Dienstag, 28. Juni 2011

24. Jah!

Hei-hoo!

Alustuseks panen siia uuesti lingi piltidele, sest nagu välja on tulnud, ei leita neid üles: http://picasaweb.google.com/margitvaaks

Ja nüüd edasi minu tegemiste juurde, mida on suht palju olnud. Meenutus siis eelmisest korrast, et nädal aega kanseldasime Jüri-Mari, ehk siis päris nii palju magada ja puhata ei j6udnud, kui seni kombeks ja kuna ka järgmised 1,5 nädalat olid päris hullud, siis Eestist tagasi j6udes olin täiesti kutu-piilu. Millega ma siis tegelenud olen. Alustan teisipäevast (14.06):

6htuses programmis oli mul pesupoodide kammimine - nimelt siis otsustasime tüdrukutega, et kingiks Britile üheskoos midagi seksikat ja kuna mulle shoppamine teatavasti istub ja olen mälu järgi ka lahedat pesu Berliinis näinud, siis v6tsin selle hankimise enda peale. Kammisin siis läbi Alexa keskuse, tulemusteta. 6igemini üks tulemus oli, et j6udsin möödaminnes endale valge pintsaku osta. Aga siis edasi läksin Arkadeni keskusesse. Ja jälle ei miskit. Väike kass oli peal juba, et kuidas on v6imalik, et midagi ägedat ei leia. Otse Arkadenist sain kokku Matthiasega ja olin nii näljane, et veensin Matthiast Vapianosse minema, sest seal peaks toidu suht kiiresti kätte saama (Matthias muidu suht vihkab seda kohta). Aga eba6nn tabas sealgi, järjekorrad olid nii pikad, et olime sunnitud järgmise koha otsima. Üle tee oli üks Mehhiko koht ja rahvast ei tundunud seal väga palju olevat, seega istusime maha. Ja järjekordne eba6nn - ettekandja unustas mu tellimuse sujuvalt ära ja kokkuv6ttes ootasin tund aega oma sööki. V6ite ette kujutada kui kuri ma oma tühja k6huga olin, ma pole just eriti harjunud alles kell 21 6htul 6htusööki saama. No ja arvet ootasime ka muidugi terve igaviku ja ... oeh. Kojuj6udes hakkasin Berliinis olevaid sekspoode guugeldama, sest ilmselgelt tavalised pesupoed ei andnud ühtegi seksikat tulemust. Ladusin 4 kohta kaardile ja keerasin ära tuttu.

Kolmapäeval olin suht pikalt tööl. Väga ei mäletagi, et miks, aga vahet vist pole. Kohe, kui tulema sain, hüppasin ratta peale ja hakkasin sekspoode läbi kammima. Esimesest vaatasid vastu ainult lateksist kehakatted. Küsimuse peale, et kas teil tekstiilist pesu ka on, vastati 'ei', aga suunati edasi ühte teise poodi, mis jäi mulle 6nneks täpselt tee peale. Astusin sinna sisse ja vaauuu, küll oli ilusat pesu. Ja oi kui palju seal k6ik maksis. Alla 100 euro ei olnud v6imalik ühtegi jubinat saada. Tagasi ratta peale ja järgmisse poodi. Seal polnud peale rollimängukostüümide mingeid riideid. Uuesti ratta peale ja suund Friedrichstrasse metroojaama peale, kus pidi olema pood Orion. Sinna j6udes olin vist juba 15 km rattaga läbi s6kkunud ja kell oli midagi 8-9 vahel. Ja wohoo! Milline valik seksikat pesu! Kohe selline, et ei suutnud ära otsustada, mida v6tta ja mida jätta. Helena abiga sai aga l6puks otsus tehtud ja loodan, et Britil (ja Imrel :) on nüüd veel l6busam :P. Aga sellega polnud minu päev veel sugugi läbi. Nimelt tahtsime ühe osana Briti vallaliste 6htust teha StripDance'i tunni. Kohana 6nnestus meil bronnida Lauluka all olev peeglisaal, aga treenerit ei 6nnestunud kahjuks leida. Niisiis lubasin ise tunni ette valmistada ja läbi viia. Alustasin kodus tantsimist ca 22 ajal ja l6petasin pärast südaööd. Kuigi kava ei näinud ette riiete seljast v6tmist, siis kuna toas oli päris palav, tantsisin ma l6puks ainult suspede väel :P. Kava valmis, hakkasin asju kokku pakkima. Tuttu sain kunagi kolme paiku.

Enne kui neljapäeva juurde j6uan, siis kunagi nädala alguse jooksul (v6ta nüüd kinni, et millal täpselt) j6udsin Britile ka veel valge minikleidi osta (minu seljas see ei tundunud üldse nii lühike, aga mul polnud hästi meeles, et kui palju pikem Briti must on :P) ja tiaara ka. Ja pulmadesse otsin kaardid ka ära ja siis suutsin need kaardid ja tiaara veel vahepeal ühte riidepoodi maha unustada (sinna samma, kust ma l6puks selle kleidi ostsin), ja siis sain need ka järgmisel päeval ikka tagasi. Ja terve selle nädala toitusin vist ainult veggie-dönerist, sest mul polnud üldse-üldse aega, et midagi süüa teha. Aga et siis neljapäev. Ärkasin vara, enne seitset. V6tsin oma kohvid kaasa ja läksin tööle. Oli väga hull tööpäev, sest miljon asja oli tarvis ära teha enne lennuki peale minekut. Olin plaaninud veel raha välja v6tma minna (siin ei ole see päris nii lihtne, et iga nurga peal on sobiv automaat. automaate on küll, aga neist välja v6ttes on tasu 4-5 euri), aga sellest ei tulnud midagi välja. Panin jooksuga töölt minekut U8 peale. Tulin metroost maha ja vaatasin tabloo pealt, et minu bussini on 14 minutit aega. No heakene küll, teen siis kiire l6unasöögi. V6tsin metroojaamast tüki pizzat ja läksin 6ue. Bussini pidi veel olema 9 minutit, aga miskipärast see seisis juba ees - panin siis padavai peale, täpselt enne kui ta uksed kinni sai. Miks ta graafikust nii väljas oli, ei tea. Aga vahelduseks mul vedas ka. Lennujaamas andsin pagasi ära ja läksin postkasti otsima, sest pidin m6ned arved klientidele teele saatma. Lennureis ise läks sujuvalt, magasin nii palju, kui suutsin. Tartu lennujaama j6udes oli ootus juba suur, et Arvit näha, aga vastu oli saadetud hoopis Raul :). Ta teatas, et Arvi on tööle pandud ja viis minu ka Ülkusse. Askelkaski mu Muska siis värava ettepanemisega. V6tsin 6uest grilli pealt nats kana ja salatit k6rvale, s6in ja jutustasin teistega, kes ka Ülkus olid ja mingi aja pärast lasin Annelyl ennast ema juurde viia. Kodus v6tsin ette oma kaadervärgi läbisorteerimise (et mis Saksa kaasa v6tta + otsisin riideid StripDance'i tunniks). Nii palju on mul seda stuffi ikka! Lasin emal veel juustest ka mingi 10cm maha lasta ja Saksa aja järgi kell 1 öösel sain tuttu.

