4. Viru ranna kilu

Ola! Taas on kätte jõudnud pühapäev, tulin just Osnabrückist ja üritan siis meelde tuletada, mis nädala jooksul juhtunud on.

Teisipäeval oli meil jälle AIESECi õhtu. Käisime piljardit mängimas. Võitsin kõiki möödalöömises :) Igal juhul täitsa fun oli. Kelly ja Havier küll millegipärast ei tulnud. Olime sellegipoolest kaheksakesi, ülejäänud olid siis AIESECi liikmed. See teisipäev vist teeme Eesti õhtu. Oleme kellegi pool, sööme mu Eestist toodud Kalevi komme, joome Põltsamaa veini, kuulame Eesti muusikat ja tegin Eesti kohta väikse esitluse ka. Need kilud, mis ma Eestist kaasa võtsin, sõin ma ise ära :), aga käisime Arviga laupäeval Osnabrückis ühes vene poes, sealt leidsime Eesti kilu, Viru ranna oma. Nii et kilu saab ka süüa teisipäeval. Kui ikka toimub see Eesti värk. Seal vene poes on igast lahedaid asju, barankasid, kondntspiima ja vene komme ja seekord oli isegi Vana Tallinnat.

Tööl on vist umbes nii ikka nagu alati. Saan uusi ülesandeid juurde, hästi palju uut infot koguaeg. Vahepeal jookseb juhe ikka väga kokku. Vaatan siis kutsu silmadega Jörgile otsa, et ma tõesti ei saa aru, räägi veel üks kord.

Mõne üksusega on ikka pidevalt jama. Ajasime pikalt Singapuri taga, keegi ei vastand meilidele ja ajavahe tõttu on neile raske helistada. Lõpuks saime kirja vastu, et nemad üdse ei tea, mis me neist tahame ja neil ei ole töötajaid, kellel oleks aega või oskusi sellega tegeleda. Eino tore-tore.

Teine murelaps on Hispaania. Ühe aruande saatsid ilusasti ära, teist ajasin nagu lollakas taga. Esiteks seal on kaks meest, üks on Jesus Iglesias ja teine Jesus Fidalgo Iglesias ja võta siis kinni, kellega sa suhtlema peaksid. Telefoni teel on ka teda võimatu kätte saada, suunati miljon korda ümber ja lõpuks öeldi, et on täna juba koju läinud, proovige homme jälle... Ma nii vihkan neid telefonikõnesid, mai orienteeru nendes asjades veel nii hästi ja mõnele küsimusele ei oska lihtsalt mingi vastata. Enamasti kui keegi helistab, räägib oma mure ära, siis ütlen, et mul tegelt pole õrna aimugi, millest te just rääkisite... aga noh, küll need teadmised ka vast tulevad. Mõni üritab muga järjepidevalt saksa keelt rääkida, kuigi palun inglise keeles rääkida.

Tööl oli veel üks asi. See HR naine, Schnurbus, käis jälle rääkimas, et selle sotsiaalkindlustuse või millega iganes on ikka mingi jama, kuna me oleme vabatahtlikult praktikal, mitte see pole ülikooli poolt kohustuslik. Et peame ikka kuskile ennast kirja panema ja sotsmaksu maksma jne. Kui Schnurbus ära läks, siis Wihtrud ütles midagi umbes sellist, et peab palju asju ajama, et raha saaks, jah. Ma ütlesin vastu, et ma siiamaani olen küll ainult raha välja käinud, et päris masendav, ühe kuu palga olen juba kolme nädalaga ära kulutanud. Ja kusjuures pole üldse shopanud ega väljas pidutsemas käinud ega midagi.

Nad siis hakkasid Jörgiga uurima, et mis värk on. Küsisid, et kaua tööleping on, ütlesin, et kuni 20 aprill. Nad tegid suured silmad, et misasja, vähemalt aprilli lõpuni on mind kindlasti vaja, parem, kui saaksin mai lõpuni olla. Palgast rääkisime ka ja siis Jörg helistas Jagemannile, et peaks mu lepingu ümber vaatama, esiteks kuupäeva edasi lükkama ja palka ka arutama... Ma ise nagu ei taha väga õiendama minna, aga kui Jörk ja Wihtrud ka toetavad, siis võiks ju proovida. Äkki saab kordki vorsti võileiva peale osta :) Nii et nüüd ma siis ootan homset, et saaks juba kurta, kui väike mu palk ikka on :)

