Heipa! Kaks nädalat eelmisest postitusest möödas ja aeg hakata taas puslet kokku panema :). Uue aasta esimene esmaspäev oli nädala ainuke päev, kui maast lahti sain hommikul ja rühmatrenni läksin. Ülejäänud nädala käisn lihtsalt pärast tööd jõusaalis. Kui ma muidu kõndisin/jooksin jõusaalis lindi peal, siis avastasin enda jaoks kaks uut ja põnevamat masinat. Ühe peal tuleb nagu uisutamisliigutust teha (tagumikule päris hea) ja teine on tegelt täitsa tuntud asi, aga mai oska seda hästi seletada, peab käsi-jalgu edasi-tagasi liigutama imiteerides justkui jooksmist, aga see minu jõusaali masin on nats teistsugune, et rõhk pole niivõrd edasi-tagasi liuglemisest, vaid pigem üles-alla. Aga no mis iganes. Esmaspäeval jõudsin Body Stylingusse ja džiis kuidas see tädi meid seal tööle pani. Mõned harjutused nõudsid nii palju tasakaalu ja jõudu, et kukkusime pumdi-pumdi üksteise järel ümber. Pärast seda trenni jalad valutasid veel nädal aega tagantjärgi. Pärast trenni siis tiir töö juurde ja sealt otse edasi India restosse Arvi ja ta Slovakkia sõbra Richardiga kokku saama. Võtsime nagu tavaliselt kana ja naani ja Mango Colada kokteilid. Mina jõudsin neid õhtu jooksul vist 3 tükki ära juua, nämm. Richard oli siis nimelt Berliini tulnud oma sõpru külastama ja sai ühel õhtul meiega ka kokku. Rääkis oma tööst ja elust Slovakkias ja... aeg lendas.
Teisipäeval sain meili oma retsenseeritavalt, ütleme, et ta nimi on näiteks Kati. Nimelt saatsin Katile pühapäeval ülevaatliku listi, et mis ta töös kõik parandamist vajaks (sisuliselt tegin juhendaja tööd, mida poleks tegelikult üldse pidanud tegema) ja et tõenäoliselt, kuna töö on tõesti väga nõrk, oleks mu hinne sellele ikkagi F. Ja siis sain talt vastuse, et nad tänavad mind oma juhendajaga siiralt kulutatud aja eest, ja et nad vaatasid töö koos üle ja et asi ikka pole nii hull, kui mina oma meilis välja olin toonud, ja et nad siiski ei sooviks minu poolt kirjutatud retsensiooni ja otsivad retsensendi oma kooli seest, kes teaks selle kooli taset paremini. Et mina olen nende jaoks vist pisut liiga tark. Oi see ajas mul harja punaseks, kuigi ma isegi ootasin seda, et nad mu välja vahetavad. Otseloomulikult ei saanud ma seda niimoodi jätta. Keegi ei vääri diplomit sellise soperdise eest. Kirjutasin siis kooli kaebuse, et selline asi juhtus ja palun uurige asja ja otsustage, et kas see on aktsepteeriv või mitte. Koolist tuli väga viisakas vastus, et jah, kahetsusväärne lugu ja vabandati ja lubati edasi uurida. Samas sain ka Katilt uue kurja kirja, et miks ma ometi pidin kooli kirjutama, et miks ma nii pahatahtlik olen ja et ma nüüd praktiliselt nullisin tema võimalused lõpetada ja et ta siis nüüd peab retsensiooni ikkagi minult võtma. Õiglus jalule seatud!