Panin äratuse reede hommikul kella 7-ks, sest kell 9 pidin kosmeetikus olema. Vedelesin veel voodis, kui mind tabas, et unustasin kella Eesti aega keerata, ehk siis kell oli juba 8 läbi! Siis sain küll maru ruttu üles ja riidesse ja minekut, ilma hommikusöögiga. Edasi ei läinud ka palju paremaks. Lasin kosmeetiku juures ripsmeid koolutada ja oluline 6ppetund k6igile - vaadake enne maksmist peeglisse ka. Tavaliselt nad pakuvad ise peeglit, aga see neiu ei pakkunud ja ma ise ka ei küsinud ja maksin ära ja alles kodus avastasin, et mu ripsmed on väga kaugel kooldus olemisest, uhh! Enne koju j6udmist aga j6udsin veel pankades käia ja k6ik oma kaardid kinni panna va üks krediitkaart; poes käia, L6unakast läbi (kus s6in muuhulgas hommikusöögiks pannkooke :) ja... ja siis vist oligi seks korraks k6ik. Kodus tegin väikese meiksi peale ja läksin politsei-majja uut passi tegema. Enne käisin veel k6rvalmaja apteegist läbi ainult selle m6ttega, et proovida, kas ma selle ühe allesjäänud krediitkaardi PIN-kood olemas on (kuna mul sularaha polnud, siis see oli mu ainus allesjäänud v6imalik maksevahend). Läks läbi. K6ndisin siis politseimajja, tegin kabiinis pildi ära (enda arust ma seal küll nii k6ver ei olnud, kui pilt välja tuli), v6tsin numbri ja jäin oma korda ootama. Sorteerisin veits oma kaarte kotis, et mida on Eestis vaja ja mida mitte ja ei leidnud oma krediitkaarti enam üles. Seda ühte ja ainsat. No mism6ttes ma selle juba ära kaotanud olin!? Käisin fotokabiini juures nuuskimas ja uurisin infolauast ja pole! Läksin siis tuldud teed tagasi apteeki, et äkki kuskile maha kukkunud. J6udsin apteeki ja makseterminalist vaatab mulle mu kaart vastu, huhh! V6tsin kaardi ja läksin politseimajja tagasi. Ja siis tuli välja, et v6in ka ülekandega maksta :). Ja et passi saan kätte Eesti saatkonnast Berliinis. Super!

Uuesti koju, asjatasin seal veits ringi ja sisi v6ttis Helena mu peale ning läksime Merle korterisse (Merle siis nimelt on see laupäevase pulma peategelane, kes meile tüdrukute 6htuks oma korterit lahkelt laenas). Viisime korterisse juba söögid-joogid ära ja tegime kiire tiiru peale, et kas midagi on juurde vaja. Siis viskas Helena mind Kaupsi juurde, kust ostsin 6htuks veel natuke vajalikku (ta ise läks Laulukale 6htu eest tasu ära maksma), käisin ka Abakhanist läbi, et Laura-Liisa kleidi peale väikest lille osta ja suundusin Riiamäe bussipeatusesse, et koju s6ita. Bussini oli terve igavik! Päris 20 mintsa vist polnud, aga no peaaegu. Ja mul oli ju kiire, kell 5 pidi Helena meid juba uuesti peale korjama, et saaks peoga pihta alata. Ja kell oli juba 3:30. Kuna ma veel l6unat polnud söönud, ostsin Tartu poest ühe kohukese ja bananksi ja istusin ootama. Kannatasin 5 minutit ära, kui Arvi helistas ja küsis, et kus ma olen, et ta tahaks mu kodust TomTomi v6tta - ta oli nimelt autoga paarsada meetrit minust 6e juures. Super! Jooksin sinna, ta v6ttis mu peale ja viis koju (ise läks edasi E&Y suvepäevadele kuskile Rakvere kanti, sellepärast oli Tomi vaja). Ma siis veel kodus sahmerdasin oma sahmerdused ära ja oligi Helena ukse all. V6tsime tee pealt ka veel Kati kampa ja suundusime korterisse.

