14. Tervisenurk

Hei-Hei!

Mul on juba mõnda aeg olnud mõttes hakata ühtekokku koguma oma tervisliku toitumise alaseid teadmisi. Ühest küljest selleks, et endal meelest ei läheks, mida lugenud olen ja teisest küljest selleks, et teistegagi jagada. Esimese tõuke selleks andis üks kooliõde, kes palus täpsemalt rääkida maksapuhastusest. Panengi siis seekord siiasamma kirja maksapuhastuse info ja jagan veel mõned väga olulised näpunäited, mida maksapuhastuse ajal ja ka edaspidi jälgida. Selles raamatus, kust ma infot võtsin, räägib ka tegelikult sellest, et enne maksapuhastust peaks oma sooled puhtaks saama. Meie Arviga suht lasime selle koha üle, sest me hindasime oma sooled piisavalt puhtaks (Arvi on lihtsalt kiire seedimisega ja mina olen mitu korda paastunud) :), aga mine sa tea... praegu mõtlen, et vist peaks selle ka ikkagi igaks juhuks läbi tegema. Raamatus rääkis erinevatest soolepuhastuse variantidest, üheks (kõige efektiivsemaks) neist oli colon-hüdroteraapia. Uurisin järgi, et Tln-s saab seda teha Aurea Medias (30 euri) ja Tartus Biokliinikus (19 euri). Seda peaks tegema nii enne (soovitatavalt kuuendal ettevalmistuse päeval) kui pärast maksapuhastust (ma kujutan ette, et kuna see on suht kallis lõbu ikkagi, siis peaks seda kindlasti tegema enne esimest puhastust ja pärast viimast puhastust, arvestades, et vahepeal ebatervislikule teele väga tagasi ei kuku). Et siis igal juhul kui keegi maksapuhastuse ette võtab ja soovib enne ka soolte puhastamisega tegeleda, siis ma võin saata selle inglise keelse täispika raamatu pdf'i, kust saab ise täpsemalt lugeda (sealt alates lk 177). Lisaks saab puhastuse kohta netist tõmmata ka inglise keelse kokkuvõtte (pane google'isse otsingusse "The amazing liver and gallbladder flush overview pdf" - mul ei lase miskipärast linki kopeerida siia). Ja veel lisaks räägib raamat ka neerude puhastamise vajadusest, milleni me ka veel jõudnud ei ole, sest see nõuab kuu aega korraliku söömist, aga meil siin igast reisid ja muud üritused ees...

Lihtne kogu see värk olema igal juhul ei saa. Aga see on suht parim asi, mida oma keha heaks teha. Omal nahal olen tunda saanud, et kogu see tervislik eluviis pole absoluudselt lihtne – selle asemel, et hommikul krõbuskite peale piim visata, pead endale putru keetma, selle asemel, et lõunal väljas mõni päevapraad sisse keerata, peab sul kaasas olema kodus valmis tehtud salat, selle asemel, et õhtul kojutulles pitsa ahju visata pead hakkama aedvilja supi jaoks juurikaid tükeldama. Lihtne on olla laisk ja seepärast on ka minu kaal olnud nagu ameerika mäed (praegu võin ennast vist paigutada languse algusesse :). Ja üha enam lähevad mõtted selle peale, et maksku mis maksab, peaks ennast ükskord ikka lõplikult käsile võtma ja asja ära tegema. Üks mu töökaaslane (kutt USAst) on juba aasta aega kaine olnud, miks siis mina ei peaks sellega hakkama saama... aga igal juhul siin mõned nipid, mis kiirendavad seedimist ja ainevahetust:

Reegel nr 1 – ära joo mingit vedelikku söögi ajal, vähem kui pool tundi enne sööki ja vähem kui tund aega pärast sööki, sest joodav vedelik lahjendab maomahla ning lahja maomahl ei aita toidu seedimisele kuidagi kaasa. Seedimata toit läheb kõhus halvaks.

Reegel nr 2 – mälu oma toit korralikult läbi. Oled seda juba ilmselt ise ka kuulnud, aga siin on miks – toidu seedimine algab juba suus, kus toit saab endale külge süljes olevad seedeensüümid, kui sa toidu kiiresti alla kugistad, siis jäävad ensüümid lisamata ja toit seedib aeglasemalt ja puudulikumalt. Lisaks pole maol hambaid, püreelaadset toitu on tal palju lihtsam seedida kui suuri tükke.

Reegel nr 3 – ära söö peale sööki magustoiduks puuvilja, õigemini pole muidugi üldse soovitatav mingit magustoitu süüa, aga puuviljad on eriti halb variant. Nimelt seeduvad erinevad toiduained järjestikuselt, mitte kõik korraga. Kuna puuviljad lähevad eriti kiiresti halvaks, siis kui nad seal sooles viimase tulijana oma järjekorda ootavad, jõuavad nad enne käärima minna kui seedimisele jõuavad (võib eksperimendi mõttes proovida ja vaadata, kas sul on pärast kõhugaasid või mitte). Puuvilju süüa on sellegipoolest tervisik, seega tee seda mitte hiljem kui 30 min enne oma põhisööki.

Reegel nr 4 – minu arvamus piimatoodetest on, et need on saadanast :). Sellegipoolest armastan ma väga jäätist ja pasta peale tahaks ikka mõnikord juustu ka riivida... Räägin, miks ma nii arvan. Inimesed on ainsad imetajad, kes pärast imetamisaega ka edaspidi piima tarbivad (no põhimõtteliselt kass joob ka piima, aga see on omaette teema). Emapiim on aga imikule eluliselt oluline (laps sünnib ilma puhta lehena, tal pole sees ühtegi bakterit, ei head, ega halba – emapiimaga tulevad kaasa esimesed head bakterid, mis tekitavad beebisse immuunsüsteemi, kujuta nüüd ette, et laps saab emapiima asemel kohe töödeldud lehmapiima või mingit pulbrit, mis immunsüsteem sellel lapsel tulevikus olema saab?), kuid suuremaks saades ei ole tal enam piima vaja. Küsid, et kust siis kaltsiumit saab? Aga kust lehm kaltsiumit saab? Heinast, onju. Järelikult on nendes rohelistes võrsetes kaltsiumi piisavalt. Kas oled kunagi kuulnud loomade luude hõrenemisest. Vaevalt. Ja nemad ei joo piima. Head kaltsiumiallikad on muuhulgas brokkoli, lehtkapsas, lillkapsas, päevalilleseemned, seesamiseemned, rohelised herned. Tegelikult on isegi nii, et kuna piim sisaldab fosforit rohkem kui kaltsiumi ning fosfori "kahjutuks tegemisel" kasutab keha kaltsiumi, siis piima joomisel kasutab keha ära kogu piimas oleba kaltsiumi plus võtab veel luudest lisa juurde ka. Ja kui ikkagi on jube tahtmine piimatooteid tarbida, siis neid tuleb teha eradi kõigest muust (nagu eelpool mainisin, siis toit seedub järjekorras) – ehk siis putru ei tohiks keeta piimaga, müsli jogurti või piimaga pole lähedalegi tervislikule hommikusöögile, leiva peale ei tohiks määrida ei võid ega panna juustu, kohvi või tee sisse piima, täiesti hull magustoit on jäätis puuviljadega jne. Kui oled näiteks oma topsi jogurtit sisse kummutanud, siis oota 1-2h, enne kui midagi uut peale sööd.

Reegel nr 5 – ära söö valgurikkaid toite (liha, muna) koos süsivesikuterikaste toitudega (kartul, riis, pasta, leib-sai). See ilmselt tekitab alguses reaktsiooni, et „mismõttes!?“, aga nii on. Kui õigesti mäletan, siis ensüümid, mida kummagi toidugrupi seedimiseks vaja on, on teineteisevaenulikud, ehk siis ensüümid hävitavad teineteist ära ja toit istub seedimata kujul kõhus ning taas kord läheb halvaks. Lisaks on selline ports kehale väga-väga raske seedimiseks, mis tähendab, et kõikidelt muud elufunktioonid kannatavad – sinu päraslõunakooma on justnimelt tingitud raskest lõunasöögist. Mida siis süüa. Kuigi olen lugenud, et ka see pole hea variant, siis vähemvalutum on süüa valgurikkaid ja süsivesikurikkaid toite kõrvuti salatiga (salat ilma koore- või majoneesikastmeta, õliga tehtud).

