nii umbes 4h, ja siis olin vaba koju tulema. Tegelikult käisin enne kojutulekut ka ühtest spordipoest läbi, kus vahetatakse Polari kella patareisid. Nimelt otsisin Polari kodulehelt, et kas leian Berliinist mõne koha, kus saaks patareid vahetada. Ja otseloomulikult ei leidnud muhvigi, terve Saksamaa peale näitas ainult ühte kohta kuskil kaugel. Niisiis kirjutasingi kliendiinfo meilile, et kas Berliinis ka võimalik vahetada on ja tuli välja, et terve suure Berliini peale tõesti ongi üks pood (!?), kus seda tehakse. Õnneks polnud see väga kaugel, nii et viisin kella sinna ja järgmisel päeval pidin kätte saama jälle.

Õhtul saime Matthiasega kokku, seekord õnnestus see eriti varakult, juba kell 18:30, aga lõppkokkuvõttes jõudsin ikka südaööks koju. Nimelt siis olin talle lubanud kunagi Eesti muusikat viia. Võtsingi ühtteist mälupulgale ja kui kokku saime, sis käisimegi ta hotellitoas muusikat arvutisse tõmbamas. Kuulasime ka mõnda ja tõlkisin talle mõne laulu sisu/mõtet. Näiteks meeldib mulle väga Lenna Kuurmaa Jüriöö laul. Seletasin talle siis, et millest see laul on: „Well, this song is about war and how one woman poisoned the enemies with food“ – „Oh... It actually sounds kinda cheerful and happy“ :). Tõlkisin talle veel mõned laulud ja saime hea kõhutäie naerda. Ja siis läksime söögikohta otsima. Mina tahtsin oma hiljutise maksapuhastuse tõttu miskit kerget (ehk siis salatit) süüa ja ka Matthias ültes, et talle ei taha enam ühed ülikonnapüksid jalga minna, mis tähendab, et peab vaatama hakkama, mida ta sööb, nii et ta oli ka salti peal väljas. Ja no täitsa lõpp, kui raske oli leida kohta, mis oleks selline mõnus hubane ja pakuks ka salatit. Hotelli kõrval oli kohe Vapiano, aga Matthias ei tahtnud sinna minna, sest talle ei meeldi „touristy“ kohad. No ja siis me kõndisime ringi vähemalt tund, enne kui leidsime ühe päris hea koha. Ma sõin tuunikalaga salatit ja Matthias lihtsalt miskit taimetoitu. Rääkisin talle ka oma nädalavahetuse puhastusprotsessist ja siis sain hästi armsa komplimendi, et „You do look very fresh and healthy“. Matthias nimelt enamasti näeb päris räsitud välja, sest ta töötab nii võimatult palju ja ta silmad ei varja seda absoluudselt. Mm, ja lisaks komplimendile sain veits tögada oma mütsi pärast. Nimelt oli mul seljas must mantel, mis siis on selline suht viisakas, aga kunagi mul ühtegi paremat mütsi ei ole, siis mul oli peas selline suht suusamütsi moodi must müts, mis Matthiasele ikka üldse ei istunud... et need ikka üldse ei sobi kokku ja ma pean endale ikka ilmtingimata midagi uut otsima. Nii et ma siis vist lähen esmaspäeval šoppama ka. Tegelt ma kunagi juba Galeriast või kuskilt vaatasin selliseid kübara moodi asju, aga need maksid kõik vähemalt 50 euri. Ja no halloo, ma ei maksa nii palju mingi mütsi eest. Nii et mai teagi, kust oma otsingut alustada... peaks mingi kõrvalisema koha leidma, kus hinnad ei ole nii laes, aga no kust sellist kohta leida...oeh...

Teisipäeval läksin esimest korda siis sinna uuringufirmasse tööd tegema. Seal oli koos ca 10 inimest erinevatest maadest, suhtlesin lõunapausi ajal peamiselt ühe Iiri kuti ja Läti tüdrukuga, kelle nimi muideks oli Linda ja kellel oli kunagi eestlasest peika :). Töö ise oli ausalt öeldes ikka päris igav, aga nagu ka varem ütlesin, siis päris hästi makstud. Arvutasime Arviga, et kui sellist asja teeks täiskohaga, siis teeniks kuus 40 tuhat krooni kätte. Ja sellise raha eest tegelt teeks seda igavat no brain tööd mingi aeg küll. Vaatasin just oma pangakontot ja päris nukker seis seal. Neli kuud puhkust ja praegu poole kohaga töö just rikkamaks teinud ei ole... suure vaevaga PwC-s teenitud raha on kõik ära kulunud. Mõtlesin, et peaks hakkama jälle üles kirjutama oma kulutusi, sest praegu pole õrna aimugi, palju mul reaalselt raha kulub siin. Pole nagu harjunud ennast väga tagasi ka hoidma :)

Kolmapäeval tegin päeval seda uuringut ja pärast seda läksin oma enda kontorisse, kus meil pidi olema väike jõulu tähistamine kolleegidega. Kõik olidki kaasa toonud midagi nende jõulutraditsioonidega seotut (Sarah, Dylan ja Ben lausa küpsetasid ise kõik miskit) ja pugisime siis koos kõvasti ja rääkisime oma jõulutraditsioonidest (esindatud olid siis USA, UK, Saksamaa ja Eesti). Gavin (Saksamaa) selgitas meile, miks mõnel pool süüakse jõulude ajal kala – nimelt see tuli kuidagi ladina keelest, et mingi piibli lause sõnade esimesed tähed andsi kokku „kala“. Ja siis Sarah (USA, Texas) joonistas meile „Darwin fishi“. Ja Ben (UK) selgitas, et Boxing Day peaks vist tulema sellest, et „sellel päeval pakiti kingid karpidesse (box) ja kingiti need oma alamatele (servants). Sarah siis naeris et jah, alamatele ja oma kolooniatele tehti kingitusi. Ja Lars tegi ka päris hea nalja, et tuli istus ka maha meie juurde ja pöördus minu poole, et „noh Margit, kuidas siis Lätis jõule tähistatakse“ :) Ma siis panin vastu, et mul pole kõige vähimatki aimu, kuidas Lätis jõule tähistatakse. Siis Tom ütles kõrvalt, et „ta on Eestist“, mille peale Lars tegi „oh, cheers“, ja võttis ruttu korraliku lonksu šampust :). See on nii naljakas, kuidas Sakslased Baltimaadel vahet ei tee. Kui esimene päev tööl olin, siis ütles Tom ka kuskil lause sees, et ma olen Lätist. Heh, plus ma sain endale kirillitsaga klaviatuuri, sest ta arvas, et meil on Eestis kirillitsa. Dylan (USA, California) ültes, et tema ei aja Eestit Lätiga sassi, sest enne kui ma tööle tulin ta üldse ei teadnudki, et sellised kohad eksisteerivad :P Plus et talle kõlab see nimi Estonia nagu tegu oleks mingi muinasjutumaaga. Ehk siis kokkuvõttes otsustasin, et kui kõik oma jõulureisidelt tagasi on, siis pean ikka tegema ühe „Eesti õhtu“ ja neile puust ja punaseks tegema, mis maa see Eesti ikka on ja mis keelt seal räägitakse.

Pärast kontoris maiustamist oli meil plaan minna jõuluturule, aga kuna jõudsime sinna alles kella 9-ks, siis hakati juba kõike kinni panema. Niisiis ei saanudki me tilkagi hõõgveini. Aga Tomi hammas oli šampusest juba verel ja ta ei saanud seda nii jätta, et kontori jõulupidu lõppeb kell 9. Seega läksime mingit baari otsima, kus edasi istuda. Selleks hetkeks, kui baari jõudsime, oli meid alles 4 – mina, Tom, Sarah ja Dylan (kellel oli muideks samal päeval sünnipäev). Mul oli süda magusast suht paha, nii et ma tellisin edale ainult vett, Tom ja Sarah olid veini peal ja kuna Dylan ei joo tilkagi (ta pole vist aasta aega juba tiklagi alkoholi joonud), siis ta jõi ka vett. Tom tellis ka mõned suupisted ja sõin peale paar soolast kartuliviilu, mis tundusid pärast kõike seda suhkrut ülihead. Tom rääkis, et kuidas meil läheb ja... no niisama jutustasime seal maast ja ilmast. Hakkasime ära tulema 11 paiku, kõndisime Tomiga koos metroojaama ja siis ta rääkis, et peaks ikka töötajate eest rohkem hoolitsema, et praegu on kõigil (pigem siis tegelt programmeerijatel) nii hull tamp peal, et nii ikka ei saa. Ja ma siis noogutasin, et jaa-jaa, töötajate eest peab hoolitsema :)

Neljapäev möödus kiirelt, olin tööl ja õhtul käisin jõusaalis. Reede hommikul ei läinud kohe tööle, vaid käisin hommikul Flexi tunnis ka. Nimelt oli meil selle uuringu läbiviimiseks planeeritud neli päeva, aga kuna ma edenesin kiiremalt kui teised, siis mul ei olnud nii palju aega vaja. Selle raha nimel oleks võinud muidugi veits aeglasemalt ka asja võtta, aga no ma lihtsalt ei oska tööl aega venitada (tööandja unistus). Lõuna ajal lugesin uudiseid Eesti lumetormist ja näitasin teistele ka pilte, kuidas autod lume sees kinni istusid. Nägin ka uudist pealkirjaga traktori ja rongi kokkupõrge, aga ei vaadanud sisse (sellest kohe täpsemalt). Niisiis olin reedel 4h tööl ja siis hakkasin koju tulema. Kuulasin telefonist muusikat ja isegi päike tuli välja, nii et tuju oli väga hea. Õhtul pidid ka miskid jõulupeod ja asjad olema, nii et tõesti. Tuju oli hea. Ja siis ma jõudsin koju. Arvi võttis mu ukse peal vastu ja ütles, et tal on halbu uudiseid... sain aru, et saa halb tähendab tõesti halba ja võtsin talt kohe ümbert kinni. Ja siis ta hakkas rääkima, et isaga juhtus õnnetus. Seesama traktori ja rongi värk. Ja et seis on halb... Hakkasime vaatama lennukipileteid Eesti. Arvi läheb Tartusse 15ndal, mina 22-l, tagasi Berliini sõidame 26ndal... Nii et jõuluks ikkagi koju.

Laupäeva hommikul käisin jälle Flexis, varasel õhtupoolikul läksime Eesti jõulupeole. See oli siis siinse Eesti kogukonna ühine jõuluõhtusöök. Korraldajameeskonnas oli Kaie ka. Kohal oli ca 80-90 inimest, sealhulgas nii noori jai vanemaid, lapsi ja pensionäre. Kõik muidugi ei olnud eestlased, aga oli ka lihtsalt Eestiga kuidagi pidi seotud inimesi. Pakuti verivorsti pohlamoosiga, hapukapsast, mulgiputru, kartulisalatit ja muud head ja paremat. Programmi kuulus ka jõuluvana, jõululaulude laulmine ja loterii. Me võitsime ka natsa nänni. Jõime Arviga mõlemad klaasi veini ja Kaie ja ta sõbraga pitsi Viru Valget ja Vana Tallinnat. Magustoiduks oli igasugu erinevaid kooke, mida inimesed olid kaasa toonud. Õunakook maitses kõige paremini. Kui Eesti tulen, siis söön nii palju verivorsti kui sisse mahub :) ja siis lähen tagasitulles jälle salatite ja suppide peale üle.

Nüüd siis on pühapäev, hommikul alustasin blogi kirjutamist, oli mõte trenni minna, aga ikka ei läinud (see minek-tulek võtab päris palju aega ja leppisin sellega, et neli trenni nädalas pole ka üldse paha saavutus) ja olin kodus, lugesin CIMA-t ja asjatasin niisama ringi. Õhtul tuli Arvi kursakas Thomas meie poole ühte filmi vaatama ja... ja nii saigi nädal lõpule. Pildimaterjali osas jälle vabandan, et vapsee midagi pole juurde klõpsinud :) Kallid ja hoidke end soojas ja turvaliselt!

9. Taas sajab valget lund väljas

2010-12-04T01:58:00.000-08:00

Ho-ho-ho! Lumi maas ja tuleb lisa ning jõulumeeleolugi juba täitsa olemas. Aga alustuseks klaariks ühe võla. Nimelt rääkisin mõned nädalad tagasi sellest, et peaks CIMA materjale lugema hakkama... aus ülestunnistus on see, et pole siiani mitte muhvigi teinud. Saime Arviga mõlemad viiest aluseksamist vabastuse, mis tähendab, et esimesed eksamid saame teha alles mais, kuhu maani on ju terve maa ja ilm aega, nii et sellepärast olengi laiska pannud. Aga tegelikult tahaks ka need materjalid läbi töötada, milles me eksamit ei tee, sest järgmised baseeruvad nendel... Nii et äkki ma kunagi hakkan tubliks.

Aga edasi siis juba eelmise ja selle nädala tegemiste juurde. Eelmise teisipäeva õhtul käisime ühel Eestiga seotud näituse avamisel. Üles olid pandud Liina Viira tehtud tööd (eesti rahvariiete mustrites riided kaasaegsemas võtmes), mitukümmend erinevat käpikumustrit, Eesti lasteraamatuid seoses jõuludega ja taustal käis multikas Lepatriinude jõulud. Saime seal kokku Kaiega ja tutvusime ka paari teise eestlase või eesti keelt rääkiva välismaalasega. Saime ka kutse siinse Eesti kogukonna ühisele jõuluõhtusöögile, lubati verivorsti ja hapukapsast - ei jõua ära oodata. Pärast käisime veel koos läbi Charlottenburgi lossi ees olevast jõuluturust. Neid jõuluturge on siin ikka päris palju. Praktiliselt kõikvõimalikud väljakud ja platsid on neid täis pandud.

Ma arvan, et see võis olla kolmapäeva õhtu, kui hakkasime Arviga Harry Potterit vaatama. Alustasime esimesest osast ja praeguseks oleme ära vaadanud esimesed kuus osa. Me pole neid kunagi varem vaadanud ja mai osanud neist midagi väga arvata ka, aga tegelt on nad päris põnevad. Kolmapäeval oli vist ka see hetk, kui Tom oli kuskil ärireisil ära ja oli jätnud mulle meili peale to-do-listi, mis algas lausetega: First of all, fantastic job so far. We are amazed by your speed and skills. Seda oli väga mõnna lugeda :)

Neljapäeva peal on mul auk, nii et liigun edasi reedesse. Arvi läks õhtul miskile kursapeole, millega ma ühineda ei viitsinud... või õigemini asi oli selles, et kui Arvi ütles, et neil miski pidu reedel, siis tal jäi küsimata väga oluline küsimus, et kas ma tahan ka tulla. No ja siis ma arvasin, et ta tahab üksi minna ja olin juba täiesti valmis selleks, et üks mõnus lebo õhtu veeta kodus. Ja kui ta siis reede õhtul enne minekut küsis, et kas ma ei tule, siis no sorry, ma tõesti ei olnud sellises meeleolus. Nii et selle ajaga, kui Arvi ära oli, jõudsin mina ära vaadata kolm filmi, mis ikka veel vaatamata olid: The lake house, James Bond Quantum of Solace ja Mamma Mia. See viimane oli nii armas. Käisin kunagi Eestis muusikali ka vaatamas ja... no lihtsalt äge tükk minu meelest.

Laupäev oli veel lebom kui reede õhtu. Nimelt läks Arvi ühele case-study’de lahendamise võistlusele, ning etteruttavalt ütlen, et nende võistkond sai kolmanda koha, 250 euri auhinnaraha inimese peale + igasugust muud KPMG nänni (sest korraldaja oli KPMG). Mina olin siis aga terve päeva üksi kodus. Tegelt nii lebo mul nüüd ka ei olnud see päev, sest mul läks ca 2h kodu koristamiseks ja 1,5h toidupoodide külastamise peale. Käisin poodides tegelikult isegi 2 korda, tõin vahepeal osad asjad koju, sest ei jõudnud rohkem käes tassida ja siis läksin järgmisele tiirule. Viisin ka kõik taara ära, mis meil siin pidudega tekkinud oli... ja otsisin mõnda apteeki, mis laupäeval kell 3 lahti oleks. Neli tükki käisin läbi, mis olid kõik kinni ja siis viies oli lõpuks ikkagi lahti. Ostsin sealt mõrusoola. Põhjus siis selles, et tahtsime Arviga maksapuhastust tegema hakata :). Kohe varsti räägin täpsemalt ka.

Laupäeva õhtul mingi 11 paiku helistas Arvi, et hurraa, neil on kolmas koht ja nüüd nad on kuskil õhtusöögil ja lähevad edasi kluppi ka, et kas ma ei taha ühineda. No ega ma just hurraa ei öelnud selle peale, aga olin lõpuks siiski nõus ja otsustasin autoga minna. Klubi nimi oli Magnet, selline karvaste kuttide ja tennistega tüdrukute koht oli, mängiti rocki ja punki ja muud sellist stuffi. Arvi võistkond oli muidugi ülikondade-lipsudega, nii et sobisid eriti hästi sinna :P. Aga kokkuvõttes saime palju tantsida ja mitte väga hilja hakkasime kodu poole ka liikuma. Viisime ka Thomase ära koju, millega tegime nii umbes 15 km ringi vist (Berliin on ikka päris suur), aga tegelt oligi hea autot natuke sõidutada ka, sest ega me teda liiga tihti just ei kasuta. Laupäeva öösel võtsime sisse mõrusoolalahust ja pugesime tuttu.

