8. Pildid

Heips!

Pildid asuvad siis sellel aadressil:

http://www.imagestation.com/members/margitvaaks

7. Selline tavaline nädalavahetus

Jätkaks siis sealt, kust pooleli jäi. Kella kolmene rong, viieks Osnabrücki, kiire poeskäik, õhtusöök, rahvas meie poole. Nagu ikka. Ainus vahe oli selles, et läksime kesköö paiku linna peale. Otsisime mingit pubi, kuhu maanduda, proovisime paar tükki läbi ja siis jäime ühte kohta... nime ei mäleta, aga seal tundus suht palju inglasi olevat. Lasti palju jalgpallilaule ja... muid häid laule ka, sest saime päris kõvasti tantsida. Mingi tüüp üritas mulle ligi ajada... aga ma saan tast aru :)

Laupäeval oli taas pigem selline lebotamise päev. Käisime tiiru raamatukogus ja linna peal paaris poes (Arvi ostis Zarast ühe särgi), aga siis koju tagasi. Õhtusöök, telekas, raamat... ja nagu ikka, jäin mina pärast kolmandat lehekülge magama... aga siis kui silmad lahti tegin, sain ühe mõnusa seljamassaazi :)

Pühapäeval läksime jälle ujuma. Seekord sinna välibasseiniga ujulasse. Ujusime kiltsa, olime tiba õues ja käisime sollis ja siis tagasi koju. Vaatasime MTV pealt mingit tantsusaadet JLo-ga. Väga mõttetu oli. Tantsu oli minimaalselt. Ja saksakeeles oli ka. Jobud olid selle ära tõlkind... ei või siis supakaid alla panna onju.

Ja nüüd ma jälle kodus. Järgmine nädalavahetus on Arvi Itaalias, nii et ma olen täitsa üksi... saan raamatut lugeda või linna peal kolada või midagi. Polegi siin peaaegu üheski poes käinud. Reedel peaks palgapäev ka olema :P

Mul on nii uni, et rohkem ei jõua kirjutada, aga üritan homme pildid üles saada, siis saate ka vaadata, mis elu ma siin elan. Seniks kall!!!

6. Kes ei tööta, see ei söö

Hello!

Ootamatult tekkis tööl vaba hetk. Koik teised on koosolekul, nii et ma siin saan luusi lasta. Järgmine rong läheb alles tunni pärast. Niisiis:

Kolmapäeval käisin Alexiga salsatunnis. Ta on alati kohal käinud ja selle ajaga palju omandanud, nii et täitsa lust oli seal poolteist tundi keerutada. Tantsisin selle poisiga ka natuke, kes seal opetab. Küsis mu käest, et kas olen varem tantsinud, et paistab, nagu ma täitsa oskan seda asja :) Esimene kord jättis see opetaja suht halva mulje, näris nätsu ja nägi eriti ülbe välja. Tegelt nägi ta ikka veits ülbe välja, aga vähemalt nätsu suutis enne tundi ära visata. Nii et oli talutav.

Neljapäeva hommikul, ülla-ülla, tuli lumi maha. Praeguseks on see kadunud, aga eile oli seda veel täitsa palju. Kui töölt koju läksin, siis panin ilgelt suure käbara maha. Jalad taeva poole ja lendasin selja peale ja küünarnuki loin ka ära. Koik kohad olid lund täis, tagumik läbimärg. Aga tegelt oli fun. Oleks tahtnud seda ise korvalt näha. Päris hea hüpe oli :) Ainult et nüüd selg valutab ja küünarnukk on sinine ja jope sai ka mustaks nats. Alles pesin selle Arvi juures ära...

Neljapäeva ohtul oli AIESECi ohtu. Grillisime. Lahe oli. Nalja sai palju. Opetasime teineteisele erinevaid keeli. Kaks Hiinakat oli ka seal, nad on ikka nii naljakad, kudrutasid seal kahekesi ja tegid pilte teineteisest koguaeg. Üritan kunagi oma pildid ka üles saada, siis panen siia lingi ja saate uudistada. Kuigi ega mul neid pilte väga palju ei ole. Ei viitsi klopsida (mul ei ole klaviatuuril o~ tähte, sry). Aga üks asi, mida ma arvasin, et ma kunagi ei tee, juhtus ikka eile. Ma join olut. Segasin sinna hästi palju kokat ja spraiti sisse, aga maitses ikka nagu olu. Aga neil ei olnud midagi muud juua, nii et ma ikka pudeli suutsin ohtu jooksul ära juua. Niisama ka ei tahtnud kuivada.