Reegel nr 6 – püüa mitte jätta söömist hilise õhtu peale. Lugesin just, et pärast kella kuut õhtul väheneb oluliselt sapivedeliku eritumine, ehk siis ülla-ülla, toit istub jälle seedimata kujul kõhus.

Reegel nr 7 – püüa vältida kunstlikke säilitus- ja värvainaed (ehk siis E-sid). Kui poes toodete silte uurima hakkad, siis näed, et neid on seal ikka TOHUTULT, aga anna oma parim. Keha jaoks on need mürgid, võõrkehad, mille vastu tuleb võidelda.

Aga nüüd siis maksapuhastuse juurde. Kasutasin selle tegemiseks Andreas Moritzi raamatu „The Amazing Liver and Gallbladder Flush" saksakeelset tõlget. See on saadaval ingliskeelsena ning lisaks on tal veel palju terviseraamatuid (loen ise praegu raamatut „Timeless secrets of health and rejuvenation“, mis on puhast kulda täis :). Tõlge on mul ilmselt veits konarlik, aga poindist peaks sellegipoolest aru saama. Järgmine lause on nüüd natuke tobe, aga ma ei võta sinu tegude eest vastutust onju :). Ise olen puhastuse läbi teinud praegu kaks korda, mõlemad korral on kive välja tulnud. Kui ka seda teha proovid, siis oleks äge, kui oma kogemust minuga jagaksid.

Aga asja juurde. Paljud usuvad, et sapikivid asuvad ainult sapipõies, kuid see pole nii - nad tekivad eelkõige maksas ning jäävad tihti ka sapijuhasse kinni. Sapikivid maksas on üks peamisi haigestumise põhjuseid, sest maksal on otsene kontroll peaaegu iga keharaku kasvu ja funktsioneerimise üle. Haigused algavad ummistustest sooletraktis, maksas või neerudes ning kui need organid korralikult töötavad on keha võimeline ennast ise kiiresti tervendama.

Sapikivide põhjustatud tagajärgede alla võib panna järgmised: söögiisu tõus, ülekaal, seedehäired, kõhukinnis, kõhupuhitus, nahaprobleemid, tumedad silmaalused, kehv jume, kollakas nahk, õla- ja seljavalu, põlveprobleemid, kaela kangus, lihaste vähenemine, kanged liigesed, liigesevalu, jalgade tuimus, külmad jäsemed, kuuma-külmalained, rasvased juuksed, juuste väljalangemine, hamba- ja igemeteprobleemid, nägemisprobleemid, katt keelel, hemoroidid, song, maksatsirroos, hepatiit, infektsioonid, kõrge kolesterooli tase, impotents, menopausi probleemid, skolioos, astma, osteporoos, vähk, Alzheimeri tõbi, peavalud ja migreen, peapööritused ja uimasus, krooniline väsimus, unetus, õudusunenäod :), hormonaalse tasakaalutus, ärritunud olek, depressioon ja enneaegne vananemine.

Maksa ülesanneteks on keeruliste kemikaalide lõhustamine, valgumolekulide sünteesimine, kolesterooli tootmine, selliste mürkide nagu medikamentid, pestitsiidid, alkohol, tubakas ja keemiliste toidulisandite deaktiveerimine ja eemaldamine. Kõik need mürgid eemaldatakse sapijuha süsteemi kaudu. Terve maks filtreerib igas minutis 1,5 liitrit verd ja toodab kuni 1,5 liitrit sappi päevas. Ilma sapivedelikuta jääksid enamus söödavatest toitainetest kas osaliselt või täielikult seedimata. Näiteks ei suuda peensool kaltsiumit seedida ja imendada ilma piisava sapivedelikuta. Enamus luude hõrenemise probleeme on põhjustatud seedimishäiretst, mitte kaltsiumi vähesusest toidus. Viimase 50 aastaga on peale tulnud suur luude hõrenemise laine – kas see tähendab, et inimesed on lõpetanud kaltsiumi söömise? Viga on ikka inimeste mittetoimivates kehades. Sapikivid tõstavad kahjulike hapete taset, millest osade neutraliseerimiseks on tarvis kaltsiumi, mida siis keha võtab luudest ja hammastest.

Tavaliselt kasvavad sapikivid enne kuskil kaheksa aatat, kui mingeid sümptomeid andma hakkavad. Sapikivid takistavad normaalset sapivedeliku eritust, keha ei suuda seedida ning imendada vitamiine, mineraale ega üleüldse igasugust toitu korralikult. Seedimata toit jääb peen- ning jämesoolde käärima, tekivad toksilised ühendid, mis omakorda siis viivad kõikvõimalike probleemde tekkeni.

Mis põhjustab sapikive? Ebapiisav vee tarbimine, liigsöömine, ebatervislik toitumine, stress, suitsetamine, alkohol, koffeiin. Lisaks – sapikivide tekkimise risk on naistel neli korda suurem kui meestel pluss naistel, kes võtavad pille, on see risk veel suurem.

Kuidas siis puhastus ise käib? Varu endale 7 järjestikust päeva, kus ees ei oota pidusid ega mingeid muid suuremaid ettevõtmisi. Mulle meeldib võtta puhastuseks vahemik esmaspäev kuni pühapäev. Esimesed 5 päeva pead lihtsalt minema tervislikule dieedile – menüüst tuleb KINDLASTI välja jätta kõik loomsed tooted (liha, kana, kala, munad) ja piimatooted (piim, jogurt, juust, või jms), suhkur, valmistoidud, alkohol, kohvi, must ja roheline tee. Jäta ära ka asjad, millele otsa vaadatets tuleb mõte, et ei, see küll tervisele kasulik olla ei saa (šokolaad, saiakesed, krõpsud jms). Tee endale putru (veega ja ilma moosi või hapukooreta!), salateid (kastmeks ainult külmpressitud õlid onju, kui sul muid variante ei ole, siis oliiviõli teeb töö ilusasti ära), juurviljasuppe, tavalise võilevakatte asemel proovi leiva peale panna avokaadot ja kurki (minu lemmik juba pikka aega; nipp kõva avokaadi pehmemaks saamiseks on panna see paberkotti ja kappi seisma, olen ise kasutanud peamiselt rohelise koorega avokaadot), keeda läätsi (sobivad hästi kokku keedetud punapeediga näiteks), ube, aedvilju, söö puuvilju. No ühe sõnaga avasta asju, mida tavaliselt sööma harjunud ei ole. Söödav toit ei tohiks olla väga külm või väga kuum. See ei tohiks olla ka praetud. Söö pigem väikeseid koguseid ja tihedamini. Dieedi mõte on su seedesüsteemi puhastada – kui sul sooled umbes on, siis kustkohast need kivid välja peaksid saama? Tegelikult kirjutab raamatus ka sellest, et enne seda seitset päeva peaks veel eraldi sooltepuhastuse läbi tegema ja soovitab erinevaid variante, aga me oleme Arviga nende koha pealt silma kinni pigistanud, sest nad tunduvad liiga jõhkrad (riitsinusõli või mõrusoola lahuse joomine igal hommikul 3 nädalat järjest näiteks) ning meil see seedimine nii hullus seisus ka ei ole, et kõik sooled vanu jääkaineid täis võiksid olla (vähemalt me loodame).

Aga minnes edasi, siis lisaks joo iga päev ära vähemalt liiter õunamahla – see võib olla enda poolt värskelt pressitud, bioõunamahl või ka lihtsalt tavaline poest ostetud 100%-line õunamahl. Tähtis on, et teda poleks kuidagi vähemhapumaks töödeldud või ohtralt suhkrut lisatud, sest just see hapu on see, mis muudab sapikivid pehmemaks ehk valmistab neid ette väljatulemiseks. Jaota see liiter ühtlaselt päeva peale ära. Lisaks õunamahlale tarbi ja ka korralikult vett (mina olen kuulnud sellist valemit, et 30 ml iga kehakilo kohta, ehk siis kui kaalud näiteks 60 kilo, peaksid tarbima 1,8 liitrit vett päevas; vette võid vabalt (ja on isegi soovitavav) pigistada sidrunit või laimi), juua võid ka taimeteesid.

