29. Tagurpidi lugu

Heips!

Tuli mõte seekord alustada juttu lõpust ja siis ettepoole liikuda. Mõeldud-tehtud ja alustan käesolevast hetkest :). Postituse alguses ei tea kunagi, et kui pikk see tulla võiks, aga arvestades et viimasest korrast on möödas kaks kuud, siis on nii üht koma teist juhtunud küll.

Ehk siis. Täna on esmaspäeva õhtu, tööl läks suht kaua ja stressirohkelt - nimelt saime selle pangakonto Poolas lõpuks avatud ja saime ülekannete autoriseerimise kaardi koos lugejaga ka kätte, ja no püüdsin seda lugejat (näeb välja nagu Eestis ID-kaardi lugeja) installida kaks tundi järjest, aga ei miskit. Lõpuks tuli Lars appi ja mässas veel tund aega ja ikka ei miskit. Nii et jäid kõik maksud üle kandmata ja viivis tiksub edasi... Ei teagi, et kuidas me siis nüüd saame.

Arvi oli ka täna tööl - seal samas uuringufirmas, kus mina eelmisel aastal olin. Teeb interneti pakkujate vahel mingit uurimust. Ta enda uurimus magistritöö jaoks on suht hästi läinud - sai kokku 24 vastust, mis peaks põhimõtteliselt piisav olema, aga ta juhendaja kirjutas talle, et peaks vist veel püüdma rohkem saada... Eks paistab, mis sellest saab. Töö tähtaeg on tal veebruari keskel, algne lootus oli jõuludeks valmis saada, aga praegu vist on siht pigem jaanuari peal.

Nädalavahetusel oli plaanis blogi kirjutada ja igast muid vajalikke-kasulikke asju teha, aga Heroes'i mängimine tundus palju ahvatlevam, nii et praktiliselt mängisimegi kaks päeva järjest arvutiga. Puhkus missugune. Ja puhkus kulus pärast suur pingutust ära küll. Räägingi siis nüüd meie Varssavi-reisist. Startisime kolmapäeva hommikul rongiga - sattusime mõnusalt tühja boksi ja ees ootas 5,5h sõitu ja õppimist. Varssavisse jõudes käisime eksami maja juures olukorda takseerimas ja siis edasi meie kontorisse. Seal ootasid meid juba ees Maciej ja Mariusz. Kontor on super-ilus ja hea ja mõnus. Kahe vannitoa ja vanniga (mis jäi kahjuks ära proovimata), ja siis üks suur tuba, köök, üks väiksem nõupidamiste ruum ja lahtikäiva diivaniga külaliste tuba. Kuigi sisustust oli minimaalselt, tekkis kohe kodune tunne ja lasime sokkide väel ringi. Esimesel õhtul siis tegime väljas ainult kiire õhtusöögi ja õppisime kuni magama minekuni.

Neljapäeva hommikul kõndisime ülikooli, kus eksamit läbi viidi. Mõtlesime enne, et huvitav, palju inimesi tuleb ja kumbki ei osanud arvata, et nii palju - ikka üle 100 inimese oli mõlemal eksamil. Ja kõik pandi ühte klassiruumi kokku ning lauad olid eriti pisikesed, nii et pidi vaikselt tegutsema, et naabrile küünarnukiga ei virutaks. Kuna ruumi oli nii vähe, et ei saanud isegi küsimuste ja vastuste raamatut korraga lahti võtta, siis kõikil pastakad ja kalkulaatorid koguaeg lendasid. Igal juhul siis esimese eksami lõpetasin ca tund aega varem. Ühe 5-punktise jätsin ainult vastamata, sest see teema oli nii mõttetu, et ei viitsind isegi aega raisata selle õppimise peale. Võtsin asja rahulikult ja mingit peavalu ega väsimust peale ei tulnud. Arvil vist ikka nats tuli. Tegime kooli sööklas kiire lõuna ja õues väikese jalutuskäigu ja hakkaski teine eksam. See oli juba märkimisväärselt raskem ja ajaga kitsam, üheks suureks ülesandeks tuli arvatult konsolideerimine, aga kahjuks täpselt selles võtmes, mida ma nii hästi ei osanud - jupi kaupa omandamine. Tegin siis täpselt nii palju ära kui oskasin ja kuna ülejäänud asjad läksid tiba paremini, siis usun, et saan oma vajalikud 50% punktidest ikkagi kätte. Kogemata unustasin ühe 5-punktise küsimuse üldse vastata, kust oleks kindlasti natuke lisa saanud, a no mis seal enam.

Pärast eksamit ostsime esimesest alkopoest väike pudeli Jägermeistrit ja tegime tee peal mõned klõmmid :P. Ostsime veel ka kokat ja krõpsu, ja kontorisse jõudes tegime kokteili ja sõime krõpsu. Mariusz oli juba ära läinud pojale lasteaeda järgi, aga Maciej ootas meid, et siis koos välja minna. Võtsime natuke aega, et riided vahetada ja kokteile nautida ja siis sõitsimegi vanalinna poole. Mul olid mõned vaated tuttavad Varssavist küll, aga seda, et vanalinn nii suur on, ma küll ei mäletanud. Täitsa tahaks kunagi piki linnamüüri jalutada ja rohkem vaadata. Läksime ühte kohta, kus sai pirkukaid ja varsti ühines Mariusz ka meiega. Ma võtsin seente ja hapukapsaga variandi. Maitses hästi küll. Hästi tore oli koos jutustada, mõlemad kutid on hästi sõbralikud ja koheselt tekib nii hea klapp. Ka Arvi ütles, et selline tunne, nagu oleks juba pikka aega sõbrad olnud. Restost läksime edasi väikest jalutuskäiku tegema ja siis sobivat baari otsima, et veel paar kokteili teha. Baari otsimisega läks meil päris kaua, aga lõpuks leidsime ja kui esimese joogiga lõpule olime jõudnud, oli piisavalt suur väss peal, et ära tuttu minna.