Pühapäeval tegime veepäeva soolte puhastamiseks. Arvi jaoks oli see esimene kord, kui ta terve päeva söömata on olnud. Ma ei tea, kas asi oli selles soolas või jõhvikakapslites, mida võtma hakkasin, aga minu põiepõletikust ei olnud pühapäeva hommikuks enam mingi jälge. Hea meel, et ei pidanud antibiotside peale minama. Räägin nüüd siis täpsemalt sellest puhastuse teemast ka. Nimelt ostis Arvi kunagi siit ühe saksakeelse maksaraamatu ja luges sealt maksa puhastamise kuuri kohta. Ja ütles siis, et võiks seda teha. No valisime siis välja nädala, kus meil teadaolevalt ühtegi pidu ei ole. Enne 7-päevast maksapuhastuse kuuri pidi ka tegelt soolte puhastuse ära tegema, aga need variandid, mis seal pakutud olid, meile väga nagu ei istunud. Näiteks üks variant oli 3 nädalat järjest mõrusoola juua iga õhtu – no mai kujuta ette, kas mu seedimine üldse pärast (või isegi sellel kolme nädala jooksul) enam töötaks. Või siis klistiir, mida ma ka hea meelega vabatahtlikult kunagi ei teeks. Niisiis mõtlesime, et teeme sellise lihtsa variandi, et võtame mõrusoola ja teeme veepäeva, et kõik läbi pesta. Vot ei tea, kas aitas ka, aga igal juhul otsustasime selle maksakuuri ka ära teha. Maksakuur tähendas seda, et iga päev liiter õunamahla tervisliku toidu vahele + kuuendal päeval mõrusool, greibimahl ja oliiviõli. Igal juhul pühapäeval me mõlemad suht vegeteerisime, sest tühja kõhuga pole just kõige lihtsam olla. Ma vaatasin tantsusaate kuuendat hooaega, Arviga koos vaatasime veel Potterit.

Esmaspäeva hommik oli kauaoodatud, sest siis sai jälle süüa :). Tegin endale tööle salatit ka kaasa. Tom oli aga haigeks jäänud, mis tähendas, et Lars tegeles muga natuke ja... väga ei mäletagi, et mis ma siis ülejäänud päeva tegin aga igal juhul kella viieks läksin ühte lähedalasuvasse spordiklubisse uurima, et mis seal täpsemalt on. Nimelt jagati kunagi tänava peal flaiereid, et avamisel uus spordiklubi ainult naistele. Mingit hinda ega tunniplaani ega midagi sellist otseloomulikult netist leida polnud võimalik, võimalik oli ainult kokku leppida aeg kohtumiseks. Tegingi siis selle ära ja sain seal kokku ühe naisega, kes siis seletas et mis ja kus ja lõpptulemus oli see, et sõlmisin nendega pooleaastase lepingu. Kuutasu on 50 euri, mis ilmselt ei tapa, aga tugevamaks teeb kindlasti. Klubi ise on pigem selline väike, ühe saaliga, kuid täitsa korraliku jõusaaliga. Kõik on hästi uus ja ilus ja mis mulle väga meeldib on see, et saun (kuigi veidi kuiv) on ka olemas. Trennid toimuvad hommikuti ning õhtuti ning praegu olengi pigem hommikuti käinud, et siis edasi otse tööle minna. Õhtul vaatasime ära Potteri viienda osa :).

Teisipäeva hommikul käisingi esimeses trennis. Selleks oli Body styling. Ehk siis lühike soojenduse osa ja suht kohe lihaste kallale, abivahendiks kummilint. Võrreldes Eesti aeroobikatundidega on siin selline erinevus, et kui Eestis muusika tümpsub praktiliselt kogu trenni aja, siis siin on muusika pigem vaiksemalt taustaks, et lihtsalt kuuleksid rütmi. Mulle isiklikult muidugi meelidb see tümpsumise variant rohkem, sest hea muusika tõmbab kuidagi käima ja hoopis mõnusam on trenni teha. Tom oli jälle tööl ja rääkis, et arst keelas tal ära kohvi joomise ja suitsetamise ja käskis vähem tööd ja rohkem sporti teha :). Rääkisin talle ka siis, et tulin just trennist ja kui ta lõuna ajal mu salatit nägi, siis ohkas ja ütles, et ta peaks must eeskuju võtma. Õhtul sain Matthiasega kokku. Otsisime jälle täiesti suvaliselt mingi koha, kuhu maha istuda ja püüdsime leida mulle mingi toidu, milles poleks sees ei loomseid ega piimatooteid. Antud kohas oli see päris keeruline, aga lõpuks meil siiski õnnestus leida üks riisi ja juurikate roog, kus oli küll jogurtikaste, aga see oli eraldi kõrval. Pläkutasime jälle päris mitu head tundi ning keskööks jõudsin koju tuttu.

Kolmapäeva hommikul käisin Flexi tunnis. Polnud õrna aimugi, mida oodata. Õigemini ootasin midagi äkki painduvusega seoses, aga ei. See see ei olnud. Oli hoopis miski füsioteraapiast tulnud trennimeetod sellise võnkuva vardaga. Et oli üks selline suusakepi pikkune varras, mille otstes olid kummijullad ja keskel ka selline kummist osa käte hoidmise jaoks. Ja siis hoidsidki sealt keskelt kinni ja kui edasi-tagasi liigutasid, siis hakkas varras võnkuma. Tegimegi siis kõikvõimalikke erinevaid harjutusi ja surin täiega, sest eelmisest päevast olid lihased juba mõnusalt valusad. Pärast siis jälle tööle ja... ja pärast tööd kodus tegin paaritunnise uinaku, sest öö jäi tiba liiga lühikeseks (ma olen harjunud ca 9-tunniste öödega onju :).

Neljapäev oli esimene päev korraliku lumega. No nii umbes 20 cm lund oli küll, mis muutis liikluse täiesti võimatult aeglaseks, kuna siin ei reageeritud selle koristamisele just eriti kiirelt. Sõitsin tööle bussiga tavalise poole tunni asemel tund ning jõudsin tööle alles kell 1. Tegelesin novembri lõpetamisega ja 2011/12 aasta plaaniga (ei mäleta, kas olen öelnud, et neil on majandusaasta aprillit märtsini). Kella kuueks läksin trenni. Seekord Jazz Dance’i. Noo mis siis selle koha öelda... soojendus oli nagu balletitund, kava oli ülilihtne.... minu jaoks... teiste jaoks ei tundunud nii lihtne :P. Väga suurt koormust just ei saanud, nii et läksin veel 15-ks minutiks jooksulindi peale ka pärast.

Reede hommikul käisin WSG-s, mis eesti keeles tähendab selgroogümnastikat. Sisuliselt on tegemist taas lihtsalt lihastreeninguga, võtsime läbi käed-jalad, selja-kõhu. Ja endiselt on raske. Käisin pärast veel 15 min jälle lindi peal, aga seekord lihtsalt kõndisin ülesmäge. Telekast käis mingi saade, kus oli üks hästi-hästi paks paarike, kes püüdis erinevaid lõbustusi proovida. Olid lõbustuspargis ja ei mahtunud atraktsioonidesse ära, kardi sisse mahtus ainult mees istuma, aga kuna ta kõht surus rooli peale, siis sõita ei saanud.. ja kuskile tooli sisse jäid ka kinni. Häält ei kuulnud, seega ei tea, mis nad seal rääkisid, aga andis kõvasti motivatsiooni trenni teha :) Reedene tööpäev jäi mul tunniajaseks, sest Tomil ei olnud mu jaoks üldse aega. Tulin siis koju, tegime muskaga süüa ja viskasime pärast seda voodisse lebotama ja tulime üles alles kell 5. Vaatasime ära viimase Potteri, mis meil oli (järgmist tuleb juba kinno vaatama minna) ja paar tantsusaadet ka.

Nüüd siis ongi laupäev, Arvi õpib, sest tal on teisipäeval üks eksam. Mina veel ei tea, mida tegema hakkan... A muuseas järgmisel nädalal lähen teisipäevast reedeni ühte EL projekti osalema. See miski uuring internetipoodide kohta ja otsiti native speaker’eid erinevatest maadest ja kuna maksavad ka päris hästi, siis küsisin Tomilt, et kas võin minna ja saingi loa, nii et esmaspäeval lähen veel tööle, aga ülejäänud nädala istun siis kuskil EL majas ja surfan internetipoodides :). Täna on ka maksapuhastuse kuues päev, mis tähendab et kella kahest saati ei tohi midagi süüa enam ja hakkame erinevaid segusid endale sisse keerama. Eks järgmine kord kirjutan, et kuidas see kõik meil välja kukkus. Pildimaterjali mul väga ei ole, paar peopilti, mida vist ei viitsi praegu üles panema hakata. Järgmine kord. Sauka!

8. Noh püss, lähme niidame

2010-11-22T12:02:00.000-08:00

Tsau!

Alustan oma avalikku päevikut kohe asjast minnes tagasi eelmisesse pühapäeva. Laupäev oli meil täielik lebostation ja ega pühapäevgi aktiivsem polnud. Tuli mõte, et võiks facebooki pilte üles panema hakata. Mõeldud-tehtud. Kuna mu arvuti on suurest downloadimisest veits aeglaseks muutunud, siis ka uploadimine väga kiirelt ei läinud, nii et kokku võttis kogu protseduur aega terve päeva. Üles sai laetud 322 pilti aastast... mingi 1994 vms. Sain kohe kommentaare ka ja päris lõbus oli. Nostalgiline.

Esmaspäev oli täiesti tavalise tööpäeva nägu. Teisipäeva hommikul seevastu ärkasin juba 5.50 üles vajadusega vetsu minna – seda tavaliselt ei juhtu, et sellepärast üles ärkaksin. Nii et oli kahtlus, et miskit on valesti. Ja oligi. Olin jäänud sellisesse õdushaigusesse nagu põieõpletik. Ja kust ma ta üles korjasin mina aru ei saa. SMS-sin Tomile, et jään koju ja pugesin ise teki alla, et pepu soojas hoida. Lugesin netist ka natuke, et kuidas seda ravida võiks, sest ühtegi rohtu ma nagu väga enam võtta ei taha. Seega jõingi päeva jooksul nelja liitri jagu teed ja vett ära ja närisin porgandeid. Ja käisin iga 15 minuti taga vetsus. Ajee. Kui muska 4-5 ajal koju jõudis, siis tõi mulle mingit põieteed ka. Kui muska jõudis, siis jäi esimest korda vetsus-käimiste vahele isegi üle tunni aja ja valus ka enam ei olnud. Hõiskasin siis et juhuu, olengi terve ja piisas ainult sellest, kui muska koju tuli, aga reaalsus tegelt nii hea siiski ei olnud, sest hullemast sain ma ühe päevaga üle, aga päris-päris terve pole ma siiamaani. See ravimine nõuab rahulikult olemist, alkoholi mitterarbimist ja muidu tervislikke eluviise, aga nagu hiljem siit loete, siis see ei olnud väga võimalik.

Kolmapäeval otsustasin siiski tööle minna, Tomi ei olnud ja ma ise tiksusin seal nii kaua, kui kõik sai tehtud, mida suutsin välja mõelda ning õhtul olin rahulikult kodus. Neljapäeval jälle tööle, pärast tööd oli meil kontoris ametlik soolaleiva pidu, kuhu olid siis kutsutud ka kliendid, koostööpartnerid ja muidu sõbrad ja pered. Seekord oli meil pitsade asemel täitsa korralik catering, maitses hästi. Kuna ma seal külalisi ei tundnud, siis tšättisime töökaaslastega omavahel terve õhtu, mingi hetk jõudis Arvi ka sinna, sest ta käis vahepeal kodus välisülikooli kandideerimise pabereid kokku panemas ja motivatsioonikirja lõpetamas. Nimelt siis pani ta paberid sisse Rennes Businessi Schooli, et seal oma kolmas semester teha. Tulemused saab vist alles millalgi järgmisel aastal, nii et eks me anname teada kui ise teada saame. Neljapäev oli ka see päev, millal Arvi esimest korda koolis loengut andis. Ütles, et sai väga head tagasisidet ja rahvas oli rahul.

Reedel jõudis kätte kauaoodatud päev ja mulle tuli külla Liis, kes siis oli mu PwC kolleeg ja teeb praegu semestrit Frankfurdis. Tööle ma ei läinud, vaid korjasin Liisu üles ja kuna Arvi tahtis pärast kooli veits magada, siis mõtlesime, et ei sega teda ja lähme šoppama. Alustasime oma kohaliku tänava kingapoest, kust leidsime mõlemad endale sobivad saapakandidaadid, aga veel ära ei ostnud, sest poleks viitsind neid terve päeva tassida. Kõigepealt läksime siis Kurfürstenile, kolasime seal veits ringi ja siis käisime Alexas. Kuna meil on Liisuga mõlemal rahaline seis nagu ta on (mina pole neli kuud töötand ja praegu olen ka poole kohaga ja Liis on vapsee üliõpilane), siis klappisime hästi vältides kõiki kalleid poode Saime mõlemad endale kotid (minu oma maksis 10 euri ja Liisu oma vist nats rohkem) ja kui tagasi kodu poole kooberdasime, siis läksime otstsime saapad ka ära (minu omad siis 30 euri ja Liisu omad vist ca poole vähem). Liisu sai endale ühed valged ja mina otstsin mustad ülepõlvekad, madala kontsaga, et saaks seeliku-kleidiga kanda klubitamas käies. Kodus proovisingi neid seelikuga ja ei näinud tegelt üldse head välja... mõtlesin siis, et peaks järgmisel päeval ikkagi tagasi viima. Ja et sel õhtul siis panengi kluppi hoopis püksid jalga ja ühed teised madalad saapad, sest ma ei tahtnud enam seda eelmise nädala jalavalu kannatada.

Kodus jõime veits veini, mille Liis oli meile toonud ja valisime välja peo Cassiopeias. Hakkasimegi ennast sinna poole sättima, aga tee peal helistas Arvile Vitali ja pakkus välja, et võiks hoopis Felixisse minna. Vitali siis nimelt on üks valgevene poiss, Arvi endine kooli- ja korterikaaslane Osnabrückist, kes oli ka sõpradega koos nädalavahetuseks Berliini tulnud. Jõudsime sinna enne neid, ootasime veits järjekorras, kus tundsime Liisuga veits alaväärsuskolmpleksi 10-sendiste kontsade ja seelikutega tibide vahel, aga saime siiski sisse. Klubi oli üsna väike, VIPidele olid eraldatud ka diivanid-lauad, pööblile oli jäetud ainult tantsupõrand ja kuna muusika oli täitsa hea, siis polnudki meil selle vastu midagi, sest mis sa ikka istud, kui saaks selle asemel tantsida. Ja siis mingi hetk oli Vitali oma sõpradega ka klubi ukse taha jõudnud, aga neid ei lastudki sisse... siin mõne klubi juures on suht tugev nägude kontroll (Liis rääkis ka, et neid ei lastud ükskord Frankfurdis sisse) ja ega nad ei põhjenda ka, et miks nad sind sisse ei lase. Seega ei saanudki me reedel Vitaliga kokku, tantsisime kella kolmeni ja kella neljast saime tuttu.

Laupäeval tegi Arvi vist silmad lahti 11 ajal, mina ajasin jalad alla 12 ajal ja läksin oma saapaid tagasi viima. Õigemini vahetasin ma nad ühtede teiste vastu. Ja siis tõin poest veits hommikusöögi materjali ka pluss kolm kirstitaskut :). Kojujõudes kolkisin Liisu ka maast lahti, sõime hommikust ja sättisime ennast linnatuuri peale. Käisime Liisuga umbes sama marsruudi läbi, mis Rauligagi, mingi hetk ühines meiega ka Vitali. Läksimegi lahku Alexanderplatzi kandis, sest meil Liisuga oli mõte mina gay-muuseumi, aga kutid nagu väga vaimustunud ei olnud sellest. Muuseum oli suht tilluke. Esimesel korrusel oli nagu mingi baari moodi asi, kus keegi tegi ettekannet, aga kuna see oli saksakeelne, siis me ei jäänud seda kuulama, teisel ja kolmandal korrusel oli siis näitus. Teisel maalid ja kolmandal fotod-jutud. Lisaks paljaste nokudega geidele oli pilte ka transvestiitidest. Liiga sisukas muuseum siiski polnud, nii et saime üsna kiirelt tiiru peale. Külastajad kusjuures tundusid peamiselt olevat lesbid :)

Kojujõudes oli Arvi paika pannud juba pokkerilaua, sest meie juures oli laupäeval väike mängupõrgu. Meie Liisu ja Marina mängisime aga hoopis Touche’d. Külla tulidki Arvi kursakad ja Vitali sõpradega. Mingi hetk okupeerisime Liisuga vetsu, et meiki teha ja riidesse panna. Olime suht ühtekad oma mustade seelikutega, Liisu tegi mulle veel soengut ka ja kui valmis olime, siis küsisin Arvi käest naljaga, et noh, kuidas ma välja näen, mille peale ta ütles, et ma olen ikka vapsee püss. Kui Adagio poole minema hakkasime, siis ütles Liis, et noh püss, lähme niidame. Ja no mis me seal ikka niitsime, panime tantsu kuis jalad võtsid ja... üks naljakas asi tegelt oli, et mul on sularaha pidevalt otsas ja laenan Arvi käest, Liis aga vist maksis garderoobis enda arvates viiesega, aga andis hoopis kahekümnese ja talle anti tagasi ikkagi nagu viiesest, sest seal oli nii võimatult pime, et ma ka üritasin kuidagi oma sentidest eurot käiskaudu kokku saada. No mis iganes juhtus, olid meil mõlemal suht näpud põhjas kui kokteile otstma läksime. Minu oma oli 6 euri, aga mul oli endal ainult viiene, niisiis laenasin Liisult 1 euri juurde, Liisu oma oli 8.50, aga kuna tal oli ka ainult viiene ja mõned mündid, siis kraapisime seal leti peal viimaseid sente kokku, mida kuskilt leidsime ja baarman vaatas meid ka ilmselt veits imelikult jalõpuks võttis Liisi käest hoopis 8 euri, sest teda need pisikesed sendid väga ei tõmmanud. Adagios olid taas ka klubitantsijad. Üks tüdruk samas üldse ikka ei osanud ennast liigutada ja kui vahepeal tagumikku väristas, siis kõik rappus. Üsna kole vaatepilt oli. Ise tantsisime neljani, tegime väikese mäkipeatuse ja saime tuttu viie paiku.

Pühapäeval oli suht lebo. Tegime esiteks enivei silmad suht hilja lahti ja siis olime ka kodus, sest Liisul oli tarvis ühte koolitööd teha ja ma kolasin siis niisama netis ringi. Õhtu poole läksime Amriti sööma ja kokteilitama. Toit maitses hästi ja ka Mango Colada oli ka endiselt hea. Õhtul kodus mõtlesime veel mingit filmi vaadata. Võtsime ette „The Other Guys“, aga see oli ikka täiesti sisutu ja mõttetu film...