Kelly ja Javier rääkisid, et pidid mingile asjale alla kirjutama. Et peavad 10% rohkem tööl olema voi kui ei ole, siis saavad 10% vähem palka. Ma motlesin, et wtf, kuidas see voimalik on. Ütlesid, et firmal ei lähe hästi, et koik peavad nii tegema. Küsisin täna järgi Jörki käest, et mis värk on, ta ütles, et jah, on jah selline asi, aga nemad Lükega teevad niikuinii juba meeletult ületunde, nii et neid ei huvita. Javier ütles, et ta pohimotteliselt kirjutas alla sellele, et töötab 10% rohkem, aga tegelt on ikka 7 tundi päevas ja paneb rohkem tunde kirja. Ja eks ma ilmselt teen ka sama moodi. Pätt. Aga mai saa aru, kuidas saab firmal halvasti minna, kui eelmine aasta oli kasum 85 mln eurot...

Üks asi veel. Panin küll eesti sim-kaardi Intsu vanasse telefoni sisse, aga see ei taha sellegipoolest tööle hakata, ütleb, et ei leia vorku voi midagi. Nii et ei maksa mulle sinna väga helistada voi sonumeid saata. Kätte saab mind numbril 017668475283 voi siis hotmaili voi orkuti voi rate'i voi gmaili voi mille iganes muu kaudu.

Ei tule vist praegu rohkem midagi pähe, millest kirjutada, aa, üks asi küll. Lähme Arviga aprillis ballile, aga ma lammas unustasin ballikleidi kaasa votta... mul on paar polvedeni kleiti, nii et kui kellegi käest laenata ei onnestu, siis tuleb mingi enda omaga minna. Aga need tüdrukud, keda siin tean on valdavalt suuremad kui mina, nii et eks näis...

Varsti ongi aeg liikuma hakata. Nädalavahetused on ikka toredad :)

5. Õnnitlused juubilarile!!!

Veelkord siis palju õnne ja suured kallid! Loodan, et kaart ka ikka kohale jõuab kunagi :)

Muidu infi ka natuke. Töölepinguga on nii, et selle pikendamiseks peab igasuguste tegelaste käest nõusoleku saama, nii et läheb tiba aega, aga ilmselt olen kuu kauem, ehk siis mai keskpaigani või nats rohkem. Palgaga on lugu tiba keerulisem, nad ei saa mulle suuremat palka näidata, variant on raha kuidagi teisiti näidata, aga mai ole kindel, mis sellest saab. Iseenesest see boss mul, Jagemann, on nõus, et saaksin rohkem, aga asi on pigem korraldusliku poole taga.

Eesti õhtut seekord ei toimunud kuna siin on koolivaheaeg ja rahvas on laiali. Johanna palus mul seda aprilli alguses teha. Ja no mis mul ikka selle vastu olla saab. Kiluga ei tohiks vahepeal midagi juhtuda :)

Homme lähen jälle salsatundi. Seekord mitte Havieri vaid Alexiga, üks AIESECi poiss, kellel partner linnast väljas see kolmapäev. Nii et ma lähen asendama :) Neljapäeval on jälle AIESECi iganädalane kokkusaamine, lähme ühe tüdruku juurde grillima. Ja nädalavahetusel nagu ikka, Arvi juurde. Eks kirjutangi järgmine kord vist jälle pühapäeval kui tagasi ühikas olen. Sauh!

4. Viru ranna kilu

Ola! Taas on kätte jõudnud pühapäev, tulin just Osnabrückist ja üritan siis meelde tuletada, mis nädala jooksul juhtunud on.