Kolmapäevast on meeles ainult, et käisin pangas. Nimelt kui endale pangakontot tegin siia, siis sain miski voldiku kaasa, et minu soovitaja (Arvi) saab endale seal kingituse tellida juhul, kui mul kolme kuu jooksul kontol vähemalt 500 euri vist. Kuna selle voldiku pealt ei saanud aru, et mis andmed sinna täpselt panna tuleb, siis käisin pangas abi otsimas. Minu lepingu sõlmimisest oli möödas küll kolm kuud ja üks päev, aga võeti mu voldik siiski vastu. Kingituseks valisime Wii Fit Board´i (päris hea valik kingitusi oli muidu, tolmuimeja, köögkombain, jms). Sinna juurde on ka Wii konsooli vaja, aga vaatasime Amazonist, et selle peaks kuskil 225 euriga saama ja kuna oleme juba pikka aega mõelnud Wii ostmise peale, siis otsustasime asja lõpuks ära teha. Kuna kingitust pole veel koju saadetud, siis ei tea, kas läks läbi mu voldik või mitte, aga pöidlat pihku :).
Neljapäeva koha peal on nüüd küll tõesti auk... Trennipäevik näitab jõusaalis käimist, aga ülejäänud päevast ei meenu miskit.
Reede õhtul läksime Arvi kooli baari magistrantide peole. Kõik pidid midagi oma riigiga seoses kaasa tooma ja kuna me kokata ei viitsinud, siis võtsime kaasa vana hea Vana Tallinna (see on siin meil tuttavate hulgas juba nii suur hitt, et kui järgmine kord Eesti tuleme, siis võtame kastiga kaasa :). Teised olid toonud peamiselt süüa, nii et lasime heal maitsta. Kõige rohkem meeldisid mulle vist Marina ja Ravani küpsetised. Ja oo, nüüd tuleb meelde, et kooli baaris müüdi ühe euroga hõõgveini (selline suur kruusitäis oli seda) ja see oli üli-ülihea vein veel seejuures, ja kui sortsu Vana Tallinnat sisse panin, siis veel parem. Tegin vist kaks sellist suurt kruusitäit ja olin isegi valmis kuskile edasi minema, kuigi pidu algas juba tegelt kas kell 5 või 6. Aga lõpuks jõudsime ikkagi selleni, et suutsime metroos ümber mõelda ja komberdasime koju magama.
Laupäevast on meeles, et käisime ühte korterit vaatamas. Asukoht oli sellel maru hea, aga kuna korteri enda pilte üleval polnud, siis ei osanud oodata, et milline ta välja näeb. Ja kõige hullem nagu polnudki, aga midagi fäänsit ka mitte. Nii et otsustasime, et me seda ikka ei taha. Ilm oli laupäeval väga kevadine. Päike paistis ja õues oli vast ca 10 kraadi sooja. Praeguseks on lumi juba nädal aega kadunud ja soojakraade 5-10 vahel. Loodan, et lumi ja külmad ei tulegi tagasi, sest päris mõnus on nii. Enamasti on küll pilves ja tuuline ja mõnikord vihmane, aga siis kui päikest näitab, on ikka päris mõnna.
Pühapäeval alustasime ettevalmistusi järgmiseks maksapuhastuse kuuriks. Ettevalmistus tähendas siis toitu, mis ei sisalda liha ega piimatooteid, null alkoholi ja vähemalt liiter õunamahla päevas. Pühapäev ise läks praktiliselt täies osas diplomitöö uue lõpliku versiooni lugemisele. Alustasin juba metroos teel trenni ja lõpetasin õhtul-õhtul. Ja kuna seal oli parandusi tehtud minimaalselt siis... siis ei jäänud mul muud üle, kui ikkagi F panna. Heh, kusjuures Kati uuris mu käesst veel pühapäeva hommikul, et kas ma ikka tahan kindlasti retsensiooni kirjutada, et kui ma ta tööd nii halvaks pean, siis kas ma tahan oma nime sellega siduda. No tahtsin ikka küll, sest ma ei saanud lubada, et keegi kirjutab sama halva ja lohaka retsensiooni nagu see töögi. Esmaspäeva hommikul alustasingi kohe retsensiooni kirjutamist. See tuli kokku 8 lk ja aega läks ca 5h :), sest ma tahtsin kõik vead võimalikult täpselt välja tuua kuna ma ise kaitsmisel olla ei saa. Ja et komisjon ikka saaks aru, miks Kati järeldused seal töös valed on (a’la et varude rida kaudmeetodil rahavoogude aruandes ei tähenda, et varusid on nii palju soetatud või müüdud aasta jooksul, vaid et ikka varude muutust aasta algus vs aasta lõpp jne). Saatsin retsensiooni Katile ära ja käisin tiiru tööl-jõusaalis. Õhtul olin mingi aeg netis ja Kati kirjutas mulle MSN´is. Ta oli mu peale ikka pääääris vihane. Et retsensioon on ikka paras tähenärimine ja miks mul ikka oli talle tarvis koht kätte näidata ja enda tarkust demonstreerida – no halloo!? Ütlesin siis talle, et ta peaks olema vihane eelkõige oma juhendaja peale, kes teda absoluudselt ei juhendanud ja iseenda peale ka, et rohkem ei pingutanud tööga. Mingi hetk sain ta käest, et „aitab, ma ei kavatse su targutamist enam kuulata“ ja rohkem ma tast kuulnud ei ole. Endal on igal juhul südametunnistus puhas ja hea meel, et õiglus sai jalule seatud. Ootan nüüd ainult, et mis kaitsmistulemused on.