Esmaspäevaks võtsin jälle töölt vabaks ennast, sest Liisu lennuk läks alles kell 5 õhtul. Käisime päeval Topografy of the Terror muuseumis, mis siis sisuliselt oli natside tegemiste kohta. Tee peal metroos oli üks veider vahejuhtum. Istusime Liisuga seal ja meie vastas istus üks mees, kes võttis mingi hetk videokaamera välja ja häkkis sellega midagi. Liis tegi siis nalja, et raudselt hakkab mingit koduvideot tegema või et homme oleme youtube’is üleval. Ja kutt asetaski kaamera endale mingi hetk põlvele ja nii muuseas vajutas record nuppu, vaadates ise mujale aknast välja. Kuna filmides läheb kaameral ju see punane tuluke põlema, siis saime kohe aru, et ta filmib meid ja ma ütlesin kõva häälega inglise keeles, et mis ta mõtleb endast, aga kuna ta nagu väga ei reageerinud, siis istusime Liisuga lihtsalt teise kohta ümber. Öäkk, ei taha mõelda, et mis ta selle filmiga või seda vaadates hiljem teinud oleks. Muuseumis läks päris palju aega, nii et võitsimegi pärast kiirelt Burger Kingist endale ampsud kaasa, sõime need metroos ära, kojujõudes võttis Liis kohvri ja saatsin ta lennujaama ära.

Nüüd siis ongi esmaspäeva õhtu, tegin kojujõudes väikese tudu ja hakkasin kirjutama. Uued pildid on ka üleval ja selleks korraks lõpetan.

7. 26

2010-11-14T00:41:00.000-08:00

Heips. Olen siin mõeldnud, et peaks endale mingi märkmiku voodi kõrvale võtma, et siis igal õhtul päeva kohta paar rida kirja panna, sest no mälu on mul ikka täitsa olematu. Aga miskit meenus isegi kahe nädala tagant. Nimelt tuli meelde, et kui teisipäeval, pärast esimest tööpäeva käisin mingeid pabereid ära viimas Zooloogische Garteni kandis, siis marssisin ikka kiirel sammul nagu kombeks mööda tänavat ja üks kutt jooksis mulle järgi. Kui minuni jõudis, siis hakkas saksa keeles midagi seletama. Palusin tal siis inglise keele peale üle minna ja siis ta rääkis, et nägi mind kaugelt ja vaatas et ma olen ikka maru ilus ja ta kohe kindlasti peab mu kohvile viima. Et kes ma ikka olen ja kust ma tulen jne. Kutt ise polnud kindlasti sakslane, selline tõmmum... aga ei suutnud tuvastada mis täpselt. Ma jätkasin oma marssi ja ütlesin kindlalt „ei“ iga ettepaneku peale. Lõpuks ta siis küsis, et „miks sa muga välja ei tule, kas ma pole sinu tüüp“, mille peale ütlesin, et „minu tüüp ootab mind kodus“. Siis ta andis alla :). Ühel teisel vihmasel hommikul kõndisin pilk maas metroojaama poole ja keegi ütles mulle möödaminnes „bella“... ei näinud, kes. Aga mõtlesin, et ilusamaks ma tõenäoliselt muutunud ei ole võrreldes Eestis oleku ajaga ja et nendel komplimentidel on hoopis kaks muud põhjust. Esiteks, neid komplimente teevad türklased ja muud temperamentsemad ugri-mugrid vs siis Eesti mehed, kes ei tule nii naljalt sulle hästi ütlema keset tänavat. Teiseks, Eestis keset ilusaid tüdrukuid olles on üsna raske välja paista, siinsed kohalikud on pigem tennisekandjad, nii et mina oma roosade kõpsukatega ilmselt jään silma.

Aga et jätkata sealt, kus pooleli jäin, siis lähen reede õhtusse, kui läksime AIESECi rahvaga India restosse Amrit’i. Olin seal juba kunagi varem Matthiasega käinud. Alguses oli meil veits probleeme õigete inimeste leidmisega, sest ma ju ei teadnud sealt kedagi. Ja resto oli hullult suur. Ja kellegi numbrit mul ka ei olnud. Aga nägime seal veel ekslevaid inimesi, uurisime, et kas nad on AIESECist ja selgus, et olidki ja koos leidsime ka õige laua üles. Sõime miskit kana (olen siiamaani proovinud kolme erinevad varianti ja kõik on meeldinud), jõime kokteile (Mai Tai oli paras killer) ja rääkisime juttu ühe paariga, kellest tüdruk oli sakslane ja käinud Indias praktikal, kus siis leidnud endale ühe kohaliku kuti, kes oli nüüd siis tulnud Saksamaale IT-praktikat tegema. Kutt rääkis meile India elust ja olust, aga enam nagu väga ei mäletagi, et mis ta rääkis... Aga üks üllatav asi oli, et ta ütles, et hästi paljud lähevad pärast keskat edasi ülikooli. Ainult et siis ülikoolide kvaliteet on hästi erinev, et kui raha on, siis võib endale hariduse lihtsalt „osta“ ka.

Laupäeval-pühapäeval olime kodus. Kuna ma tundus ennast veits tõbiselt ja ei suutnud üldse magada (Arvi laiutamine ka väga kaasa ei aidanud), siis kolisin madratsi peale magama. Ja oi kui hea see madrats oli. Magasin järgmine nädal aega ainult maas koguaeg. Nohu läks üle köhaks ja praeguseks on mõlemad läinud. Sain terveks ilma ühtegi rohtu võtmata. Wohoo!

Esmaspäeva hommikul pidin oma uued kingad (need kallimad) poodi tagasi viima, sest nad läksid mõlemad katki. Anti raha tagasi ilma suuremat probleemi tegemata. Aga no nüüd mul oli ju ikkagi uusi tarvis. Teisipäeva hommikul käisingi enne tööd Alexanderplatzi ääres olevas Alexa keskuses otsimas, aga ei muhvigi. Igal pool müüakse praegu põhiliselt ainult saapaid ja isegi kui on mingeid kingi, siis suht kehva valik. Kolmapäeval aga astusin läbi ühest kingapoest, mida bussiaknast märkasin ja sealt leidsingi endale uued :). Mitte küll samasugused, nagu mul enne, aga kontoris ringi kõpsutamiseks peaksid hästi sobima (terve päev saabastega olla mulle väga ei meeldi).

Olen hommikuti bussis nüüd viimane nädal saksa keelt õppinud. Võtsin ette kõigepealt grammatika, et meelde tuletada need der-die-das’id. Ja on selline tunne, et peaksin varsti selle sakslaste keelega hakkama ka saama.

Kolmapäev õhtul saime Matthiasega kokku. Käisime vaatamas filmi „Scott Pilgrim vs the world“. Päris naljakas ja teistsugune oli. Pärast filmi käisime läbi Potsdameri jõuluturult, võtsime glögi ja pannkooke. Edasi tahtsime jälle sinna kõrgele drinkidele minna, aga see oli reserveeritud, nii et võtsime kohad sisse ühes suvalises tänavaäärses kohas. Jõime kahepeale ära liitri veini ja üsna lõbus oli.

Neljapäeval jõudis siis kätte tähtis päev – minu sünnipäev. Muska tõi mulle hommikul lilli ja kooki ja sain kingiks bling-blingi :). Enne tööle minekut käisime läbi oma ülemise naabri juurest talle teada andmas, et teeme reedel peo ja tõenäoliselt me väga vaiksed ei ole. Nimelt on meil olnud probleeme siiamaani muusikaga - me ei mängi seda absoluudselt kõvasti ja absoluudselt mitte öösel, aga meie ülemisele naabrile ei paista see sellegipoolest meeldivat, sest kohe kui miskit mängima paneme, siis kolgib nii kõvasti jalaga vastu põrandat, et meie lagi ja lamp rapuvad. Ja seda näiteks ka päeval kell 1. Nii et ega me ei olegi siin kogu selle aja jooksul mõnusalt kõvasti muusikat kuulata saanud... Samas kui meil tuba vaikne on, siis kuuleme ise ka altpoolt muusikat või klaverimängu. Aga igal juhul tundus ta üsna mõistev ja lubas mitte probleemi teha.

Töö juures sõime ka kooki. Kandsin Tomile lõpuks ette kõik selle, mille kallal ma nädal aega nokitsenud olin (sealhulgas pusisin terve päeva saksa tööjõumaksude arusaamise nimel) ja ta oli väga rahul (jess!). Ütles, et ma olen kõik tabelid nii keeruliseks teinud, et ainult mina saan neist aru ja et nüüd on kindel, et ma pean sinna ettevõttesse jääma, sest muidu tuleb neil kaos :). Järgmiseks nädalaks sain ka ülesande veel rohkem detailsemaks minna mõnede asjadega, nii et tegevust jätkub. Ja oi mulle meeldib neid excelitabeleid vorpida :). Nii tore on, kui sulle öeldakse, et „take your time, make it look professional“ mitte et „ära auditeeri üle, mõtle recovery peale“ :).

Kohe pärast tööd sain kokku Arvi ja Corinna ja veel mingi saksa tüdrukuga ja plaan oli minna karnevalile. Me ei teadnud Arviga üldse mida oodata ja ammugi polnud meil kostüüme, aga tuli siis välja et tegemist oli peoga, mis algas 11.11 kell 11:11 selles samas klubis, kus toimus Erasmuse pidu. Läksime siis klubi ukse taha järjekorda ja kõik, kes seal ootasid või välja tulid, olid kostüümides. Kuna klubi oli täis (neljapäeval kell 5?!), siis lasti sisse inimesi ainult juhul, kui keegi ära läks. Aga no ei läinud keegi ära, nii et ootasime seal ikka parasjagu ja siis otsustasime Arviga, et lähme hoopis kuskile sööma ja ei lähegi peole. Kuna me söögikohaga väga katsetada ei viitsind, siis läksime jälle Amrit’i, sõime kana ja jõime kokteile (Mambo Colada kokteil on seal ikka ülihea). Restos olles helistas mulle Kristi, kes laulis koos Tulkaga sünnipäevalaulu, nii tore oli! Koju jõudes olid mul jalad üliväsinud, tegin neile väikese vanni ja pärast Arvi masseeris neid ka, samal ajal kui tantsu vaatasime telkust. Ja selline mu tähtis päev oligi.

Reedesse jagus aga palju rohkem kärtsu ja mürtsu. Nimelt siis plaanisime enda pool pidu – soolaleivapidu üheskoos minu sünnipäevaga. Arvi oli hommikul koolis ja mina võtsin päeva vabaks, nii et alustasin hommikut koristamisega. Arvi käis ühest poest kojutulles läbi ja tõi hapukapsaid, kruupe ja liha – otsustasime õhtuks mulgikapsaid teha :P. Panimegi siis kõik hakkama ja otsustasime enne õhtut veel väikese beauty sleep’i teha. Kui üles tulime, siis käisime veel tiiru poodides – tõime kooki ja näksimist ja jooke juurde. Siis valmistasime kõik ette (muuhulgas tegime kiluvõileibu) ja jäime külalisi ootama. Kutsusime nad kella 8-ks, aga suurem osa jõudis alles 9-ks... ja osa isegi alles 11 paiku. Lugesin kokku 17 külalist, kes siis olid suures osas Arvi kursakad või nende sõbrad + siis meie eesti sõbrants Kaie. Mulgikapsad meeldisid päris mitmele ja tegelikult sõid kõik oma taldrikud ilusasti tühjaks, aga kiluvõileivad ei olnud päris nii populaarsed. Tegime kõikidega koos Vana Tallinna shotte ka, see läks päris hästi peale. Arvi tegi lõpus juba kuttidega Viru Valge shotte ka, aga ma enam sellest osa võtta ei tahtnud. Kõik olid rõõmsas meeleolus, sõid ja jõid ja kella 1 paiku liikusime edasi kluppi, mis asus Kulturbrauerei’s, nimi Alte Kantine (vana söökla :). Seal oli palju rahvast ja muss täitsa ok. Panin täpselt nii hullu tanntsu kui 10-sentimeetrised kontsad ja purjus pea lubasid, tantsisime non-stop kella poole viieni ja siis hakkasime kodu poole kooberdama (te ei kujuta ette, kui valusad mu jalad olid). Keerasime magama ja oi seda järgmist hommikut.

Laupäeval tegime esimest korda silmad lahti 12 paiku. See ei olnud väga hea mõte, sest pea oli veel täitsa laiali otsas. Mõtlesime, et kas tulla üles või mitte, sest Kaie kutsus meid ühinema ökoturule. Aga vajusime jälle uuesti sujuvalt magama, saades uuesti jalad alla kell 4. Koristasime kodu peost ära, sõime mulgikapsaid ja kooki ja mõtlesime, et midagi asjalikku küll ei viitsi teha. Seega siis vaatasime kaks osa tantsusaadet, Jääaja kolmanda osa uuesti ja Robin Hood’i filmi ka. Kirjutamise hetkel siis oligi laupäeva õhtu, mina kirjutasin voodis ja muska kõrval luges jälle mingit juhtimisarvestuse raamatut. Ta on üldse suht hulluks läinud selle õppimisega – muudkui loeb ja loeb. Ma hakkan juba kartma, et saab äkki targemaks kui mina :P. Peab ikka järgi võtma, arvestades, et peaks otsast neid CIMA eksameid ka tegema hakkama. Võib-olla alustan uuest nädalast :) Eks järgmisest postitusest saate lugeda.

Kallid!

6. Üle pika aja jälle asjalik

2010-11-04T09:20:00.000-07:00

Heips! Seekordne postitus tuleb nüüd tõesti lühem, peamiseks põhjuseks on see, et saime lõpuks ometi interneti, mis tähendab, et tõmbasime tantsusaateid juurde ja vaatasime neid ning lisaks tõmbasin mina endale Sims’i, mida ma kunagi baka ajal mängisin ja sukeldusin sinna :)

Aga et siis alustada algusest, alustan esmaspäevaga. Alustasime päeva suure pudrupajaga. Kuna mul veel korralikke helbeid ei olnud, siis nägi puder välja üsna lögane. Aga tuli välja, et poistele maitses küll, nii et saime peaaegu kõik söödud. Edasi suundusime Starbucksi, kus Raul otsis oma autovärke ja me Arviga ajasime ka vajalikke asju. Pärast seda tegime Raulile veits ekskurssiooni marssruudil rongijaam – riigihooned – Brandenburg Tor – Unter der Linden – Ritteri šokolaadipood :) – Humbolt – muuseumisaar – Alexanderplatz – Potsdamer – kodu. Õhtul vaaritasime süüa jälle ja tšillisime niisama.

Teisipäeval avastas Raul, et meil on otse maja ees pargipingil WiFi täesti olemas ja istus seal päikese käes mingi aja. Mina võtsin ette uue raamatu, mille Raul eestist kaasa tõi – Steven M. Bragg „Uus finantsjuhtimise käsiraamat“. Mõtlesin, et äkki saan siit mingeid ideid, mida uues töös tarvis läheb. Ja no midagi saab ka, aga see on ikka suht USA-põhine (näiteks räägib tšekiraamatutest) ja hästi palju on keskendutud tootmisettevõtetele või üldse ettevõtetele, kellel on varud + silmas on peetud ikka tõeliselt suuri ettevõtteid. Õhtu poole käisime käisime Rauliga jooksmas ja hängisime kodus.

Kolmapäeva hommikul võttis Raul meie Volksu ja sõitis lääne poole autosid vaatama. Arvi läks kooli ja... ma vist lugesin raamatut ja asjatasin niisama... Kolmapäev oli see päev, kui oleksime pidanud interneti saama, aga meile polnud isegi modemit veel koju saadetud. Arvi siis helistas jälle ja uuris, milles asi ning selgus, et nad olid Arvi perekonnaniime kirjutanud G-ga, mis tähendab, et meile ei tulnud ei leping ega modem koju (majadel on ju peal perekonnanimed onju) + meilid ka ei läinud läbi. Parandasid siis nime ära ja lubasid kõik paari päeva jooksul saata. Muuseas tehnik käis küll kolmapäeval ja asjatas meil midagi laua all ja ütles, et „alles klar“.

Neljapäeval oli Raul ikka sõidus ja Arvil sedakorda vaba päev. Mida me tegime, mina enam ei mäleta. Seega hüppan edasi sujuvalt reedesse. Reedel oli Raul juba tagasi ja kuna ka modem jõudis, siis hakkas juhtmeid kokku toppima. Selgus, et on tarvis miskit kasutajanime, mida meil polnud. Arvi siis jälle helistas Alice’isse ja uuris asja. Kasutajanime polnud meil sellepärast, et meile polnud ju ükski kiri ega e-mail kohale tulnud. Aga õnneks andsid nad kõik vajaliku telefoni teel ja voilaa – pärast kuuajast ootamist oli meil lõpuks internet. Pärastlõunal käisime vaatasime Olümpiastaadionit, kust leidsime kivitahvlilt ka Palusalu nime ning jalutasime Charlottenburgi lossi pargis ringi. Õhtul läksime ühe Arvi kursavenna Jorise poole soolaleivapeole. Rahvast oli päris palju ja korter ka parajalt suur, ainult et hästi tobeda lahendusega (jube pikk kasutu korider oli seal). Kutid mängisid mingit joomismängu ja me Rauliga sättisime ennast diivani peale mugavalt sisse ja libistasime veini. Arvi sotsialiseerus ikka pisut rohkem. Kesköö paiku otsustasime, et võiks Raulile ka Adagio klubi näidata. Meiega tulid veel kaks tüdrukut kaasa. Klubis jagati tasuta pääsmeid nelja- ja laupäevastele pidudele. Saime neid kokku kuskil 15 kanti, nii et Adagio't külastame me lähiajal veel. Kusjuures hästi huvitav tundus neljapäevase peo variant - see on nagu kohe-pärast-tööpäevalõppu-pidu, ehk siis algab juba kell 6 ja kella 8-st on mingi happy hour. Et siis kui tantsuisu on, saab kohe pärast tööd kluppi minna :P. Tantsisime seal tunnikese ja siis koju tuttu.

Laupäeva hommikul läks Raul ära lennuki peale. Mina tegelesin tantsusaate ja Simsi tõmbamisega. Millegi erilisega me hakkama ei saanud. Õhtul pidi ühe Arvi kursaõe sünnipäev olema, aga me ei viitsindki sinna minna. Pühapäev oli ka selline suht lebo, õhtul viieks aga läksime mu uude kontorisse „ümberkolimise kokkusaamisele“. Seal olid siis ka teised töökaaslased oma naiste/lastega. Uus kontor on mitu korda vanast suurem, näeb täitsa ok välja. Püüdsin nimesid ka õppida, aga nüüd mäletangi ainult nimesid, aga näoga kokku panna ei suuda. Jõime õlu-šampust-õunašorlet ja sõime pizzat ja olime seal kokku lausa 3 tundi. Kodust sinnaminek võttsis 40 minutit aega, sealhulgas 2 ümberistumist. Berliini kohta pole palju, aga nats ebamugav siiski. Aga õhtul otsisin välja juba parem variandi sinnaminekuks, mis võtab kokku ka 40 mintsa, aga ei pea kordagi ümber istuma, nii et saan bussis raamatut lugeda.