6htu teema oli Sex and the City. Seega olid meil k6igil kleidid seljas ja meiks näos ja k6linad küljes ja ega Brittigi saanud siis vähemaga jätta. Lasime tal selle valge minikleidi selga ajada, pähe sai ta tiaara ja jala ümber sukapaela ka. Meiki nagu polnudki rohkem tarvis, sest ta oli endale ilusad paksud ripsmed saanud. Järgmised 1,5h läksid sisuliselt lobisemise peale, sest ametlik osa algas alles kell 19.00 Laulukal. Seal ootasid meid juba ees s6brannad Elis ja Kersti. Läksime k6ik sisse (Briti muidugi ei teadnud, et mis ees ootab), lasime Britil taas kord kostüümi vahetada (punase-mustaga korsett, must lühike seelik ja v6rk-leggingsid), seletasime, et mis nüüd saama hakkab ja hakkasime pihta. Tüdrukud 6ppisid maru ruttu - poole tunniga oli kava juba selge ja nühkisime seda siis teha + jäi aega piltide kl6psimiseks. Kavaga tegin ainult ühe väikese vea, et osa sellest oli p6lvedel maas ja järgmisel päeval olid p6lved sinised (kui ma kodus kava tegin, siis olin vaiba peal ja siis polnud üldse valus). Tund aega läks nagu niuhti ja suundusime tagasi korteri poole. Seal s6ime sushit ja juurikaid-puuvilju ning Helena tegi meile alkoholivabu kokteile (kuna Briti ei joo, siis olime solidaarselt k6ik kained). Programmis oli järgmisena ette nähtud kingituse üleandmine ja siis tegime ka viktoriini Imre ja ta pere-s6prate kohta. Uskumatu, et tal on 11 onu-tädi, kellest 10 nimed algavad K-tähega! No ja ülejäänud aeg oli otseloomulikult jälle pläkutamise peale planeeritud. Kui oli aeg välja linna peale minna, hakkas 6ues padukat tulema.... lükkasime seda minekut muudkui edasi ja edasi, aga vihm ei andnud absoluudselt järgi. Tegime korteri korda, v6tsime Merle kapist vihmavarjud ja läksime sellegipoolest välja. Esimene peatus oli Treffneri juures, kus meil jälle väike viktoriin Treffneri ja klassikaaslaste kohta. Briti pidi üles lugema k6ik klassikaaslased ja väga lihtsalt tal see ei tulnud :P. Järgmine peatus oli raekoja platsis, kus Brit vannet andis. Pealtvaatajateks olime halva ilma t6ttu kahjuks ainult meie. Aga no mis sa teed. Viimane peatus oli klubi Illusioon. Väga kaua me seal vastu ei pidanud. Kunagi läks mulle hip-hop täiega peale, aga praegu tundub see kuidagi nii uimane, et üldse ei pane jalga tatsuma. Head alternatiivid aga Tartus kahjuks puuduvad. Niisiis l6petasime äkki kunagi 2 ajal ja siis s6idutas Helena meid koju ja oligi esimene pidupäev läbi :).

Laupäeva hommikul pakkisin asjad pulmatuuriks kokku, tegin meigi ära, jutustasin Intsuga veits ja pärastl6unal startisime ema ja Arviga l6una poole (aitähh Iffile, kes autot laenas). Esimene peatus oli Räpinas vanaema-vanaisa juures. S6ime, ma keerasin endale lokke ja siis sain maalt veidi kaasavara kaasa (päevateki voodile ja köögikaardina :). Kiire peatuse tegime ka tädi Anu pool, kellel oli just olnud lilleseade kursuse l6petamine, nii et kodu oli m6nusalt lilli täis. Siis jätsime ema Räpinasse maha ja panime ise edasi Värska poole, kus toimus Merle ja Meelise pulm. J6udsime asjad parajasti kämpasse ära vedada kui oligi laulatuse aeg. See leidis aset järve ääres purde peal - Meelis s6itis järve äärde vanakooli rattaga ja Merle t6i sinna ta isa paadiga. Laulatuse järel nagu ikka 6nnesoovid, shampus, pildistamine, 6htusöök jne. Tore oli, et viina ja veini k6rval oli pidulaual ka rummi ja cocacola-t. Pidu ja söömine toimusid ilusas välitelgis. Pulma juures oli hästi tore, et 6htujuht oli lahe, ja teised külalised ka mudugi olid hästi m6nusad, nii et nalja sai palju. Bänd oli minu maitse jaoks natuke liiga ühekülgne, aga tantsitud sai sellegipoolest korralikult. Pärast bändi lahkumist oli afteka teema veidi vähekorraldatud ja siis nagu rauges tempo maha. Mingi hetk küll pandi jälle uuesti tantsumuss peale, aga siis kuidagi ei v6tnud minu jalad enam vedu. M6ned märks6nad siis veel 6htust, et pruudi eelmine nimi saadeti ära kahuriga, uueks nimeks on Vool (6htu jooksul läks elekter korraks ära ja siis k6ik karjusid, et Vool on kadunud :), peigmees tegi koos kolme s6braga laheda varietee-show, pruudikimbu püüdis kinni mu kursavenna Kaupo elukaaslane ja ilutulestikku lasti ka.

Hommikul pesin vanad lokid juustest välja ja asusin uusi tegema. Arvi käis samal ajal kuttidega saunas - nimelt oli seal järve ääres saun, kus k6ik, kes kuskile edasi ruttama ei pidanud, juba m6nusalt lebotasid ja 6llet rüüpasid. Jätsime noorpaariga hüvasti ja asusime teele Orava poole, kus elab mu teine vanaema. Seal saime pannkooke maasikate ja vahukoorega :). Ja tegin kiirelt ka oma meigi valmis ära. Jutustamiseks jäi üsna vähe aega, aga no mis seal ikka. Saime tulema vist 14.30 ja TomTom näitas Taageperasse j6udmist 16.28, kell 16:30 oli juba laulatus! Vajutasin siis üsna korralikult, sest no kohe üldse-üldse ei tahtnud hiljaks jääda. Kunagi poole tee peal tuli meelde, et lilled on puudu ja no kust sa neid ikka keset pühapäeva leiad. Helistasin siis Helenale, kes oli veel Tartus, ja ta oli lahkelt valmis mulle ka m6ned 6ied v6tma. J6udsime Taageperasse natuke pärast nelja, nii et oli aega oma tuba v6tta ja riided vahetada. Mingi hetk enne 16:30-t helistas Helena ja küsis, et kas kohal peab olema 16:30 v6i hakkab laulatus kohe kell 16:30, uurisin siis järgi, et jah, laulatus hakkabki juba kell 16:30, aga nemad olid Andreiga veel üsna kaugel Taageperast. No siis said nemad natuke gaasi tallata. Ja mina sain endale süümekad, et nad jäävad minu pärast hiljaks (lillede ostmise t6ttu). Briti ja Imre siiski ootasid lahkelt natuke aega ja alustasid kell 16:45, nii et Helena ja Andrei jäid ilma ainult umbes esimesest minutist. Niisiis. Edasi jälle 6nnitlused, Vahuri k6ne, shampus, nime kinkimine tagasi isale, pildistamine, 6htusöök, ametite jagamine (pääsesin napilt pulma pitserist, aga sain hiljem siiski lauluööbiku oma), mängud, pruudipärja mahamängimine, Briti tanutamine, tort, tantsulka jne. Pildistamise ajal 6nnestus mul ka korraks vanaemade käest väike Rebecca kätte saada ja no kas ta saaks veel armsam tirts olla :). 6htu k6ige suuremad tantsul6vid olid vist meie seltskonnast, me saime isegi Arviga pillimeeste käest kiita, et hästi tantsime. Kui bänd l6petas, siis panin oma arvutist tantsumuusika mängima, aga suur osa seltskonnast tahtis teises ruumis hoopis laulda, nii et siis toimus nagu väike l6henemine; aga sellegipoolest tantsisime nii kaua kuni isu oli ja siis läksime ühinesime ka lauluseltskonnaga. Ei olnud küll veel nagu magama mineku tunnet, aga mingi hetk läks lihtsalt niisama tiksumiseks ära ja otsustasime, et mis seal ikka, homme jälle päev ja järgmine pidu.