Kuuendat päeva (minu puhul siis laupäev) alusta kerge pudruga (juhul kui tunned, et tahad hommikusööki). Oleme ise tavaliselt kaerahelbeputru teinud. Siis jätka viimase liitri õunamahla joomisega. Lõunaks auruta/keeda juurvilju ja riisi. Ära söö seda palju ja ära maitsesta seda muu kui soolaga. Minule isklikult riis üldse ei sobi, seega katsetan järgmine kord kas ainult juurikaid või äkki läätsi ka juurde. See lõunasöök peaks sul olema tehtud kella 13:30-ks. Pärast seda võid tarbida ainult vett, ei midagi muud. Ja alates kella kuuest läheb huvitavamaks :)

Kell 18:00 – sega neli supilusikatäit mõrusoola (magneesiumsool, saadaval apteekides) 720 ml veega – sellest portsust peaks sulle jätkuma 4x 180ml jooki. Joo esimene ports (180 ml) kohe ära. See on mõru, nagu nimigi ütleb, aga pressi alla ja võta pärast väike lonks vett peale, et mõru maitse suust ära läheks (vesi tundub pärast seda magus :). Lahus laiendab sapijuha aidatates kividel välja tulla, lisaks läheb sul mingi hetk kõht lahti (ehk siis on hea mõte seda kõike kodus teha, kus WC on koguaeg lähedal). Minul on üsna aeglane seedimine ja minul polegi sel õhtul kõht lahti läinud veel (kuigi peaks), samas Arvil asi töötab, nii et lootus on olemas. Kõhu olukorda leevendab ka selle masseerimine.

Kell 20:00 – joo teine ports mõrusoolalahust.

Kell 21:45 – võta kas greipe (me oleme just neid kasutanud) või ka sidruneid/apelsine ja pressi sealt välja 180ml mahla. Mugav on see valada kuskile pudelisse. Mõõda 120 ml külmpressitud oliiviõli ja sega see mahlaga kokku. Loksuta pudelit korralikult, et nad omavahel seguneksid. See hetk, kui sa neid kokku valad, peaksid juba täielikult valmis olema kohe voodisse minema (ehk siis voodi valmis (tee enndale suhteliselt kõrge peaalune, et ülalkeha oleks kõrgemal), ise valmis (tuduriided seljas, kikud pestud), telku kinni pandud ja ainult öökapi lamp võiks põleda, mida oleks siis lihtne ära kustutada).

Kell 22:00 – Seisa voodi kõrval ja joo oma segu ära (ei pea pudelist jooma, võid klaasi valada, raamat pakub ka, et võid juua kõrrega või joomise ajal nina kinni hoida). Igal juhul on see täpselt nii vastik, kui väga sa õlisid vihkad või armastad. Tsitruseliste mahl küll neutraliseerib õli päris korralikult, aga päris ära ka ikkagi ei peta. Arvi ei pilguta silma ka selle joomisel, aga mina surun ikka pisar silmanurgas sisse. Igal juhul peaksid selle ära tarbima maksimaalselt viie minutiga ja mina soovitan igal juhul ühekorraga sissevalamist. Heida kohe pärast segu ärajoomist pikali. Võid võtta pisut mett ka suhu, et seda õli maitset ja tekstuuri neutraliseerida, liiguta mett suus ringi ja neela siis alla. Voodi kõrvale võiks olla ka varutud klaas vett, kuid seda ei tohiks kohe pärast õli joomist juua (kui siis väike lonks). Mina panen järgmine kord kausi ka igaks juhuks voodi kõrvale, sest eelmine kord läks süda päris pahaks (mis raamatu järgi võib täiesti juhtuda). AGA, esimesed 15 minutit peaksid voodis lebama ülirahulikult, selili, ilma rääkimata, tuba peaks olema täiesti pime. Kui selili kohe üldse ei ole hea, siis keera ennast paremale küljele ja kõverda põlved ülespoole. Raamat väidab, et võid tunda kive liikumas. Ei ole ise tundnud (pigem on mu kõht kõvasti laulnud), aga positiivne mõtlemine ja oma maksale heade mõtete suunamine kindlasti halba ei tee. Kui sul on öösel tunne, et tahad vetsu minna, siis tee seda, aga ülejäänud öö püüa ikkagi rahulikult magada/lesida. Kui pärast õli joomist vetsus hakkad käima, siis hakka oma väljaheiteid jälgima (ma tean, see tundub rõve, aga vastasel juhul sa ei saa teada, kas sul tuli mõni kivi välja või mitte). Kivid peaksid pinnale tulema, neid võib olla väga pisikesi või siis meie näitel kuni herne või rosina suuruseid (raamatu järgi on veel suuremaid näiteid). Kivid on rohekad-kollakad ja näevad sellised ligased välja (ehk ei ole kõvad nagu päriskivid). Nad ei tule kindlasti kõik ühekorraga välja, vaid pikkamisi iga vetsuskäiguga.

Kell 06:00 - ehk järgmisel hommikul joo kolmas kogus mõrusoola. Kui oled väga väsinud, võid minna tagasi magama, kui ei, siis võta sellegipoolest ette mõni rahulikum tegevus (loe raamatut, mediteeri, venita, tee kerget joogat vms).

Kell 08:00 – joo viimane kogus mõrusoola.

Kell 10:00 – võid juua värskelt pressitud mahla (näiteks jälle nendest samadest greipidest, apelsinidest), 30 minuti pärast võid süüa ühe puuvilja (kui sööd pirni või õuna, siis võiksid selle ära koorida) ning omakorda tunni pärast kerge hommikusöögi. Need on kõik sellised, et võid neid teha, aga kui ei tunne, et tahaksid, siis ei pea. Kuna mina olen ennast üsna raskelt tundnud kõhus, siis olen tavaliselt seda söömist edasi lükanud ja lihtsalt vett joonud. Vett peaksid igal juhul päris ohtralt tarbima, et see vesi kõik kivid sooltest kaasa võtaks ja välja uhuks (siin on ainult reegel, et 20 min enne ja pärast mõrusooja joomist ära vett joo).

Raamatus räägib, et võib esineda ka valgeid või pruunikaid kive ning valget või pruuni vahtu, mis on kolesteroolikristallid või lima, mida su keha eraldanud on. Kivide väljatulek võib kesta 5,6 või isegi 12 tundi. Puhastus ei ole ühekordne, vaid peaksid seda tegema iga kolme nädala tagant (või kord kuus) nii kaua, kuni kahel viimasel puhastusel enam ühtegi kivi välja ei tule. Kui oled ühe korra juba protsessi läbi teinud, ei tohiks sa seda pooleli jätta, sest kivid on juba liikuma saanud ja võivad ummistusi tekitada uutes kohtades. Meil õnnestus kivid liikuma saada juba esimese korraga, aga võib minna kuni 3 puhastust, et üldse midagi välja tulema hakkaks, nii et ära anna alla. Kui oled kividest puhtaks saanud, tee seda edaspidi nö hoolduseks iga 6-8 kuu tagant (kui käid oma autoga regulaarselt hoolduses, siiis miks mitte iseennast ka hooldada onju). Kuna su maks on läbi teinud päris raske „operatsiooni“, siis püüa teda ka tuleval nädalal säästa raskest toidust ja alkoholist (ma pole sellega veel väga edukas olnud, aga vähemalt 2-3 esimest päeva olen ikka suutnud tervislikud hoida).

On olemas ka mõned toiduained, mis aitavad jooksvalt igapäevaselt eesolevale puhastusele kaasa: sidrun sinu joogivees, õunad, jõhvikad, kirsid, artišokk ning sellised ravimtaimed nagu võilill ja kurkum. Kivide vältimiseks on hea juua aloe vera mahla (meie saime apteegist 100%-list mahla, mida paneme sortsu oma hommikusse joogivette), tarbida piisavalt vedelikku, vältida alkoholi, kohvi ja muid kofeiini allikaid, mitte üle süüa, soolana kasutada kas puhast meresoola või roosat himaalaja soola, piisavalt und ja trenni, vähe stressi ja mõõdukalt tööd.

Nii et julgustan kõiki proovima, vastan hea meelega küsimustele (nii, kuidas oskan) ja veel parema meelega kuulan kõiki julgete arvamusi ja kogemust, kes selle ette võtnud on.

Saksamaa tegemistest kirjutan ilmselt ca nädala pärast, sest pean veel materjali koguma :)

Head tervist kõigile!