Esmaspäeva hommikul sukeldus Arvi miskisse raamatusse ja mina Simsi, sest sain hommikul Thomaselt sõnumi, et nad seal asjatavad seoses kolimisega midagi ning ta ei jõua minuga ikka veel tegeleda. Arvi sai päeval ühelt õppejõult e-maili, et kas ta ei tahaks oma kursakaaslastele, kes pole juhtimisarvestust varem õppinud, anda järeleaitamiskursust. Arvi mõtles pikalt ja mina püüdsin ka nii palju aidata kui sain ja lõpuks siis jõudsimegi selleni, et detsembrist hakkab Arvi loengut andma :)
Teisipäeval jõudis siis lõpuks kätte mu esimene tööpäev. Kuigi mu esimesed kolm päeva on olnud ainult viietunnised, siis ma millegi muu märkimiseväärsega hakkama pole saanud. Võibolla ka sellepärast, et olen endale väikese nohupisiku külge saanud. Aga et siis natukene tööst ka. Esimesed kaks päeva olin ma sisuliselt raamatupidaja. Õigemini on neil küll raamatupidamine sisse ostetud, aga iga kuu lõpus tuleb siiski selle kuu arved kokku koguda ja süstematiseerida jms. Selline pool-päeva-pikk töö. Täna (neljapäeval) tegelesin juba põnevamate asjadega. Põhimõtteliselt siis et kuidas paremini juhtida likviidsust ja korraldada arvete saatmist raamatupidajale. Mõtlesin tunni, mõtlesin kaks, ja mõtlesingi välja. Tegin Thomasele kaheslaidilise powepoint presentatsiooni ja talle väga meeldis. Homme peaksin veel detailidega tegelema + miskeid tasuvusanalüüse ka, mis paistab nii konfidetsiaalne praegu olevat, et ma igaks juhuks ei kirjuta siia midagi :). Mõned asjad on nii naljakad ja harjumatud tulles PwC-st. Näiteks see, et ise peab oma nõud ära pesema (nõudepesumasin on veel teel). Või pead ise endale kontoritarbeid tellima (Thomas andis mulle täna ettevõtte krediitkaardi ja on-line poe aadressi ja ütles, et anna minna – jube tore oli meelde tuletada selliseid sõnu nagu Taschenrechner jms). Ja töökaaslased on mul ikka kõik täitsa ööloomad. Alustavad päeva nii 10-11 ajal ja siis on terve õhtu kontoris. Nii et ka minu päevad on siiamaani kell 11 algand, aga kuna mul on pool kohta praegu, siis olen ikkagi 4-5 ajal tulema saanud.

Teisipäeva õhtul vaatasime Eat, Pray, Love filmi. Võrreldes raamatuga oli minu arvates kordades kehvem. Raamatus on nii palju huvitavaid sisedialooge, mis kõik filmis kuskilt otsast välja ei tule. Ja üldse on film nii kokkusurutud. Pigem oleks pidanud olema üks osa iga asukohta kohta: Itaalia, India ja Indoneesia.

Lõpetuseks täiendan Kaie kommentaaride põhjal totrust nr 8, et päris igas kinos siiski ei eelne filmile 30 minutit reklaame ja ei tulda jäätist müüma. Aga kuna need kinod on saksakeelsed, siis ma ilmselt neisse ei jõua veel pea.
Vaadake pilte ka ja kallid!

5. (Pool)paljaste tüdrukute nädal :P

2010-10-25T03:24:00.000-07:00

Tsau!

Kui neljapäeval kirjutama hakkasin, siis kirjutasin, et selle nädala postitus tuleb ilmselt lühem, sest ma pole suurt millegagi hakkama saanud, aga nädalavahetus tuli nii tegus, et peaks jätkuma lugemist mõneks ajaks :). Aga hakkan siis jälle meenutama – alustades pühapäeva õhtust, kui Arvi koju jõudis. Olin tubli perenaine, ootamas oli korras kodu, soe toit ja soe ... kallistus :P. Arvi rääkis oma DAAD üritusest, kuidas nad seal kõik terve päeva näljas olid, sest õhtusöök oli alles kell 8 ja kõik olid sinna jõudnud ju ainult hommikusöögiga. Vahepeal olid küll mingid snäkid, aga mitte piisavalt. Ja kuskilt lähedalt polnud võimalik endale ka midagi osta. Aga muidu olevat tore olnud.

Esmaspäeval alustasin uue raamatuga – Jon Barroni „Imeliste arstide õpetused“. Seal räägib alguses, kui haiged me ikka oleme ning kuidas kaasagne meditsiin on täiesti ebaõnnestunud (ravitakse sümptomeid, mitte põhjuseid) ja et mida siis teha, et terve olla. Olen praeguseks jõudnud poole peale ja päris huvitavaid asju teada saanud. Lisaks aru saanud sellest, et mitte midagi ei ole võimalik tänapäeval enam süüa. Aga ma ümber jutustama ei hakka, nii et peate ise lugema :). Õhtul käisin kontorist läbi ja allkirjastasin oma töölepingu. Alustan igal juhul 1. novembrist, olenemata kui kiiresti selle tööloaga edeneb; esimesed kolm kuud on poole kohaga, edasi täiskohaga. Positiivne töövõtja poole pealt on siin see, et haiguse puhul maksab esimesed 6 nädalat tööandja ja edasi kindlustaja, nii et enda kulu ja kirjadega ei tule haiguse ajal hakkama saada. Mitte, et ma plaaniks haigeks jääda siin jubedalt...

Pärast kontoris käiku ühinesin Arviga ühes pubis, kus toimus Berliini DAAD stipendiaatide kogunemine. Neid oli seal jõhkralt palju. Istusime koos Marinaga, üle laua olid ühed Tšehhi tüdrukud, laua otsas Tšiili poisid-tüdrukud. Seltskond oli väga kirju. Jõime veintsi ja pläkutasime paar tundi ja kobisime ära koju. Teel nägime litsi koos oma pimp’iga :). Tüdrukul olid jalas nii lühikesed püksid, et mina kasutan sellised aluspesuna :P. Aga vaade polnud paha, ilus sale tüdruk oli.

Teisipäeval ei saanud ma suurt millegagi hakkama. Kui siis ainult nii palju, et käisin ostsin endale jooksmas käimiseks dressipüksid, sest lipadega läheb siin juba jahedaks. Kusjuures üleüldse siin läheb ikka täitsa hullult jahedaks juba. Päris öökülma pole olnud, aga õhtuti on ikka miski 5 kraadi ringis ja päeval siis umbes 10 ümber. Polegi Eesti ilmaennustust vaadanud, et mis teil seal toimub.

Kolmapäeva hommikul kell 8 sain Thomasega kokku Arbeitsamti ees (tööturuamet vms) ja läksime andsime sisse mu tööloa taotluse. Heh, sisseastudes ütleski Thomas sellele ametnikutädile, et tulime mulle tööluba taotlema, mille peale tädi küsis, et kas Thomas on mu abikaasa :P. Üks naljakas asi oli veel, kui tädi küsisis minu käest, et „Kas abielus“ – „Ei“ – „Lapsi“ – „Ei“ – „Gut“ – „Das is gut?“ :) Küisisin, et kas see on hea, et olen vallaline ja lasteta, mille peale tädi ainult naeris. Protsessimisega peaks neil minema nädal, nii et loodetavasti on novembri alguseks kõik korras.

Õhtu oli Wall Street’i päralt. Nimelt oli Sony Centeri kinos eelesilinastus, aga kuna paljud (kaasa arvatud mina), ei olnud ka esimest osa näinud, siis läksime Arvi kursakatega Söreni poole, kus vaatasime kõigepealt esimese osa ära ja siis läksime kella 8-ks kinno, et vaadata see uus osa ära. Suht erinevad olid need kaks osa – esimeses oli rohkem seda raha taga ajamist, teises oli suhtedraamat ka. Mulle meeldisid mõlemad. Esimene oli selles mõttes naljakas, et seal kasutati ägedat retro tehnikat. Mobiilid olid nagu klotsid ja arvuti ekraani peal jooksis ainult tekstirida, ja prillid olid inimestel nagu tõllarattad. Aga selle kinoskäiguga saan ma nüüd kohe 4 Saksamaa totrust jälle välja tuua:

Nr 5 – kinopileti internetist ostmine. Võiks ju arvata, et millegi netist ostmine võiks olla odavam, kui kohapealt. Aga ei, kinopileteid on vähemalt selle kino puhul netist kallim osta kui kohapealt. Ja netist ei saa osta soodustusega pileteid (näiteks tudengile), ainult täishinnaga + veel siis kuskil 1 eur, sellepärast, et ostad netist.

Nr 6 – kinopileti ette otsmine. Kui tahad olla kindel, et saad head kohad ja tahad minna näiteks koos viie sõbraga kinno, siis kui lähed kassasse kohale, peab sul tudengisoodustusega piletite ostmiseks kaasas olema kõigi nende tudengite tudengipiletid. Ehk siis selle asemel, et kinno sisenemisel kontrollida soodustust tõendavat dokumenti, kontrollitakse seda ostmisel.

Nr 7 – istekohtade valimine. Nii kaugele pole sakslased veel jõudnud, et sa näeksid pileteid ostes, mis kohad on kinni ja mis mitte. Müüja võib heal juhul sulle kinoplaani peal näidata, et kus tal vabu kohti on, aga sellist ekraani nagu Eestis kinodes on, siin veel pole.

Nr 8 – filmi algus. Seda ma juba rääkisin eelmine kord, et film algab vähemalt 30 min. peale ajakavas märgitud algust, sest alguses on nii palju reklaame. Aga seekord lisandus veel midagi. Nimelt oli viimane reklaam Magnumi jäätisereklaam, pärast mida pandi tuled põlema ja teatati, et nüüd saab jäätist osta siitsamast kinosaalist ja tuligi üks neiuke, jäätist täis karp käes ja hakkas inimestele jäätist müüma. Ja terve saalitäis inimesi ootas siis kuni see üks neiu seal ringi tippis ja ükshaaval inimestele jäätist müüs. Kusjuures üks jäätis maksis suurusjärgus 35 krooni.

Film vaadatud, jalutasime Brandenburgi väravate juurde, sest ka sinna oli see Berliini valgusfestival jõudnud. Midagi väga erilist seal siiski ei olnud, minu lemmik on endiselt sätendav PwC hoone :). Kojuminnes jäime mõnusa vihma kätte. Märk ja külm, öäkk. Vihmavarju pole ma siiamaani endale soetanud...

Neljapäev hakkas minu jaoks suht hilja, aga see-eest oli üsna asjalik. Kuna Arvi pidi alles lõunast kooli minema, siis vedelesime ca 11-ni voodis. Kui Arvi ära läks, siis tegin joogat ja sõin hommikust alles pool üks. Lugesin mõned tunnid ja siis sundisin ennast jooksma minema. Seekord polnud sugugi kergem kui esimene kord. See park, millest rääkisin on päris korralikkude tõusude ja langustega. Kusjuures seal on üks laugem ilma puudeta koht, mis oleks ideaalne kelgutamiseks... kui siin ainult piisavalt lund talvel oleks. See näeb välja ümbes nagu Kuutseka see esimene lauge laskumine, ainult et umbes poole lühem. Kui sealt mäest üles joosta, siis saaks meelde tuletada Treffneti trepijooksu Tartu laululaval ;).

Pärast jooksmist-pesu-sättimist võttis mind Matthias oma takso peale ja sõitsime Potsdameri poole. Jalutasime seal veits ringi ja otsisime kohta, kuhu maha istuda. Ma polnudki varem seal Potsdameril nii palju ringi käinud. Nägin esimest korda ühte kaubanduskeskust nimega Arkade ja Potsdameri teatrit, kus mängitakse muuseas praegu Dirty Dancing’ut. Igal juhul leidsime ühe enam-vähem koha, sõime-jõime ja ajasime juttu. Kella 9-ks pidi Matthias jälle Dortmundi rongi peale minema, nii et jõudsin üsna varakult koju.

Reede hommik algas mulle jälle joogaga (püüan ennast sinna igahommikusse joogarütmi saada). Päeva jooksul asjatasin niisama ringi, sealhulgas käisin raha välja võtmas, sest mu Eestist kaasa võetud 1000 eurot oli otsas. Kuna siin on panku kõvasti rohkem kui Eestis, siis on siin mõned pangad teinud kokkulepped, et kliendid saavad nende sularahaautomaate tasuta kasutada. Siin on pangakaartide peal märk EC ehk Electronic Cash. Ja tänavate peal on pangaautomaadid, millel on samasugused sildid peal + veel on seal automaadi peal ekstra kirjas, et EC märgistutega pangakaartidelt saab nendest automaatidest tasuta raha välja võtta. Ja no Arvi ongi sealt oma kaardiga juba kaks korda raha välja võtnud ja vaatas siis üks päev pangaväljavõtet ja ohhoo... teenustasu ühe väljavõtmise pealt 6 euri. Ehk siis päris valus 200-kroonine õppetund, et nendest automaatidest peaks ikkagi eemale hoidma.

Õhtu poole läksime erootikamessile :P (vanaemad võiksid selle lõigu vahele jätta :) Ma pole kunagi ühelgi sellisel käinud ja Arvi ka mitte, nii et ei teadnud mida oodata. Pilet oli suht palju – 25 euri, aga selle eest oli show’d ka... vähemalt meestele oli seal jube palju vaadata ja enamus külastajaid olidki mehed, kellest osad lahkusid sealt kotid asju täis. Aga et mis seal siis oli. Esiteks pakkusid igast firmad oma kõikvõimalikke vigureid, sidumistehnikat, geele, DVD-sid, riideid ja neid 20-sentimeetriste kontsadega kingi ja saapaid. Teiseks oli üleval hästi palju ekraane, kus siis demonstreeriti nende vigurite kasutamist või kanti laivis üle kuskil kaardina taga toimuvat aktsiooni või oli mängima pandud lihtsalt mõni pornofilm. Ja kolmandaks olid laivis toimuvad tegevused. Näiteks postitants, striptiis, teineteise lakkumine või kui sisse tulime siis nägime näiteks ühes boksis tütarlast, kes näitas mida kõike saab vibraatoriga teha. Suht tihti jooksid mööda kas täiesti alasti tüdrukud, või siis ainult „vöösid“ kandvad või võrku või lateksisse tõmmatud tüdrukud, ühed ägedate kehamaalingutega tüdrukud olid ka. Osa tüdrukuid tundusid nii noored... ja teisalt osad olid ikka täitsa vanad. Oli ilusaid vormis tüdrukuid (eriti just postitantsijad) ja eriti suuri ja tselluliidiseid rippuva tagumikuga tädisid. Naistele seal kahjuks väga midagi... õigemini kedagi vaadata polnud. Mingi hetk küll sattusime ühte suure lavaga ruumi, kus lavale oli toolide peale istuma pandud kaks saksa tädi ja siis kaks kutti tegid neile lapdance’i. Tädid silitasid mõnuga kuttide treenitud keha :P Ja siis oli veel fetishite ala. Seal olid näiteks sidumispingid, müüdi köit ja veidi teistsuguseid DVD’sid. Heh, üks eriti naljakas asi, mida nägime oli nagu selline kiiktooli moodi asi, kus naine (eeldatavasti) saab peal istuda ja siis seal tooli küljes on tildo ka, mis siis kiikumisel üles-alla käib. Olime seal kokku peaaegu kolm tundi, tagasitulles käisime veel kiirelt toidupoest läbi ja läksime ära koju. Mul oli pikast seismisest ja kõndimisest selg valus, nii et Arvi tegi mulle massaazi pärast mida vajusin mõnusalt unne.

Laupäev oli mõnusalt spontaanne päev. Päeva peale me millegi väga asjalikuga hakkama ei saanud, aga õhtu poole oli mõte, et võiks Arkade keskusesse Potsdameril veits šoppama minna ja siis sööma ka kuskile. Kui sinna jõudsime, siis mõtlesime, et käiks sealt Potsdameri teatrist ka läbi, et äkki on Dirty Dancing’ule veel pileteid võimalik saada. Tuli välja, et saab isegi samal õhtul minna. Mõeldud-tehtud. Ostsime piletid (40 euri tükk :S) ja läksime Arkadesse süüa otsima, sest teatrini oli veel ca 1,5h aega. Teatrist väljudes pakuti meile Adagio klubi pileteid, et nendele, kes enne teatris käivad, on soodushinnaga klubipiletid. Võtsime need ka (10 euri tükk :). Sõime kiirelt ühes hiinakas ja käisime keskuses ka nats ringi. Nägime ühte piletikassat ja ostsime Usheri kontserdile piletid. Piletid ise 38 euri, teenustasu pileti pealt 4 euri. Kontsert toimub 12.01. Kylie’ile otsustasime siiski mitte minna. Piletid on kallid... ja päris nii palju ma ka teenima ei hakka, et võiks kõike endale lubada :P.

Kaheksaks läksime teatrisse. Teater oli ilus suur. Ainult see oli tobe, et garderoobi eest tuli 2 euri maksta. Need sakslased koorivad ikka iga asja eest lisaks. Hästi ägedalt oli lahendatud filmis see vees hüppe harjutamise koht. Näitlejate ees oli nagu selline läbipaistev kaardin, kuhu peale näidati järve ning selle kaardina tagant oligi näha ainult näitlejate ülakehasid. Ehk siis oligi täpselt nagu nad oleks kõhuni vees olnud. Üldse oli seal hästi palju kaasaegset tehnikat kasutatud, mitte ei pidanud ise ette kujutama, et nüüd ollakse toas või õues või metsas või kus iganes. Tantsud ja tantsijad olid ka väga ehtsad ja lahedad.