Teisipäeval oli meil jälle AIESECi õhtu. Käisime piljardit mängimas. Võitsin kõiki möödalöömises :) Igal juhul täitsa fun oli. Kelly ja Havier küll millegipärast ei tulnud. Olime sellegipoolest kaheksakesi, ülejäänud olid siis AIESECi liikmed. See teisipäev vist teeme Eesti õhtu. Oleme kellegi pool, sööme mu Eestist toodud Kalevi komme, joome Põltsamaa veini, kuulame Eesti muusikat ja tegin Eesti kohta väikse esitluse ka. Need kilud, mis ma Eestist kaasa võtsin, sõin ma ise ära :), aga käisime Arviga laupäeval Osnabrückis ühes vene poes, sealt leidsime Eesti kilu, Viru ranna oma. Nii et kilu saab ka süüa teisipäeval. Kui ikka toimub see Eesti värk. Seal vene poes on igast lahedaid asju, barankasid, kondntspiima ja vene komme ja seekord oli isegi Vana Tallinnat.

Tööl on vist umbes nii ikka nagu alati. Saan uusi ülesandeid juurde, hästi palju uut infot koguaeg. Vahepeal jookseb juhe ikka väga kokku. Vaatan siis kutsu silmadega Jörgile otsa, et ma tõesti ei saa aru, räägi veel üks kord.

Mõne üksusega on ikka pidevalt jama. Ajasime pikalt Singapuri taga, keegi ei vastand meilidele ja ajavahe tõttu on neile raske helistada. Lõpuks saime kirja vastu, et nemad üdse ei tea, mis me neist tahame ja neil ei ole töötajaid, kellel oleks aega või oskusi sellega tegeleda. Eino tore-tore.

Teine murelaps on Hispaania. Ühe aruande saatsid ilusasti ära, teist ajasin nagu lollakas taga. Esiteks seal on kaks meest, üks on Jesus Iglesias ja teine Jesus Fidalgo Iglesias ja võta siis kinni, kellega sa suhtlema peaksid. Telefoni teel on ka teda võimatu kätte saada, suunati miljon korda ümber ja lõpuks öeldi, et on täna juba koju läinud, proovige homme jälle... Ma nii vihkan neid telefonikõnesid, mai orienteeru nendes asjades veel nii hästi ja mõnele küsimusele ei oska lihtsalt mingi vastata. Enamasti kui keegi helistab, räägib oma mure ära, siis ütlen, et mul tegelt pole õrna aimugi, millest te just rääkisite... aga noh, küll need teadmised ka vast tulevad. Mõni üritab muga järjepidevalt saksa keelt rääkida, kuigi palun inglise keeles rääkida.

Tööl oli veel üks asi. See HR naine, Schnurbus, käis jälle rääkimas, et selle sotsiaalkindlustuse või millega iganes on ikka mingi jama, kuna me oleme vabatahtlikult praktikal, mitte see pole ülikooli poolt kohustuslik. Et peame ikka kuskile ennast kirja panema ja sotsmaksu maksma jne. Kui Schnurbus ära läks, siis Wihtrud ütles midagi umbes sellist, et peab palju asju ajama, et raha saaks, jah. Ma ütlesin vastu, et ma siiamaani olen küll ainult raha välja käinud, et päris masendav, ühe kuu palga olen juba kolme nädalaga ära kulutanud. Ja kusjuures pole üldse shopanud ega väljas pidutsemas käinud ega midagi.

Nad siis hakkasid Jörgiga uurima, et mis värk on. Küsisid, et kaua tööleping on, ütlesin, et kuni 20 aprill. Nad tegid suured silmad, et misasja, vähemalt aprilli lõpuni on mind kindlasti vaja, parem, kui saaksin mai lõpuni olla. Palgast rääkisime ka ja siis Jörg helistas Jagemannile, et peaks mu lepingu ümber vaatama, esiteks kuupäeva edasi lükkama ja palka ka arutama... Ma ise nagu ei taha väga õiendama minna, aga kui Jörk ja Wihtrud ka toetavad, siis võiks ju proovida. Äkki saab kordki vorsti võileiva peale osta :) Nii et nüüd ma siis ootan homset, et saaks juba kurta, kui väike mu palk ikka on :)