Reede hommikul passisime Arviga niisama kontoris ja kella 11 ajal läksime Maciej'ga raamatupidaja juurde koosolekule. Mul olid küll ainult mõned küsimused valmis mõeldud, aga juttu jätkus kaheks tunniks - nii palju nüansse on ikka, mida isegi ei oska küsida. Ja raamatupidaja jättis hästi professionaalse mulje. Nii et kogu selle poolega võib küll väga rahul olla ja mul on hea meel, et selle kohtumise tegime, sest me mõlemad Maciej'ga palju targemad. Pean ikka Pariisis ja Amsterdamis ka samasuguse kohtumise tegema, kui asjad nendega ka nii kaugel. Pärast kohtumist hüppasime pangast läbi, kus kohtusime oma halduriga - see tüüp oli nagu tigu - pole ime, et meil konto avamisega nii palju aega läks. Õnneks vähemalt seekord saime asjad suht kiirelt kätte ja tulime tulema. Kell oli juba 3 vist kui tagasi kontoriise jõudsime, võtsime Arvi ja Mariusz'e ka kaasa ja läksime ühte prantsuse restosse sööma. Söök oli kahekäiguline ja väga maitsev ja maksis alla 7 euro. Superluks. Kuulsin Arvi käest, et ta oli vahepeal kontori kõrval olevas pargis jalutamas käinud ja nägi oravaid ja paabulindu!? Selgus, et seal pargis hoitaksegi muidu paabulinde, aga et nad nii jaheda ilmaga ikka veel väljas on, tuli ka poolakatele üllatusena. Kui söök nauditud, siis oligi aeg nii kaugel, et minna rongijaama. Jõudsime ilusasti kohale, aga mingi tehnilise rikke tõttu jäi rong 50 mintsa hiljaks, nii et saime seal seista ja passida veel omajagu. Rongis vaatasime kolm filmi ära - Valentine's Day, Thor ja Arthur. Berliini jõudes saime endale külalise - Kaie (kes on praegu muidu Lääne-Saksas praktikal) oli Berliinis ja tuli meile öömajale. Kuna kell oli juba üle südaöö, siis väga pikalt ei jutustanud ja läksime ära tuttu.

Kuigi enne eksameid püüdsime pidutsemist pigem vältida, siis mõned õhtud käisime väljas küll. Näiteks siis minu sünnipäev (reede) plus sellele järgnev laupäev. Sünnipäeva hommik algas rooside ja koogi ja kingitusega. Kingitus oli superlahe ja täitesti ootamatu - Kindle Reader. Kuigi meil nagu töö juures eriti tavaliselt sünnipäevasid ei tähistata, siis kõik teadsid, et mul on sünnipäev (ikkagi 11.11.11 onju) ja soovisid õnne. Lisaks oli Anja toonud karnevalivarustust, mida kell 11:11 õhku visata ja millega tuututada. Nimelt siis on Anja saksast pärit ja mäeltab, et just nii tähistati alati 11. novembrit. Siis aga oli ta 10 aastat Austraalias elanud ja seal on 11.11 kurb päev ja keegi ei pidutse. Nüüd, esimest korda tagasi olles tahtis ta jälle 11ndast rõõmu tunda ja me aitasime kõik talle oma pasunatega kaasa. Kontor oli terveks päevaks mõnusalt värviline. Võtsin kontorisse kaasa oma viimased eesti kommid ja šokolaadid ja õhtu poole toodi kukleid ka. Pärast tööd sain jälle uuesti Arviga kokku ja läksime ühte restosse õhtust sööma, mida Sarah oli soovitanud. Kui kell 6 kohale jõudsime oli kohe täitesti tühi ja üsna kõle, sest tegemist oli väga minimalistliku kohaga (puust toolid-lauad, ei mingied laudlinu ega miskit), aga mulle meeldis see, et kõik oli ainult küünlavalgel ja tunni pärast oli koht nii rahvast täis, et inimesed isutsid ja sõid isegi baarileti taga. Pärast õhtusööki ja pudelit väga head veini asusime teele olümpiastaadioni poole, kus pidavat olema miski lasershow. Noo oli palju värvilisi prozektoreid ja ilus valgus, aga show kui selline küll puudus. Jalutasime ringi peale ja läksime ära koju.

Laupäeval läksime siis välja Arvi kursavenna Thomase sünnipäeva tähistama. Alustasime Itaalia restos, mis andis juba rohkem korraliku resto mõõdu välja - ilus sisustus, laudlinad, lipsustatud kelnerid. Tellisime mingisuguse parmesani juustuga pasta kõik, nii et onud tulid seda pastat meie laua äärde valmistama. Asi nägi välja selline, et laua peal oli suur-suur juustukera (diameeter ca 50cm), sinna peale visati põlevat konjakit ja kraabiti niimoodi juustu lahti, siis visati spagetid ka peale ja segati kõik kokku - serveerides lisati veel trühvlit. Maitses hästi, aga kogus oleks võinud vähe korralikum olla. Edasi läksid kutid (kaks tükki peale sünnipäeva lapse ja Arvi) teatrisse, aga kuna ma otsustasin keelebarjääri tõttu selle vahele jätta, siis ma tegin kodus väikese õppimispausi. Ühinesin poistega juba hiljem Potsdamer Platzil, kui läksime koos Adagio klubisse. Seal oli parajasti ühe raadiokanali sünnipäevapidu ja lasti päris mõnusat muusikat. Tantsisime kõvasti ja... ja no kui enam ei jõudnud, siis läksime ära koju tuttu.

Aga üks teine tore pidu oli ka - koos mu töökaaslastega. Ma ei ootanud sellist üldse midagi erilist, sest pidime minema lihtsalt koos õhtust sööma ja oli neljapäeva õhtu, mitte nädalavahetus. Juba söömas oli tegelt hästi tore - tellisime meie laua otsaga kamba peale erinevaid sushisid ja mina mitte kõige suurema riisi fännina nautisin ka neid täiega, sest no nii hästi maitsesid. Sarah ja Anke rääkisid, et kuidas nad ikka igal nädalavahetusel väljas käivad ja et Berliinis ikka nii palju pidusid jne... Siis tuli küll natuke masekas, et mul siin päris selliseid sõpru ei ole... Aga see selleks. Õhtusöögilt edasi läksime Amano baari, kus jõime maasika-mojito'sid - ülihead! Ja siis edasi ühte baari, kus tegime veel mõned kokteilid ja shotid ja jutustasime niisama. Lothar ütles mulle seal olles saladuskatte all, et ta saab teist korda isaks ja ma olin rõõmust (ja ilmselt avaldas ka rumm mõju) pisarates. Mul on tast jäänud mulje kui hästi armastavast ja hoolivast isast ja uudis, et ta saab veel ühe lapse oli nii liigutav. Ammu polnud juhtunud sellist asja, et ma oleks liiga purjus pea pärast peolt ära koju läinud - seekord aga juhtus. Üks hetk oli tunne, et sai liiga palju ja nii saigi takso võetud ja ära koju sõidetud. Reede hommikul olin ma otseloomikult esimene, kes hommikul (ikka veel purjus peaga) kontoris oli ja läks mitu head tundi, kui järgmised vaikselt jõudma hakkasid. Väga-väga-väga raske oli see reede. Ei jõudnud oodata, millal see ükskord läbi saab.