13. Õhus on kevadet

Heipa! Kaks nädalat eelmisest postitusest möödas ja aeg hakata taas puslet kokku panema :). Uue aasta esimene esmaspäev oli nädala ainuke päev, kui maast lahti sain hommikul ja rühmatrenni läksin. Ülejäänud nädala käisn lihtsalt pärast tööd jõusaalis. Kui ma muidu kõndisin/jooksin jõusaalis lindi peal, siis avastasin enda jaoks kaks uut ja põnevamat masinat. Ühe peal tuleb nagu uisutamisliigutust teha (tagumikule päris hea) ja teine on tegelt täitsa tuntud asi, aga mai oska seda hästi seletada, peab käsi-jalgu edasi-tagasi liigutama imiteerides justkui jooksmist, aga see minu jõusaali masin on nats teistsugune, et rõhk pole niivõrd edasi-tagasi liuglemisest, vaid pigem üles-alla. Aga no mis iganes. Esmaspäeval jõudsin Body Stylingusse ja džiis kuidas see tädi meid seal tööle pani. Mõned harjutused nõudsid nii palju tasakaalu ja jõudu, et kukkusime pumdi-pumdi üksteise järel ümber. Pärast seda trenni jalad valutasid veel nädal aega tagantjärgi. Pärast trenni siis tiir töö juurde ja sealt otse edasi India restosse Arvi ja ta Slovakkia sõbra Richardiga kokku saama. Võtsime nagu tavaliselt kana ja naani ja Mango Colada kokteilid. Mina jõudsin neid õhtu jooksul vist 3 tükki ära juua, nämm. Richard oli siis nimelt Berliini tulnud oma sõpru külastama ja sai ühel õhtul meiega ka kokku. Rääkis oma tööst ja elust Slovakkias ja... aeg lendas.

Teisipäeval sain meili oma retsenseeritavalt, ütleme, et ta nimi on näiteks Kati. Nimelt saatsin Katile pühapäeval ülevaatliku listi, et mis ta töös kõik parandamist vajaks (sisuliselt tegin juhendaja tööd, mida poleks tegelikult üldse pidanud tegema) ja et tõenäoliselt, kuna töö on tõesti väga nõrk, oleks mu hinne sellele ikkagi F. Ja siis sain talt vastuse, et nad tänavad mind oma juhendajaga siiralt kulutatud aja eest, ja et nad vaatasid töö koos üle ja et asi ikka pole nii hull, kui mina oma meilis välja olin toonud, ja et nad siiski ei sooviks minu poolt kirjutatud retsensiooni ja otsivad retsensendi oma kooli seest, kes teaks selle kooli taset paremini. Et mina olen nende jaoks vist pisut liiga tark. Oi see ajas mul harja punaseks, kuigi ma isegi ootasin seda, et nad mu välja vahetavad. Otseloomulikult ei saanud ma seda niimoodi jätta. Keegi ei vääri diplomit sellise soperdise eest. Kirjutasin siis kooli kaebuse, et selline asi juhtus ja palun uurige asja ja otsustage, et kas see on aktsepteeriv või mitte. Koolist tuli väga viisakas vastus, et jah, kahetsusväärne lugu ja vabandati ja lubati edasi uurida. Samas sain ka Katilt uue kurja kirja, et miks ma ometi pidin kooli kirjutama, et miks ma nii pahatahtlik olen ja et ma nüüd praktiliselt nullisin tema võimalused lõpetada ja et ta siis nüüd peab retsensiooni ikkagi minult võtma. Õiglus jalule seatud!

Kolmapäevast on meeles ainult, et käisin pangas. Nimelt kui endale pangakontot tegin siia, siis sain miski voldiku kaasa, et minu soovitaja (Arvi) saab endale seal kingituse tellida juhul, kui mul kolme kuu jooksul kontol vähemalt 500 euri vist. Kuna selle voldiku pealt ei saanud aru, et mis andmed sinna täpselt panna tuleb, siis käisin pangas abi otsimas. Minu lepingu sõlmimisest oli möödas küll kolm kuud ja üks päev, aga võeti mu voldik siiski vastu. Kingituseks valisime Wii Fit Board´i (päris hea valik kingitusi oli muidu, tolmuimeja, köögkombain, jms). Sinna juurde on ka Wii konsooli vaja, aga vaatasime Amazonist, et selle peaks kuskil 225 euriga saama ja kuna oleme juba pikka aega mõelnud Wii ostmise peale, siis otsustasime asja lõpuks ära teha. Kuna kingitust pole veel koju saadetud, siis ei tea, kas läks läbi mu voldik või mitte, aga pöidlat pihku :).

Neljapäeva koha peal on nüüd küll tõesti auk... Trennipäevik näitab jõusaalis käimist, aga ülejäänud päevast ei meenu miskit.

Reede õhtul läksime Arvi kooli baari magistrantide peole. Kõik pidid midagi oma riigiga seoses kaasa tooma ja kuna me kokata ei viitsinud, siis võtsime kaasa vana hea Vana Tallinna (see on siin meil tuttavate hulgas juba nii suur hitt, et kui järgmine kord Eesti tuleme, siis võtame kastiga kaasa :). Teised olid toonud peamiselt süüa, nii et lasime heal maitsta. Kõige rohkem meeldisid mulle vist Marina ja Ravani küpsetised. Ja oo, nüüd tuleb meelde, et kooli baaris müüdi ühe euroga hõõgveini (selline suur kruusitäis oli seda) ja see oli üli-ülihea vein veel seejuures, ja kui sortsu Vana Tallinnat sisse panin, siis veel parem. Tegin vist kaks sellist suurt kruusitäit ja olin isegi valmis kuskile edasi minema, kuigi pidu algas juba tegelt kas kell 5 või 6. Aga lõpuks jõudsime ikkagi selleni, et suutsime metroos ümber mõelda ja komberdasime koju magama.

Laupäevast on meeles, et käisime ühte korterit vaatamas. Asukoht oli sellel maru hea, aga kuna korteri enda pilte üleval polnud, siis ei osanud oodata, et milline ta välja näeb. Ja kõige hullem nagu polnudki, aga midagi fäänsit ka mitte. Nii et otsustasime, et me seda ikka ei taha. Ilm oli laupäeval väga kevadine. Päike paistis ja õues oli vast ca 10 kraadi sooja. Praeguseks on lumi juba nädal aega kadunud ja soojakraade 5-10 vahel. Loodan, et lumi ja külmad ei tulegi tagasi, sest päris mõnus on nii. Enamasti on küll pilves ja tuuline ja mõnikord vihmane, aga siis kui päikest näitab, on ikka päris mõnna.

Pühapäeval alustasime ettevalmistusi järgmiseks maksapuhastuse kuuriks. Ettevalmistus tähendas siis toitu, mis ei sisalda liha ega piimatooteid, null alkoholi ja vähemalt liiter õunamahla päevas. Pühapäev ise läks praktiliselt täies osas diplomitöö uue lõpliku versiooni lugemisele. Alustasin juba metroos teel trenni ja lõpetasin õhtul-õhtul. Ja kuna seal oli parandusi tehtud minimaalselt siis... siis ei jäänud mul muud üle, kui ikkagi F panna. Heh, kusjuures Kati uuris mu käesst veel pühapäeva hommikul, et kas ma ikka tahan kindlasti retsensiooni kirjutada, et kui ma ta tööd nii halvaks pean, siis kas ma tahan oma nime sellega siduda. No tahtsin ikka küll, sest ma ei saanud lubada, et keegi kirjutab sama halva ja lohaka retsensiooni nagu see töögi. Esmaspäeva hommikul alustasingi kohe retsensiooni kirjutamist. See tuli kokku 8 lk ja aega läks ca 5h :), sest ma tahtsin kõik vead võimalikult täpselt välja tuua kuna ma ise kaitsmisel olla ei saa. Ja et komisjon ikka saaks aru, miks Kati järeldused seal töös valed on (a’la et varude rida kaudmeetodil rahavoogude aruandes ei tähenda, et varusid on nii palju soetatud või müüdud aasta jooksul, vaid et ikka varude muutust aasta algus vs aasta lõpp jne). Saatsin retsensiooni Katile ära ja käisin tiiru tööl-jõusaalis. Õhtul olin mingi aeg netis ja Kati kirjutas mulle MSN´is. Ta oli mu peale ikka pääääris vihane. Et retsensioon on ikka paras tähenärimine ja miks mul ikka oli talle tarvis koht kätte näidata ja enda tarkust demonstreerida – no halloo!? Ütlesin siis talle, et ta peaks olema vihane eelkõige oma juhendaja peale, kes teda absoluudselt ei juhendanud ja iseenda peale ka, et rohkem ei pingutanud tööga. Mingi hetk sain ta käest, et „aitab, ma ei kavatse su targutamist enam kuulata“ ja rohkem ma tast kuulnud ei ole. Endal on igal juhul südametunnistus puhas ja hea meel, et õiglus sai jalule seatud. Ootan nüüd ainult, et mis kaitsmistulemused on.