Teisipäeval käisime Arviga jälle ühte korterit vaatamas. See nägi juba kergelt parem välja kui eelmine, nii et ütlesime, et mõtleme veel ja helistame õhtul. Õhtul mõtlesime pikalt-laialt, kaalusime plusse ja miinuseid ja jõudsime järeldusele, et meie praegune korter on ikka kõige parem :). Ja siis hakkas Janine (kes meile praegu korterit üürib) Arviga Skype´s rääkima, et kas me ei tahaks korterisse kauemaks jääma, et ta ei tahaks veel veebruari lõpus Hispaaniast tagasi tulla. Leppisime siis kokku, et oleme veel kaks kuud kauem siin – aprilli lõpuni – wohoo – korteri otsimise mure mõneks ajaks lahendatud.
Kolmapäeval läksime Usheri kontserdile. Kontsert pidi hakkama kell 20:00, olime seal ca pool tundi varem. Nii ca 20:30 tuli peale soojendaja (pole õrna aimugi, kes see oli :P), kes tegi seal endale ca 45 mintsa sooja ja siis hakkasime Usherit ootama. Ja ootasime ja ootasime veel. Ja siis mingi hetk tulid lavale onu-tädi, kes seletasid inglise ja saksa keeles, et Usher on haige ja ei suuda meile anda sellist kontserti nagu me vääriksime ning et kuna kontserdimaja on ka homme vaba, siis palutakse kõiki homme tagasi. Oppaa! Panime siis auto poole leekima, et ruttu minema saada ja ülejäänud õhtut mitte parkimisplatsil veeta. Plaan õnnestus. Tee peal koju mõtlesime veel, et siia tuli raudselt päris palju inimesi väljastpoolt Berliini ka, kes nüüd kõik peavad kas tühjalt koju tagasi sõitma või öömaja endale otsima.
Teisipäeval sain meili oma retsenseeritavalt, ütleme, et ta nimi on näiteks Kati. Nimelt saatsin Katile pühapäeval ülevaatliku listi, et mis ta töös kõik parandamist vajaks (sisuliselt tegin juhendaja tööd, mida poleks tegelikult üldse pidanud tegema) ja et tõenäoliselt, kuna töö on tõesti väga nõrk, oleks mu hinne sellele ikkagi F. Ja siis sain talt vastuse, et nad tänavad mind oma juhendajaga siiralt kulutatud aja eest, ja et nad vaatasid töö koos üle ja et asi ikka pole nii hull, kui mina oma meilis välja olin toonud, ja et nad siiski ei sooviks minu poolt kirjutatud retsensiooni ja otsivad retsensendi oma kooli seest, kes teaks selle kooli taset paremini. Et mina olen nende jaoks vist pisut liiga tark. Oi see ajas mul harja punaseks, kuigi ma isegi ootasin seda, et nad mu välja vahetavad. Otseloomulikult ei saanud ma seda niimoodi jätta. Keegi ei vääri diplomit sellise soperdise eest. Kirjutasin siis kooli kaebuse, et selline asi juhtus ja palun uurige asja ja otsustage, et kas see on aktsepteeriv või mitte. Koolist tuli väga viisakas vastus, et jah, kahetsusväärne lugu ja vabandati ja lubati edasi uurida. Samas sain ka Katilt uue kurja kirja, et miks ma ometi pidin kooli kirjutama, et miks ma nii pahatahtlik olen ja et ma nüüd praktiliselt nullisin tema võimalused lõpetada ja et ta siis nüüd peab retsensiooni ikkagi minult võtma. Õiglus jalule seatud!