Aga lõpuks sai. Lootus kiiresti koju jõuda kadus sellega, et bussi peale tuli miljon inimest ja see liikus nagu tigu. Tund aega vähemalt läks kindlasti koju jõudmisega. Koju jõudes keerasin kohe magama. Kella 9 ajal vist tegin jälle silma lahti, et ära otsustada, kas minna õhtul Chase & Status kontserdile või mitte. Kuna mulle nende lood väga meeldivad, siis otsustasime ikkagi minna. Läksime autoga, kuna ma otseloomulikult ei tahtnud enam alkoholiga kokku puutuda. Kontsert oli kahjuks vähe mage. Esiteks oli muusika liiga vaikne - kui DnB'd kuulata, siis peab bass ikka selline olema, mis seest värisema võtab, aga no ei võtnud. Ja teiseks häiris mind see, et oli täiesti võimatult kitsas ja purjus jorsid tõukisid ja tallusid koguaeg. Oleks hea meelega tantsinud, aga no ei olnud ruumi... Aga samas ma ei kahetse ka, et käisin, muusika kui selline mulle väga meeldis.

Üks korteri pidu oli ka vahepeal - Anna ja Borissi sünnipäev ja soolaleiva pidu. Nende uus korter on jõhkralt suur ja eriti kõrgete lagedega. Ja maksab ka kaks korda rohkem kui meie oma. Pidu ise polnud väga miskit erilist... või no siis võib-olla see, et dresscode oli jooksupüksid - et kõik ennast mugavalt tunneks. Ma olin kainekas ja igavlesin suht niisama kogu aja. Kuna mul oli Arvi kursakate seltskonnast natuke siiber, siis läkski järgmisele peole, Söreni sünnipäevale, Arvi juba üksi ja ma nautisin kodus passimist ja ei midagi tegemist.

Vahepeal juhtus ka veel selline asi, et registreerisime ennast järgmise aasta Berliini maratonile. Oleme juba jooksmas ka käinud (nii kaua kuni õppimisega väga kiireks läks ja mul köha tuli). Töö juures olid kõik positiivselt üllatunud, kui kuulsid, et osa võtan sellest. Ja sain teada, et mu boss Tom on ka seda kunagi jooksnud koos kogu oma perega. Püüan ettevalmistust igal juhul tõsiselt võtta ja lihtsalt niisama surema sinna minna ei tahaks. Kuigi noh, surnud olen ma pärast seda nii või naa. Jaa... ja kuigi ma ühtegi poodi füüsiliselt jõudnud ei ole, siis olen sellegipoolest talvemantli ja kolme paari jalanõude võrra rikkam - nimelt siis šoppasin Zalando internetipoes. Tellisin tegelt palju rohkem asju, aga kuna kõik riided olid nii suured (kuigi tellisin S'i) või lihtsalt ei meeldinud, siis saatsin kõik ülejäänud tagasi. Aga need asjad, mis jäid, nende üle on mul küll väga hea meel. Said head asjad. Mul polnudki nagu väga enam jalanõusid, mis vett läbi ei laseks.

Ja lõpuks siis nüüd sinna hetke, kus eelmine kord pooleli jäin - Kiku ja Rauli külaskäik oktoobri alguses. Õppimise jätsin mina koguks pooleteiseks nädalaks pooleli ja nautisin kodus ühiseid õhtuid lauamängudega. Välja sööma jõudsime vist ainult ühel õhtul ning üks kord päevasel ajal saime veel minu kandis kokku kiireks pärastlõunaseks kohviks. Kuna kolmas oktoober oli siin vaba päev ja ilus ilm ka, siis mõtlesime, et läheks koos spaasse - palusin veel Arvil järgi vaadata, et kas see koht on ikka lahti, muidu sõidame ilma asjata 100km maha. Pakkisime juba asjad kokku ja olime autoga tankimas kui küsisin Arvilt, et 'on siis lahti, jah?' mille peale ta ütles, et kodulehel ei olnud midagi kirjas, aga et ta võttis kontakttelefoni sealt ja helistab. Keegi muidugi vastu ei võtnud ja infoliini tädi ka ei osanuid midagi arvata. Kuna olime juba sama kiirtee peal, mis viib Potsdami, siis tegime plaanis kiired muutused ja viisime Kiku-Rauli hoopis Potsdami peale jalutama.

Joogat tegime ka Kiku juhendamisel, mahtusime kuidagi meie väiksesse elamisse kolmekesi kõrvuti tegema küll. Endale üllatuseks suutsin isegi natuke pea peal seista. Polnud kunagi varem proovinud. Aga kindlasti oli asi ka väga heas ja innustavas joogaõpetajas :). Kuigi tegin Kiku joogaõpetaja konspektist endale ka koopiaid, siis tegelikult ei olegi pärast ise enam kordagi joogat ette võtnud. Arvi küll vahest seisab pea peal ja teeb muid harjutusi, aga ma pole mitte midagi liigutanud. Rauli ja Kikuga käisime ühel õhtul Ewert and the Two Dragons'i kontserdil ühes väikses ööklubis. Ma polnud neid kunagi õieti varem kuulnud. Siis, kui Vabaduse Laulu tagantjärgi kuulasin, siis kuulsin neid esimest korda. Aga sellest piisas, et rohkem tahta. Mulle meeldis kontsert väga, laivis olid laulud kuidagi eriti võimsad. Eriti mõned kohad, mida nad mitmehäälselt tegid. Kikule ja Raulile meeldis vist soojendusbänd isegi rohkem, mis oli vähe meloodilisem, nime kahjuks enam ei mäleta... Mis siis veel... ahjaa - lisaks joogale tõi Kiku meile ka kitšerii (pole õrna aimugi, kuidas seda õigesti kirjutada) ja ahjujuurikad, mille eest suur-suur aitäh! Teeme mõlemat ikka aeg-ajalt ja maitsevad väga head. Seda nagu täpselt ei mäleta, et mis päeval nad ära läksid, aga igal juhul oli nende järgmine sihtpunkt Mallorca. Ja me jäime Berliini kadestama... ja õppima.