Teater vaadatud käisime tiiru mäkis, sest kõht oli juba tühjaks läinud ning liikusime edasi kluppi. Kõige ilusam klubi, kus ma käinud olen. Näeb välja nagu oleks kirikust ümber ehitatud... ilmselt ongi, sest sees on orel, suured võlvid ja vitraazid, laemaalid, lühtid küünaldega jms. Baarides on lauad ja toolid nagu lossides. Ja muusika oli ka hea. Kunagi Arvi rääkis mulle, et Saksas on klubides hoopis teistmoodi muusika, et kõik lood on hästi miksitud ja ükski laul ei tuli kauem kui 30 sekundit. No nüüd ma siis nägin (kuulsin) selle ise ka ära. Ja oligi nii, et mõnda laulu tuli ainult 5 sekundit, teist maksimaalselt minut. Rahvast oli just parasjagu, liiga kitsas ei olnud ja tühi ka mitte. Meie jõudsime sinna enne keskööd, saime tervitusnapsu ja istusime ja jõime seda natuke aega ja kuskil kesköö paiku läksime tantsima, siis oli pidu juba täies hoos. Mingist hetkest tulid ka klubitantsijad postide ümber hõõritama (meenutas reedest erootikamessi :).
Tantsisime kella kaheni ja hakkasime siis metroodega kodu poole liikuma. Käisime läbi ka oma kodu lähedal olevast internetipunktist, et vaadata pühapäevase DAAD linnaekskurssiooni alguaega ja –kohta. Me polnud mõlemad mitu päeva netis käinud, nii et olime mõlemad maha maganud mõned reedesed peokutsed.... aga sellest polnudki nagu väga midagi, sest meil oli reedel niigi tore.

Pühapäeval siis ajasime ennast üles piisavalt hilja, et jõuda kella üheks kokkusaamiskohta. Avastasime muideks tee peaks ka Ritter Sport šokolaadi poe, kus saab endale ise oma valitud komponentidest šokolaadi teha. Sinna peaks kindlasti kunagi tagasi minema. Saime grupiga kokku, esimene peatus oli Humbolti ülikool, siis kõndisime muuseumisaarest mööda ja läksime laeva peale, mis siis sõitis mööda jõge ning aknast nägime ka igasuguseid tähtsaid-ajaloolisi maju ja kuulasime nende kohta infot. Õues oli täiesti kohutavalt külm-tuuline ja veidi vihmane ilm, nii et oli väga tore sinna laeva lõpuks jõuda. Leidsime ka Ernst&Youngi kontori hoone üles, mis siis oli ka jõe ääres, riigihoonete lähedal. Tulimegi laevalt maha seal parlamendi hoone juures ja läksime sinna sisse ekskurssioonile. Äge maja selles mõttes, et arhitektuur on hästi läbimõeldud. Maksimaalselt on säilitatud ajalugu (sõjaaegsed kuuliaugud seinas, sõja ajal vene sõdurite poolt seintele soditud kirjad jms), kõik detailid on läbimõeldud ja tähendavad midagi (näiteks iga aken ühe linna kohta, iga kuju esindab midagi Saksamaale omast, maja ehitamiseks toodud kive igast Saksamaa kohast, et kogu riik oleks esindatud jne). Parlamendi saal asub esimesel korrrusel, üleval on suur kuppel, kuhu lastakse turiste/tavakodanikke. See sümboliseerib seda, et parlament töötab rahva heaks, ehk parlament on alam ja rahvas saab vaadata, et töö ikka käiks.

Lisaks mõned huvitavad faktid, mida teada saime. Esiteks, parlamendi liikmetel on hääletamistel, istungitel ja muudel kogunemistel kohalolek kohustuslik. Kui kohal ei ole, siis on trahv 50 euri; kui oled samal ajal näiteks haige, siis 20 euri (ehk siis „haige“ ka ei saa tasuta olla). Teiseks, kuigi hoone ise on väga moodne ja kaasaegse tehnikaga, siis hääletamine toimub käe tõstmisega. Ja neid käsi mitte ei loeta üle, vaid sekretärid hindavad, kas enamus on saavutatud või mitte. Kui selget ühe poole ülekaalu ei paista, siis läheb kogu saal tühjaks ja hakkab sisse tulema kahest uksest: „Jah“ ja „Ei“. Ukse peal sekretärid loevad kokku mitu inimest sealt sisse tuleb ja siis on selge, kumba rohkem oli. Kolmandaks, alla saali siniste toolide peale lastakse ainult valitud parlamendi liikmeid, ülevalpool on rõdu, kus on siis ajakirjanikud, külalised ja tavakodanikud juhul, kui nad 6-8 nädalat ette koha broneerinud on. Tavakodanikega muidugi võib tekkida see probleem, et nad võivad midagi ettearvamatut seal teha. Ja on näiteks juhtunud, et keegi on rõdult alla hüpanud saadikute sekka. Selle eest määratakse magus viiekohaline trahv + 5 kuni 10 aastat vanglakaristust. Sest segatud on demokraatia toimimist. Peaaegu sama hea, kui riigi reetmine. Pärast sisemist ekskurssiooni käisime seal üleval kuplis ka ära ja siis panime kodu poole, et võtta auto ja sõita lennujaama vastu Raulile. Õhtul tegime kodus veel nats süüa ja pläkutasime niisama.

Panin ka pilte nats juurde, erootikamessist siiski mitte nii palju, ei tahtnud oma kodulehte pornosaidiks muuta :)

Tervitused kõigile!

4. Pealkirjatu lugu seekord :)

2010-10-17T06:17:00.000-07:00

Heips!

Teisipäeva hommikul tegin üle pika aja joogat. Nats viilisin ja nii hoolega ei teinud, kui varem, aga isegi sellest piisas, et lihased veel mitme päeva pärast kanged oleks. Ja täitsa õudne, kuidas ma enam ühtegi suunda ei paindu. Vedasin Arviga kihla, et järgmisel aastal samaks ajaks on mul kõik spagaadid maas :P Mida pole kunagi varem juhtunud... nii et tegevusest mul puudu ei tule. Alustasin uue raamatuga – Meri Raju „Hingele pai“. Laenasin selle taas Kaie käest. Olime seda Arviga Eestis olles sirvinud, seega huvi oli juba varem olemas. Nimelt on Merit olnud ka kunagi DAAD stipendiaat ja nad kohtusid Arviga ühel üritusel. Merit pakkus tookord, et võib tulla meie juurde koju joogat õpetama. Väga kahju, et meil see plaan ainult plaaniks jäi. Ilmselt jäi see, nagu ka kõik muud toredad tegevused siin elus, plaaniks seetõttu, et tegime nii palju tööd (ja mina kooli ka) ja mitte millegi muu jaoks enam energiat ei jäänud...

Muideks, kirjutasin viimati, et meil on netiga ikka maru jama, et nad on meie lepingu ära kaotand jne. Tegelt siin ma pean endale veits süüd võtma, sest kui Arvi helistas Alice’isse, siis nad otsisid lepingut Arvi telefoninumbri järgi. Kuna Arvil oli juba uus number, siis ta küsis, kas mul on vana telefoni mälus olemas – oli – lugesin selle talle ette, aga ei osanud vaadata, et ekraan ei näidanud kogu numbrit ja viimane number jäi välja. Sellepärast nad ei leidnudki meie lepingut üles. Aga nüüd ta helistas uuesti ja sai teada, et meie nett lülitatakse sisse 27. oktoobril. Ehk siis peaaegu kuu aega lepingu sõlmimisest!? Arvi on juba ühe kuutasu jagu raha (15 euri) pannud magama Alice’iga telefoni otsas olles, mis paneb mõtlema, et kuna see nats minu süü ka oli, siis peaks selle kuidagi tasa tegema...

Pärastlõunal võtsin Arvi koolist peale ja käisime tiiru IKEAs. Nimelt, nagu kunagi varem mainisin, siis unustasime kogu voodipesu Tallinnasse ning enda jaoks on meil praegu kõik olemas, aga külaliste tarbeks oli meil ainult magamiskoti variant, nii et käisime ostsime juurde lina, padjapüüri ja tekikoti, et saaks ikka tekki-patja kasutada. Kuna Arvi pidi nädalavahetusel ära sõitma, Kaie sõitis Cambridge’i, Frederik Münhenisse, siis uurisin, kas Matthias tahaks nädalavahetuseks Berliini jääda ja midagi laupäeval koos teha ja ühtlasi oleks ta ka siis meie pool ööbida saanud. Aga kuna ta oli nädala alguses haige, siis ta ei teadnud üldse, kas sel nädalal Berliini tuleb...

Lisaks otsime öökapi peale lambi, et saaks lugega (praegu on meil selline punase valgusega lamp, millega on hea romantikat teha, aga lugemiseks tast kasu pole). IKEA on ikka mõnus koht, kust võib lõppodavalt asju saada. Kuna seal IKEAs on ka Rootsi toidukaupade pood, siis käisime sealt läbi ja muuhulgas ostsime Marabu šokolaadi Daimi tükkidega.. mmm... ülihea. Nii hea, et kui koju jõudsime, siis oli mul süda paha ja pea valutas ning minust ei olnud sel õhtul enam midagi kasu. Meil oli alguses plaan ka veel toidupoes käia, aga sellest ei tulnud midagi välja, sest ma ei suutnud ennast üldse liigutada. Mõtlesime, et püüame olemasolevate jääkidega hakkama saada :).

Kolmapäeval võtsin ennast esimest korda kokku ja läksin jooksma. Enne seda olin loomulikult veel viimased Marabu tükid ära söönud, et oleks kaloreid, mida kulutada. Võtsin suuna ühe pargi poole, mis on siit umber kiltsa kaugusel (mitte see suur-suur park, kus kõndimas käisime). Alguses oli tunne päris hea, siis hakkas kõrge pulss häirima. Lõpuks harjus keha pulsiga ära, aga siis väsisid jalad ja põlved hakkasid nats valutama (jooksin päris palju kõval pinnal). Kokku venitasin siiski 45 minutit ära. Käisin pesus ja sättisin ennast korda ja seadsin sihi Alexanderplatzi poole, kus pidin kokku saama Frederikuga. Läksime ühte hispaania restosse sööma, jõime veini ja jutustasime, et mis me teinud oleme ja teeme jms. Mainisin mitu korda jutu sees naljaga pooleks, et „noh, mis ma siin ikka teen, mul pole ju sõpru“, mille peale ta lõpuks ütles, et läheb koju ja kirjutab kõigile inimestele, keda ta Berliinis teab, et siin on üks tagasihoidlik üksik tüdruk, kes otsib endale sõpru :). Aga tegelikult oli sellest naljatamisest kasu ka, sest ta pakkus välja, et võiksin Aieseci praktikantide tegemistega ühineda mõnikord ja andis mulle nende Facebooki community koordinaadid. Pole veel täpsemalt uurinud, et mis neil plaanis on lähiajal, aga teen seda kindlasti ja võtan aktiivselt osa. Igasugused huvitavad välismaalased mulle meeldivad.

Pärast söömist küsis Frederik, et kas tahan tema poole mingit filmi näiteks vaatama minna. Ja tahtsin. Valisime välja Robin Hoodi, aga suutsime seda vaadata ainult pool tundi, sest sellel oli heliga midagi viga ja tekstist ei saanud üldse aru. Leppisime siis kokku, et kui ta mõne parema versiooni saab, siis vaatame selle koos lõpuni ja hakaksime vaatama hoopis ühte krimkasarja Castle. See oli täitsa lahe. Frederik muideks vaatab täiesti uskumatult palju sarju ja filme. Tõmbab need alla ja siis kodus vaatab. Temalt saingi tookord Saksas olles idee, et võiks vaadata How I met you mom’i ja Family Guy’d. Tal räägib ka hästi puhtalt ingilse keelt, milles ma usun, et on oma osa kõigil nendel sarjadel ja filmidel, mida ta originaalkeeles vaatab, sest kõik see, mis saksa kanalite pealt tuleb, on reeglina saksakeelne (peale loetud). Kui me neti ükskord saame, siis tõmban endale The Big Bang Theory’t, mida ta kiitis. Pärast krimka lõppu saatis ta mu trammi peale ja navigeerisin ennast ära koju.

Lugesin Liisi blogist, et ta blond pea ja sinised silmad panevad Frankfurdis päid pöörduma. Mul sellist blondi pead ei ole, aga kuna käin väljas enamasti lühikese seeliku või kleidiga, siis olen paar „Ich liebe dich’i“ ja vilet saanud küll ja sammu selle peale kiirendanud, sest sellised austusavaldused tulevad enamasti kahtlastelt türklastelt. Heh, ja need kingad, mis ma ostsin ja mille kohta ütlesin, et pole viga, et nad väga kvaliteetsed pole, sest kannan neid niikuinii paar korda kuus ainult, on nii palju vatti saanud, et pean vist varsti uued ostma :). Nimelt on nad sametised ja seda sametit seal peal enam väga palju alles ei ole...

Neljapäeval püüdsin lugeda Tip’i. See on üks ajakiri, mis tuleb koos mingi ajalehega, mille Arvi tellis. Ta on üldse mingi hunniku asju meile juba koju tellinud lugemiseks. Igal juhul see Tip käib kaks korda kuus ja seal on siis välja toodud kahe nädala tulevased sündmused Berliinis – muusika, kino, teater, uued raamatud, kunst ja näitused... ja telekava ka ja lõpus on kuulutused. Nägin ühte reklaami, et Kylie tuleb Berliini ja otsustasin selle kohta rohkem välja uurida. Ja kuulutuste rubriigist leidsin palju tantsukursuste pakkumisi, millega kohta tahtsin ka siis netist lisa uurida. Heh, piilusin ka, et mida siis suhete rubriigis kuulutatakse ja leidsin sellise omapärase kuulutuse: „Ebaatraktiivne, igav ja paks mees ilma sarmi, hariduse ja huumorimeeleta otsib sobivat kaaslast – kiretut, võimalikult mittesportlikku ja kahe vasaku käega (!?) - et koos logeleda ja aega surnuks lüüa“.

Pärastlõunast läksin meie kohalikku netikohvikusse ja hakkasin kõiki neid aadresseid läbi klõpsima, mille Tip’ist sain. Leidsin nii palju Argnetiina tango ja peotantsu kohti, et silmad lõid särama. Siis ära sähvatas, et Arvi selg on ju haige. Kuna ta oli samal ajal koolis Skype’is, siis küsisin kohe, et kas ta saab üldse tantsida ja sain vastuseks „EI“.... :(... „Mitte veel“... :(. Oeh... hakkasin siis edasi vaatama hip-hopi ja jooga tunde. Leidsin mõned variandid, aga need on kodust suht kaugel ja kallid ka. Nii et ma pean veel natuke mõtlema ja otsustama, et mis ma tegema hakkan. Ülikoolide juures on ka hästi palju igasuguseid sportimisvõimalusi, aga kõik grupid on praeguseks täis. Samas lugesin nii Hingepai raamatust kui kuulsin ka Kaie käest, et Saksa tervisekindlustusfirmad maksavad kinni 80% joogatundide tasust, kui sa käid kohal vähemalt 80% tunddidest. Selle mõttega siis, et kui teed joogat, siis tõenäoliselt oled sa ka terve ja ei vaja hiljem nii palju ravi. Kui ma tööle lähen ja endale ka Saksa kindlustuse saan, siis uurin kindlasti selle kohta järele.

Matthias saatis sõnumi, et kas ma tahan õhtul kokku saada, et ta nädalavahetuseks ikkagi jääda ei saa. Muidugi tahtsin. Tšättisin skype’is nats ka Ave ja Mari-Liisi ja Karitaga. Ajasin pisut tööviisa asju ja kella viie paiku otsustasin ära minna. Arvi kirjutas, et on veel nats aega koolis ja et ta telefoni aku on tühi... ja ma unustasin talle öelda, et lähen Matthiasega õhtul välja... aga selle info edasiandmine oleks pidanud toimuma, sest kuna meil on endiselt ainult 1 välisukse võti, siis pidin Arvi ära ootama, enne kui välja sain minna... ja tema ju ei teadnud, et pidi koju tulema. Ja telefon oli tal ju ka tühi. Niisiis mõtlesin välja sellise süsteemi, et jätan talle sisemise ukse võtme mati alla (sellist asja pole ma pärast lapsepõlve kunagi teinud :) ja välisukse juurde jätsin kirja, et helista mõnele naabrile kella sissesaamiseks. Ja siis lippasin ise linna poole.

Berliinis on praegu miskid valgusshow’d. PwC maja sädeles Potsdameri ääres nii ilusasti (panin pildid ka üles) ja mõned majad olid veel värvilised. Peabki uurima, et kuhu see show edasi liigub... Enivei sain Matthiasega kokku ja meil polnud kummalgi mingit plaani kuhu minna. Sõitsime metrooga Nollendorf Platzile ja jalutasime seal ringi, et äkki leiame mõne koha, kuhu maha istuda. Leidsimegi ühe india resto ja kokteilikoha. Ja samas kohas tegid õhtunapsu ka ta töökaaslased. Täiesti müstika ikka, kuidas Berliini suuruses kohas võib ka kokku sattuda nii juhustlikult. Ma tellisin endale Mambo Colada, mis oli lihtsalt jumalikult hea ja võtsime kahepeale ühe kanaprae ka. See oli ka väga hea. Ja me poleks seda mingil juhul kumbi jõudnud üksi ära süüa. Ja väga mõnus oli ka Matthiasega juttu ajada. Mul on väga hea meel, et ta ütlemus ta siia komandeeris. Kuigi see on ka omaette ooper, see tema siiasattumine. Nimelt töötas ta varem Dortmundis ja tal oli tüdruk Berliinis. Aga kuna kaugsuhe väga hästi ei toiminud, siis läksid nad lahku. Ülemus tuli paari nädala pärast, et „Matthias, tead. Sa oled rääkinud, et sul on Berliinis tüdruk ja meil on mõned projektid seal ja me otsustasime su sinna tööle saata“. Matthias siis ütles, et meis seis tal tüdrukuga on, mille peale ülemus ütles, et kurb küll, aga me saadame su sinna sellegipoolest...