Esmaspäeva hommikul nats enne kella 11-t j6udsime hommikusöögile ja 12 ajal asusime teele Taageperast Tln-sse. Tee oli pikk ja unine. Aga kunagi kolme paiku j6udsin PwC-sse, kus Marika andis Lasnaka korteri v6tmed, nii et Arvi s6itis sinna ja mina jäin kontorisse inimesi segama. Kella nelja paiku läksime Jaanusega sööma ja kui pärast seda Lasnakale j6udsin oli m6nus kooma peal. Saime Arviga kokkuleppele, et ma p66nan nats kuni tema poes käib, et 6htuks asju tuua :). Pärast uinakut j6udiski juba Ave meie juurde, kellest oli köögitoimkonnas palju abi, nii kaua kuni mina r6du p6randat küürisin. Ja siis tulidki ribu-rada pidi teised s6brad, kokku äkki maksimaalselt 20. Tore oli kuulata, et millega teised tegelevad ja kuidas läheb. Saime ka Heiti ja Monika maja v6tmed, et enne Tartusse s6itu koera vaatama minna :). Kuna järgmine päev oli paljudel tööpäev, siis pidu väga pikalt ei kestnud, kuskil ühe paiku sain tuttu ja kuna olin päris korralikult rummi joonud, siis tuli uni kiiresti.

Teisipäeva hommikul ärkasin täitesti kohutava pohmakaga. See eelmise 6htu rumm-koola maitses nii hästi, et sai vist vähe üle pingutatud. 9:15 sain Revali kohvikus kokku Ristoga, kes kahjuks eelmisel 6htul meie juurde ei j6udnud ja pärast omleti söömist läks olemine vähe paremaks. Kella 10-st oli mul taas kord kosmeetik, kus sedapuhku käisin nägu puhastamas ja sai kohe palju m6nusam küll; Arvi käis samal ajal venna Lauriga mere peal ja see loksumine poleks sedapuhku mulle küll vist üldse istunud, nii et mul polegi kahju, et sinna ei j6unud. Arvi v6ttis mu pärast kosmeetikut peale ja läksime Heiti-Monika poole. Koer oli nii 6nnelik, et keegi koju tuli, aga kui sai aru, et oma inimesed ei tulnudki, siis viskas kurvalt diivanile pikali ja ei teinud meist ka suurt välja. Edasi suund Tartu peale. Panin Arvi Kristi -Rauli juurde maha ja s6itsin ise edasi koju, et k6ik asjad tagasi Saksa s6iduks kokku pakkida ja kella 16-st läksime emaga külla Mailisele ja Ristole ja nende kahele väikesele kutile, kelle tahtsin ka kindlasti üle vaadata. Tegime ka uuele majale tuuri peale ja s6ime natuke ja kella 17:30-ks s6itsin edasi surnuaiale, kus oli Arvi isa urni matmine plaanis. See tehtud, läksime Arviga poodi, et 6htuseks grillimiseks materjali tuua. Ülkusse tulid külla kahjuks ainult üksikud s6brad (kus te k6ik olite, ah?), aga ega meil sellepärast siis vähem tore polnud. Andsime Laura-Liisale kingituse üle (flamenkokleidi) ja ta tuli ja keerutas sellega meie ees r66msalt ringi ka. Kui 6ues juba jahedamaks läks, siis kolisime üle tuppa, vaatasime koos pilte ja s6ime jäätist.

Kolmapäeva hommikul oli äratus enne seitset, et lennuki peale j6uda. Priit viskas meid sinna ära ja lend läks okeikalt. Taas magasin m6lema lennu peal (Riias oli ümberistumine) nii palju kui suutsin, sest Berliini j6udes olin lubanud otse tööle minna. Päris otse minek mul siiski ei 6nnestunud, sest Arvi pidi ka kohe kooli jooksma ja seega jäi kohvrite kojutassimine minu 6lule. 35 kg viiendale korrusele tassida oli päris väsitav, pidin ikka mitu korda vahepeal puhkama. Kuigi oleksin rattaga kiiremini tööle j6udnud, siis tundsin, et enam lihtsalt ei j6ua ja läksin ostsin ühe döneri ja istusin bussi peale. Kella 14-ks j6udsin tööle ja 6nneks sain sealt tulema enne 8-t tundi töö tegemist... kuskil 8 paiku vist olin kodus ja kell 9 juba magasin, sest kaks nädalat magamatust olid oma töö teinud.

Neljapäeval sain tööl teada, et meile tuleb sügisel kaks uut töötajat - arendaja Brasiiliast ja marketingi- ja müügimees Saksast. Müügimehe nägin ära ka juba, sest ta käis lepingut allkirjastamas, tundus päris äge kutt :). Tööl on praegu suht huvitavad ajad. Projektide kasumlikkus erineb päevade kaupa k6vasti ja siis ongi ühel päeval terve kontor r66mus ja järgmisel kurb - miks päevad omavahel nii palju erinevad tuleneb mingitest tehnilistest seadistustest, millega Tom iga päev eksperimenteerib, sest olgem ausad, asi on nii uus, et ei tea ju täpselt, mis töötab ja mis mitte. Ja kuna meil on rahaga ka kitsas, siis saan k6vasti rahavoogude planeerimist teha ja Tomidega vaielda, et mida ette v6tta tuleks. Päevad on piisavalt sisutihedad, et 6htuks toss väljas oleks. Neljapäeva 6htul ootas mind kodus meeldiv üllatus. Nimelt oli Arvi otsustanud vist massazikunniks hakata ja mis kunn sa ikka oled ilma 6ige varustuseta. Seega oli ta k6vasti mööda poode kolanud ja kokku ostnud 6lisid, l6hnaessentse, laavakive jm vajalikku. Ja otseloomulikult olin mina see, kelle peal k6ike proovima hakati. Mmmm6nna.

