Tagasi kodus. Mõnus. Täna on küll kolmapäev, aga kirjutasin blogi juba eile bussis valmis, nii et copyn selle siia ja saate veel viimased uudised. Panin nats pilte ka üles, aadress endine: http://www.imagestation.com/members/margitvaaks
Alustan kirjutamist juba bussis, sest igav on niisama aknast välja vahtida. Olen praegu kuskil Lätis, mitte väga kaugel Valgast, on teisipäev, kolme tunni pärast olen kodus.
Mis ma siis selle aja jooksul veel ära teha jõudsin. Nägin nädala jooksul vist ainult kahte täesti kainet päeva. Neljapäeval käisime muskaga tiiru linna peal. Mu viimane palk oli üle kantud ja tahtsin konto kinni panna. Läksime siis Volksbank’i kontorisse ja ütlesime, et sooviks kontot sulgeda. Teller seal ütles vastu, et nemad seal ei saa seda arvet sulgeda, mõtlesime, et mis värk on, on ju Volksbank. Aga tema seletas, et minu konto on Volksbank Paderbornis ja see neil on Volksbank Osnabrück. Et need on sama erinevad kui näiteks Hansapank ja Ühispank Eestis. Meil jäi ikka karp lahti, et kuidas nii võimalik on. Sajaga lambad on need sakslased ikka küll. Pangandus on meil ikka 100x paremal järjel. Ei kujutaks küll ette, kui konto Tartus avan, siis ei saa seda Pärnus või Tallinnas sulgeda. Õhtul mängisime Arviga Transport Tycooni. Missest et see on ilgelt vana mäng, mulle ikka meeldib ja tundus, et Arvile ka meeldis. Et siis meie esimene kaine õhtu sel nädalal.
Reede hommikul läks Arvi kooli, mina Paderborni kontot sulgema. Kaks tundi rongisõitu, bussiga kontorisse, kus läks umbes 2-3 minutit ja tagasiminek. Ma olin ikka päris pissed off, et pidin neli tundi sõitma, et selline lihtne asi kahe mintsaga ära teha, isegi allkirja ei pidanud andma. Kuna rongini oli aega, siis kolasin tiba linna peal ka ringi.
Neljaks jõudsin vist tagasi Arvi juurde. Tal ei ole netti praegu, nii et läksime ülikooli raamatukokku, mis on meile suht lähedal, et netti kasutada. Arvi võttis hunniku raamatuid ka kaasa, et tagasi anda. Kohapeal selgus aga, et tagasiandmise laud oli juba kinni. Mis ajas nagu jälle närvi mustaks – töötajad on tööl, istuvad seal samas lähedal ninad arvutis, aga tagasi asju võtta ei saa. Täpselt nagu siis kui ükskord laupäeval tahtsime välja laenutada – töötajad olid seal, aga välja ei laenutatud. No enivei, istusime siis nats netis ja läksime varsti koju tagasi.
Kutsusime õhtuks mõned inimesed meie juurde. Mõtlesime hiljem kluppi minna, aga ikka ei läinud, lükkasime selle laupäeva peale. Laupäeva päeval käisime linna peal. Ostsime mõlemad endale kohvrid. Minul ei oleks asjad muidu ära mahtunud ja kui Arvi saksa tuli, siis tal polnud üldse peaaegu midagi kaasas, aga siin on hästi palju asju kogunenud ja ühe kohvriga neid tagasi vist ära ei vii. Käisime veel vene poes, otsime pelmeene ja tiiru plus’is ka, et ma saaks teele midagi süüa kaasa osta.
Õhtul tuli Richrd meie juurde. Tegime väiksed joogid ja mängisime täringumängu, mille ma varem päeval ostnud olin. Läksime 11 paiku kolmekesi kluppi, seal saime teistega kokku. Pidu oli täitsa mõnsa, sai tantsida ja niisama jutustada ja.... kolme paiku jõudsime koju ja mõtlesime veel vanni minna. Nelja paiku saime vist tuttu.
Pühapäeval ärkasime kell 9. Panin veel asju kokku, sõime hommikust ja särki-värki. Võtsime siis mu sada asja ja läksime bussipeatusesse. Bussist ostsin pileti raudteejaama, sest sealt läheb eurolinesi buss (üksikpilet on muide asi, mis siin päris kõvasti maksab, 1.8 euri, mis on peaaegu 30 krooni). Istusime siis raudteejaama juurde maha ja jäime ootama. Aga ootama me jäimegi, sest pühapäev on ainus päev, millal selle marsruudi peal bussi ei käi. Böö... ja ega me ei tšekkinud ka ju kuskilt varem. Et siis mis seal ikka. Asjad jälle kätte ja tagasi bussi peale, sattusime selle sama bussijuhiga tagasi, kellega tulime. See ilmselt vaatas küll imelikult, et lähme miljoni asjaga rongijaama ja tund hiljem sealt samamoodi tagasi.