Kesköö paiku hakkasime kodu poole kõmpima. Läksime Nollendorfilt metroo peale, Matthias läks Potsdameril maha ja ma siis mõtlesin, et paari peatuse pärast peaks tulema Zooloogischer Garteni peatus, kus ma pean metrood vahetama... aga ei tulnud ja ei tulnud... ja kui ma siis lõpuks kaarti vaatasin, sain aru, et sõitsin puha valele poole. Oleksin pidanud kohe alguses Nollendorfil teisele poole sõitma... oeh... tulin siis maha ja sõitsin tagasi. Kuna oli neljapäev ja metrood asendatakse öösel bussidega, siis pidin Zooloogischeris bussi peale minema, mis otseloomikulilt pani otse mu nina eest uksed kinni ja sõitis minema. Järgmist pidin ootama 15 minutit ja selleks ajaks oli peatus rahvast nii täis, et kui buss lõpuks tuli, siis olime seal nagu kilud karbis. Jõudsin koju kell 1.45, pole kunagi vist nii kaua veel koju tulnud.

Reede hommikul oli Arvil vene keele tund, mina põõnasin rahulikult edasi. Mulle nii meeldib see, kui Arvi on hommikul ära läinud ja ma saan veel paar tundi üle terve voodi üksi laiutada. Tegingi endale hommikusöögi alles siis, kui Arvi juba koolist tagasi oli, ehk siis kella ühe paiku (leidsin lõpuks kaerahelbeid, millest putru teha :). Uurisin Arvilt, et kuidas koolis läheb (nagu lapsevanem :) ja siis ta kurtis, et IT Applications loeng neljapäeval oli ikka mõttetuse tipp. Kuulasin ta ära ja ütlesin, et nad peavad ikka minema dekanaati rääkima, et see õppejõud ei ole normaalne ja nii ikka ei saa jne, aga siis Arvi küsis, et kas ma läksin oma magistratuuri ajal millegi üle kurtma ja kuigi põhjust oleks küllaga olnud, siis pidin talle vastama, et ei. Meie eesmärgid koolis on ka muidugi veidi erinevad. Mina tegin asja lõpuks lihtsalt paberi pärast (et tasuta koht ja peaks ikka ära lõpetama selle, mis alustatud sai), aga tema tahab tõesti õppida ja targemaks saada. Oeh.... ilmselt on ta nüüd iga järgmine neljapäev masenduses... See-eest vene keele tund reedel oli parem olnud. Arvi peab küll päris palju ise järgi õppima ja kordama, aga mulle tundub, et ta teeb seda hea meelega.

Ahjaa, ühe asja pärast pidin veel Arvit lohutama. Neljapäeva õhtul, kui teda koju ootasin, siis istus ta Danieliga kooli kohvikus. Enne äratulekut küsis Daniel, et kas ta võib ka korraks Arvi arvutiga neits käia. Arvi muidugi lubas ja käis ise samal ajal vetsus ära. Tagasitulles siis pakkisid asjad kokku ja hakkasid koju minema. Tee peale ütles Daniel, et kas Arvi on kuulnud Facebook rapingust, et Briti kuttidele ei tohiks anda arvutit, kui sul on Facebooki konto parasjagu lahti, et nad võivad seal igasuguseid asju teha. Arvi ütles, et ei ole kuulnud ja ei arvanud Danielist ka, et too oleks võinud midagi teha. Arvi ütles, et tal kodus netti ei ole, nii et eks ta vaatab Facebooki uuesti järgmisel nädalal. Arvi jõudis koju ära, kui Daniel helistas, et Arvi ikka tõesti peaks netti minema kindlasti kohe. Siis sai Arvi aru, et Daniel siiski on üks nendest Briti kuttidest, kes teistele käkki keeravad ja läks siia meie kohalikku netipunkti. Ja oligi Arvi wall’i peal, et „Arvi vihkab kõiki oma kursakaaslasi“, mida oli juba palju kommenteeritud, plus mingisse kursa community’sse oli saadetud, et „Olen gei“, mis sai ka muidugi kõvasti vastukaja. Eks Arvi siis püüdis parandada, mis andis ja läks vihasena koju tagasi. Ta ikka ei saanud sellest üle, et miks peab nii lapsikuid nalju tegema. Eks ma siis püüdsin teda lohutada...

Tšillisime rahulikult pärastlõuna kodus, tegime väikese beauty sleep’i, õhtu poole hakkasime ennast peole sättima. Nimelt siis oli õhtul Arvi ja mingi teise kooli sügissemestri pidu, enne seda läksime soojendust tegema ühe saksa tüdruku Corinna poole, keda ka eelmine nädal klubis nägin. Peol olid veel juba tuttavad Palestiina tüdruk Ravan, valgevenelanna Marina ja kaks saksa kutti Christian ja Sören. Mina olin veintsi peal, aga teised tegid Caipirinha’sid, sest Corinna oli kunagi Brasiilias olnud ja talle hakkasid need seal meeldima. Lõbus oli. Ja poole kaheteistkümne paiku hakkasime klubi poole liikuma. Metroodega võttis see aega kokku umbes 45 minutit, pidime kaks korda ümber istuma. Tee peal rääkis Ravan elust Palestiinas. Et see on seal täiuslik, kui oled mees ja kuulud valitsusparteisse. Et siis on lubatud varastamine, vägistamine ja kõik muud sellised asjad. Ja kui et 11-aastane tüdruk vägistatakse (nagu näiteks tegi tema naabrimees), siis on see ju otseloomulikult tüdruku süü. Maailm on ikka nii julm. Ravan rääkis veel, et ta isal oli Palestiinasse sisenemise keeld vist kümneks aastaks, ning et nad elasid nii kaua hoopis Moskvas. Ja et ta ei lähe enam elu sees Palestiinasse tagasi, pärast magistri lõppu läheb ilmselt doktorisse edasi. Vot sellised lood... Christian rääkis natuke lõbusamaid lugusid sellest, kuidas ta Kanadas seljakotiga ringi reisis ja jõudsimegi lõpuks klubi juurde ja oi-oi, mis järjekord meid seal ootas. Arvi nägu venis pikaks, et ta tegelt tahaks juba koju ära minema hakata ilmselt sel ajal, kui me lõpuks uksest sisse saame, aga mina ajasin vastu, et ootame ikka ära, et küll see järjekord ka ikka liigub ja lähme ikka vähemalt vaatame korraks ära, et mis klubi on, kui me juba siin olema. Järjekorras oli tegelt päris tore (välja arvatud see, et paljud suitsetasid), sest kutte oli hästi palju ja kõik tegid juttu, et kust sa oled ja mis sa teed ja... Lõpuks jõudsime kella üheks kluppi sisse (võttis aega ligi kolmveerand tundi). Klubi oli tehtud ümber kinomajast, ruumi oli palju, rahvast veel rohkem :). Aa muideks, meiega tulid sisse ainult Ravan ja Maria, teised mõtlesid, et teevad kuskil ühe õlle ja tulevad hiljem, sest ei viitsind järjekorras olla. Et siis tantsisime tunnikese neljakesi. Muusika oli enam-vähem... ja kella kahest hakkasime Arviga koju minema. Väljudes nägime ülejäänud seltskonda, kes ka nüüd jõudnud olid. Kojuminekuga läks meil üle tunni aja, jälle pidime kaks korda ümber istuma. Ja lõpuks hakkas veel vihma ka sadama. Aga kuna takso on väga kallis siin, siis on ikkagi väga hea, et metrood öösel sõidavad.

Täna, laupäeval, tegin vist oma viimase viie aasta unerekordi. Mitte siis kestvuse osas, aga ärkamisaja osas. Nimelt tõusin üles kell 3 päeval. Kuigi jah, korra käisin üleval ka kella 8 ajal, kui viisin Arvi lennujaama (ta sõitis Bonni DAADi üritusele). Aga siiski-siiski. Hommikusöögi ja muud hommikused toimetused tegin alles kell 3. Olen kogu siinolekuaja jooksul peale passinud, et kuskilt avokaadosid osta, aga alati on nad olnud kas täiesti lödid või siis kivikõvad. Reedel siis lõpuks saime täitsa õigeid avokaadosid ja veel hea hinnaga ka – 2 suurt-suurt avokaadot ühe euroga. Laupäeva hommikul pugisingi isuga avokaadot ja lugesin kõrvale Hingepai raamatut. Hästi armas raamat on ikka. Soovitan lugeda ja mitte ainult lugeda, vaid ka tegutseda. Kui raamatu läbi sain, siis tegin endale ingveriteed sidruni ja meega ja panin mängima rahuliku klaverimuusika ja nüüd ma siis siin istun. Kirjutan jälle. Ja mõtlen, et aeg on ikka nii kiiresti läinud. Juba kuu aega möödas sellest, kui Eestis ära tulime. Ja mõtlen, et on tore, et meile on juba külalisi oodata. Arvi õe kutt tuleb oktoobri lõpus siia ja Liis novembri teises pooles. Ja oi me peame Liisiga raudselt sellised peod maha, et mäletame elu lõpuni :).

Laupäeva õhtul vaatasin tantsusaadet, neli osa järjest. Kuna olin nii paljudest kavadest liigutatud ja vaimustatud ja vaatasin neid uuesti ja uuesti, siis loetlen nad siinkohal üles ka, et kui kellelgi huvi on, siis saab Youtube’ist järgi vaadata. Tegu siis neljanda hooajaga: 10. osa. Courtney ja Gev Rumba; Kourtni ja Matt Contemporary; Chelsie ja Mark Hip-hop. 12. osa. Katee ja Joshua Contemporary; Jessica ja Will Lyrical jazz; Kherington ja Twitch Contemporary.

Pärast tantsumaratoni, õhtul kell 11 mõtlesin, et peaks midagi asjalikku ka tegema, niisiis tõmbasin oma kummikindad kätte, viisin prügi välja, pesin nõud ja panin muidu nii enda kui Arvi asju paika. Nüüd on kõik ilus-korras ja kuna Arvi jõuab alles pühapäeva õhtul, siis ka jääb korda vähemalt selle ajani :)

Tsau!

3. Hakkab nagu argisemaks muutuma...

2010-10-11T09:25:00.000-07:00

Heips! Hakkame Türgi haavadest juba tasakesi paranema (Arvil on ohatis huule pealt peaaegu kadunud juba, tal pole minu mäletamist mööda seda kunagi varem olnud, nii et see ainuüksi näitab, kui „mõnus“ puhkus meil oli :) ja püüame ka igapäevaelus rahu säilitada, vaatamata Saksa ametnikele ja muudele ärritajatele. Püüan siis meenutada, et millega me vahepeal hakkama oleme saanud.

Neljapäeval oli Arvil koolis esimene sissejuhatav päev. Tal oli mõttes samal päeval seljaga seoses veel arstile minna ning hommikul selgus, et arst võtab ainult lõunani vastu. Seega läks kiireks, sest kool hakkas kell 10 ja kell 9 helistas ta arstile. Viisin ta autoga arsti juurde ja ootasin tund aega autos, kuni ta lõpuks tuli ja viisin ta edasi kooli. Kõige asjalikumast infost jäi ta ilma, aga õppejõud vist pärast seletas talle lühidalt olulisemad punktid ära. Arsti juures tehti seljast pildid, mis ei näidanud midagi... ragistati selga, tehti mõnus suur valu vaigistav süst selga ja kirjutati retsept jõhkratele valuvaigistitele, mille mõju all ta siiamaani on. Mina ise veetsin suurema osa päevast raamatut lugedes (laenasin Kaielt „Eat, pray, love“ raamatu, mida nüüd isuga loen) ning kella 15-st sain oma bossu Tomiga kokku. Rääkisime läbi, et mis paberid mul korda on vaja ajada tööle asumise eesmärgil ning natuke tööst täpsemalt ka. Mul enda arvates on suht hea inglise keel, aga täiesti õudne kui palju ma puterdan, kui temaga räägin. Kõik sõnad on meelest läinud ja grammatika nendega koos. Muideks, kuna ettevõttes on tööl ka inglasi ja usakaid, siis nad võimaldavad kõigile saksa keele kursusi väidetavalt parimas Berliini keeltekoolis ning kuna üks töötaja peaks olema minuga samal tasemel enam-vähem, siis äkki saame seal koos tundides käima hakata. Mis oleks super, sest ma pole veel jõudnud ise õppimisega õieti peale hakata. Rääkisin ka sellest, et tantsisin Eestis ning ta ültes selle peale, et Berliinis on väga head klubid ning et üks töötaja Sarah on DJ ja teab Berliini ööelust kõike. Nii et ma ei suuda ära oodata, kuni lõpuks tööle jõuan ja tema käest kõike uurida saan :) Lisaks küsisin puhkuste kohta, nimelt et tahaksin lõpuks ometi Alpidesse minna talvel, mille peale ta ütles, et tegelt neil on endalgi väike plaan töötajatega üks suusareis Alpidesse teha – nagu kui ÄGE!!! Ma vist kogu aja särasin, kui temaga seal juttu ajasin, sest mulle tundub kogu see värk lihtsalt täiuslik ning tundus, et ka Tom oli rahul, et leidis kellegi, kes ta töökoormat lõpuks vähendab. Pärast kohtumist šoppasin natuke oma kodutänava poodides, meil on siin tee ääres toidupoed, mille puuvilja/juurvilja riiulid on väljas ja türklased hõikavad seal kõva häälega, et „Magusad ananassid või melonid või banaanid!“ või mis iganes neil parajasti magus on. Ja hinnad seal on paremad kui Eestis. Näiteks mu lemmikõunad on Granny Smithid, mis Eestis maksid midagi 21 kr/kilo kanti aga siin on ca 9 kr/kilo.

Reedel läksime hommikul linna Starbucksi netti istuma. Ma kutsun seda „linna minekuks“, sest meist kaks metroopeatust edasi on suur ostutänav, mis annab siis justkui „kesklinna“ mõõdu välja. Nimelt kes ei tea, siis Berliinil ei ole sellist ühtset kesklinna, on mitmeid suuremaid keskusi. Enne netti minekut jõudsime veel voodilina osta (unistasime kogu voodipesu Tallinnasse) ning Arvile Kosmodiski (selle saime vapsee kuskilt nurgatagusest kohast, sest tegelikult müüakse neid ainult neti teel, aga Arvi tahtis selle kohe kätte saada, nii et läks neile sisuliselt kontorisse kohale). Pärast netis asjatamist otstsime veel telefonikaardid endale. Tegime küll netis suurt otsimistööd, et millist võtta, aga kõige soodsamad on need, mille sa peadki netist tellima ja me tahtsime kohe kätte saada (mulle tundub, et siin Saksamaal saadetakse sulle kõik asjad koju ja kõike peab tellima, midagi ei anta kohe kätte), nii et lõpuks läksime ikkagi esimesse telefonipoodi ja otsime sealt kellegi Orteli kaardid. Vaatasime, et kõneminuti hind on suht ok Saksa kohta (2 kr/minut) + et omavahel saame tasuta rääkida. Mida me ei osanud üldse arvestadagi oli see, et leviga võib probleeme olla. Panime siis oma uued kaardid rõõmsalt telefoni sisse ja täiesti uskumatu, kuidas levi kõigub – see levi näitaja lihtsalt liugeb koguaeg üles-alla. Ka helistades on meil juba probleeme olnud, nii et nüüd oleme uue pakkuja otsinguil. Internetist on nii raske aru saada nendest pakettidest, kõik tunduvad nii kallid (kõneminutid kuni 4kr!). Nii et ongi plaan kohapeale minna igale poole ja lasta endale puust ja punaseks teha. Uut telefoni tahame ka endale mõlemad osta, nii et tegemist meil on sellega. Praegu aga on mu telefoninumber siis 0049 1577 840 8448, kui kellelgi mingi hädaolukord peaks olema. Eesti numbrilt saab ka kätte.

Laupäeva hommikul võtsime sammud Bürgeramti poole. Sellel pole midagi tegemist burgeritega :) Tegemist on pigem nagu mingi linnaametiga vms. Nimelt ütles Tom mulle, et peaksin sealt saama miski maksukaardi ja uurisime ise juba ette, et meil on tarvis ennast ka Berliinis registreerida. Astusime siis sisse ja leidsime eest pika järjekorra ja ootetoa, mis oli inimestest tulvil. Õnneks oli seal olemas järjekorranumbrisüsteem nagu Eestis pankades on. Saksa pankades, muideks, et ei ole järjekorraautomaate – kui tahad isiklikku nõustamist, siis lihtsalt jääd kontorisse nõudliku näoga seisma ja siis mõni teenindaja tuleb su juurde ja palub su enda juurde (muideks, hästi palju sakslasi ei kasuta internetipanka – maksete tegemiseks tulevad nad kontorisse ja täidavad sellised sedeleid, et kellele kui palju tarvis kanda on, siis panevad need sedelid pangas olevasse kasti ja siis panga töötaja teeb nende alusel ülekanded ära). Või siis ühe teise ameti näide, kust Arvi mingi paberi sai, et iga järgmine, kes tuli, küsis sissetulles, et kes on viimane ja siis teenindaja saabudes teadis igaüks, et kes järgmisena minema peab. Tulles tagasi Bürgeramti juurde, siis seda järjekorranumbrit ei saanud sa ise automaadist võtta, vaid selle andis sulle üks meeldiv härra, kes uuris ka, et mis sul asja ja andis paar saksakeelset paberit eeltäitmiseks. Enne meid oli järjekorras veel 49 inimest. Nii et saime vahepeal vajalikud sisseostud tänaval ära teha ja kui tagasi tulime, siis saimegi üsna pea ühe naisterahva juurde jutule. See proua ametnik polnud just kõige kirkam kriit ja kahjuks ka mitte kõige viisakam ja sõbralikum. Esiteks ei saanud ta aru, et kui palju inimesi meie väikeses korteris siis ikkagi elab. Et kui meie oleme ühe tüdruku allüürnikud, et kas me siis kõik elame seal koos või... ja kuna Arvi nimel on üürileping, siis pidi minu vormistama just kui Arvi allüürniku... no igal juhul saime lõpuks oma Berliini elaniku tunnistused kätte ja Arvi küsis ta käest saksa keeles selle minu maksukaardi kohta. Tädi vastas, et selleks on töölepingut vaja ja rääkis midagi Arbeitsamtist (tööturuamet vms) ja elamisloast ka vist (mida meil üldse vaja ei ole) ja no ma ei saanud saksa keelest väga aru, et mida ta jahvatas ja ausalt öeldes ega Arvi vist ka ei saanud. Aga kuna tädil oli meist ilmselt siiber (või siis oli ta pahane, et järgmised idaeurooplased siia immigreerunud on), siis juhatas ta meid minema ilma et me oleks aru saanud, et mis me siis edasi tegema peame. Igal juhul peaksin nüüd Tomilt varsti töölepingu saama ja siis lähen järgmisele katsele ja ei lahku enne, kui saan, mida vaja. Õhtu poole otsustasime kepikõndi tegema minna. Sõitsime metrooga ühe peatuse edasi Berliini keskel olevasse suurde parki ning jõudsime seal kõndides välja pidustusteni :). Nimelt jäävad selle pargi ühte äärde Brandenburgi väravad ja kuna parajasti oli Saksamaa ühendamise 20. aastapäev, siis olid seal suured pidustused. Võtsime siis sammu aeglasemaks ja jalutasime seal ringi. See park on ühest küljest hästi tore sportimiseks, teisalt on nõme, et seal on ainult asfalt- või kiviteed ja radade ääres on kohe puud, nii et muru peal nagu joosta ja kõndida ei saagi. Eestis oleks vist küll kohe märgistatud saepurukattega rajad igal pool. Sellegipoolest näeb seal päris palju inimesi trenni tegemas. Ikka parem ju kui kuskil keset tänavat. Hilisem õhtupoolik möödus So you think you can dance’i seltsis ja lugedes nagu ikka :)