Nüüd siis nädalavahetuse juurde. Rongisõit läks seekord libedalt. Rongijaama jõudsin, oli Arvi juba vastas, läksime ruttu tema juurde, käisime kiirelt poest läbi, tegime riisi kana ja ananassiga, sõime, ja juba tulid esimesed külalised. Et siis teist reedet järjest oli meie juures istumine. Poisid mängisid alguses pokkerit, ma mängisin diilerit jälle ja libistasime rummi... lubasin endale, et seekord nii palju ei joo. Mingi hetk tuli päris palju rahvast, teiste hulgas üks eesti tüdruk Annika, kes on ka vahetusüliõpilane sellest semestrist. Nii lahe oli kellegi teisega veel eesti keelt rääkida. Kõik vaatasid ja kuulasid, et mis toimub, mida nad räägivad. Kui Arviga kahekesi oleme, siis räägime kõigi teistega inglise või saksa keelt, aga kui kolmekesi olime, siis rääkisime omavahel eesti keelt loomulikult. Igal juhul nii lahe oli. Annika on lahe :)

Hiljem hakkasime kõik koos filmi vaatama. "The Terminal"'i vaatasime, kus Tom Hanks mängib miskit idaeurooplast. Enivei, panime inglise keelsed subtiitrid alla ja kui Tom Hanks rääkima hakkas, siis tuli subtiitritesse, et [speaks bulgarian]. Kuna meil oli üks bulgaaria poiss ka seltskonnas, siis küsisime, et noh, mis ta räägib. See ütles, et tema ei saa küll midagi aru, et bulgaaria keel see küll ei ole. Ja niimoodi iga kord kui see silt jälle alla tuli, siis vaatasime talle otsa, et mis ta siis räägib seal, aga tai saanud kunagi aru, et tema keeles midagi öeldud oleks. Hollywood...

Laupäeva hommikupoolik möödus vaikselt. Ühe ajal läksime sinna vene poodi ja seal otse ülikooli raamatukogusse. Leidsin sealt endale paar raamatut, mida lugeda, aga selgus, et laupäeval ei saanudki välja laenutada. See oli nagu väga imelik, sest selle laua taga, kust välja laenutatakse, seisis mingi poiss ja askeldas. Kui ta seal oli, siis oleks võinud ju juba välja ka laenutada, mis ta seal niisama ikka passib. Aga noh, see on Saksamaa.

Mõtlesime, et kas lähme jooksma või mis teeme, aga siin on ka ilm halvaks läinud, nii et mina võtsin selle stepperi ette, mis Arvil korteris on, tatsusin seal vist mingi pool tundi või nii, midagi 3000 sammu ringis... vähemalt nii ma arvutasin, sest see kompuuter seal peal hakkas alles siis tööle, kui 20 mintsa juba tallunud olin. Mõtlesime, et võiks õhtul minna kuskile, aga midagi ei toimunud, niisiis läksime hoopis vanni mõnulema ja pärast seda ära tuttu.

Pühapäeva hommikul kuulsin, kuidas Arvil äratuskell helises. 8.40 või miskit sellist. Ta tuli üles, tõmbas dressi selga ja läks jooksma (milline tahtejõud, ma oleks vabalt tund veel maganud). Enivei, sain silmad vaevalt kinni, kui ta juba tagasi oli. Väljas oli ikka nii halb ilm, et ta jooksis statale, tegi ühe ringi ja tuli tagasi. Sadas ja tuul oli väga hull.

Kahe paiku läksime ujuma. Ühte teise kohta, mitte sinna, kus see välibassein oli. Suuremasse kohta. Üks poiss ja tüdruk tulid ka meiega. Sinna jõudsime, siis oli parkla paksult autosid täis ja täpselt sama täis oli ka ujula. Läksime sinna ujula poole, sest seal oli tiba rohkem ruumi. Ujusin nats üle kiltsa. Käisime korraks veepargi pool ka, seal pidi inimeste vahel trügima nagu ööklubis. Mitte eriti mõnus.

Aga pannkooke tegime ka jälle. Kakaoga. Nämma.

Sellest nädalast mingit pildimaterjali ei ole, aga tegin üks päev pilti oma ühikast. Ronisin vastasühika otsa ja klõpsisin natsa. Kogu see ülikooli värk on nagu natuke kõrgemal kui ülejäänud linn, nii et siit on mõnest kohast päris hea vaade. Ma ise elan teisel pool seda ühikat ja teisel korrusel, nii et mai näe suurt midagi...