Aga nüüd siis jälle tagasi käesolevasse hetke. Natuke veel tööuudiseid, et Amsterdami kontori jaoks sai pangakonto tehtud ja Thomas tegi täna aktsiakapitali ülekande ka ära, mis tähendab, et varsti peaks asutamisega lõpusirgele jõudma. Pariisi lendavad mõlemad Tomid neljapäeval, et seal konto ära avada ja siis oleme seal ka valmis. Tohutult auru võtab ikka kogu see asjaajamine ja kuigi meil nüüd see kasutajaliides (user interface) täitsa toimib juba ja ma klientidele raporteid enam tegema ei pea, siis meil neid kliente on nii palju praeguseks, et juba see hommikune põhiraporti kokkupanek võtab mul 2-3 tundi ära. Töötasingi enne Varssavisse minekut uue faili kallal, mis võtaks valemitega kõik algandmed, et ma ise ei peaks enam praktiliselt midagi tegema. Kahekordseid vlookup'e ja muid põnevaid funktsioone avastada oli nii tore. Excel on ikka mul suur sõber. Detsembrist peaks meil siis alustama kaks uut inimest - prantsuse tüdruk Mariene ja saksa-vene poiss Boriss. Meil kontoris ühtegi vaba lauda pole, nii et ma ei tea, kus nad istuma hakkavad, aga no ju on selle peale mõeldud. Töölt veel nii palju, et 9ndal tulevad kõik müügimehed kolmest tütrest Berliini workshopile ja õhtuks on planeeritud ühine õhtusöök ja muu meelelahutus ka - ootan juba pikisilmi, sest eelmine kord oli nii tore. Ja seekord loen korralikumalt, et mitu rummikoksi ma joonud olen :P.

Pilte meil ka ilmselt on, aga pole neid veel üles saanud ja ilmselt läheb paar päeva, enne kui sellega valmis saan. Aga varsti võite juba kiikama minna küll. Ja lõpetuseks veel, et sain bossuga oma puhkusepäevad ka ära kinnitatud ja plaanime Eestis olla 19-29 (võibolla 30) detsember. Ostsin juba 19. detsembri õhtuks Vanemuisesse 'Laula mu laulu' kontserdile piletid ja kuulsin Arvi ema käest, et 22.-l lähme kõik Mary Poppinsit vaatama. Tahaks Eesti kultuuri ja muusikat maksimaalselt endasse ammutada, nii et kui teil peaks mingeid toredaid ideid-pakkumisi olema, siis olen üks suur kõrv. Püüan enne Eestisse tulekut veel kiirelt ühe postituse ka teha.

Seniks kallid ja sauks!

28. Vananaiste suvi

Hei-hei. Kuigi viimasest postitusest on möödas terve kuu, siis väga pikka lugu kirjutama ei hakanud. Pääsete kiirelt :P.

Alustan 28. augusti, pühapäevaga, kui läksime koos Kaiega Dresdeni lähedal olevaid mägesid kaema (Sächsische Schweiz). Startisime küll üsna vara hommikul, kuid kuna tee oli pikk ning vahele tuli ka teetöid, ekslemist ja kaardi ostmine, j6udsime alles pärastl6unal mäkke. Osa teed oli selles m6ttes vähe m6ttetu, et oli metsa sees, aga kui 6igetesse kohtadesse välja j6udsime, oli vaade super (vaadake ise piltide pealt järgi). Ilm oli okeika ja tore oli see, et saime Kaiega k6vasti jutustatud. Käisime pärast ca 4-tunnist ringitatsamist söömas ja siis tagasi Berliini poole. Nagu siin kandis tihtipeale juhtub, läheb kuskile minemiseks-tulemiseks rohkem aega kui üritus ise kestab...

Ühel septembri nädalavahetuse päeval otsustasime l6puks ära, mida CIMA eksamitega ette v6tame. Nimelt siis teeme m6lemad 2 eksamit – kaks Financial Management’i eksamit. Miinuspool on see, et need eksamid on ühel päeval ja ilmselt on teise eksami ajaks juhe ikka päris koos. Positiivne on see, et eksami teemad kattuvad osaliselt, nii et ühe 6ppimine peaks teist toetama ja vastupidi. Lisaks on seal teemad, millega suht tuttavad juba oleme. Ainult maksude osa on ilmselt uus. Eksamid toimuvad 24. novembril ning lähme neid Varssavisse tegema. Mulle makstakse töö juurest veel rongipiletid ka kinni, et seal reedel (25ndal) Varssavi kontoris nats tööd teeksin. Ööbime ka muidu Varssavi kontoris, seal on üks tuba, kus on lahtikäiv diivan sees. Nii et kulude poolest tuleb seekord üsna kokkuhoidlik käik.

Oleme otsast juba 6ppima ka hakanud ja esimene teooria-õpik ongi praeguseks juba läbi käidud. Ja graafik on ka tehtud, et nädalas peaks vähemalt 20h 6ppimise peale panema, et 100h eksami kohta kokku 6pitud saaks. Siit ka siis vabandan ette, et ei j6ua enam nii pikki-p6hjalikke postitusi teha veel mõnda aega. Ja ega kui koguaeg 6ppida, siis polegi millestki kirjutada niikuinii ;).

Aga m6ned juhtumised-sündmusest viimastest nädalatest veel. Eelmises postituses mainitud palgaläbirääkimised said mul nüüd tehtud. Sain palgalisa juba septembrist ning aasta pärast peaks palk kahekordne olema v6rreldes algsega. Plaan sai nii pikalt ette tehtud sellepärast, et mulle motivatsiooni tekitada. Et ma kuskile ära ei tahaks minna. Ja ausalt öeldes ootan seda 2012. aasta septembrit küll juba. Eestis sellist palka juba ei saaks... Eriti veel nüüd, kus Eesti Kreekale maha müüdi, ei julgekski tagasi tulla :P. Ah jah, ja tiitel peaks mul olema nüüdsest Manager Finance & Sales Operations. Esimesest poolest saan ma aru, aga teine on vähe keerulisem. A no mida pikem, seda uhkem vist. Nii et las olla ;).

Ühel nädalavahetusel käisime ilutulestiku võistlust vaatamas olümpiastaadionil. Võistles kolm riiki ja ei jäänudki ootama, et kes võitis, aga Venemaa ilutulestik oli kõige ägedam. Kõik kestsid siis miski 20 minutit vast või nii ja olid nagu muusikasse tehtud etendused. Igal juhul siis väga äge oli.