Pühapäeva hommik algas taas Starbucksis (täiesti uskumatu kui palju internetti tänapäeva inimesed ikka vajavad – me oleme püsti hädas sellega, et meil kodus netti pole), seekord mitte seal ostukvartalis vaid Potsdamer Platzi juurdes, mille lähedal ka Kaie elab. Netis olles tuligi välja, et Kaie on koos oma Austraallasest sõbra Marcoga ühes teises lähedalasuvas Starbucksis netis (sest ka Kaiel pole veel siiamaani netti – tal vist on sellega juba üle kuu läinud ja saaga jätkub), nii et Thank God for Starbucks!!! Otsustasime kokku saada ja minna jälle sinna Brandenburgi väravate juurde pidustustele. Jalutasime seal niisama ringi, sõime natuke Saksa vorsti ja magusaid mandleid ja läksime siis koju ära. Läksime Arviga jalgsi, nii et saime päris hea trenni :) Õhtul oli meil veel mõte kinno minna ja pärast seda Kaie juurde lauamänge mängima, aga lõpuks jäid mõlemad plaanid ära, sest vässu tuli peale ja Marco pidi miskit õppimistööd tegema. Kusjuures rääkisin samal päeval veel ühe mu väga ammuse Saksa sõbra Matthiasega, et võiks kokku saada. Nimelt on ta nädala sees Berliinis tööl, aga muidu elab Dortmundis. Ta küsis, et kus ma tahaksin kokku saada ja ütlesin, et olen Berliinis siiamaani ainult Starbucksis ja McDonaldsis käinud :S Täesti piinlik ikka, et ei ole mitte kuskile veel välja jõudnud. Püüan ennast parandada alustades kolmapäevaga, kus lubasingi Matthiasega kokku saada. Pole teda juba üle kolme aasta näinud, nii et olen päris elevil! Netist muideks nii palju, et otsustasime ikkagi sama pakkuja võtta, kellega Kaiel nii palju jamamist on, sest see on ainus, kellega on võimalik lepingut katkestada enne kahe aasta möödumist (sest peame juba märtsist välja kolima ju siit). Küll aga pole meil õrna aimugi, millal see nett meile siis saabuma peaks. Arvi andis tellimuse sisse telefoni teel ja me nüüd ei teagi, et mida me ootame... kas lepingut postkasti või neti sisselülitamist või mida... nii et Starbucksi hommikud tee ja muffiniga jätkuvad veel ilmselt mõnda aega.

Esmaspäeva hommikul vara, enne kui mina maast lahti sain, läks Arvi juba kooli, ja mitte õppima, sest esmaspäeviti tal loenguid ei ole, vaid taas internetti. Nimelt lõpetab ta veel miskeid raamatupidamise otsi ja JCI asju ja mida kõike veel. Mina sain siis veits hiljem jalad alla ja seadsin sammud linna poole. Nimelt oli mul missioon endale uued kingad osta :) Päris paljud vanad viisin Eestis ära Humanasse, sest nad ei näinud enam väga värsked välja. Tulemuseks oli kaks paari uusi jalavarje. Ühed kõrged iludused otsin oma lemmikkingapoest Deichmanist, kust on ka pärit mu lemmikud lipsuga kingad. Seal müüakse üliodavaid jalavarje (enamus on 20 euri), mis muidugi ei ole mingi kvaliteedi tipp, aga kui neid enivei kanda ca korra kuus, siis pole väga vahet. Teised, madalamad, mugavamad, kvaliteetsemad ostin tööl ringi komberdamiseks. Kuigi samas oleks pidanud vist pigem tennised ostma, sest kui paar korda kontorist läbi käinud olen, siis on seal kõik tennistes-teksades :) Aga kuna olen harjunud viisaka riietuse ja kontsaga, siis ei tahaks latti väga alla lasta, nii et väike konts ikkagi jääb, isegi kui teksad jalga lähevad. Astusin läbi ka KaDeWe keskusest, kus on koos kõik kõige nooblimad firmamärgid. Ehk siis sattusin Sex and the City maailma, kus on Vuittoni, Prada, Bossi ja muude säravate disainerite kingad, mille hinnad on sadades eurodes. Tegin sealt ruttu vehkat, et laostumist vältida :) Šoppamise ja taas Starbucksis istumise vahepeal suutsin endale Saksa pangakonto teha Deutsche Bank’is (DB). Astusin kontorisse sisse ja oli täpselt nagu ma enne kirjeldasin – ei mingit järjekorraautomaati. Oli miski infolaud, mille taga inimesed seisid järjekorras (ma ei kujuta ette, mida nad tahtsid või ootasid, aga mulle tundus, et ma ei peaks sinna pöörduma), niisiis liikusin edasi tahapoole, kus nägin ühte meesterahvast laua taga ning küsisin siis, et kas saaksin nende juures konto avada. Ta siis otsis mulle kontori pealt ühe teise meeldiva meesterahva, kes võttis mu enda hoole alla. Saksamaa pankades muideks on selline süsteem, et sa maksad kuutasu ning kõik ülekanded ja tehingud on tasuta. See kuutasu on muidugi veits rohkem kui Eestis, kuskil 60-70 krooni kanti kuus, aga tudengitele on tasuta ning mina sain näiteks poole hinnaga, kuna Arvi on juba seal pangas klient ja sain pereallahindluse :) Nii et see on küll normaalne, sest Eestis maksin Swedis iga teise panka tehtud ülekande eest 6 kr, mis on minu meelest täiesti ebamormaalselt palju ja täiesti mõttetu kulu. Või äkki mõni pankur seletab mulle ära, mis need kulud on ülekannete tegemise juures panga jaoks. Pangakaarti muidugi loomulikult kohe kätte ei antud, see saadetakse postiga koju. Ja siis järgmise postiga saan pangakaardi pinkoodi ja siis järgmise postiga internetipangakoodid. Turvakaalutlustel ei saa vaata kõike korraga saata onju :P Pinkalkulaatorit ja ammugi mitte ID-kaarti siin ei tunta, nii et vana hea koodikaart läheb jälle käiku. Koodikaart pole ka siin plastikkaardi kujul, vaid paberi peal. Heh, ja eriline boonus on see, et saan tehinguid teha ja pangakontoreid külastada ka teiste Saksamaa linnade DB kontorites :) Nimelt, kui olin eelmine kord Saksamaal, siis ma avasin konto Paderbornis Volksbank’is. Hiljem kolisin Wuppertali, mis ei ole Paderbornist üldse kaugel, ja enne Eesti sõitmist tahtsin konto kinni panna. Läksin siis Wuppertalis Volksbank’i kontorisse ja sealt öeldi mulle, et olen vales pangas. Mõtlesin, et mismõttes, on ju Volksbank. Aga nemad vastu, et ei, see on sama vale pank kui oleks näiteks Sparkasse või DB. Nimelt on neil seal filiaalide süsteem. Igas linnas on pangal oma filiaal ja üks filiaal ei saa teise nimel tehinguid teha. See oleks sama hea, kui teed Tartu SEB’is konto ja ei saaks seda Tallinna SEB’is sulgeda. Aga DB’i puhul tuleb välja, et see ei kehti. Progress.

Teisipäeval läks Arvi kooli ja minul oli plaan siis mobiilsidepakkujate kontoreid külastama hakata. Et siis ikkagi aru saada, mis süsteem nende erinevate pakettidega on. Lühike kokkuvõte ja järledus, mis mina teha suutsin oli see, et kui sa tahad endale mingit fancy’t telefoni osta ja sellega ka netis palju ringi surfata, siis tasub sõlmida kahe-aastane leping, sest nii saad telefoni hinnast suht palju alla ja ka internetiside on odavam. Kui sa piirdud aga ainult rääkimise ja sõnumitega ja su ego lubab ringi käia ka näiteks 100-eurose telefoniga, siis on mõistlikum see telefon näiteks Amazonist tellida ja osta sisse endale kõnekaart. Niisiis olemegi Arviga praegu nii kaugel, et tellime endale mõlemad telefonid ära ja uued sim-kaardid ka, sest praeguste levi on ikka täiesti košmaar. Arvi esimene päris-koolipäev oli vist paras pettumus, aga kolmapäeval oli juba huvitavam, nii et lootust on, et see magistriprograamm ei ole nii mõttetu kui minu oma oli :)

Kolmapäeval läksin lõunast Arvi juurde kooli, et Amazonist telefonid ära tellida ja maksta. Muushulgas registreerisime ennast ka CIMA õpilasteks. See on üks juhtimisarvestuse sertifikaat, mida tegema plaanime hakata. Nii et hakkan jälle õppima, wohoo. Esimesed eksamid on aga alles mais, nii et aega on veel. Õhtul kella 6-st sain aga Matthiasega kokku, läksime Potsdamer Platzi lähedal asuvasse restosse, mis asus 17-ndal korrusel, nii et vaade oli sama hea kui Berliini teletornist :). Jõime veintsi ja rääkisime juttu. Mul oli inglise keele osas jälle mingi tõrge, nii et Matthias aitas mul koguaeg õigeid sõnu leida ja meelde tuletada... täitsa piinlik kohe. Ta rääkis, et töötab praegu koos PwC konsultantidega, kes pidavat väga meeldivad inimesed olema ;) Ma ütlesin, et ma isegi täitsa kujutan seda ette jah. Kuna ta pidi juba kella 9-ks Dortmundi rongi peale minema, siis jäi õhtu üsna lühikeseks, aga kindlasti mitte viimaseks.

Neljapäeval alustasin siis esimest korda saksa keele õppimisega. Mul oli mingist ajast tehtud üks exceli-fail sõnavaraga, täiendasin seda, et saaks seda kasutama hakata, aga kõik reeglid, mis puudutavad tegusõna käänamist on täiesti meelest läinud. Mässasingi selle tabeliga praktiliselt terve päeva. Kella kaheksaks läksin Potsdamerile Sony centeri kinno, kus mind ootasid juba Arvi ja ta kursakaaslased Thomas, Steffani, Ravan ja David. Käisime vaatamas Facebook’i filmi (The Social Networks). Ma ei mäleta täpselt, et kui pikalt Eestis enne filme reklaame näidati, aga siin näidati vähemalt pool tundi, kusjuures üks ehituspoe reklaam kestis konkreetselt kümme minutit. Film ise mulle täitsa meeldis, oli huvitav ja hästi mängitud. Ravan ütles pärast filmi, et tema paneb nüüd oma Facebooki konto kinni, et talle ikka avaldas see film nii suurt mõju, et talle ikka ei meeldi selline raha peal väljasolek ja bla-bla-bla. Thomas aga ütles hoopis, et on vist viimane aeg endale seal konto teha :) Siis nad rääkisid midagi homsest Erasmuse tudengite peost, ja et info on Facebookis, nii et Ravan vist lõpuks pidi ka tunnistama, et ilma Facebookita ikka ei saa. Pärast kino istusime veel tunnikese Thomase ja Arviga baaris.

Reede hommikul saime kätte oma Amazonist tellitud telefonid. Arvi läks 12-ks kooli ja mina jäin telefoniga edasi mässama. Lõpetasin kella kolme paiku, siis koristasin paar tundi (neljapäeval oli jutt, et äkki teeme meie poole midagi), sõin ja uurisin Arvilt, et kas ta koju ka jõuab. Jõudis, aga üsna hilja ja väsinuna. Nimelt oli tal koolis keelte päev, saksa keele ja vene keele tunnid. Meie pool pidu ei tulnud, tahtsin siis, et Arvi uuriks, et äkki kuskil mujal miskit toimub, aga tal oli toss ikka suht väljas. Lõpuks siis mingi 11 paiku sain tal ikka jalad alla ja hakkasime hoopis selle Erasmuse peo poole liikuma. See toimus WMF klubis. Kuna jõudsime sinna enne keskööd, siis oli see ikka veel väga tühi. Võtsime joogid ja istusime maha ja mõtlesime, et kas siin saab üldse mingi pidu olema.... ja sai. Mingi hetk tulid Arvi kursakaaslased. Lisaks Davidile, keda juba teadsin, ka valgevenelanna Maria, saksa kutt Matthias ja mõned veel (loetlen neid nimesid selleks, et nad mulle endale meelde jääksid :). Klubis oli kaks ruumi, millest ühes tuli suht monotoonset ja igavat house’i, aga teine oli selline klubikam ning vahepeal tuli sealt ikka väga head kraami (kui Eric Prydz’i Pjanoo tuli, siis oli minu õhtu korda läinud :). Nii et saime päris kõvasti tantsida. Klubi läks järjest rohkem rahvast täis ja hakkas väga kitsas. Samas oli nii äge olla tagasi peol, kus valgeid Eurooplasi polnud sugugi rohkem kui kõiki muid eksootilisemaid kokku. Kella kolmeks olime juba parajalt väsinud, nii et hakkasime kodu poole liikuma, õues oli klubi taga veel päris pikk järjekord. Berliinis on metroodega see hea asi, et nad käivad kogu reede ja laupäeva öö. Ja kui on parajasti mingi muu öö, siis sõidavad samu liine pidi ööbussid. Nii et taksoga põhimõtteliselt nagu öösiti sõitma ei peagi. Kella neljast jõudsime koju. Kõmpides tuli mul mõte, et kuna Arvi niikuinii kainekas on, siis oleksime võinud ju autoga minna... täitsa rumalad, et me selle mõtte peale varem ei tulnud.

Kuigi mina olin Saksamaalse tulles leppinud mõttega, et ma nüüd püüan šoppamisega piiri pidada, siis oli Arvil soov laupäeval poodlema minna. Mis siis ikka, mõtlesin, et lähen kolan ise ka veits ringi ja istun nats Starbucksis netis ka, nii et võtsime mõlemad seljakotid läpakatega ka kaasa. Tulime metroost välja ja otsustasime, et käime eraldi ringi. Kohe metroopeatuse kõrval oli Orsay pood, kus veetsin vist tund aega ja jätsin maha 75 euri... nii palju siis mitte šoppamisest. Käisin riburada pidi veel poode läbi ja kui mu seljakott enam uusi asju ei mahutanud, siis helistasin Arvile ja uurisin, kuidas tal läheb. Tema skoor oli veel null. Mõtlesin siis talle appi minna, ja avasime ta skoori lõpuks :) Samas ma saan täiesti aru, miks tal nii rakse riideid leida on. Esiteks, meestel üleüldse ei ole mingit normaalset valikut, enamus asju on nii igavad (ühtlaselt hallid ja mustad ja igavad). Teiseks, hinnad on vähemalt kahekordsed võrreldes naiste riietega (ja riiet nüüd küll kaks korda rohkem ei kulu), käisime koos näiteks United Corols of Benetton poes, sisseastudes ütlesin, et ohhoo, näed, kampsun ainult 20 euri... aga siis vaatasin et olen naiste korrusel. Kui läksime meeste korrusele, siis oli täpselt samasugune kampsun juba 40 euri... Kolmandaks, kõik riided on tehtud ümaratele meestele :) Arvi seljas kõik lihtsalt lotendab... Kokkuvõttes siis leidsime Arvile mõned kampsikud ja pusad, aga veel peame otsima minema teksasid ja ketse. Lõpetasime kell kaheksa, siis kui poed kinni pandi, ning Starbucksi enam minna ei jõudnud. Selg valutas täiega sellest seljakoti tassimisest. Tahtsime lihtsalt ära koju puhkama saada. Algselt oli plaan veel õhtul välja minna, aga olime mõlemad selleks liiga surnud. Vaatasime tantsu ja keerasime tuttu.

Pühapäeva hommikul polnud mul kõige värskem olek ja ma ei näinud palju vaeva selle varjamisega, nii et keerasime veits tülli. Tulin korterist tulema, et värske õhu ja päikese käes ennast laadida. Hakkan vist nats lolliks minema selle üksiolemise peale. Sõpru pole, tööd ei tee veel ja isegi netti pole, et saaks teisi töötegijaid segada... ainult mina ise koguaeg. Käisin võtsin väljast hommikusööki ja lugesin pargipingil raamatut ja kirjutasin blogi (päris mõnus oli päikese käes peesitada :). Läksin siis mingi hetk ikka koju tagasi ka ja istusime suht omaette terve õhtu... Jäärapead nagu me oleme.

Täna siis on esmaspäev. Lõpetasin päeval "Eat, pray, love" raamatu, viimane sektsioon, mis oli siis armastusest, meeldis mulle kõige rohkem, aga üldiselt oli kogu raamat päris huvitav. Pärastlõunal helistas Arvi koolist, et ta uuris Alice'ist, et kus meie internet on, ning talle vastati, et neil pole süsteemis midagi selle kohta, et neil üldse leping Arviga sõlmitud oleks. Samas sai Arvi sõnumi, et "Tere tulemast ja bla-bla-bla". Nii et meil pole õrna aimugi praegu, millal ja kas me neti saame. Nii et pakkuge, kus me praegu oleme? Ikka jälle Starbucksis. Panin mõned peo pildid ka üles lisaks eelmistele klõpsudele, aga midagi muud põrutavat vahepeal teinud pole, seega pole ka rohkem pilte :) Nädalavahetusel läheb Arvi Bonni DAAD üritusele, nii et organiseerin siin endale tegevust praegu. Äkki jääb Matthias nädalavahetuseks siia, ei tea veel... Eks järgmisest postitusest saate lugeda ;)

Tsau-tsau!