Kolmapäevast on meeles ainult, et käisin pangas. Nimelt kui endale pangakontot tegin siia, siis sain miski voldiku kaasa, et minu soovitaja (Arvi) saab endale seal kingituse tellida juhul, kui mul kolme kuu jooksul kontol vähemalt 500 euri vist. Kuna selle voldiku pealt ei saanud aru, et mis andmed sinna täpselt panna tuleb, siis käisin pangas abi otsimas. Minu lepingu sõlmimisest oli möödas küll kolm kuud ja üks päev, aga võeti mu voldik siiski vastu. Kingituseks valisime Wii Fit Board´i (päris hea valik kingitusi oli muidu, tolmuimeja, köögkombain, jms). Sinna juurde on ka Wii konsooli vaja, aga vaatasime Amazonist, et selle peaks kuskil 225 euriga saama ja kuna oleme juba pikka aega mõelnud Wii ostmise peale, siis otsustasime asja lõpuks ära teha. Kuna kingitust pole veel koju saadetud, siis ei tea, kas läks läbi mu voldik või mitte, aga pöidlat pihku :).
Neljapäeva koha peal on nüüd küll tõesti auk... Trennipäevik näitab jõusaalis käimist, aga ülejäänud päevast ei meenu miskit.
Reede õhtul läksime Arvi kooli baari magistrantide peole. Kõik pidid midagi oma riigiga seoses kaasa tooma ja kuna me kokata ei viitsinud, siis võtsime kaasa vana hea Vana Tallinna (see on siin meil tuttavate hulgas juba nii suur hitt, et kui järgmine kord Eesti tuleme, siis võtame kastiga kaasa :). Teised olid toonud peamiselt süüa, nii et lasime heal maitsta. Kõige rohkem meeldisid mulle vist Marina ja Ravani küpsetised. Ja oo, nüüd tuleb meelde, et kooli baaris müüdi ühe euroga hõõgveini (selline suur kruusitäis oli seda) ja see oli üli-ülihea vein veel seejuures, ja kui sortsu Vana Tallinnat sisse panin, siis veel parem. Tegin vist kaks sellist suurt kruusitäit ja olin isegi valmis kuskile edasi minema, kuigi pidu algas juba tegelt kas kell 5 või 6. Aga lõpuks jõudsime ikkagi selleni, et suutsime metroos ümber mõelda ja komberdasime koju magama.
Laupäevast on meeles, et käisime ühte korterit vaatamas. Asukoht oli sellel maru hea, aga kuna korteri enda pilte üleval polnud, siis ei osanud oodata, et milline ta välja näeb. Ja kõige hullem nagu polnudki, aga midagi fäänsit ka mitte. Nii et otsustasime, et me seda ikka ei taha. Ilm oli laupäeval väga kevadine. Päike paistis ja õues oli vast ca 10 kraadi sooja. Praeguseks on lumi juba nädal aega kadunud ja soojakraade 5-10 vahel. Loodan, et lumi ja külmad ei tulegi tagasi, sest päris mõnus on nii. Enamasti on küll pilves ja tuuline ja mõnikord vihmane, aga siis kui päikest näitab, on ikka päris mõnna.