Ei oska öelda, millal järgmine kord kirjutan, võib-olla pärast teisipäeva õhtut. Kui sellest õhtust midagi toredat välja kujuneb. Ja annan teada, kuidas mu palgaläbirääkimised lähevad. Seniks adios!

3. Ja ma leidsin selle ämbliku!!!

On küll hilja, aga lubasin see nädal veel midagi postitada. Kohaliku aja järgi on mul selleks veel pool tundi aega :)

Alustaks siis sellest, et neljapäeval oli tööl üks tähtaeg ja teha oli nii palju, et sain alles 19.30 tulema. Linna kõndisin jalgsi, sest ühtegi bussi ei tulnud. Töö juurest linna on mingi pool tundi umbes. Bussid käivad siin harvemini kui Tartus. Tavaliselt poole tunni tagant ja mõni liin lõpetab juba kell 19-20 sõitmise. Neljapäeva õhtul suurt midagi teha ei jõudnud. Keerasin ära magama.

Reede hommikul pakkisin nädalavahetuseks asjad kaasa ja vedasin kõik tööle, tahtsin sealt otse rongi peale minna. Jörg tegi märkuse, et kas hakkan riigist lahkuma. Ja et vaatas mingit naistekat, kus öeldi, et suured kotid on praegu in, et ma oled väga trenditeadlik :)

Kuna hommikul ärkasin vist juba 6.30, oli mu kõht kella 10ks tühi. Pea hakkas ka valutama ja nii ootasingi pikkisilmi, millal kell 12 saab. Sööma lähme alati kell 12, suht minuti pealt.

Kella 14ks said mu 35h tööd nädalas läbi. Aga tööd oli veel küll. Ka tunni aja pärast ei saanud veel minema. Nats enne kella nelja tõmbasin jope selga selle märgiks, et ma nüüd lähen. Need jäid mulle ikka midagi seletama, nii et lõpuks panin pool-joostes bussipeatuse poole. Kuna meie maja on nii suur, siis juba maja ühest otsas teise jõudmine võtab 6-7 mintsa. Seal teises otsas on peatus ka. Tsekkasin küll bussiaegu, aga jooksu pealt läksin vist ikka vale bussi peale. Kui see ühe vale pöörde tegi, siis sain aru, et olen vale bussi peal. Hüppasin ruttu maha, jooksin üle tee ja sain bussi peale, mis viis rongijaama. Sain kohe rongi peale, istusin maha ja hakkasin raamatut lugema. Olin omas maailmas, nii et väga ei pööranud tähelepanu sellele, mis ümberringi toimus. Pea ka ikka nats veel valutas.

Tulin Herfordis maha, nagu ikka. Seal peab alati rongi vahetama. Ei vaadanud väga, mille peale ümber istusin ja nagu paarikümne minuti pärast selgus, olin jõudnud Osnabrücki asemel hoopis Bielefeldi. Mis seals ikka, vaatasin, millal siis sealt rong Osnabrücki läheb, läks suht kohe. Uurisin Johanna käest, et kas saame selle otsa ka tasuta, saame. Kõik ok, jõuan tund hiljem, aga noh, elab üle.

Lugesin siis rongis raamatut kui mingi meeshääl mikrofonis seletab midagi saksa keeles. Enda arvates sain aru, et mingi hilinemine, aga küsisin igaks juhuks üle ühe neiu käest, kes minu vastas istus. Olin õigesti aru saanud. Helistasin siis Arvile, et ta mulle hiljem vastu tuleks. Juba teist korda, et jõuan hiljem.

Rong hakkas uuesti sõitma mingi 15 mintsa pärast. Jõudsin jälle midagi lugeda, kui meeshääl mikrofonis jälle midagi seletas. Umbes sain aru, aga igaks juhuks uurisin mingite poiste käest, mis värk on. Selgus, et tuli ümber istuda. Tegid seal omavahel nalja minu üle mulle tundus. Arvasid, et olen Ameerikast või midagi. Ha-haa.