Teisipäeval käisime Arviga jälle ühte korterit vaatamas. See nägi juba kergelt parem välja kui eelmine, nii et ütlesime, et mõtleme veel ja helistame õhtul. Õhtul mõtlesime pikalt-laialt, kaalusime plusse ja miinuseid ja jõudsime järeldusele, et meie praegune korter on ikka kõige parem :). Ja siis hakkas Janine (kes meile praegu korterit üürib) Arviga Skype´s rääkima, et kas me ei tahaks korterisse kauemaks jääma, et ta ei tahaks veel veebruari lõpus Hispaaniast tagasi tulla. Leppisime siis kokku, et oleme veel kaks kuud kauem siin – aprilli lõpuni – wohoo – korteri otsimise mure mõneks ajaks lahendatud.

Kolmapäeval läksime Usheri kontserdile. Kontsert pidi hakkama kell 20:00, olime seal ca pool tundi varem. Nii ca 20:30 tuli peale soojendaja (pole õrna aimugi, kes see oli :P), kes tegi seal endale ca 45 mintsa sooja ja siis hakkasime Usherit ootama. Ja ootasime ja ootasime veel. Ja siis mingi hetk tulid lavale onu-tädi, kes seletasid inglise ja saksa keeles, et Usher on haige ja ei suuda meile anda sellist kontserti nagu me vääriksime ning et kuna kontserdimaja on ka homme vaba, siis palutakse kõiki homme tagasi. Oppaa! Panime siis auto poole leekima, et ruttu minema saada ja ülejäänud õhtut mitte parkimisplatsil veeta. Plaan õnnestus. Tee peal koju mõtlesime veel, et siia tuli raudselt päris palju inimesi väljastpoolt Berliini ka, kes nüüd kõik peavad kas tühjalt koju tagasi sõitma või öömaja endale otsima.

Neljapäeval oli siis uus katse Usheriga (samal päeval oli muidu siinse Eesti kogukonna kokkusaamine ühes restos, kuhu olime täiesti plaaninud minna, aga mis nüüd tuli ära jätta). Parkimise eest enam tasu ei võetud, mis oli korraldajate poolt päris viisakas. Sest ma poleks niikuinii olnud uuesti nõus maksma. Kodulehel oli kirjas, et soojendajat enam lavale ei tule ja Usher alustab kohe 20:00. Seekord jõudsime tiba varem kui kolmapäeval, nii 19:20 umbes. 19:50 tuli lavale DJ ja hakkas rahvast üles kütma. Kunagi pärast kaheksat tuli Usher ka. Kontsert oli päris võimas, tulevärki ja tantsijaid ja.... ja Usher higistas nii, et iga liigutusega vett pritsis. Liiga palju ta just kaasa ei laulnud, aga see oli andestatav arvestades kui palju ta seal ringi kargas. Kontsert oli kestnud umbes 30 minutit, kui tuli üks selline lüürilisem aeglane lugu. Usher oli laval üksi, seisi mikrofoni juures, lugu juba käis, aga laulma ta ei hakanud. Mõtlesime, et mida nüüd – unustas sõnad ära või ei tea millal pihta hakata või? No ja siis ta seal seisis, võttis mingi hetk peast kinni ja... ja siis pööras selja ja viskas käed taeva poole ja... igasuguseid asju tegi välja arvatud laulmist. Õigemini ta mingi hetk proovis küll paar rida, aga need olid nii mööda, et kõrvadel oli valus. Rahvas ka nagu ei teadnud, kuidas reageerida – üks hetk elati kaasa, et kamoon, Usher, suudad-suudad, teine hetk oli booo! Ja siis ta hakkas rääkima, et ta ikka armastab Berliini ja tuleb tagas ja – no siis meil oli jälle, et mida kuradit, millal ta siis nüüd uuesti jälle tulla kavatseb – nädala lõpuni peaks tal olema kontserdid järgmistes linnades. Ja pärast seda lugu hüppas DJ jälle lavale ja hakkas mängima popurriid Usheri lauludest, Usher veel tuterdas seal ringi ja jättis endast ausalt öeldes ikka päris lolli mulje (oleks siis ära otsustanud, et kas ta esineb või mitte, ja kui ei, siis öelnud, et tal on kahju ja ta vabandab, aga ta on tõesti haige ja ei suuda esineda, aga ta ainult soikus, et kuidas ta meid kõiki ikka armastab) ja siis mingi hetk lihtsalt kadus lavalt. Lava lasti pimedaks, saalis pandi tuled põlema ja lavale tuli üks onu, kes teatas, et kontsert enam edasi ei toimu. Ja siis oli sama stsenaarium nagu kolmapäeval – auto poole leekima ja minekut. Taas olime uneajaks ilusasti kodus :P.

Reede hommikul lugesin kontserdisaali kodulehelt, et piletid ostetakse tagasi. Nii et sisuliselt saime 30 min tasuta Usheri kontserti. Veel oli kirjas, et järgmised kolm kontserti on tõstetud edasi märtsi peale. Reede õhtu poole mõtlesime, et võiks ikkagi Berliini korterite turul kergelt silma peal hoida ja leidsime ühe kena kolmetoalise. Nimelt kuna Arvi paar kursaõde otsivad endale ka elamist, siis oleme vaadanud ka suuremaid kortereid, et äkki siis kellegagi kokku kolida. Rääkisime kursaõe Marinaga ja talle meeldisid korter ja kooselamise idee ka. Leppisime kokku, et lähme teisipäeval vaatama. Arvi kursavennad pidid samal õhtul jalkat vaatama ja edasi kluppi minema, aga me mõtlesime, et vist ikka ei viitsi nendega ühineda...

Laupäeval käisime päeval Usheri pileteid tagasi viimas, möödaminnes käisime ka paarist poest läbi ja ma sain endale ühe uue peopluuse :) Nüüd tuleb ikkagi kunagi kluppi jõuda ka. Kojujõudes maksime oma CIMA eksamite eest ära (need 5tk, millest me vabastuse saime, nende eest maksma peame sellegipoolest). 220 GBP maksid kokku ja ma isegi ei mäleta, palju see eurides oli. Sirvisime ka tulevaste eksamite õpikuid netis ja oi need eksamid saavad ikka rasked olema... tekkis nagu väike kahtlus, kas sai õige otsus tehtud selle asjaga, aga samas, mis alustatud tuleb lõpule viia. Vastupidiselt mu magistriõpingutele tundub vähemalt, et nende CIMA teadmistega on midagi peale ka hakata. Kella kuuest tuli alustada maksapuhastusega. Kell kuus ja kell kaheksa jõime mõrusoola, kell 10 õhtul oliiviõli greibimahlaga. Ja oeh, see õli joomine on mulle ikka nii vastik, et tuli joomise ajal kaks korda üles tagasi ja surusin pisarad silmis endale klaasitäie seda segu sisse. Siis kohe voodisse pikali. Kõht laulis, nii et vähe polnud. Und ei tulnud tükk aega ja rõve oliiviõli tunne oli kurgus. Mingi hetk siiski uinusin ja tegin silmad lahti kell 2:10, kui meie alumise korruse naabrid oli otsustanud pidu pidama hakata. Uuesti uinusin ilmselt kolme ajal ja uuesti üles 4:30. Enesetunne oli ikka ülihalb, oliiviõli kummitas kurgus. Tõin endale kausi voodi kõrvale, sest sisikond ähvardas iga hetk välja tulla. Arvil seevastu oli täiesti ok olla. Kell 6, kui pidime uuesti mõrusoola jooma, oli uni nii magus, et üldse ei tahtnud üles tulla. 6:30 saime ikkagi maast lahti ja jõime oma soola ära keerasime tagasi magama. Eriti rõve oli see, et kui pärast klaasitäie soolalahuse joomist neelad suure-kiire kulistamise peale natuke õhku ka alla ja siis tuleb krooks üles tagasi ja see krooks on täesti oliiviõli maitseline. Ma nii väga püüdsin seda tagasi hoida, aga väga ei õnnestunud ja oksetunne oli pidevalt peal. Oeh, siis kell 8:00 oli järgmine äratus ja viimane kord soola juua. Lebotasime vist veel mingi aja, ma hakkasin vaatama Ameerika supermodelle (mida mul on 14 hooaega, aga osasid olen näinud, lihtsalt ei mäleta, milliseid). Kui Arvi käis juba öösel vetsus „kive väljutamas“, siis minul läks kõhu lahtiminekuks taas rohkem aega (mis tähendab, et mul see seedimine ikka Arvi omast tunduvalt aeglasem). Aga lahti ta tuli ja kiva tuli ka välja. Seekord siis tuli Arvil rohkem ja suuremaid kui mul. Aga mul tuli ka ikka paras ports. Mis tähendab, et peab selle kuuri veel vähemalt 2x läbi tegema. Ma saan aru, et see on ülihea maksale ja tegelikult kogu kehale, et need kivid sealt välja saab, aga see protsess on ikka päris vaevaline. Kella 11 paiku võtsin lonksu mahla, päeva jooksul sõin ära kaks pirni, kaks kiivit ja pisut läätsi. Esmaspäeva hommikuks olid jõulude-aastavahetusega juurde võetud paar kilo kadunud.