Pühapäeval alustasime ettevalmistusi järgmiseks maksapuhastuse kuuriks. Ettevalmistus tähendas siis toitu, mis ei sisalda liha ega piimatooteid, null alkoholi ja vähemalt liiter õunamahla päevas. Pühapäev ise läks praktiliselt täies osas diplomitöö uue lõpliku versiooni lugemisele. Alustasin juba metroos teel trenni ja lõpetasin õhtul-õhtul. Ja kuna seal oli parandusi tehtud minimaalselt siis... siis ei jäänud mul muud üle, kui ikkagi F panna. Heh, kusjuures Kati uuris mu käesst veel pühapäeva hommikul, et kas ma ikka tahan kindlasti retsensiooni kirjutada, et kui ma ta tööd nii halvaks pean, siis kas ma tahan oma nime sellega siduda. No tahtsin ikka küll, sest ma ei saanud lubada, et keegi kirjutab sama halva ja lohaka retsensiooni nagu see töögi. Esmaspäeva hommikul alustasingi kohe retsensiooni kirjutamist. See tuli kokku 8 lk ja aega läks ca 5h :), sest ma tahtsin kõik vead võimalikult täpselt välja tuua kuna ma ise kaitsmisel olla ei saa. Ja et komisjon ikka saaks aru, miks Kati järeldused seal töös valed on (a’la et varude rida kaudmeetodil rahavoogude aruandes ei tähenda, et varusid on nii palju soetatud või müüdud aasta jooksul, vaid et ikka varude muutust aasta algus vs aasta lõpp jne). Saatsin retsensiooni Katile ära ja käisin tiiru tööl-jõusaalis. Õhtul olin mingi aeg netis ja Kati kirjutas mulle MSN´is. Ta oli mu peale ikka pääääris vihane. Et retsensioon on ikka paras tähenärimine ja miks mul ikka oli talle tarvis koht kätte näidata ja enda tarkust demonstreerida – no halloo!? Ütlesin siis talle, et ta peaks olema vihane eelkõige oma juhendaja peale, kes teda absoluudselt ei juhendanud ja iseenda peale ka, et rohkem ei pingutanud tööga. Mingi hetk sain ta käest, et „aitab, ma ei kavatse su targutamist enam kuulata“ ja rohkem ma tast kuulnud ei ole. Endal on igal juhul südametunnistus puhas ja hea meel, et õiglus sai jalule seatud. Ootan nüüd ainult, et mis kaitsmistulemused on.
Teisipäeval käisime Arviga jälle ühte korterit vaatamas. See nägi juba kergelt parem välja kui eelmine, nii et ütlesime, et mõtleme veel ja helistame õhtul. Õhtul mõtlesime pikalt-laialt, kaalusime plusse ja miinuseid ja jõudsime järeldusele, et meie praegune korter on ikka kõige parem :). Ja siis hakkas Janine (kes meile praegu korterit üürib) Arviga Skype´s rääkima, et kas me ei tahaks korterisse kauemaks jääma, et ta ei tahaks veel veebruari lõpus Hispaaniast tagasi tulla. Leppisime siis kokku, et oleme veel kaks kuud kauem siin – aprilli lõpuni – wohoo – korteri otsimise mure mõneks ajaks lahendatud.
Kolmapäeval läksime Usheri kontserdile. Kontsert pidi hakkama kell 20:00, olime seal ca pool tundi varem. Nii ca 20:30 tuli peale soojendaja (pole õrna aimugi, kes see oli :P), kes tegi seal endale ca 45 mintsa sooja ja siis hakkasime Usherit ootama. Ja ootasime ja ootasime veel. Ja siis mingi hetk tulid lavale onu-tädi, kes seletasid inglise ja saksa keeles, et Usher on haige ja ei suuda meile anda sellist kontserti nagu me vääriksime ning et kuna kontserdimaja on ka homme vaba, siis palutakse kõiki homme tagasi. Oppaa! Panime siis auto poole leekima, et ruttu minema saada ja ülejäänud õhtut mitte parkimisplatsil veeta. Plaan õnnestus. Tee peal koju mõtlesime veel, et siia tuli raudselt päris palju inimesi väljastpoolt Berliini ka, kes nüüd kõik peavad kas tühjalt koju tagasi sõitma või öömaja endale otsima.