Rääkisin üks päev Karitaga juttu (PwC personaliosakonnast), kes rääkis, et pani Monika Tuviga klubis tantsu ja sai kutse tantsutrennidesse. See tekitas mus suure-suure kadeduse ja igatsuse tantsimise järgi. Asusin siis taas kord netti surfama, et m6ni sobiv tantsutrenn leida. Isegi ühe klubi leidsin, kus tunduvad olevat head treenerid, palju valikuid ja hind mitte k6ige nöörivam. V6tsin isegi üks kord juba trenniriided hommikul tööleminnes kaasa, aga päeval tuli selline väss peale, et pärast tööpäeva l6ppu ei suutnud unistada muust kui koju lebotama minekust. Kokkuv6ttes ei olegi ma sinna veel kordagi j6udnud. Praegune plaan on proovida uuesti oktoobris, sest siis on mul jooga- ja sportiklubi pilet läbi ja peaks olema aega uuteks tegemisteks. Joogas oleme nüüd korralikult igal kolmapäeval läinud, teise spordiklubi kaardi käisime lõpuni ära.

Ilmaga on siin septembris päris hästi olnud. Olen praktiliselt iga päev rattaga tööl käinud ja naudin seda täiega. Ühel nädalavahetusel oli nii superilus rannailm, et ega polnudki muud teha, kui randa minna. Kuna Kaie avaldas soovi rattaga minna, siis leppisime aja ja koha kokku ja läksimegi juba 6ue, kui Arvi avastas, et tal on esikumm täiesti tühi. Kärutasime ta ratta siis bentsukasse ja pumpasime kummi täis, aga see vajus jälle kohe uuesti tühjaks. Pumpasime veel ühe korra ja viisime ratta koju tagasi (igaks juhuks ei tahtnud sellega 20km-st s6itu ette v6tta). Mina siis läksin koos Kaiega ratastega ning Arvi tuli hiljem autoga järgi ja v6ttis kursavenna Thomase ka kaasa. Rattas6it Wannseele Kaie seltskonnas oli m6nus. Rand oli ka endiselt m6nus, selle suve viimane rand ja ujumine. 6htul oli meil Kaiega kokku lepitud, et teeme l6puks ometi ühe tüdrukute 6htu ära, aga viidates oma väsimusele piirdusime ainult 6htusöögiga ja no ei 6nnestunud mul teda ümber veenda, et klubitama minna.

Ühel reedel septembis kutsusime s6pru enda juurde peole. Tuli 4 inimest, mängisime Wiid, tegime piipu, kokteile ja... ja siis läksime ühte kluppi IKEA juures, mida Christian soovitas. Kluppi j6udsime vist alles kella 3 paiku, nii et väss oli juba märkimisväärne selleks ajaks. Aga muss oli m6nus, kui üks kutt poleks oma ligitikkumisega mu tuju ära rikkunud, siis oleks 6htu veel toredam olnud, aga noh, järgmine kord jälle.

Töö juurest ka uudist nii palju, et oktoobrist peaks siis alustama üks Argentiina IT- poiss (ma seni arvasin, et ta on hoopis brasiillane), Belgia müügipoiss ja... ja Poola ettev6ttes veel üks poolakast müügimees ja kui ühe Egiptuse IT-poisiga tööload tehtud saama, siis ta tuleb ka siia meile. Poolas on ettev6te asutatud, raamatupidamisteenuse pakkuja valitud, tegemisele lähevad järgmisena Pariisi ja Amsterdami kontorid :). Tööpäevad on üsna sisukad olnud, eriti just tänu laienemisele. Saime just serverid USA-s tööle ja uuest kuust oleme globaalsed - alustame ühe kliendiga Lõuna-Ameerikas.

Pühapäeval, 25. septembril oli Berliinis maraton. Üks mu Tartu kursavend, Tõnis, oli ka seda jooksma tulnud. Saime juba laupäeval enne maratoni kokku ja käisime lõunat söömas (pastat maratoonarile otseloomulikult :P) ja pärast maratoni teisipäeval saime ka lõunaks kokku, tore oli vaadata, kui vaevaliselt ta siis liikus ;). Aga maratoni ennast käisime ka vaatamas kuna see läks meie majast väga lähedalt mööda. Passisime enda kandis ca tund aega ja siis võtsime rattad ja läksime Brandenburgi väravate juurde finishit vaatama. Ilm oli mõnna, nii et jooksjatel vedas täiega. Maratoni võitis Makau uue maailmarekordiga. Tekkis juba tasakesi endal ka mõte, et peaks järgmisel aastal osa võtma. Et kui juba siin elab, siis võiks ju nagu osa võtta. Ja oleks rohkem motivatsiooni jooksmas ka käia.

Käesolev nädalavahetus (kui Eestis septembri kuumarekord tuli) on siiani hästi mõnus olnud. Reedel tuli Arvi mulle töö juurde vastu rattaga, läksime jõe äärde pikutama ja Arvil olid vein ja viinamarjad kaasas. Jõe ääres mängis üks kutt kitarri ja laulis, palju teisi inimesi lebotas ka väljas ja nautis ilusat ilma. Laupäevaks (tänaseks) jätkus ka superilusat ilma, käisime hommikul vara pesumajas, siis jätsime IKEA'sse 100 euri (ostsime koju igast majapidamisvärke juurde, sealhulgas mõnusa lõhnaga teeküünlaid vist järgmiseks kaheks aastaks vähemalt :P), siis võtsime jõe ääres ca 3h päikest ja lahendasime ülesandeid. Nüüd õhtul tegime süüa ja koristasime ja ootame hetkel Kikut, kes on Poolast siiapoole teel. Nimelt siis tulevad nad Rauliga meile külla, aga Raul peaks pühapäeva õhtu poole jõudma Eestist. Kiku käis Poolas kuuajasel joogatreeneri koolitusel, ilmselt saame nüüd nädal aega joogat kõvasti teha :).

Rohkem nagu polegi miskit erilist juhtunud. Esmaspäev on siin riigipüha, nii et saab Rauli-Kikuga kuskile minna ja... ja lihtsalt puhata natuke rohkem, mis kulub täiega ära. Ah jah, täitsin täna ikkagi lõpuks selle raadiomaksu ankeedi ka ära. Et otsustasin, et siis midagi peaks ikkagi maksma, et vaatan, kas läheb läbi see, et lihtsalt ühe raadio sinna deklareerin. Kuigi täiesti rumal on maksta millegi eest, mida sa reaalselt ei tarbi. Aga sama hästi võib ka öelda, et maksan iga kuu sotskindlustust, aga pole siia tulekust saati ühtegi arsti isegi kaugelt näinud... Nii et jah...

Üks naljakas asi Berliinist veel lõppu – nimelt siin kiirabiautode signaal vahetab helistikku. See viiuu-viiuu on k6igepealt ühes helistikus m6ned korrad ja siis muutub kõrgemaks ja madalamaks. Väga lõbus kuulata.