Reedel olin ma suht kaua tööl, kui koju j6udsin, oli Arvi juba teatrisse läinud (lubas vaatama minna mingit tükki, kus ta s6ber mängis). Nautisin siis oma üksiolemist, kuni Arvi kell 21.30 vist helistas, et tal sai alles esimene vaatus läbi ja ta enam ei j6ua ja tuleb koju ära. Laupäeval läks Arvi E&Y'i lahtiste uste päevale, kus talle kohe auditi meeskonnas kohta pakuti (praeguseks pole ta midagi ära otsustanud, aga kuulis just kuskilt, et palk v6iks olla isegi 65k aastas, mis poleks üldse paha...). Mina mässasin kodus piltide üleslaadimisega ja koristasin nats ja... ja kella 16-st hakkas Eesti kogukonna Jaanipäevapidu, kuhu me l6puks j6udsime alles kell 20.00, sest kui Arvile E&Y'i kella 18:30 ajal järele hakkasin minema, oli linn miski geiparaadi pärast nii umbes, et meil kulus 20km s6itmiseks 1,5 tundi. Hilinemisest polnudki tegelt midagi hullu, sest selleks ajaks oli grill ilusasti vaba kana küpsetamise jaoks ja rahvas oli just alustamas laulmisega. Saime tuttavaks veel m6nede toretade inimestega, ma sain majaperenaise kasse silitada ja laulsime ja jutustasime ja oli tore 6htu.

Pühapäeval oli väga-väga lebo päev - mängisime Wiiga, käisime pizzat ja dönerit söömas ja jalutasime kodu juures oleva turuhoone k6rval olevatelt pidustustelt läbi, ja lugesin Kaielt saadud "Minu Nepaal" raamatut, mis on ülilahe lugemine. K6ige ärevam sündmus leidis aset vahetult enne magamaminekut. Nimelt olin ma endale jalavanni teinud ja suundusin köögi poole kaussi tagasi viima. Mul olid jalas pikad alt laienevate säärtega kodupüksid ja poolel teel kööki jäi üks varvas teise püksisääre taha kinni - selle kopertamise peale kukkus natuke vett kausist p6randale ja järgmise sammu tegin juba palja jalaga märja puitp6randa peal, tulemuseks see, et kukkusin otse selja peale maha, l6in pea ära nii, et silmade ees l6i sädemeid ja kogu kausitäis vett lendas mulle peale. Asi oleks väga naljakas olnud, kui ma poleks selgrooga uksepaku peale kukkunud, nii et hing täiesti kinni oli (päris 6udne on see tunne, kui hapniku pole, aga hingata ka ei suuda). Lisaks siis veel juhtus see, et Arvi jooksis vetsust minu mütsu, karjumise ja oigamise peale vaatama, et mis juhus ja kukkus ka märja p6randa peal pikali, nii et t6mbas alaseljalt nats nahka maha ja parema käe väike s6rm on ka nats paigast ära (luumurdu pole, aga no peaaegu). Arvi mütsu peale hakkasin mina muretsema, et ega ta nüüd oma niigi haiget selga veel rohkem katki ei kukkunud - 6nneks pole praeguseni tunda andnud ja ka minu seljavalu hakkab juba üle minema. Et siis selline l6pp nädalale...

Käesolev nädal on hoopis m6nusam olnud. Esmaspäevast kolmapäevani oli siin miski kuumalaine, nii et käisin rattaga tööl ja l6una ajal kolleegidega välikohvikutes söömas ja... ja esmaspäeva 6htul tegime Arviga kahetunnise jalutuskäigu Spree ääres koos Saksa keele 6ppimisega. Teisipäeval käisime spordiklubis Maximus, kuhu meil on 10-korra voucher, harjutuste valik oli vähe piiratud, sest mul selg endiselt valutas, aga siis saigi jalgadele rohkem panustatud ja need valutavad siiamaani :). Samal ajal, kui j6usaalis olime, käis k6rvalruumis hip-hopi tund ja pärast seda poppingu tund. Peaks selle hip-hopi ise ka ära proovima ja postitantsu variant on seal ka ja seda tahaks ka kindlasti katsetada. J6usaal oli nii suuri j6mme täis, et me olime seal kindlasti k6ige väiksemad inimesed :P. Lisaks registreerisin meid ära tangotundidesse, nii et igal juuli teisipäeval lähme tangotama. Tööl on paar viimast päeva väga head tulemused olnud ja saime ka mingi fundingu USA-st peale, nii et pappi peaks ka tulema hakkama. Täna siis neljapäev, viilin tiba töölt, et blogi l6puks l6puni kirjutada ja egas muud polegi. Järgmise korrani!


Donnerstag, 9. Juni 2011

23. Kauged kallid külalised

Hei-hei! Kohe asja kallale:

Esmaspäeva (30.05) 6htul proovisin l6puks ära Zumba-trenni. Oeh... see treener ei lasnud ennast muusikast ikka absoluudselt segada - ta oli koguaeg nii rütmist väljas, et mul oli tükk tegemist, et ise ka samamoodi rütmist väljas olla. Kust sellised treenerid tulevad, mina aru ei saa... Teisipäeval oleks olnud viimane v6imalus trenni minna, aga ei läinud. Nii kopp oli ees. Mis siis veel toimus... Ahjaa, neljapäev teoreetiliselt oleks pidanud olema vaba päev siin, aga otsustasin selle vaba päeva vahetada hoopis järgmise teisipäeva vastu, et saaksin Mari-Liisi ja Jüriga koos päeval ringi hängida.