Neljas rong siis juba ja jälle raamat. Lõpuks kuulsin kohanime, mis mulle sobis - Osnabrück. Hüppasin rongist maha ja vaatasin, et kus kuradis ma olen. Rong pani uksed kinni ja sõitis minema. Tõmbasin ruttu ühte tüdrukut varukast ja küsisin, et kas see on ikka õige linn. Õige linn küll, aga vale peatus. Jälle kõne Arvile, jõuan hiljem. Võtsin bussi ja jõudsin kesklinna kaheksa paiku, tund ja 45 hiljem kui plaanitud. Aga vähemalt olin kohal ja nädalavahetus võis alata.

Meie pool oli reedel päris palju rahvast. Nii palju ei olegi vist kunagi olnud. Jõime Arviga rummi ja maru hea oli. Meie rahulolevaid nägusid võid vaadata kõrvalolevalt pildilt :) Mai vaadanud terve õhtu jooksul kordagi kella, nii et mul ei olnud õrna aimugi, millal rahvas ära läks. Aga kui rahvas lahkuma hakkas, tundsin korraga, et olen maru purjus. Kohe nagu nii purjus, et enam ei suuda püsti olla. Viskasin voodisse pikali, mingi hetk tuli Arvi ka ja ega väga midagi rohkemat ei mäletagi. Rumm oli oma töö teinud. Uni oli magus.

Kuskil kaheksa ajal hommikul tegin silmad esimest korda lahti. Koka tahtis välja saada. Püsti tõustes sain aru, et pea on haige. Enivei, vetsus käidud, magama tagasi. Lõuna ajal saime mõlemad silmad lahti. Ja jumalale tänatud, Arvi pea polnud ka liiga terve. Muidu oleks raudselt midagi asjalikku pidanud tegema. Nüüd sai lebotada. Lebotamisele läks suht terve päev. Kella 16 paiku käisime ühes ühikas pinksi mängimas.

Õhtul olin ilgelt väsind. Millest, võib igaüks ise pakkuda :) Igal juhul vajusin vist 10 paiku voodisse ära. Nii palju siis sellest päevast.

Pühapäeval ajasime ennast varem üles. Käisime jooksmas, sõime väikese hommikusöögi, nats lebotasime ja läksime ujuma. Kuna oli nädalavahetus, siis oli väliujula ka avatud ja seal oli mõnus soe vesi, nii et olime õue-basseinis ka päris pikalt. Paradiisi tunne oli. Päike siras ja... oleks palme tahtnud :)

Tagasitulles tegime pannkooke. Või no õigemini peakokk Kass tegi. Ma olen see nõudepesija :) Kõht täis, ülla-ülla kellele jälle uni peale tuli. Ja nii jäingi magama, Arvi vist luges-õppis midagi. Kui silmad lahti tegin, siis nägin enda eest silti, et muska on läinud kursakaaslastega kokku saama. Teadsin, et nad pidid mingit kodutööd koos tegema ja seda kell 18 arutama. Aga juba kuuslingi, kuidas ta tuli. Tegime väikse võileipsi ja asusime rongijaama poole teele.

Tagasitulek läks peaaegu hästi. Rongidega oli kõik ok. Mul on ühe lehe peale kirjutatud bussiajad, mis rongijaamast minu kodu poole lähevad, vaatasin, et ühtegi bussi poole tunni jooksul ei tule, et lähen jala. Unustasin ainult väikese fakti, et mul olid kirjas tööpäevade bussiajad. Olin poole tee peal kui buss must mööda sõitis. Sitta kah, kõndimine ongi tervislikum.

Ja nüüd siis pealkirja juurde. Ühikasse jõudsin siis nägin riiuli peal suurt ämblikku. Hakkasin salfakat otsima, millega ta kahjutuks teha. Selle ajaga oli ta jõudnud juba kuskile ära kaduda. Aega läks, aga kätte ma ta sain. Ma poleks vist enne magama läinud. Aga mind hirmutab ikka teadmine, et äkki neil on siin pesa.


Kell hakkab pool üks saama. Nii et on tagumine aeg taas magama minna. Mõltesin koju kõndides, et kui mul Arvit ei oleks siin lähedal, siis ma nutaks vist iga õhtu üksindusest patja. Või siis otsiks endale ruttu ühe kena saksa kuti. Kuigi hea on, kui saab kellegagi eesti keelt rääkida. Ja mitte ainult... siin on nüüd hästi pikad mõttepausid vahel, mõtlen, mida kirjutada ja mida mitte. Aga kui kõik need mõtted kokku võtta, siis võib öelda, et ma olen õnnelik, väga-väga õnnelik. Päikest teile!!!