Praegu siis ongi esmaspäev, käisin tööl-trennis, tegin väikse uinaku ja hakkasin blogi kirjutama. Update eelmisest blogist ka, et aasta-plaani ma endale teinud pole ja salsakursustele me ennast kirja pannud ka ei ole. Salsa osas tuli mõte, et võiks pigem Youtube´i vidoede abil õppida, sest kursused siin ikka suht kallid. Ja siis saab aeg-ajalt kuskil kas workshoppidel või pidudel täiendamas-praktiseerimas käia. Mõned pildid Usheri kontserdist on ka üleval. Kalla!

12. Head uut aastat!!!

Tegemist on viimasel ajal palju olnud, nii et alustan kohe ruttu pihta :). Kolmapäeva hommik algas kiirelt. Trenn, tagasitulles poest läbi, et kingipakkimis-materjali osta, siis koju kinke pakkima (ilma teibita muuseas on päris keeruline pakkida) ja omi asju pakkima ja lõpuks otsustasin veel ka lokid teha. Enne kodust äratulekut sain SMSi, et minu lennu väljumine hilineb ning see peaks toimuma mitte 14.30, vaid siis 15.20. Mõtlesin et ok, järgmise lennuni Riiast Tartusse on mul niikuinii päris palju aega, et ei tohiks hullu olla. Jõudsin siis nii enam-vähem õigeks ajaks lennujaama ja oligi nii, et lend väljus hiljem, aga lausa kell 16:00 alles. Kasutasin aega mõnusalt tantsusaateid vaadates :). Riiasse jõudes oli vastas keegi AirBalticu töötaja, kes kihutas osa inimesi jooksujalu mingi järgmise reisi peale, AirBalticu infoleti juures oli päris pikk ja vihane järjekord ning kuulsin möödaminnes, et kogu see järjekord oligi reisi hilinemise pärast oma järgmisest lennust maha jäänud… mis neist edasi sai, ei tea. Arvi luges just lehest, et Heathrow lennujaamas saab lennujaama juht rohkem palka kui on aastane eelarve lumetõrjele… ja siis veedavad tuhanded inimesed oma jõulud lennujaamas. Väga kurb. Mina igal juhul tatsusin aga oma järgmise lennu poole ja see väljus probleemideta. Tartus oli Arvi mulle juba vastu tulnud ja läksime Ülenurme. Sain sealt kohe ette taldriku verivorsti ja mulgikapsastega nagu tellinud olin ja sain lõpuks oma tühja kõhu täis pugitud. Päeval ju ei jõudnud üldse midagi süüa (täpsemalt 2 saiakest) ja lennukis ka midagi tasuta ei anta. Kolmapäeva õhtul olimegi niisama mõnusalt kodus ja lebotasime.

Neljapäeva hommiku poole tegid Arvi-Priit-Annely õues nats tööd (vedasid puid katlamajja) ja ma siis mässasin samal ajal Laura-Liisaga õues. Kelgutasime ja sõitsime mängutraktoriga ja matsime jäätükke lume alla :). Kella neljaks läksime Jaani kirikusse Kuurma, Leplandi ja poistekoori jõulukontserdile. Kuna me just kõige varasemad ei olnud, siis jäid meile kohad täiesti viimases reas... vähemalt ei pidanud seisma koju aja. Õigemini me oleks isegi tiba võib-olla varaseamd olnud, aga parkimispileti ostmisega ei läinud väga lihtsalt. M-parkimise numbrit ei teadnud ja kõige lähem parkimisautomaat väljastas ainult vale piirkonna pileteid… Aga kontsert ise oli kena, natuke kõvem muusika oleks võinud olla, aga laulude valik mulle meeldis. Ja tore oli taas Eesti artiste kuulata. Saksamaal ma tegelt polegi ühelgi sellisel kontserdil käinud, sest need kohalikud nimed siin ei ütle mulle mitte midagi…

Pärast kontserti käisime kiire tiiru Lõunakas (Arvi pidi ülikonna keemilisest ära tooma), tegime tiiru toidupoes, ostsime Kikule lilled ja suundusimegi tema juurde sünnipäevale. Sõin päris mitu tükki kooki ära ja jõin magusat hõõgveini peale, nii et kui kella 9 ajal linnas Mari-Liisiga kokku saime, siis oli kõht nii täis, et tellitud hõõgveini klaas tühjenes väga-väga aeglaselt :). Pläkutasime siis Mari-Liisiga maast ja ilmast ja kui Arvi 12 ajal helistas, et kas ma koju ka tulen, siis otsustasime, et võib vist õhtu lõppenuks lugeda ja Mari-Liis viis mu Ülenurmele.

24ndal nagu väga ei tulegi meelde, et mis me päeval tegime… köögitoimkond alustas üsna varakult, me hakkasime Arviga vahvleid tegema (kuigi ma pigem vaatasin, kuidas Arvi neid tegi), aga siis pani Arvi ema mind laudlinu õmblema… ja siis ma mäletan, et kaunistasin piparkooke, glasuuri oli rohkem kui piparkooke, nii et kõik said endale päris korraliku katte peale. Ah jah, vahepeal tekkis mõte ka ühelt teiselt jõulupeolt päeval läbi hüpata, aga transpordiprobleemide tõttu jäi plaan siiski katki. Igal juhul siis kella 6-ks kogunesime kõik sööma. Jagasime ka kingipakid laiali (luuletuste lugemine jäi kuidagi unarusse, nii et ma ei saanudki oma värskelt õpitud saksakeelset luuletust deklameerida), mina sain endale lillad, roosade kivikestega kõrvarõngad :).

25. oli päris huvitava toidusedeliga päev – hommikut alustasin verivorsti ja kapsaga, lõunaks sõin vahvli sisse pandud jäätist, õhtuks Helena enda tehtud trühvleid ja päris-päris õhtul veel kaks tükki torti. Magamaminnes oli kõht tegelt üsna tühi, aga läikis magusast täiega. Nimelt lubasin endale Eesti tulles, et söön täpselt seda ja nii palju, kui isu on. Ja pidasin sellest lubadusest hästi kinni. Aga räägin päevast natuke täpsemalt ka. Hommikul oli mul plaan koos emaga maale minna. Aga oh häda, öö jooksul oli metsikult lund tulnud, sh siis kõik Ülenurmes olevad autod lume all ja teed lahti ajamata. Ema siis rääkis mu venna Ivoga, et autoga meil minekut ikkagi ei ole ja ütles, et läheb ise bussiga. Kuna mina ei saanud Ülenurmest kuidagi liikuma, siis ma ei jõudnud ei bussi peale ega ka maale mitte. Millest on väga kahju. Aga järgmine kord siis. Jäime siis Ülenurmele, rookisime kõvasti lund, kaevasime kõikide autod välja ja pärastlõunal tulid Kiku ja Raul ja Tulka ja mängisime Asustajaid. Raul võitis nii pika puuga, et teised nagu ei jõudnudki veel õieti mängima hakata. Raul viis mu kella viieks Helena juurde – tegime seal natsa hõõgveini (jõin esimest korda elus astelpaju hõõgveini) ja pläkutasime, nagu tüdrukud ikka. Mingi hetk tulid Helena ema-isa ka koju ja ema siis jagas Soome muljeid (kus nad siis elavad-töötavad), mida oli päris huvitav kuulata. Kella 8-9 ajal jõudsin siis lõppude lõpuks ka oma ema juurde. Vennakesed olid ka kodus. Otsisin kodust oma suurest kolahunnikust ühtesid dressipükse, mida tahtsin Saksa kaasa võtta tagasiminnes, aga tulutult. Igasuguseid muid asju leidsin, aga seda mida vaja mitte. Tüüpiline. Ajasime mampsiga siis nats juttu ja mingi hetk tuli Arvi mulle järgi. Ülenurme olid tulnud mõned Arvi sugulased, sõime kooki ja jutustasime nendega ka nats. Pakkisime asjad hommikuseks reisiks kokku ja läksime ära tuttu.