Vaadake siis meie mäe-pilte ja muid pilte ja järgmine kord kirjutan ilmselt jälle ca kuu pärast.

27. Veel kaugeid kalleid külalisi :)

Hei-hei!

Tunnistan kohe alguses ausalt üles, et olen purulaisk olnud ja üldse-üldse pole viitsind kirjutada midagi. Kuigi materjali on, millest kirjutada võiks. Peale laiskuse leiaks ka muidugi teisi põhjuseid, mida tuua, a no mis ma siin ikka vingerdan. Püüan oma viimase aja tähtsamad teod ja mõtted ritta laduda.

Eelmise postituse viimasest l6igust pühapäeva kohta ja välja üks asi. Üks mitte väga tore asi. Nimelt, ilmselt hommikusöögi ajal v6i nii, kuulsime lahtisest köögi aknast üle sisehoovi kostuvat südant l6hestavat naisterahva karjumist. Jooksime siis akna peale vaatama, et kas midagi näha on, aga näha oli ainult teisi mures naabreid sama moodi akna peal. Jube tahtmine oli politseid kutsuda, aga no mis sa neile ütled... et kuskil üle sisehoovi naabermaja korteris keegi karjub. Ja no mitte vähe ei karjunud. Arvi kirjeldas seda kui "jala otsast saagimist".Taustal oli kuulda ka mehe häält, aga see ei tundunud agressiivne. Ja naine lihtsalt karjus, aga ei hüüdnud appi. Seisime seal siis n6utult ja abitult ja 6nneks kuulsime varsti sireene. M6tlesin pärast hiljem, et kui mul näiteks keegi väga lähedane inimene sureks, siis ma ilmselt karjuks ka samamoodi, et lihtsalt karjuks ja nutaks, aga mitte appi. Et äkki on selle vaese naise endaga ikkagi k6ik korras.

Üks teistsugune, aga ka kahjuks mitte positiivse asi, mis juhtunud on vahepeal, on see, et sain kirja ühelt ametilt, kes kogub raadio- ja telekamaksu. Taustaks siis nii palju, et siinsed riiklikud raadio- ja telekanalid ei saa raha mitte otse riigieelarvest, vaid seda kogub mingi eraldi asutus ja ainult nende käest, kellel raadio ja/v6i telekas on. Teleka omamine on siin aga muuseas inimeste p6hi6igus, sest k6ik peavad omama informatsiooni poliitilise arvamuse kujundamiseks. Ja kui sul raha pole teleka ostmiseks, siis riik ostab sulle. No p6him6tteliselt pole nagu asjal midagi viga onju. Aga. See maks on lihtsalt üle m6istuse k6rge. Raadio eest (raadio kodus, telefoni sees v6i autos) on tasu ca 6€ kuus ja teleka eest (telekas v6i internetiühendusega arvuti) ca 20€ kuus. Aastas teeb see siis kokku üle 300€. Eriti irooniline on see, et meil on vana 50€-ne telekas, mis ühtegi kanalit ei näita (kasutame seda ainult Wii mängimiseks) ja isegi kui meil kanalid oleks (vanas korteris ju olid), siis me niikuinii üldse-üldse telekat ei vaata. Ja pealegi isegi kui ma midagi vaadata tahaks, siis mai saa ju aru, mis nad seal räägivad :P. Kogu asja juures on veel üks aga. Kuigi maks peaks nagu kohustuslik olema, siis inimesed ümberringi räägivad, et nad v6ivad küll koju kirju saata (et sa märgiksid ära mis tehnika sul on ja paneksid kontonumbri ka juurde) ja ukse taha kopsima ja kontrollima ka tulla, aga sa ei pea neid sisse laskma. Ja niimoodi siis saab maksu vältida :). Olen k6vasti maad uurinud, et kes maksab ja palju maksab ja sain teada, et mu töökaaslane Lothar on neid 12 aastat vältida suutnud. Ma olen praeguseks 2 kirja saanud ja olen ka seda meelt, et püüan neid vältida. V66rad me p6him6tteliselt niikuinii alt uksest ega ammugi ülevalt sisse ei lase. Vaatab, mis sellest asjast saab.

Poliitilise arvamuse kujundamisest veel nii palju, et me saime Arviga kutsed Berliini kohaliku omavalitsuse valimistele. Ma ei tea 6ieti ühtegi parteid ega poliitikut siin, nii et m6tlengi praegu, kas peaks natuke uurima ja valima minema v6i mitte. Valimiskampaania tundub siin tänavapilti vaadates üsna tagasihoidlik, k6ik plakatid on suht pisikesed ja sisaldavad ainult kandidaadi näopilti ja partei nime. Suuri loosungeid ja lubadusi v6i kesikute moodi teiste mahategemist näinud pole. Ühe plakati peal nägime Siim Kallast ca 20 aasta pärast :). Seda s6braliku väljanägemisega onu v6iks isegi valima minna :P.

Aga nüüd siis ajas ca kolm nädalat tagasi augusti algusesse.

Esmaspäeva pärastl6unal saabusid minu ja Arvi ema ning mu ema kolleeg ja s6brants Maris. Arvi käis neil lennujaamas vastas ja viis kohustuslikkus korras kohe meie kodu juurde j6udes dönerit sööma. Kui 6igesti meeles on, siis liikusid nad edasi parlamendi hooneid uudistama. Kuigi mul oli tööl maru tihe ja kiire päev, siis 6nnestus nende jalutuskäiguga ca kella 6 ajal ühineda. Tulime, nagu ikka, Brandenburgi väravatest mööda, siis mööda Unter den Lindenit, korraks tuli väike vihmasabin, mille ajal olime autopoodides, siis edasi Gedarmenmarkt, Humbolti ülikool, linnaooper, muuseumisaar, Berliini toomkirik ja Alexanderplatz. Sööma oli algselt m6te minna Hackescher Markti juurde, aga j6udsime taas kord välja hoopiski oma lemmikusse India restosse kana sööma ja Mango Colada kokteile jooma.

Kuna mul Berliini vaatamisväärsuste kohta just liiga palju teadmisi ei olnud, siis ostsin ühe turismiraamatu ja olen selle nüüdseks läbi lugenud ja hakkan tagantjärgi jutustama, et mis asjad need siis ikka olid, kuhu me oma külalised vedasime.