2. Hullumaja puhvet

Oeh. Palju kära ei millestki. Ehk siis eile läksin varem töölt ära, et pangas käia. Need pannakse siin juba 16.30 kinni. Pangas sain kokku Kelly ja Johannaga (üks kohalik AIESECi tüdruk). Sain pngast kätte oma interneripanga koodid (mitte kaardi peal nagu meil, vaid sellise õhukese paberi peal), pangakaarti pean ikka veel ootama. No see selleks. Kellyl oli kaasas palgaleht Fujitsust, kuna tai jaga saksa keelest, siis palus Johannal seletada, mis need maksud seal on ja palju ta siis tegelikult kätte saab. Mul jäi karp lahti kui seda netosummat nägin. Ja Johanna ei osanud ka midagi väga öelda. Meile öeldi, et kuna see brutosumma on niigi suht miinimumpalga lähedane, siis netosumma on sellest ainult tiba väiksem, ehk siis makse suurt ei lähe.

Läksin siis koju, ilgelt pissed off kõige ja kõigi peale, haudusin juba plaane, kuidas järgmine päev töö juures lärmi hakata tegema. Pidime õhtul välja minema, aga sellise tujuga ei läinud ma kuskile, jõin üksi siidrit ja kurtsin Arvile muret, et pean nüüd nälgima hakkama :)

Täna hommikul sain bussi peal Javieriga kokku. Küsisin, et kas ta teab, palju meie netopalk on (ta on ka ainult paar nädalat Fujitsus olnud), ta ütles, et täpselt ei tea, aga maksuteks peaks suht vähe minema. Kui talle selle tegeliku numbri ütlesin, jäi ta ka üsna vaikseks. Kui tööle jõudsin, istusin Kelly ja Havieri juurde ja pidasime väikese läbirääkimise, et mis me siis teeme, et nõuame ikka koos suuremat palka jne :)

Enne kui HR osakonda õigust läksime otsima, otsustasime Daniela Jacksoni ka kaasa võtta, sest ta on see Fujitsu töötaja, kes AIESECi ja meiega asju ajab. Ütlesin Danielale, et mis värk nende maksudega on, et kuidas on võimalik, et maksame nii palju makse. Siis ta pöördus Kelly poole ja ütles: "Aga Kelly ma ju rääkisin sulle, et kui sul kõiki vajalikke pabereid ei ole HR osakonda viidud, siis nad peavad maksma makse maksimaalse tariifi alusel ja kui paberid korras, siis saad järgmise palgaga tagasi selle osa, mis üle jääb." Mul oli nagu what-the-fuck, kuradi lammas see Kelly ikka on. Tai paistnud mulle juba alguses just kõige säravama mõistusega, aga et ta sellisest asjast aru ei saanud või kogemata mainimata jättis kui ta palgalehte uurimisega tegelesime...

Enivei, läksime ikka igaks juhuks kõik koos HR-i ka, et uurida, mis värk siis nende maksudega täpsemalt on. Selgus, et sotsiaalmaksu ei peaks me üldse maksma, sest meil mingi tervisekindlustus juba tehtud. Siis seal oli mingi kirikumaks näiteks :D Seda nagu ka me ei peaks maksma ja... lõpuks nagu ei saanudki aru, et palju me siis saame, aga see peaks olema seal kandis, kus me alguses arvasime, et see olema peaks. Palju segast juttu ja mitte ühtegi arvu onju :P

No enivei. Tegin terve peava tublilt tööd, sain mingilt kolleegilt kuskilt Münchenist või kuskilt kiita ja tulin ära koju. Hästi ilus ilm oli, päike siras ja suht soe oli ka. Salsatundi täna ei lähe, sest Javier vaatab vist õhtul mingit jalkat??? Mingi mäng vist täna, millest mul taas õrna aimugi pole. Lõpetuseks väike pildike Osnabrückist. Lilled homseks kõigile naistele :D

Kall!!!

1. Elu Saksas

Nonii. Saades Katilt väikse vihje, et võiks oma tegemistest Saksamaal kirjutada, postitan siis esimese jutukese. Põhjus, miks siin olen, on AIESECi praktika, mida juba pikemat aega otsinud olen.