Neljapäeval oli siis uus katse Usheriga (samal päeval oli muidu siinse Eesti kogukonna kokkusaamine ühes restos, kuhu olime täiesti plaaninud minna, aga mis nüüd tuli ära jätta). Parkimise eest enam tasu ei võetud, mis oli korraldajate poolt päris viisakas. Sest ma poleks niikuinii olnud uuesti nõus maksma. Kodulehel oli kirjas, et soojendajat enam lavale ei tule ja Usher alustab kohe 20:00. Seekord jõudsime tiba varem kui kolmapäeval, nii 19:20 umbes. 19:50 tuli lavale DJ ja hakkas rahvast üles kütma. Kunagi pärast kaheksat tuli Usher ka. Kontsert oli päris võimas, tulevärki ja tantsijaid ja.... ja Usher higistas nii, et iga liigutusega vett pritsis. Liiga palju ta just kaasa ei laulnud, aga see oli andestatav arvestades kui palju ta seal ringi kargas. Kontsert oli kestnud umbes 30 minutit, kui tuli üks selline lüürilisem aeglane lugu. Usher oli laval üksi, seisi mikrofoni juures, lugu juba käis, aga laulma ta ei hakanud. Mõtlesime, et mida nüüd – unustas sõnad ära või ei tea millal pihta hakata või? No ja siis ta seal seisis, võttis mingi hetk peast kinni ja... ja siis pööras selja ja viskas käed taeva poole ja... igasuguseid asju tegi välja arvatud laulmist. Õigemini ta mingi hetk proovis küll paar rida, aga need olid nii mööda, et kõrvadel oli valus. Rahvas ka nagu ei teadnud, kuidas reageerida – üks hetk elati kaasa, et kamoon, Usher, suudad-suudad, teine hetk oli booo! Ja siis ta hakkas rääkima, et ta ikka armastab Berliini ja tuleb tagas ja – no siis meil oli jälle, et mida kuradit, millal ta siis nüüd uuesti jälle tulla kavatseb – nädala lõpuni peaks tal olema kontserdid järgmistes linnades. Ja pärast seda lugu hüppas DJ jälle lavale ja hakkas mängima popurriid Usheri lauludest, Usher veel tuterdas seal ringi ja jättis endast ausalt öeldes ikka päris lolli mulje (oleks siis ära otsustanud, et kas ta esineb või mitte, ja kui ei, siis öelnud, et tal on kahju ja ta vabandab, aga ta on tõesti haige ja ei suuda esineda, aga ta ainult soikus, et kuidas ta meid kõiki ikka armastab) ja siis mingi hetk lihtsalt kadus lavalt. Lava lasti pimedaks, saalis pandi tuled põlema ja lavale tuli üks onu, kes teatas, et kontsert enam edasi ei toimu. Ja siis oli sama stsenaarium nagu kolmapäeval – auto poole leekima ja minekut. Taas olime uneajaks ilusasti kodus :P.
Reede hommikul lugesin kontserdisaali kodulehelt, et piletid ostetakse tagasi. Nii et sisuliselt saime 30 min tasuta Usheri kontserti. Veel oli kirjas, et järgmised kolm kontserti on tõstetud edasi märtsi peale. Reede õhtu poole mõtlesime, et võiks ikkagi Berliini korterite turul kergelt silma peal hoida ja leidsime ühe kena kolmetoalise. Nimelt kuna Arvi paar kursaõde otsivad endale ka elamist, siis oleme vaadanud ka suuremaid kortereid, et äkki siis kellegagi kokku kolida. Rääkisime kursaõe Marinaga ja talle meeldisid korter ja kooselamise idee ka. Leppisime kokku, et lähme teisipäeval vaatama. Arvi kursavennad pidid samal õhtul jalkat vaatama ja edasi kluppi minema, aga me mõtlesime, et vist ikka ei viitsi nendega ühineda...