• Pearongijaam - ehitati 11 aastat, avati 2006; rongiliiklus on seal kahel korrusel + veel kolm korrust ärisid/poode. Plaaniti ehitada isegi suuremana, aga aeg ja raha said otsa.


• Riigi hooned - 1991. aastal koliti pealinn Bonnist tagasi Berliini, siis ehitati ruumid kantslerile ja muudele ametnikele; Riigipäeva hoone sai nurgakivi 1884. aastal, valmis 10 aastaga; selleks ajaks oli juhtimine üle läinud Kaiser Wilhelm I-se pojale (kes kandis numbrit II), kellele maja absoluudselt ei meeldinud; sõjas tehti see maatasa ning ehitati uuesti üles 1961-1971. 1916. aastal pandi majale silt "Saksa inimestele", 1918. aastal kuulutati seal välja Weimari vabariik, 1933. aastal oli seal tulekahju, mis sillutas tee natsionaalsotsialistidele ning 1945. aastal tõmbasid vene sõdurid selle katusele punase lipu. Berliini müür muideks jooksis täpselt selle maja tagant läbi.


• Võidusammas Siegessäule - ehitati 1864-1873 Prussia võidu pärast Saksa-Taani sõjas; kuju kujutab võidu jumalanna Victoriat. Kutsutakse Kuldseks Elsaks ning algselt oli kuju riigipäeva hoone ees.


• Holokausti mälestusmärk - koosneb 2711-st betoonblokist ja on ehitatud 6 miljoni mõrvatud juudi mälestuseks; võtab enda alla 19.000 m2; arhitekt soovis sellega tekitada põhjendamatuse (groundlessness), ebastabiilsuse ja orientatsioonikaotuse tunnet.


• Brandenburgi väravad - 14 linnaväravast viimane; ehitati 1788-1791.


• Unter den Linden - viib Brandenburgi väravatest linnalossini (mida siis praegu ehitakse) ja selle äärde jääb palju tähtsaid ehitisi; 1647. aastal lasi kuningas sinna äärde kuues reas pärnapuid istutada, mis viisid linnalossist Tierpark'ini välja.


• Gedarmenmarkt - koosneb Prantsuse ja Saksa katedraalist ning nende vahel olevast kontserdimajast; sai nime "Gens d'Armes" järgi, mis tähendas Sõdur Kuningas (Friedrich Wilhelm I).


• Humbolti ülikool - ehitati 1748-1753 prints Henry'le lossiks; Wilhelm von Humbolti pealekäimisel anti maja 1809. aastal ülikoolile.


• Raamatute põletamise mälestusmärk - kujutab endast maa alla ehitatud tühje riiuleid ning mälestab natside poolt 1933. aastal põletatud 20.000 raamatut. Olid ikka matsid.


• Linnaooper - ehitati 1741-1743; maailmasõjas tehti maatasa ja ehitati uuesti üles 1952-1955. Berliinis on kokku 3 ooperimaja ja 31 teatrit.


• Sõjaohvtite mälestusmärk - 100 aastat pidasid seal sõjaväelased vahti, aga 1931. aastal tehti sellest I MS ohvrite mälestusmärk; sõjas sai pommitada ja taastati, praegu on seal sees kuju "Ema ja ta surnud poeg".


• Saksa Ajaloomuuseum - ehitati 1695 ning aastani 1875 oli relvalaoks, 1944. aasta sai sellest suurima väljapanekuga relvamuuseum Euroopas ning praeguseks on seal Saksa Ajaloomuuseum.


• Linnalossi ülesehitamine - oli kuningalossiks aastatel 1701-1918, lõplikult sai valmis 18. sajandi keskel; vabariigi tekkimisel sai sellest muuseum; venkud lasid selle pärast maailmasõda, aastal 1950, õhku, öeldes, et see on "ajalooline pürgi". Sel aastal sai lossi taastamise plaan rohelise tule, kokku peaks projekt maksma 590 miljonit eurot ning loss peaks valmis olema 2018. aasta alguseks.


• berliini katedraal - ehitati 1894-1905; II MS ajal sa kõvasti kahjustada ning alles 1975 hakati seda restaureerima, millega saadi valmis 1993.


• Muuseumisaar - juba 5 muuseumihoonet ise on kunstitükid; Pergamoni muuseumi külastab aastas miljon inimest.


• Punane reakoja maja -nimetus tuleb punastest tellistest, ehitati 1861-1869; torn on 74 meetri kõrgune; sai II MS kahjustada ning taastati kiirelt; alates 1991. aastast töötab seal linnavalitsus.


• Alexanderplatz - plats sai 1805. aastal nime Alexander I külastuse järel; kunagi oli seal turu- ja paraadide plats, 1960ndatel taastati jalakäijate alaks.


• Teletorn - kannab hüüdnime Alex, 368 meetrit kõrge, valmis 3. oktoober 1969, see pidi näitama sotsialismi hiilgust ja Ida paremat tulevikku; iga aasta külastab seda rohkem kui miljon turisti. Lift sõidab üles 40 sekundit.


• Hackescher Höfe - suurim suletud/ühendatud sisehoovide ala Saksamaal; praegu koosneb kaheksast sisehoovist, kus on ettevõtted, kultuuriasutused, korterid, baarid, restod, klubid, poed.

Veel mõned huvitavad faktid:

• Sellest hetkest kui müür 1989. aastal alla tuli, on ligi pool originaal-elanikkonnast linnast lahkunud ja umbes sama palju uusi kodanikke on mujalt asemele tulnud.


• Berliini ala on suur ning umbes kolmandik linnast on üldse arendamata; linnast võib leida näiteks ka farmereid :).


• 1860. aastal oli Berliin ainult 1,2% sellest alast, millel ta praegu on.


• Berliinis on kokku 170 muuseumi.


• Berliini sümbol on karu, esimene märk sellest on leitud aastast 1280. Karu kasutati ka Berliini olümpiamängude sümbolina. Naljatades peetakse karu kõrval teiseks sümboliks buldooserit, sest terve linn on üles kaevatud.


• Berliinlaste poolt on leiutatud näiteks šampoon, juukselakk, ja kuidas saada roosuhkrut.


• Berlin-Lichtefelde tõusul tegid lennukatseid vennad Lilienthalid.


• Berliini müüri ajal olid metrood ikkagi käigus, aga kuna nad sõitsid mõlemast alast läbi, siis osad peatused olid väljumiseks suletud (ehk kui läksid Lääne poolt peale, siis sõitsid Ida peatused peatumata läbi ja jõudsid sinna Lääne poole peatusesse, kuhu vaja); neid tühje peatusi kutsuti kummitus-jaamadeks.