Nüüd siis nädalavahetuse juurde. Rongisõit läks seekord libedalt. Rongijaama jõudsin, oli Arvi juba vastas, läksime ruttu tema juurde, käisime kiirelt poest läbi, tegime riisi kana ja ananassiga, sõime, ja juba tulid esimesed külalised. Et siis teist reedet järjest oli meie juures istumine. Poisid mängisid alguses pokkerit, ma mängisin diilerit jälle ja libistasime rummi... lubasin endale, et seekord nii palju ei joo. Mingi hetk tuli päris palju rahvast, teiste hulgas üks eesti tüdruk Annika, kes on ka vahetusüliõpilane sellest semestrist. Nii lahe oli kellegi teisega veel eesti keelt rääkida. Kõik vaatasid ja kuulasid, et mis toimub, mida nad räägivad. Kui Arviga kahekesi oleme, siis räägime kõigi teistega inglise või saksa keelt, aga kui kolmekesi olime, siis rääkisime omavahel eesti keelt loomulikult. Igal juhul nii lahe oli. Annika on lahe :)

Hiljem hakkasime kõik koos filmi vaatama. "The Terminal"'i vaatasime, kus Tom Hanks mängib miskit idaeurooplast. Enivei, panime inglise keelsed subtiitrid alla ja kui Tom Hanks rääkima hakkas, siis tuli subtiitritesse, et [speaks bulgarian]. Kuna meil oli üks bulgaaria poiss ka seltskonnas, siis küsisime, et noh, mis ta räägib. See ütles, et tema ei saa küll midagi aru, et bulgaaria keel see küll ei ole. Ja niimoodi iga kord kui see silt jälle alla tuli, siis vaatasime talle otsa, et mis ta siis räägib seal, aga tai saanud kunagi aru, et tema keeles midagi öeldud oleks. Hollywood...

Laupäeva hommikupoolik möödus vaikselt. Ühe ajal läksime sinna vene poodi ja seal otse ülikooli raamatukogusse. Leidsin sealt endale paar raamatut, mida lugeda, aga selgus, et laupäeval ei saanudki välja laenutada. See oli nagu väga imelik, sest selle laua taga, kust välja laenutatakse, seisis mingi poiss ja askeldas. Kui ta seal oli, siis oleks võinud ju juba välja ka laenutada, mis ta seal niisama ikka passib. Aga noh, see on Saksamaa.

Mõtlesime, et kas lähme jooksma või mis teeme, aga siin on ka ilm halvaks läinud, nii et mina võtsin selle stepperi ette, mis Arvil korteris on, tatsusin seal vist mingi pool tundi või nii, midagi 3000 sammu ringis... vähemalt nii ma arvutasin, sest see kompuuter seal peal hakkas alles siis tööle, kui 20 mintsa juba tallunud olin. Mõtlesime, et võiks õhtul minna kuskile, aga midagi ei toimunud, niisiis läksime hoopis vanni mõnulema ja pärast seda ära tuttu.

Pühapäeva hommikul kuulsin, kuidas Arvil äratuskell helises. 8.40 või miskit sellist. Ta tuli üles, tõmbas dressi selga ja läks jooksma (milline tahtejõud, ma oleks vabalt tund veel maganud). Enivei, sain silmad vaevalt kinni, kui ta juba tagasi oli. Väljas oli ikka nii halb ilm, et ta jooksis statale, tegi ühe ringi ja tuli tagasi. Sadas ja tuul oli väga hull.

Kahe paiku läksime ujuma. Ühte teise kohta, mitte sinna, kus see välibassein oli. Suuremasse kohta. Üks poiss ja tüdruk tulid ka meiega. Sinna jõudsime, siis oli parkla paksult autosid täis ja täpselt sama täis oli ka ujula. Läksime sinna ujula poole, sest seal oli tiba rohkem ruumi. Ujusin nats üle kiltsa. Käisime korraks veepargi pool ka, seal pidi inimeste vahel trügima nagu ööklubis. Mitte eriti mõnus.

Aga pannkooke tegime ka jälle. Kakaoga. Nämma.

Sellest nädalast mingit pildimaterjali ei ole, aga tegin üks päev pilti oma ühikast. Ronisin vastasühika otsa ja klõpsisin natsa. Kogu see ülikooli värk on nagu natuke kõrgemal kui ülejäänud linn, nii et siit on mõnest kohast päris hea vaade. Ma ise elan teisel pool seda ühikat ja teisel korrusel, nii et mai näe suurt midagi...

Ei oska öelda, millal järgmine kord kirjutan, võib-olla pärast teisipäeva õhtut. Kui sellest õhtust midagi toredat välja kujuneb. Ja annan teada, kuidas mu palgaläbirääkimised lähevad. Seniks adios!