Laupäeval käisime päeval Usheri pileteid tagasi viimas, möödaminnes käisime ka paarist poest läbi ja ma sain endale ühe uue peopluuse :) Nüüd tuleb ikkagi kunagi kluppi jõuda ka. Kojujõudes maksime oma CIMA eksamite eest ära (need 5tk, millest me vabastuse saime, nende eest maksma peame sellegipoolest). 220 GBP maksid kokku ja ma isegi ei mäleta, palju see eurides oli. Sirvisime ka tulevaste eksamite õpikuid netis ja oi need eksamid saavad ikka rasked olema... tekkis nagu väike kahtlus, kas sai õige otsus tehtud selle asjaga, aga samas, mis alustatud tuleb lõpule viia. Vastupidiselt mu magistriõpingutele tundub vähemalt, et nende CIMA teadmistega on midagi peale ka hakata. Kella kuuest tuli alustada maksapuhastusega. Kell kuus ja kell kaheksa jõime mõrusoola, kell 10 õhtul oliiviõli greibimahlaga. Ja oeh, see õli joomine on mulle ikka nii vastik, et tuli joomise ajal kaks korda üles tagasi ja surusin pisarad silmis endale klaasitäie seda segu sisse. Siis kohe voodisse pikali. Kõht laulis, nii et vähe polnud. Und ei tulnud tükk aega ja rõve oliiviõli tunne oli kurgus. Mingi hetk siiski uinusin ja tegin silmad lahti kell 2:10, kui meie alumise korruse naabrid oli otsustanud pidu pidama hakata. Uuesti uinusin ilmselt kolme ajal ja uuesti üles 4:30. Enesetunne oli ikka ülihalb, oliiviõli kummitas kurgus. Tõin endale kausi voodi kõrvale, sest sisikond ähvardas iga hetk välja tulla. Arvil seevastu oli täiesti ok olla. Kell 6, kui pidime uuesti mõrusoola jooma, oli uni nii magus, et üldse ei tahtnud üles tulla. 6:30 saime ikkagi maast lahti ja jõime oma soola ära keerasime tagasi magama. Eriti rõve oli see, et kui pärast klaasitäie soolalahuse joomist neelad suure-kiire kulistamise peale natuke õhku ka alla ja siis tuleb krooks üles tagasi ja see krooks on täesti oliiviõli maitseline. Ma nii väga püüdsin seda tagasi hoida, aga väga ei õnnestunud ja oksetunne oli pidevalt peal. Oeh, siis kell 8:00 oli järgmine äratus ja viimane kord soola juua. Lebotasime vist veel mingi aja, ma hakkasin vaatama Ameerika supermodelle (mida mul on 14 hooaega, aga osasid olen näinud, lihtsalt ei mäleta, milliseid). Kui Arvi käis juba öösel vetsus „kive väljutamas“, siis minul läks kõhu lahtiminekuks taas rohkem aega (mis tähendab, et mul see seedimine ikka Arvi omast tunduvalt aeglasem). Aga lahti ta tuli ja kiva tuli ka välja. Seekord siis tuli Arvil rohkem ja suuremaid kui mul. Aga mul tuli ka ikka paras ports. Mis tähendab, et peab selle kuuri veel vähemalt 2x läbi tegema. Ma saan aru, et see on ülihea maksale ja tegelikult kogu kehale, et need kivid sealt välja saab, aga see protsess on ikka päris vaevaline. Kella 11 paiku võtsin lonksu mahla, päeva jooksul sõin ära kaks pirni, kaks kiivit ja pisut läätsi. Esmaspäeva hommikuks olid jõulude-aastavahetusega juurde võetud paar kilo kadunud.
Praegu siis ongi esmaspäev, käisin tööl-trennis, tegin väikse uinaku ja hakkasin blogi kirjutama. Update eelmisest blogist ka, et aasta-plaani ma endale teinud pole ja salsakursustele me ennast kirja pannud ka ei ole. Salsa osas tuli mõte, et võiks pigem Youtube´i vidoede abil õppida, sest kursused siin ikka suht kallid. Ja siis saab aeg-ajalt kuskil kas workshoppidel või pidudel täiendamas-praktiseerimas käia. Mõned pildid Usheri kontserdist on ka üleval. Kalla!
Keine Kommentare:
Kommentar veröffentlichen