Pühapäeva hommikul oli äratus juba 6.30 vist, sõime kiirelt ja kobisime oma asjad kokku ja siis meid viidi lennujaama ära. Järgneva panen kellaaegadega kronoloogilisse järjekorda :)
7.20 või umbes nii jõudsime Tartu lennujaama. Olime suht esimesed, lend pidi väljuma 8.05 ehk siis boarding pidi toimuma 7.50.
7.45 rahvast on juurde tulnud, aga pardale minekust ei kippu ega kõppu.
7.50 tuleb AirBalticu neiuke ja teatab, et Riiast tulnud lennukil ei olnud võimalik siin maanduda, mis tähendab, et ta sõitis Riiga tagasi ja meid pannakse bussi peale. Buss peaks jõudma lennujaama juurde nii 8:15-ks umbes (tuleb Annelinnast). Kõik siis hakkasid uurima, et kas nad jõuavad ikka oma järgmiste lendude peale – meie järgmine lend Berliini väljus kell 12:15 – arvutasime, et nelja tunniga peaks nibin-nabin jõudma küll, sest meil on ainult käsipagas. Seal oli veel üks isa ja tütar, kelle järgmine lend pidi minema 11:30 Riiast Inglismaale ja sealt järgmine lend vist 18:00 kuskile Tahiitile vms. Riiast mineva lennu osas neile vist lootust ei antud ja tehti skeem Riia-Kopenhaagen-London. Ja ma ei kujuta ette, kas nad lõpuks jõudsid ka sinna, kuhu minema pidid.
8:45 Annelinnast tulnud buss lõpuks ometi jõuab ja kobime kiiruga peale (kusjuures, keegi reisijatest, kes juba enne meid lennujaamas oli, rääkis, et buss oli juba varem seal olnud, aga siis saadeti ikkagi koju tagasi – ja siis meil tekkis mõte, et millal nad üldse ise teada said, et lend ei välju – tegelikult vist oleks pidanud see juba eelmisel õhtul teada olema). Kuna buss tuli 30 min. hiljem kui plaanitud, siis matsime Arviga juba tasakesi seda mõtet maha, et pärastlõunal Berliinis oleme. Mina tõmbasin turvavöö peale ja keerasin bussis magama ja tegin silmad lahti alles Riias. Arvi rääkis, et buss olevad täiesti hullu sõitu teinud ja et vahepeal oli metsik lumesadu tee peal olnud, nii et tekkis hirm, et ei jõuagi Riiga.
11:59 saame bussist maha ja jookseme lennujaama, et otsida, mis väravast lennuki peale saame – näeme tabloolt oma kurvastuseks, et värav on juba suletud – jäime hiljaks ca 10-15 minutit… AirBalticu infoletist saame teada, et meid pannakse õhtuse lennu peale, milleni on aega 6,5h + meile anti 5-latised toiduvautcherid. Wohoo!

Grupeerusime siis ühe Eesti tüdrukuga, kes ka Berliini poole teel, läksime turvaväravatest läbi ja istusime maha ühte pizzakohta. Kuna lõuna oli juba käes ja kõhud tühjad, siis võtsimegi pizzat ja hakkasime siis uurima, et mis tüdruk see Heleri on ja mis ta Berliinis teeb. Ja oi see maailm on ikka väike. Esiteks siis on ta pärit Tõrvandist (mis asub Ülenurmest üle tee), käis esimeses-teises klassis Arviga samas koolis + hiljem ka Treffneris (kuna ta on alles 23, siis me muidugi seal kokku ei puutunud). Tunneb samu inimesi Berliinist, keda meiegi ning elab meist Berliinis vähem kui kilomeetri kaugusel (järgmises metroopeatuses). Pläkutasime seal siis, et mis me teinud oleme ja praegu teeme ja Arvil tuli mingi hetk mõte, et aeg läheks palju kiiremini edasi, kui midagi juua ostaks. Ma ikka kõhklesin, et kas meil lastakse siin söögikohas juua, aga tuli välja, et lasti küll. Arvi tuli tagasi pudeli punase Martiniga ja tõsi-tõsi, varsti oligi kell nii palju, et võis väravate poole liikuma hakata. Väravate juures saime veel ühe tõestuse sellest, et maailm on väike. Nimelt sosistas Arvi mulle kõrva, et see tema kõrval seisev naisterahvas on vist see tema venna Lauri endine tüdruk Kristiina. Sel hetkel tundis Kristiina ära, et jah, ta seisab tõesti Arvi kõrval ja ütles meile tere (nad pole aastaid näinud, nii et vist kumbki polnud kindel, kas on ikka õige inimene). No ja siis me rääkisime (bussis teel lennuki peale), et mis me seal Berliinis teema ja Kristiina kutsus meid ühele tema poolt dirigeeritavale sümfooniaorkestri kontserdile Berliinis jaanuaris :). Nii tore, natuke kultuuri ka jälle ellu. Õhtune lend väljus õigel ajal, kella 8 paiku Saksa aja järgi olime kodus (võtsime veel tee pealt dönerid, sest meil polnud kodus muhvigi süüa).

Esmaspäeval mõtlesime, et läheks jalutaks ühte suuremasse toidupoodi, mille kohta olime Helerilt infot saanud. Ja oligi jutt täitsa tõsi – jõudsime toidupoodi, mis andis sellise korraliku Selveri mõõdu välja (siiani oleme käinud väikeste Säästukate mõõtu toidupoodides). Ladusime siis oma ostukorvi pilgeni head ja paremat täis. Põhimõtteliselt ostsime kõike, mille järgi isu oli. Ehk siis ma pikendasin oma ebatervislikku toitumise programmi veel ca nädala võrra. Ostsime materjali, millega teha pastat koorekastmes (salaami ja šampinjonidega), majoneesi, sinki ja juustu võikude jaoks (meie standardvõiku on muidu ju kurgi-avokaado kattega), hõõgveini, pizzat, friikaid, vahvleid ja õunamoosi... ja no veel piisavalt palju asju, et arve tuli kokku 77 euri. Kodus panimegi kohe pasta hakkama ja mmm kui hea. Õnneks jätkus veel pärast seda söömist õhtul jaksu trenni minna – seekord Step Dance’i, mis oli täitsa tore ja piisavalt keeruline.

Teisipäeva hommikut oli plaanis alustada trenniga, aga kuna ei saanud maast üldse lahti, siis põõnasin veits kauem, läksin kodust otse tööle ja siis sealt edasi trenni. Istusin jõusaalis tund aega selle mugava jalgratta peal (kus istud nagu tooli peal) ja lugesin ühte diplomitööd, mida olin lubanud retsenseerida. Ja oi kui halvasti see ikka kirjutatud oli ja kui vale seal kõik oli... kui koju jõudsin, siis lugesime seda edasi Arviga koos ja lihtsalt naersime kõva häälega, kui valesid asju seal kirjutas. Aga tegelikult on asi päris kurb, et pärast nelja-aastast (vist) majandusarvestuse õpet ei tea õpilane mida näitab rahavoogude aruanne ja ta juhendaja ei ütle ka, et tööl midagi viga oleks. Mõnes kohas on Eesti kõrgharidus ikka ülimadalal tasemel. Täitsa kahju nendest inimestest, kes sellise hariduse eest maksavad...