Niisiis olen praktikant Fujitsu-Siemensis, mis asub väikeses Saksa linnas Paderbornis (elanikke ca 150 000). Aitan neid natuke konsolideerimise juures. Kõik-võimalikud aruanded käivad minu juurest läbi, pean need üle vaatama, et kas kõik on ok ja kui tähtaegadest kinni ei peeta, siis kurje kirju saatma :)

Praktika kestvus on esialgu kuni 20. aprill, aga nad avaldasid seal soovi, et ma ikka tiba kauemaks jääks. Eks näis, mis saab. Sügisel igal juhul tahan tagasi koolis olla, nii et kauemaks kui augusti lõpp ei jää ma mingil juhul.

Elan ma siin Paderbornis kohaliku ülikooli tudengite ühikas. Mul on oma tuba koos vannitoaga ja kööki jagan vist 8 toaga. Käisin just kööki toitu ära viimas ja siis seal üks suur portugaallase välimusega poiss küüris hoolega mikrot. Mõtlesin, et miks ta seda teeb, et kas vabatahtlikult või on meil mingi graafik, et kes millal koristama peab... sest mina ei tea millestki midagi.

Tööst veel niipalju, et samas kontoris on ka kaks AIESECi praktikanti: Kelly Hiinast ja Havier Hispaaniast. Selle Havieriga käisime eelmine kolmapäev salsatunnis. Täitsa fun oli, tüüp tantsib täitsa hästi, õpetas mullegi üht-teist. Ühe laua taga olen tööl Jörgi ja Wichtrudiga, Jörk on selline natuke türklase välimusega hästi pikk muhe mees ja Wichtrud on pensionieelne sakslase välimusega tädi. Nemad siis jagavad mulle ülesandeid ja õpetavad mind.

Vaba aeg on siiamaani õhtuti väga ruttu kulunud. Eelmine teisipäev käisime teiste AIESECi praktikantide ja muude sakslastega ühes Iiri pubis. Seal oli karaoke õhtu ja kuna siin Paderbornis on mingi sõjaväe asi, kus inglased on, siis oli see pubi ka paksult inglise poisse täis, kes laulsid nii hästi, et karp jäi lahti. Kolmapäeval olin siis õhtul salsatunnis, neljapäeval tuli Arvi minu juurde (ta elab ca 200km põhja pool Osnabrückis) ja reedel sõitsime koos tema juurde.

Osnabrückis oli laupäeval väike pokkeriõhtu ja ülejäänud aja lebotasime niisama.... või tegelt jooksmas käisime ka aga ülejäänd aja küll ainult chillisime. Kui pühapäeva õhtul tagasi hakkasin minema, siis Arvi saatis mind rongi peale ja ülla-ülla, rongis avastasin, et mu rahakott on maha jäänud, jooksin siis ruttu välja rongist, et see enne minema ei sõidaks ja läksime käisime Arviga kodus ära. Kasutan rongiga sõitmiseks kohaliku ülikooli semestripiletit, millega saab mõnedesse linnadesse tasuta sõita. Osnabrücki ots on ka tasuta. Aga pilet oli rahakoti vahel ja trahv on siin 40 euri, nii et hea oli, et rongist enne maha sain, kui see minema sõitis.

Emh... mis siis veel... homme on jälle AIESECi rahvaga kuskil mingi väljasistumine. Pidi olema koht, kus teisipäeviti salsat mängitakse. Äkki saab siis Havieriga klassi näidata :P. Lisan siia siis väikese pildi ka. See on tehtud seal Iiri pubis.

Räägiks siis ilmast ka :) See on uskumatu, kuidas siin ilm koguaeg vaheldub: pool tundi paistab päike, siis tuleb padukat, jälle päike jne. Nii et vihmavari peab koguaeg kaasas olema. Aga suhteliselt soe on, nii 10 kraadi ringis. Osnabrückis rongi peale joostes avastasime Arviga, et kevadlilled on õitsema hakanud, nii ilus :)

Ma praegu pikemalt ei seleta. Kui soovite, siis küsige midagi. Ja üritan siis ikka aeg-ajalt täiendusi sisse viia siia. Kalli kõigile kallitele!!!