Reede 6htu veetsime pesumajas :P. Tegelt sai asi alguse sellest, et nii ilus ilm oli 6htul, et ütlesin Arvile, et läheks kuskile välja sööma - väljas söömine piirdus meil küll j6e ääres nuudlite söömisega, aga m6te oligi tegelt lihtsalt päikest nautida, mitte otseselt toitu. J6e äärde jalutades jäi meil tee peale üks pesumaja ja kuna meil endiselt pesumasinat ei ole (ja v6ib-olla et isegi ei ostagi ühtegi), siis m6tlesime, et peaks sinna pesema minema. Toppisime seljakotid-spordikotid asju täis, v6tsime läpaka filmiga kaasa ja asusime teele. Pesumaja oli suur, stiilne ja rahvast täis. Ja vist suht ok hinnaga ka, üks korralik masinatäis oli 3.50. Ja pesi ainult 45 mintsa, nii et filmist j6udsime ainult osa ära vaadata; pärast kodus vaatasime l6puni (film oli Reese Witherspooniga How Do You Know); täitsa armas film oli. Kunagi selle nädala jooksul vaatasime ka The Way Back'i, mis oli ka päris huvitav (kuidas grupp inimesi Siberist jalgsi p6genes).

Laupäeva hommikul käisime Arvile natsa asju shoppamas, saime valged püksid, ühe pluusi ja triiksärgi (see viimane siis oli minu kingituse teine osa :). Pärastl6unal s6itsime Wannsee äärde. Päris 6igesse randa me minna ei osanud, aga saime napilt auto mingisse parklasse pandud ja liivane järvekallas sobis lebotamiseks suurepäraselt. Kui järve peal nii palju jahte poleks olnud, oleks täitsa Pühajärve tunne peal olnud. Arvi luges rannas ühe kursa6e kursusetööd, mida ta retsenseerima pidi ja saime k6va k6hutäie naerda. See oli k6ige halvemas inglise keeles, mida ma üldse lugenud olin ning umbes sama sisutühi nagu see bakalaureusetöö, mida ma kunagi retsenseerisin. Teisest küljest täitsa kurb, et m6ned inimesed ikka nii rumalad ja/v6i laisad on. Ja paratamatult tekib jälle tunne, et kui tark ma ikka ise olen :P. 6htul pidime kokku saama Heleri ja Kaiega, aga kohale j6udis ainult Kaie. Sellegipoolest, istusime maha ühte suurde välikohvikusse, j6ime veintsi ja rääkisime maast ja ilmast.

Pühapäeval läksime hommikul j6e äärde lebotama. Nii hullult palav oli, et väga kaua seal olla ei j6udnud. Arvi tegeles kojutulles veel koolitööga, aga ma hakkasin juba vaikselt tuba ette valmistama vaiba-aktsiooniks. Nimelt siis elas meil see vaip suht oma elu, krussitas igalt poolt. Otsustasime selle kruvidega p6randa külge kinni lasta :). Ma tassisin toa tühjaks ja kui Arvi l6puks kell 9 kursakatega Skype'ik6ne l6petas, siis hakkasime pihta. Nüüd on tulemus märkimisväärselt parem, aga päris perfektne ka kahjuks mitte. No mis teha, pole päris vaibapanijad.

Esmaspäeval (06.06) oli tööpäev nagu ikka, pärast tööd käisin meie raamatupidaja juurest läbi ja kiirustasin koju, sest Mari-Liis ja Jüri olid juba saabunud. Kojuj6udes nägin Jüri ja Arvit Wiid mängimas ning Mari-Liis istus arvuti taga ja tegi bookinguid :P. Otsustasime linna peal väikese jalutuskäigu teha, käisime rongijaama turismiinfo punktist läbi, jalutasime Bundestagist ja Brandenburgi väravatest mööda ning läksime edasi Potsdamer Platzi ja Sony Centeri majja. Ostsime teisipäeva 6htuks Hangover 2-le piletid ka :). Siis näitasin Mari-Liisile Arkadeni ostukeskust ja hüppasime korraks Mäkist ka läbi, aga enne kui tagasi 6ue j6udsime sealt, hakkas täiega vihma kallama. Seega olime sunnitud natuke aega veel Mäkis veetma. Kuigi vihma veel veits tibutas, siis m6tlesin, et äikest oleks lahe vaadata seal k6rgelt Solarise baarist (kus Matthiasega käinud olen), m6eldud-tehtud ja t6esti hästi äge vaade oli, kuidas linna kohal äike sähvis.

Teisipäeval oli mul siis see vaba päev, mis algas sellegipoolest tööle minekuga. Saatsin s6brad Kurfürstenile shoppama ja ise rattaga tööle. Tegin paari tunniga kiiremad asjad ära ja s6itsin ka siis nende juurde, et koos loomaaeda minna. M6nus on siin ikka rattaga ringi tuhiseda, liigub kiiremini kui bussiga. Loomaaed oli tore, kassid olid nunnud (eriti ägedad olid kaks väikest tiigrikutsut) ja ahvid olid naljakad, hüljes tegi trikki ja pingviinid olid ülbikud. Kuna Jüri otsustas "väikese" jalutuskäigu teha Alexanderplatzi poole, aga meil Mari-Liisiga sellist tahtmist polnud, siis m6tlesime, et läheks bussiga samma suunda. Kuna mul oli ratas kaasas, siis see ei 6nnestunud (buss oli maru täis). Proovisime siis metrood ja sinna mahtusime ilusasti ära, aga, oeh.... Tuli kontroll ja me sirutasime oma piletid julgelt välja, et me pole üldse jänesed vaid täitsa ausalt s6idame. Ja siis küsis kontrolör mu käest, et "jalgratta pilet ka palun" - "Mida? Jalgratta jaoks on piletit vaja? Esimest korda kuulen! Eino ausalt esimest korda kuulen! Ma alles nädal tagasi ostsin ratta ja missest et ma pool aastat olen Berliinis elanud ma t6esti esimest korda kuulen, et jalgrattale on piletit vaha, kust ma seda teadma peaks, seda pole ju kuskil kirjas? Aga et ma siis lähen metroost maha ja ostan pileti ja s6idan edasi." - "Ei, palun esitage oma dokument ja tulge metroost välja". No ja siis läks kemplemiseks lahti, esiteks ma p6him6tteliselt ei tahtnud maksta trahvi mingile ülbele südametule türklasele ja teiseks polnud mul 40 euro jagu sulli ka ehk siis me j6udsime välja Bahnhofis olevasse politseisse, kes siis ikkagi kinnitas, et minu 60 eurot maksev kuupilet, mida ma nii kohusetundlikult maksan ja kaasas kannan ei v6imalda mul metroos jalgratast kaasa v6tta ja ma siiski pean sellele idioodile 40 eurot andma. Klappisime Mari-Liisiga raha kokku ja samal ajal kui tegin vahetuskaupa raha dokumentide vastu v6ttis Mari-Liis telefoni välja, et kas kella vaadata v6i Jürile helistada vms. Ja kus siis see türklane läks ähmi täis: "Pane telefon kohe kotti tagasi!" (nagu ta oleks püstoli välja t6mband sealt) "Pane kohe tagasi v6i ma ei liigu siit kuskile, ma keelan sul ilma loata must pilti teha" ??? Vaatasime teineteisele hämmastunud nägudega otsa ja Mari-Liis ütles, et see on tema telefon ja ta ei pane seda kotti, vaid tahab helistada, mitte mingist koledast türklasest pilte teha. No siis läks see segane türklane talle p6him6tteliselt käsipidi kallale ja ma jooksin vahele ja kogu rongijaama rahvas vaatas pealt, kuidas me seal kaklesime. Asi lahenes sellega, et läksime jälle uuesti tagasi politseisse, kes siis vaatas üle, et ühtegi türklase pilti telefonis pole ja lasi meil minna. Türklane veel ähvardas, et kui ta peaks mingi video endast Youtube'ist leidma, siis me veel saame... ja me polnud ka vastusega kitsid. Aga no mis siis ikka. Olin 40 euro v6rra vaesem, nutt kurgus, tuju null, Mari-Liis oli ka endast väljas ja läksime siis niimoodi edasi Alexanderplatzi poole... Helistasin tee peal veel Arvile ja rääkisin juhtunust ja tema esimene küsimus oli ka, et "misasja, jalgrattale peab pileti ostma v6i?" No ei ole see ühele eestlasele iseenesest m6istetav, et rattapiletid on olemas.