Kolmapäeval mõtlesime muskaga šoppama minna. Et siis Arvil oli uusi teksasid tarvis. Sõitsime Alexanderplatzi, käisime Galeriast läbi ja siis suundusime edasi Alexasse. Pärast mõningast otsimist jõudsime tulemuseni ka. Pärast Alexat mõtlesime, et võiks minna kinno Harry Potteri viimast osa vaatama. Kino hakkas kell 14:30, astusime saali sisse ca 14:40 ja see oli täiesti pime ja vaikne. Mõtlesime, et mis siis nüüd toimub, aga kui maha istusime, siis pandi mingid reklaamid jooksma, film hakkas pihta 30 minutit pärast õiget algust, nagu ikka. Väike vahejuhtum oli ka kinos, nimelt otstsime oma piletid ära ja vaatasime filmi ära ja kui välja tulime, siis mõtlesime, et miks pilet nii kallis oli. Vaatasime siis kuskilt brozüürist, et pilet oleks pidanud olema 6 eurot, aga me maksime 8.50. Läksime siis kassasse uurima, et miks me nii palju maksma pidime ja siis meile selgitati, et 1,5 euri vist oli lisa selle eest, et tegemist oli pika filmiga ja 1 euro selle eest, et istusime tagapool, mitte eespool. Meil polnud kummalgi õrna aimugi, et seal mingi hinnavahe võiks olla. Ja endiselt ajab närvi mustaks, et nad ei saa sulle ekraani pealt näidata, et mis kohad neil vabad on. Aga noh, võtsime seda kaotatud 2,5 euri kui kooliraha ja õppetundi, et siin tuleb koguaeg näpuga järge ajada, kui palju millegi eest raha annad. Pärast kino käisime veel Arkadeni keskuses, ma sain endale uue roosa pesu :).

Neljapäeval oli mul üle pika aja selline tööpäeva moodi asi. Enne seda käisin hommikul Body Art tunnis. See oli miski selline jooga ja pilatese segu. Peamiselt tegimegi selliseid staatilisi harjutusi, mis üldiselt väga rasked ei olnud. Aga oi seda lihasvalu järgmistel päevadel... need harjutused panid tööle need sisemised lihased, mida muidu tavatrennis ei kasuta. Ja no need mul siis valutavad siiamaani. Aga et siis tööl ma sain lõpuks ometi tegelema hakata selle raporteerimisega, milleks mind sinna üldse tööle võeti. Uurisin erinevaid andmebaase, kus andmeid saab ja Tom seletas mulle asja lähemalt ka. Õhtul läksime Arviga ühte Jaapani restosse, mille vautšeri me Groupon’ist (Saksa variant Cherry.ee’st) ostnud olime. Resto ise oli hästi kena, sisekujunduses domineeris lilla, mis mulle väga meeldis, ülla-ülla. Vautšer maksis 40 euri ja selle sees oli siis pudel veini ja kolm käiku – supp, sushitaldrik ja praad. Supp oli õigemini küll pigem mingi kalaleem, aga sushi maitses hästi ja prael oli nii hea kaste et, no ma ausalt ei ole kunagi kuskil nii head maitseelamust saanud kui selle kastmega seal. Mõnulesin igat ampsu võttes :). Ja siis ampsude vahele tegime Arviga järgmise aasta plaani. Õigemini me tegime Arvile plaani, sest minuni me veel väga ei jõudnud, aga ma võtan selle ka kohe käsile.

Reede hommikul läksin kümneks tööle, sest Tom tahtis natuke varem pihta hakata kui tavaliselt (mu tööinimestest sõpradele on see ilmselt natuke irooniline, et kell 10 tööpäeva alustamine on varajane, aga noh, nii see siin on). Ma siis kõigepealt tegin kiirelt oma raporti valmis ja siis hakkasin välja töötama sellist fäänsimat raportivormi jaanuariks (see praegune on selline põlve otsas tehtud variant). Läks aega ca 4h ja valmis ta oligi, Tom ei suutnud uskuda, et ma nii ruttu sellise asja valmis sain, ta nüüd kutsub mind Excel Wizardiks :). PwC kool Exceli alal tasub ennast praegu täiega ära. Pärast tööd läksin jõusaali, väga pikalt ei viitsind olla, sest kõht hakkas juba tühjaks minema. Seega läksin pessu, mõtlesin, et istuks veel mõnusalt saunas, aga kui sauna jõudsin, siis vaatasin et aurusanuas pole nagu auru ja tavalises saunas ka nagu ei ole õiget funki sees, et mis toimub. Läksin pettunult ära dušši alla ja mingi hetk keegi koputab uksele, et me sulgeme 10 minuti pärast :P. Et siis seepärast saunad enam ei töötandki... panin ennast kiirelt riidesse ja helistasin muskale, et ta süüa teeks. Koju jõudes sain kohe pliidilt värskelt valminud pastat.... mmm.... nämm.

Tegin enne õhtut veel väikese beauty sleep’i. Siis sättisin ennast õhtuks valmis ja suundusime metroo poole, et minna Arvi kursavenna Oliveri juurde. Õues käis nagu sõda. Kõik türklased lasid paugutajaid ja ilutulestikku otse aknast, nii et pidi koguaeg ringi vaatama, et millegagi pihta ei saaks. Siinsed paugutajad on palju-palju kõvemad kui Eestis, nimelt käiakse neid siin spetsiaalselt Poolast toomas, sest seal on sellised lubatud. Ja no need on konkreetselt nagu pommid. Jõudsime siiski ühes tükis Oliveri poole, kus olime ca tund aega ja siis liikusime edasi Brandenburgi väravate poole, kuhu ennustati tulevat miljon inimest ja kus pidi esinema David Hasselhoff :). Kõik sakslased peol ütlesid, et kas me ikka tõesti tahame sinna minna, sest seal on nii ohtlik – purjus inimesed lasevad oma rakette kõikvõimalikes suundades. Aga me vaprad eestlased + kaks hiina tüdrukut (kellest üks oli praktikant Ernst&Youngis) võtsime selle tee ikkagi ette. Jõudsime Unter der Lindeni tänava peale umber 23:45 ja rahvast oli nagu laulupeol. Miskipärast ei lastud rahvast edasi Brandenburgi väravate poole. Küsisime ka ühe politseiniku käest, et kas sinna saab kuidagi ja ta vastas, et ei, sinna enam ei lasta... nii et pidime siis leppima sellega, oleme väravatest paarsada meetrit eemal ja Hasselhoffi ei näegi :). Ei tea, kas asi selles, et ilm oli pilvine, aga see nö linna ilutulestik ei olnud nagu midagi eriliselt suurejoonelist. Aga see eest lasid inimesed tänava peal kõvasti rakette ja rahvas oli lõbusas tujus, nii et kokkuvõttes oli ikkagi tore. Õppetund järgmisseks aastaks, et peab juba varem kohale minema. Pärast siis suundusime tagasi Oliveri poole, kus pidu oli veel täies hoos. Jõime ja pläkutasime ja... märkamatult hakkas rahvast ära minema ja kell oli tiksunud viie peale. Hakkasime siis riidesse panema ja Arvi ei leidnud oma mantlit kuskilt. Ja ei leidnudki – keegi oli tema mantliga ära läinud. Kuna tal oli eesti sim-kaardiga telefon mantli taskus, siis helistasime selle peale ja telefoni võttis vastu Arvi kursavend Daniel :). Oliver andis Arvile oma mantli, et me saaksime ikkagi ära koju minna.

Täna siis on juba uue aasta esimene hommik. Olemine on suht hõre, sest jõime Arviga kahe peale ära pudeli Captain Morgani rummi (maksab siin ainult 12 euri kusjuures) ja siis veel hõõgveini ja šampust ka. Hommikuks tegime hea pohmaka-hommikusöögi: ahjus tehtud vorstikesed, praemuna, hapukurgid ja äädikas küüslaugujupid. Praegu mõlemad vegeteerime, Arvi saab varsti Danieliga kokku, et mantel tagasi saada ja... ja no tuleb selline rahulikum päev. Trenni ei lähe täna kindlasti. Väike kokkuvõte ka trennidest, et kuna mul on koguaeg pulsikell peal, siis võin täpselt öelda, et tegin see kuu 19h trenni ja kulutasin sellega ära 7200 kalorit. Vaatame, kas suudan seda jaanuaris ületada :). Igal juhul kuulub uue aasta lubadustesse kaalust ka alla võtta :P

Mõnusat alanud aastat kõigile ja seekord saate pilte vaatama ka minna :)