Tunnikese hiljem olime jälle teel. Teel Arvi saksa keele õppejõu poole. Ta korraldas mingist grillipidu enda juures. Kesklinnas saime teiste tundengitga kokku ja läksime bussi peale. Täitsa lahe oli seal, hästi palju rahvusvahelist rahvast koos, nii umbes 40 inimest. Tšillisime seal aias siis, sõime liha ja jõime limpsi (teine kaine päev). Nats enne kaheksat õhtul hakkasime tagasi tulema. Koju jõudes olime mõlemad väga väsind juba. Eelmine öö jäi suht lühikeseks. Ma viskasin voodisse pikali, Arvi läks Vitali tuppa Veneetsia pilte vaatama, Vitali ja Tautvidas tulid just Veneetsiast. Mõtlesime varem muskaga, et teeme õhtul miskit lahedat veel, aga minu silmad lihtsalt ei püsinud lahti enam. Ütlesin, et magame tunnikese, siis tuleme üles ja teeme midagi. Aga tunnist sai kolm tundi. Tegin silmad lahti, vaatasin, et oleme mõtlemad riides voodis ja hakkasin muskal riideid seljast koorima ;) Kui see tehtud sai, siis magasime edasi.
Esmaspäeva hommikul läks Arvi kooli. Mina magasin edasi. 9 paiku tulin üles, sest sai juba päris pikalt magatud. Askeldasin niisama ringi kui Arvi juba 10 paiku kodus oli. Mõtlesin, et mis värk on, ta pidi alles mingi pool 12 tulema ju. Aga sain põhjenduseks, et ta ei tahtnud poole loengu pealt ära tulla ja tahtis mind ka näha. Aga sellel minu nägemisel oli vist konks sees. Ta oli nimelt ikka tujust ära, et ma eelmine õhtu magama jäin. Mul oli ka muidugi kahju, et nii läks, aga juhtub, eriti minuga. Saime oma asjad ikka klaariks õnneks ja taas bussijaama poole teele.
Buss jõudis enam-vähem õigeks ajaks vist, siis veel eriti rahvast peal ei olnud, aga Berliinis tuli buss täiesti täis. Ja see ei olnud üldse tore. Esiteks istusid mu ees kaks vana paksu venelast, mees ja naine, kes haisesid konstanselt alko ja higi järgi. Teiseks oli mu kõrval üks blondiin, kes muidu käitus korralikult, aga üritas mulle öö jooksul kolm korda kaissu pugeda ?! Ma nagu lihtsalt istusin, hakkasin magama jääma kui see oma pea mu õla peale pani, mõtlesin, et ohoh, kas ta teeb seda läbi une või mis värk on. Kohendasin oma peaalust, mille peale ta oma toolile tagasi läks. Mingi pool tundi läks mööda, siis hüppas vapsee sülle mulle, nagu väike laps. Viskasin ta siis hellalt tema tooli peale tagasi. Mõtlesin, et ei saagi öösel vist magada, võitle mingi blondiiniga koguaeg. Ükskord pidin teda veel tõrjuma ja siis ta sai vist vihjest aru :P Ja siis oli seekord mingi väga imelik filmivalik. Sellega ma olen juba harjunud, et kõik filmi venekeelsed on, aga seekord olid vapsee ainult mingid madistamise ja tulistamise filmid. Need vanakesed mu ees keerasid kõlarid põhja ka, nii et automaadi tärin käis koguaeg ajust läbi. Ürita siis lugeda või midagi. A kusjuures mai maininud veel, et ostsin Da Vinci Koodi, et oleks tee peal midagi lugeda. Ja nii põnev oli, et 600 lk sai üsna ruttu läbi.
Leedus istusime mingis päris suures ummikus, mõtlesin, kas üldse jõuan Tartu bussi peale, aga läks ikka õnneks. Jõudsime viis mintsa enne bussi väljumist. Ja nüüd ma siin siis olen. Kaks tundi veel koduni.... sain just mampsilt vastuse, et Iff tuleb mulle bussijaama vastu.
Mõtlesime Arviga, et see aeg siis on ikka maru kiiresti läinud. Loodan, et need kolm kuud kui tema saksas ja mina eestis olen, lähevad ka sama kiiresti. Mulle meeldib see, kui ei ole võimalust koguaeg koos olla, et tekib väike igatsus ja nii, aga kolma kuud on ikka liiga pikk aeg...Siinkohal siis lõpetan oma blogi-kirjutamise selleks korraks. Kui jälle kuskile ära lähen ja midagi kirjutan, siis annan teada (otseseid plaane küll ei ole, aga jumal seda teab). Tänan tähelepanu eest. Ilusat suve ja kallid!!!