Aga siis oligi k6ige 6igem v6tta järgmisena ette Ritteri shokolaadipood. Jätsin ratta Brandenburgi väravate juurde ja jalutasime Gedarmenmarkti, Humbolti, muuseumisaare ja Domi juurest mööda ja istusime mingisse Itaalia restosse maha. Pasta maitses hästi :). Edasi hakkasime vaatama, et kuidas me kinno mindud saame, aga kuna bussini oli ca 15 minutit aega, siis käisime läbi 3 tee peale jäävad kingapoodi ja Mari-Liis ostis endale kaks paari :). Kinno j6udsime täpselt 6igeks ajaks, Arvi ja Jüri juba ootasid meid ees. Film oli lahe ja naljakas. Pärast kino läksin v6tsin Brandenburgi väravate juurest oma ratta ja hakkasin kodu poole väntama, j6udsin ette teisi... Tegime veel Jürile-Marile Bundestagi külastuse bronni ära (vähemalt 2 päeva tuleb ette regada).

Kolmapäeva hommikul andsin külalistele marsruudiks ette Tehnikamuuseum - Pergamoni muuseum ja läksin ise bussiga tööle (kuna lubas äikest, siis otsustasin ratta koju jätta). Ja äikest oli, kohe nii palju ja k6vasti, et ma ei mäleta küll, et oma elu jooksul nii k6vasid kärgatusi kuulnud oleks. Piilusime vahepeal aknast välja, et kas teletorn ikka on veel püsti v6i mitte. Kella viiest umbes j6udsin koju (ma viilin 8-tunniselt tööpäevalt veits nurki maha) ja olin esimene. Arvi oli veel koolis mingi presentatsiooni ettevalmistamise kallal ja Jüri-Mari muuseumis. Kui nad ka koju j6udsid, siis tundus, et jäid oma käiguga rahule, ainult et Mari-Liisil oli toss suht väljas. Sellegipoolest v6tsime tee ette India resto Amari poole. Restos maitses kana endiselt superhästi ja erinevad Colada kokteilid läksid ka (välja arvatud siis Mari-Liisi oma, kes kustus l6puks täiesti)... koju j6udsime enne südaööd ja esimest korda vist tuttu ka napilt enne südaööd.

Neljapäeval tegin järgmise marsruudi: Bundestag - Bellevue loss - Charlottenburgi loss - Spandau Zitadelle; ja läksin rattaga tööle. Nii umbes l6unani oli midagi teha ka, aga siis said m6tted otsa ja niisama passimise (ja blogi kirjutamisega) tikkus uni kangesti silma. Koju j6udsin esimesena ja otsustasin väikese beauty sleep'i teha. Mingi hetk j6udis Arvi ka ja hakkas Eesti jaoks asju pakkima, kella 19 paiku helistas Mari-Liis, et Jüri ei taha edasi Helmut Newtoni muuseumisse minna, et läheks kahekesi siis. Saime Zooloogischer Gartenis kokku ja kuuslin, et nad ei saanudki Bundestagi sisse, sest nende nimesid ei leitud listist üles... Ja sinna Zitadelli nad ka ei j6unud, aga noh, reede oligi meil veel täitsa plaanivaba veel. Igal juhul otsustasime esmalt ette v6tta hoopis ühe poe (selle, kust ma Wuppertalis kleidi ja koti ostsin), sest pood oli lahti 9-ni, aga muuseum 10-ni. Mari-Liis proovis suurt hunnikut kleite selga ja ostis ka l6puks ühe. Mina proovisin ühte nr 34 seelikut, mis oli suur (!?) ja piilusin ka kingariiulite vahele. Jäid silma ühed lilla-roosa kirjud k6psukad. Kui need jalga panin ja peeglit otsima läksin, siis j6udsid kaks naist tee peal öelda, et superilusad, et need sa peaksid küll ära v6tma. Ja no olid ka superilusad, nii et nüüd mul on kodus taas üks kingapaar rohkem :).

Edasi siis muuseumisse. Seal oli just mingi uue osa avamine olnud ja rahvast oli palju (ja k6vasti viisakamalt riides kui meie :P) ning sissepääs tasuta (wohoo!). Näitus koosnes siis p6him6tteliselt Vogue'i, Marie Claire'i ja igast muude moeajakirjade, moekunstnike reklaamide ja muidu modellide piltidest - täpselt minu teema :). Tekkis ainult küsimus, et US Vogue'i piltide hulgas oli jube palju poolpaljaid pilte, et kas siis nagu ongi pool ajakirja paljaid naisi täis v6i? Eniveis oli väga m6nus näitus. Kui koju j6udsime, polnud Jüri ikka veel tagasi, aga kui ta l6puks j6udis, siis rääkis, et tuli jala Charlottenburgi lossi juurest koju ja nägi tee peal Tehnikaülikooli ka ja see oli nagu omaette linn. Njah.