2. Viis tärni Türgi moodi

2010-09-29T09:02:00.000-07:00

Heips! Esimesest postitusest polegi möödas just väga palju aega, aga tegemisi ja emotsioone on palju olnud, nii et jutt tuleb päris pikk ja olen seda tükk aega juba ette valmistanud. Mõned pildid olen ka üles saanud aadressile http://picasaweb.google.com/margitvaaks/

Enne veel kui Türgi reisi juurde lähen, siis juttu ka Saksamaa tegemistest. Laupäeval saime siis lõpuks ometi muuseumide tuuriga alustatud. Seda küll üsna pärastlõunal juba, sest otsisime netist reisi. See reisi otsimine oli ikka päris tüütu. Tegime seda lastminute.de kaudu, kus on iseenesest toodud pikk rida pakkumisi, aga kui sa mõne välja valid, siis pead vajutama mingit nuppu, et ta kontrolliks, kas on vabu kohti, ja põhimõtteliselt mingi 95% pakkumistest oli juba broneeritud, ehk siis lõpuks meil oligi valida vist ainult kolme variandi vahel, võtsime 7-päevase all inclusive paketi 5-tärnises Simena hotellis, maksime ära ja lootsime parimat :).

Aga esimese päeva muuseumide skoor oli kolm – Altes Museum, Neues Museum ja Altes Nationalgalerie. Kõik olid sellised „väga vana kraami“ kohad – maalid, kujud, vaasid jms. Liuglesime nad suht kiirelt läbi. Õhtul pidasime siis jälle peo plaani, niisama asjatasime Kaie juures, Arvi tegi miskeid jooga harjutusi ja siis käis kraks... alaseljas läks miskit natsa viltu ja hakkas haiget tegema. Nii et klubitamine jäi taas ära...

Kuna tahtsime teada, et seljaga miskit hullu pole, siis käisime pühapäeva hommikul traumapunktis. Sealt anti valuvaigisteid ja öeldi, et kui hullemaks läheb, siis tulge tagasi ja soovitati ringi liikuda. Niisiis jätkasime meeseumide tuuri, seekord jäi skoor samaks – Pergamonmuseum (Babüloni väravad on põhi vaatamisväärsus), Bode-Museum (maja ise on superilus) ja Museum für Islamische Kunst. Arvi selg läks järjest paremaks. Õhtul vaatasime Kaie juures taas So You Think You Can Dance’i teist hooaega, mille ma arvutisse tõmbasin kunagi. Vaatasime Türgis olles hooaja lõpuni ka. Ja ma hakkan kindlasti järgmist ka kohe vaatama. Tantsimine on ikka kõige ägedam.

Pühapäeva õhtul selgus, et olime Kaie netipulga tühjaks tarbinud. Peaks vist avama täitsa uue rubriigi totrustest Saksamaal, ehk siis siit tulebki Nr 1 – Internet – kui tahad endale koju netti ja sul pole seal veel kaableid ega miskit, siis võid ca kuu aega oodata, kuni tuleb tehnik ja seal miskit paika paneb, tehnik tuleb otseloomulikult keset päeva vahemikus a’la 12 kuni 15, nii et pead seal ajal kodus passima. Kaie näitel pidi tehnik üks päev tulema aga jättis tulemata. Kui Kaie kirjutas teenuse pakkujale, et kuhu ta tehnik jäi, siis vastati, et neil on ppikad järjekorrad ja läheb nädal enne, kui tema küsimusega üldse tegeldakse. Kuna meil praegu korteris ka netti ei ole, siis ma nats kardan, et millal me selle üldse saame... Interneti lepingu saad sõlmida minimaalselt kaheks aastaks, ja nii ongi, kaks kaks aastat või ei midagi. Kui plaanid Saksamaal olla näiteks aasta, siis see ei loe, leping kaks aastat. Variant on võtta netipulk, aga sellel on mahupiirang ja nagu Kaie juhtum näitas, siis sai meil üks giga otsa vähem kui nädalaga, kusjuures me ei tõmmanud midagi alla ega olnud Youtube’is ega miskit. Klientisõbralikkus ja konkurents missugune.

Sattusin nüüd nats hoogu selle rubriigiga ja räägin südamelt ära ka mõned teised totrused:

Nr 2 – Telefonid – üllatus-üllatus, leping jälle võimalik sõlmida ainult kaheks aastaks, ning kui sa kolm kuud ette ei teata, et tahad lõpetada, siis pikeneb jälle kaheks ja selle osas ei saa sa mitte muffigi teha. Taas on lahendus olemas – kõnekaart – aga ei, see ei saa ka olla nii lihtne kui Eestis, et lähed R-kioskisse ja ostad. Selleks on sul tarvis anda oma nimi, aadress (see peab olema Saksa oma) ja pangaandmed (ehk sul peab olema Saksa pangas konto). Ehk siis mul pole siiamaani veel Saksa SIM-kaarti, kuna mul pole ei aadressit ega pangakontot.

Nr 3 – Pangakaart – kui lähed panka ja tahad saada pangakaarti, siis esiteks läheb selle saamisega ca kaks nädalat – ja ei, sa ei saa seda kätte pangast – see saadetakse sulle postiga. Punkt. Selles järgmises süsteemis ma nüüd päris kindel ei ole, aga Kaie jutust sain aru, et deebetkaarti saab justkui kasutada ka krediitkaardina, ehk siis saab netist osta, kui tead kaardi numbrit, kehtivusaega jm infot, mis seal kaardi peal on. Kõik see info on olemas ka väljavõtete peal, mida pank sulle koju saadab ning ta ei asenda osa numbreid x-dega, et turvalisust tagada. Nii et kui sa neid väljavõtteid pisikesteks tükkideks ei rebi enne äraviskamist, siis võib selle leidja rõõmsalt sinu rahast elada. Ka pangad on aru saanud, et süsteem on nats ebaturvaline ja nende lahendus sellele on – sa pead iga kuue nädala tagant tegema pangaautomaadist (mitte internetipangast) oma kontoväljavõtte veendumaks, et need tegingud seal on ikka sinu tehingud, mitte et keegi on sinu raha kasutanud. Ja kui sa seda väljavõtet ei tee, siis saadab pank selle sulle ise koju ja see otseloomulikult maksab. Wohoo!

Nr 4 – aadressid – oeh... see on neil ilmselt mingi ajalooline värk, aga Saksamaal pole korteritel numbreid. Uksekellade kõrval on ainult elanike nimed. Ma ühest küljest saan aru selle kasust, sest kui keegi külla tuleb, siis ta võiks su nime teada, erinevaid korteri numbreid on keerulisem meelde jätta, aga suurtes saja korteriga majades on see ikka täitsa tobe. Nägime Kaie ühika ukse juures ükskord DHL’i tüüpi, kes ajas näpuga uksekellade juures järge ja otsis nimesid. Arvi mõtles alguses tellida oma pangakaardi Kaie aadressile, aga no kuidas sa seda teed, kui postiljon vaatab kirja pealt, et see on Herr Arvi Kassile ja sellist nime ühika ukse peal ei ole. Ja selgeks teha, et saata Herr Arvi Kassi kiri hoopis Frau Kaie Kubjase postkasti on kosmos. Meie enda korteri üürilepingus oli kirjas a’la „teise korruse vasakpoolne korter“, mitte a’la korter nr 2. Me veel ei tea, kas saame oma uksekella juurde panna meie mõlema nimed, loodetavasti jah.

Hmm, tulles tagasi nüüd oma tegemiste juurde, siis pidime otsima uut kohta netis olemiseks. Saksas pole just päris iga nurga peal avalikku WiFit, aga Kaie vihjas meile, et Starbucksis peaks olema ja nii oligi. Niisiis seadsime esmaspäeva hommikul Starbucksi poole, tegime väikesed kohvid ja teed ja muffinid ja istusime netis. Meil tekkis seal uudishimu, et kui suur kohv on suur kohv. Arvi võttis väikese ja see oli sellise korraliku kruusi täis (mitte mingi tilluke 0,2 tops). Ja siis neil on veel keskmine ja suur – kas suur on siis mingi pool liitrit või? Kes joob nii palju kohvi korraga? Igal juhul saime oma asjad aetud ja jõudsime isegi kahte muuseumi – Märkisches Museum (Berliini linnaosade ajaloost) ja Juudi muuseum. Juudi muuseumis olid kõige kõvemad turvanõuded, metalliväravatest tuli läbi tulla. Muuseum ise oli jõhkralt suur ja rääkis põhiliselt inimestest, kes olid siis koonduslaagrid läbi elanud või mitte. Esmaspäeviti on muidu paljud muuseumid kinni, see-eest juudi muuseum on lahti tervelt kümneni õhtul.

Teisipäeva hommikul tegime jälle tiiru Starbucksi, printisime väljamõned vajalikud paprad, pakkisime reisiasjad kokku ja asusime teele Erfurti poole, kus väljus meie lend Türki. 300 km läks üsna ruttu ja valutult. Saksa kiirteed on ikka super. Erfurtis parkisime auto ära, tegime check-in’i ja kõik läks nii nagu pidi. Õhtul jõudsime Antalyasse, sealt võttis meid shuttle peale (mida pidime ootama nii kaua, et arvasime juba, et jäämegi sinna lennujaama ööseks) ja viis hotelli... oeh... siis kõik hakkas... Enne veel mainin, et minu enda kogemus Türgiga pole just eriti rõõmus, aga kuna Arvi õde Annely on siin puhkamas käinud ja rahule jäänud, siis julgeisin Türgit uuesti katsetada. Aga siis... võiks öelda, et reisi juures on kolm head asja – hotelli taga on mäed, mida on ilus vaadata, hotelli ees on meri, kus on tore ujuda ja taevas paistab päike, mille käes on hea lebotada. Peaaegu kõik ülejäänu on pettumus. Esiteks pandi meid kaheks päevaks mitte hotelli vaid hotelli kõrval asuvasse majakestesse, mis on kaugel viie tärni hotellist ja kus polnud sooja vett. Nad oleks meid vist sinna jätnudki, kui me poleks häält tõstnud... siis leiti üks vaba hotellituba küll. See tuba oli juba tunduvalt etem. Sooja veega. Kuigi linad olid rebitud äärtega. Teiseks, hotelli töötajad ei räägi absoluudselt inglise keelt, kusjuures baarmenid, kelnerid ja kohvrite tassijad veel oskavad midagi rääkida, aga receptioni töötajad on täiesti umbkeelsed. No ja püüa sa siis midagi teada saada, et mis siin ümberringi teha saab jms. Hotellis puudub igasugune (arusaadavas keeles) info võimaluste kohta (on näha tenniseväljakuid, aga kust saab reketeid laenutada ja palju see maksab; kas on mingeid ümbruskonnas toimuvaid tuure (nagu mainisin, siis siin on kõrval suured mäed, kuhu otsa peaks gondliga saama) mis toimub õhtuti, kas on mingeid show’sid jms). Kõike seda saaks ju ka muidugi küsida, aga kui keegi sust aru ei saa, siis pole nagu väga mõtet küsida ka... point siis on siin selles, et 90% külastajatest on türklased või venelased ja seda keelt siin osatakse. Inglased ja sakslased vaadaku ise, kuidas endaga hakkama saavad. Pettumuse valmistas ka toiduvalik, mis esiteks oli nädal aega päevast päeva sama ja täiesti maitsestamata... nii et maitseelamust ei saanud kordagi. Lisaks tuli söögi saamiseks pidevalt järjekorras seista ja lauad olid koguaeg kinni. Üks positiivsem söögikord oli a’la carte restos, milles oli võimalik süüa tervelt 3 korda nädalas ?! See pidi olema meie ultra all inclusive paketti sees, aga tuli välja, et tuli siiski tasuda veel 5 euri service’i tasu... no ja kui me lõpuks leidsime neljapäeval kellegi, kelle käest uurida, et mis süsteem nende a’la carte söökidega on, siis selgus, et üks kord oli juba kolmapäeval ära olnud, laupäevasele õnnestus laud reserveerida, esmaspäevasele mitte, sest kohad olid juba täis (36 kohta terve hotelli peale!). Paketi see pidid olema ka importjoogid Bacardi, Martini jms, pakuti ainult mingeid selliseid marke, mida kunagi näinud pole... aga sellest polnud väga hullu, sest ka koahlik rumm läks libedalt alla :P. Nii, mis siis veel kehva oli... ahjaa... hotell polnud päris mere ääres, sinna viis ca 200-meetrine tee, mis isenenesest oli ok... ainult et see rand seal, mis oli hotellile eraldatud oli üliväike, kõik olid nagu silgud reas ja teise hotelli alale ju otseloomulikult minna ei võinud, kuigi seal haigutas tühjus. Naersime Aviga ka seda, et naaberhotelli juures, mis kandis nime Sinema Sun Club, oli hästi mõnus Beach Bar, selline pealt roogudega ja laudade-toolidega, siis meil oli selline nõukaaegne haisev putka, mille ääres polnud laudu-toole ja ega seal poleks tahtnud olla ka. Meie baari kõrval olid duššid, mis roostetasid ja üllatus-üllatus haisesid samamoodi. Aga meri oli hea. Ja hotelli juures olivad basseinid ka mõnusad ja ümbrus kena. Üks vahejuhtum veel. Et me ometi oma puhkust nautida ei saaks. Nimelt ei läinud meil toa uks hästi kinni, st et kui muidu uksed langesid ise kinni ja läksid lukku, siis meie pidime enda oma ise jõuga tõmbama. Üks õhtu, kui tuppa hakkasime tulema, nägin nagu üks tüüp oleks justkui meie toast välja tulnud, kuna koridoris oli hämar, siis ei olnud päris kindel, kas tuli meie toast või kuskilt kõrvalt. See tüüp kõndis meile vastu ja Arvile tundus, et see oli turvamees. Enivei jooksin kohe meie ukse juurde ja vaatasin, et see on lahti. No siis panime kohe tuppa vaatama, et kas kõik asjad on alles. Arvi läpakas oli ilusasti laua peal ja kõik tundus puutumata. Läksime aga ikkagi alla receptionisse uurima, et miks turvamees meie toas käis, hotelli manager võttis välja uksekaartide lugeja ja läksime vaatama, et kelle kaartidega meie toas käidud on ja tuli välja, et ainult me ise. Nii et leppisime lõpuks variandiga, et äkki tõesti jätsime ukse ise kinni tõmbamata ja turvamees ainult piilus, et miks uks lahti oli. Hoidsime oma asju edaspidi hoolikalt seifis. Järgmine päev kui vist hommikusöögilt tulime, oli uks jälle lahti... minibaari oli jooke juurde toodud ja see, kes tõi, jättis ukse kinni panemata. Läksime siis tipa-tapa jälle manageri juurde ja palusime ukse korda teha. Pärastlõunaks oli see mure murtud. Oli aeg järgmiste jaoks :) Tegelt pärast seda väga midagi ei juhtunudki vist... olime ainult nukrad kui esmaspäevasele õhtusöögile kohti ei saanud. Üks asi, millega Türgis arvestama vist peab, aga mis sellegipoolest hommikuti häiris, oli palvetamine. Nimelt kella 5.40 paiku igal hommikul tuli mošeest valjuhääldajatega laulu, ma paar ööd ei kuulnud seda, aga ülejäänud aja ärkasin iga kord selle peale üles. Ahjaa...kui esimesed kaks ööd seal majakestes olime, siis ärkasime kukkede kiremise peale :) Nimelt seal jooksid kuked-kanad ringi. Ja loomadest veel, et hotelli ümber olid kassid, kes ilmusid alati söögiaegadel välja ja neile sai seda maitsetut liha visata, mis me ise süüa ei tahtnud. Hästi elasid need kassid seal. Üks must oli eriti kift, nägi välja nagu väike panter. Heh, üks tore kogemus oleks peaaegu meelest läinud kogu selle negatiivse peale. Käisime teisel päeval türgi „vannis“. See tähendas, et olime alguses 10 minutit tavalises saunas, siis pandi meid hamami peale lamama ja kaks neiut hakkasid meiega tegelema. Kõigepealt loksutasid meid veega üle, kulma ja kuuma vaheldumisi, nii et mind võttis külma ajal täisa kiljuma, mis andis neile indu veel juurde. Tüdrukud olid hästi toredad ja pritsisid seal teineteist ka veega ja üldse olid sellised lõbusad. Igal juhul pärast esimest vee loopimist tuli keha koorimine. Jäime too hetk sinna ruumi Arviga kahekesi ja üks tüdruk hakkas laulma. Sellist puhast Türgi värki. Mulle üldiselt ei lähe selline stiil väga peale, aga ta hääl kõlas seal ruumis nii hästi ja see tõesti oli väga ilus. Pärast koorimist tuli väike loputus, siis kaeti meid üleni paksu seebivahuga ja hakkas pesemine-masseerimine. Sellel ajal tuli veel kolm inglise tädi sisse ja nad pressiti kõik meie vahele ära. Pärast loputust kuivaks ja teed jooma. Tee maitses nagu kuum lahjendamata siirup.

Kokkuvõttes olime puhkuse alguses pidevalt närvis ja vihased ning püüdsime teineteist rahustada, ning reisi lõpus olime lihtsalt närdinud ja kurvad ja püüdsime teineteist lohutada :) Aga päike ja meri olid head. Ja magada sai ka, kui just kuked ei kirenud ja mošeed ei laulnud.

Aga et elus peab valitsema tasakaal, siis pidi pärast reisi midagi head juhtuma. Ja juhtus koguni kaks asja korraga. Esiteks sain tööle ja teiseks kolisime oma korterisse sisse, mis on ülisupermõnus. Kõigepealt siis töökohast. Ettevõtte nimi on Sociomantic Labs. Tegelevad turundusega, sisuliselt sellega, et Sinuni jõuksid just need reklaamid, mis Sind huvitavad. Mina aitan neid seal finantspoolega, aitab rahavoogude juhtimisel ja tasuvusarvutustega. Kuna tegemist on kiiresti kasvava (aga veel väikese ja armsa) ettevõttega, siis tõenäoliselt saan tööd järjest juurde. Töö hakkab pihta alles novembris, kui nad uude kontorisse kolivad ning paar esimest kuud olen seal poole kohaga ja edasi täiskohaga.
Korter on meil ilus ja mõnus. Saame seda üürida kuni veebruari lõpuni, nii et siinkohal kutsungi kõiki üles meile külla tulema! Mul pilte ei õnnestunud siia postituse juurde panna, nii et vaadake selle teise lingi alt.

Tsau!