Reede hommikul t6usis Arvi juba vara-vara, et lennukile minna. Ta suutis nii vaikselt tegutseda, et ma kuulsin ainult ärkamismomenti ja seda, kui ta mulle head-aega-musi tegema tuli. Ise ajasin ennast 7 ajal püsti, kui ära hakkasin minema, ajasid audiitorid ka l6puks jalad alla :). Olin tööl terve päeva ära ja j6udsin enne teisi tagasi koju, ma arvan, et nad vist olid seal Spandau Zitadellis. Ja keerasin ise tuttu vist, kui 6igesti meeles on. Mingi hetk käisin väljast dönerit ostmas, oli Gemüse döner, aga miskipärast pandi ikka kanaliha ka sisse... ja siis hakkasime Jüriga Martinit jooma. Kui Mari-Liis ka oma bjuuti sliibi ära oli teinud, siis läksime edasi klubitama. Adagios oli seekord pidu parem kui siis, kui eelmisel korral käisime (Helenega vist). Sain baarileti ääres ühe saksa kutiga ka tuttavaks, kes oli suht humoorikas ja tantsis ka täitsa hästi, nii et sai k6vasti jalga keerutatud. Pidu l6ppes kunagi 5-6 ajal...

Selle m6tte, et läheks laupäeval Potsdami, lükkasime me pärast eelmise päeva pidutsemist sujuvalt edasi. Kuigi tulin juba 10st üles, sest uni läks ära, oli ikkagi väga h6re olla. Jüri läks kuskile oma teed ja me Mari-Liisiga s6itsime Alexanderplatzi. Näitasin talle oma kontorit, käisime ümberkaudsetes poodides nats ringi ja siis tegime tiiru platsi enda peal. Näitasin Mari-Liisile ka Alexa keskuse ära kätte, aga endal oli toss nii väljas, et jätsin ta üksi shoppama (millega ta sai väga hästi hakkama :) ja läksin ise koju tuttu. Ärkamismoment oli äge - lesisin voodis, toas oli pime, v6tsin telefoni ja hakkasin Mari-Liisile helistama, et kus nad nii kaua on. Kui kutsuma hakkas, kuulsin telefonihelinat, t6stsin pead ja nägin m6lemat maas madratsi peal magamas :). Ma ikka üldse ei kuulnud, et nad vahepeal koju olid j6udnud. 6htu plaaniks oli Berghain, Kaie s6brantsiga pidid ka ühinema. Aga kui Kaie rääkis, et seal on pikad järjekorrad tavaliselt ja ettearvamatu poliitika ukse peal (et kas üldse lastakse sisse) + veel fakt, et sinna minek v6tab peaaegu tund aega, siis Jüri ütles, et ta eelistaks pigem pühapäeval Potsdami minna kui see klubi ära näha ja järgmine päev jälle surra. Sellega oli asi otsustatud. Mängisime veel kella 3-ni öösel Touche'd ja keerasime siis ära magama.

Pühapäeva hommikul oli kell 10 äratus ja kell 11:30 olime juba Potsdamis. Kaie ütles, et seal peaks olema umbes poole päeva jagu vaatamist, aga meil 6nnestus ca 9 tundi ringi k6ndida. Lühidalt kokkuv6ttes käisime peaaegu k6ik vaatamisväärsused läbi, mis kaardi peale märgitud olid. Ja oli ilus linn, ägedad vanad majad ja lossid ja aiad ja... Käisime vahepeal Bratwursti hapukapsastega ja hiljem ühes geibaaris (kogemata) kooki söömas :P. Kuigi lubas vihma, jäime k6ik kuivaks ja ilm oli üsna m6nus. Parklaski ootas ees meeldiv üllatus, et maksimum päevaarve limiit oli 10 eurot, ma juba olin j6udnud arvutada, et peaks rohkem minema. Kella 10-ks 6htul olime tagasi kodus, kiire riiete vahetus ja jalgade pesu (Jüri must jalajälg on siiani vannitoa vaiba peal) ja edasi Kultuuride Karnevalile. 6igemini see karnevali osa l6pes juba kell 21.30, aga festival ise pidi veel südaööni kestma. Tegemist siis miski iga-aastase üritusega, kust läib läbi üle miljoni inimese, erinevatel lavadel mängib muusika igast maailma otsast ja pakutakse sööke-jooke ja mudu nänni. Kui j6udsime, siis oli kohe üks lava türgi muusikaga vist. See ei olnud väga kutsuv ja liikusime edasi - rahvast oli meeletult palju. Ühtegi muud lava, kus veel muusika mänginud oleks, me ei leidnud (juba pakiti kokku). Seega jalutasime lihtsalt ringi nende putkade vahel ja läksime sama targalt koju tagasi.

Esmaspäev oli siin siis taas püha. Läksime ühte Bäckerei'sse hommikust sööma. V6tsime Touche ka kaasa ja mängisime seda seal väljas laua taga päikese käes paar tundi. Ideaalne algus päevale. Ja siis oligi aeg s6brad ära saata. Panin nad lennujaama bussi peale ja ise tagasi koju koristama. L6puks ometi sain kodust pildid ka ära tehtud. Püüan nad täna-homme üles saada. Lisaks saatsin veel peo kutsed laiali ja tegin Skype'ik6ne Helenaga, et Briti tüdrukute 6htut korraldada. Järgmisteks päevadeks on ka veel palju tegemist ja Eesti j6udes graafik tihe. Praegu siis on teisipäev, olen tööl (kuna meie andmebaasis on mingi kala sees, siis löön blogi kirjutamisega aega surnuks), 6ues sajab lahinal vihma ja m6tlen, et rattaga tööletulek täna polnud just k6ige targem m6te. Loodetavasti läheb kojumineku ajaks üle ära...

Varsti siis v6ite Picasawebist pilte ka otsima minna ja järgmine postitus kunagi siis, kui Eesti-tuurilt tagas olen. Sauks!