Teisipäeval oli ilus ilm ja algse muuseumiplaani asemel võeti plaani hoopiski loomaaed. Sama plaan oli aga ka paljudel teisel, nii et nad said järjekorras peaaegu tund aega oodata (ma ise olin tööl). Umbes kella 4 paiku ühinesin nendega ja läksime ühte Itaalia restosse. Arvi ema on väljas söömiseks üsna keeruliste toitumisharjumuste peal, aga suutsime talle ühe salati tellida, mis kokkuvõttes, tuli välja, oli nii vürtsine, et ikka sai halvasti valitud. Järgmine peatus oli meil botaanikaaed. Väga suur ja ilus ja mõnus. Kuna see väga kaua lahti enam polnud, siis tegime kiired tiirud, aga suuri kaktuseid imetlesime selllegipoolest suht pikalt. Õhtul kodus mängisime Wiid - poksisime, kanuutasime, tegime suusahüppeid, lasime vibu - ja kõrvale ampsasime juustu ja rüüpasime Rieslingut.

• Loomaaed - Saksamaa vanim loomaaed (1844); 16.000 looma, 1.500 liiki (+ akvaariumi osas veel 10.000 looma); II MS-s jäi 3.700-st loomast ellu ainult 91; räägitakse, et II MS esimene ohver Berliinis oli loomaias olnud elevant... Aastas külastab loomaaeda ca 3 miljonit inimest. Katab 35 hektarit.


• Botaanikaaed - Aafrikas kolooniaid omanud maad olid kohustatud põllumajandslikke vilju uurima, see andis alguse botaanikaaedadele; praegu on seal 22.000 liiki taimi ning see paneb aia maailma kolme kõige tähtsama botaanikaaia hulka; loodi vahemikus 1897-1910; katab 43 hektarit.

Kuna ka kolmapäevaks oli oodata ilusat ilma, aga nädala lõpu poole pigem mitte, siis võtsime ette Potsdami linna ja losside külastamise (sest seal peab koguaeg õues olema). Tegin hommikul kiire tiiru tööle ja ca 11.30 startisime Potsdami poole. Jätsime auto Sanssouci lähedale ja esimene peatus oligi siis põhilossi juures. Jalutuskäik viis meid edasi läbi Sitsiilia aia Orangerie juurde (lillepeenarde asemel on ilusad aedviljapeenrad), siis New Palace ja Potsdami ülikool, Charlottenhofi loss, Roman Baths, Hiina teemaja ning sealt jalutasime juba linna poole. Läksime läbi Brandenburgi väravate jalakäijate tänavale ja natukese vaeva nägemisega leidsime sobiva söögikoha. Siis läks Arvi auto järele ja me jäime jalakäijate tsooni shoppama. Käisime ka Kaisersist läbi, et natuke jooke osta ja suudndusime edasi randa, mis asus Tegeler'i järve ääres. Tegemist oli tasulise rannaga, mis just väga fäänsi ei olnud, aga külje mahakeeramiseks sobis küll. Kui varba vette olin pannud, siis tuli väga kiirelt otsus, et mina küll ujuma ei lähe, aga kuidagi suutsin ennast ikkagi sisse ära vedada. Kõik teised peale minu soojalembese ema ühinesid ka. Tagasi kuiva maa peale jõudes hakkas võitlus herilastega, kes kõik meie magusate Balao jookide järgi keelt limpsasid. Ilmselgelt jäime meie võitluses peale. Tagasimines tegime veel peatuse Babelsbergi lossi juures, kust avanes superäge vaade jõe peale ja päikeseloojanguga oli vaade veel ilusam. Koju jõudsime piisavalt hilja, et mitte midagi asjalikku enam ette võtta.

• Sanssouci loss - ehitati Frederik Suurele suvelossiks, kus ta saaks rahulikult lõõgastuda, lossi nimi tõlkes tähendabki "muretu", valmis aastal 1748 ning lossis peatus Voltaire aastatel 1750-53 kui kuninga hea sõber.


• Orangery loss - ehitati 1851-60 Rooma Villa Medici järgi selleks, et seal hoida troopilisi taimi. Osa ruume seal sees on venepärased, sest seal peatus Vene tsaari perekond. Lisaks on üks ruum, mis on täis Rafaeli maale.


• New Palace - ehitati Frederik Suure poolt pärast 7-aastast sõda, et näidata, et Prussia on endiselt heas majanduslikus seisus isegi pärast sõda (piltide pealt tunduvad toad seest ka hästi kihvtid, nii et järgmised külalised veame sinna sisse ka).


• Brandenburgi väravad - 1770 sai valmis


• Babelsbergi loss - nagu keskaegne loss, ehitati 1834-35 Kaiser Wilhelm I-le

Neljapäeval olin mina terve päeva kinni, nii et Arvi võttis nendega ette retke muuseumisaarel. Ainult lõunaks saime kokku, kui ostsin 5 karpi nuudlirooga kaasa ning istusime toomkiriku ette muruplatsile maha neid sööma. Kella 5 paiku tulid meile töö juurde 3 Google'i inimest (me oleme päris pirakad Google'i kliendid), ja käis presentatsioonide vahetamine (mina sellel ei osalenud). Edasi võeti taksod ja Google viis kogu meie kollektiivi jõe peale laevaga s6itma. Laeva peal olid söögid ja joogid ja... mis seals ikka, lasime heal maitsta ja nautisime 4 tundi kestnud laevasõidu ajal vaadet. Mingi hetk Arvile helistades sain teada, et muuseumidega on nüüd ühel pool ja mindi Potsdamer Platzile ning vihma tõttu Arkadenisse shoppama. Koju j6udsime enam-vähem samal ajal, sest mul oli piisavalt suur vässu peal, et töökaaslastega mitte edasi kuskile pidutsema minna. Siin nagu ei ole sellist kambavaimu nagu PwC-s, et viitsiks hommikuni jämmida. Samas ootas ka ees reede hommikune vara ärkamine.

• Potsdamer Platz - vana Berliini süda, tiheda liiklusega ning siia pandi kontinendi esimene valgusfoor; II MS tehti kõik, nagu ikka, maatasa ja 40-ks aastaks oli see prügimägi. Taasühinemisel ehitati see üles "moodsaks linnaks". Ampelmann (valgusfoori mehike) on pärit Ida-Berliini ajast ja üks väheseid "ida asju", mis säilinud on.

Reede hommikut alustas seltskond kiire külastusega Tehnikamuuseumi. Lõunasöögiks saime kokku minu juures, kui viisin nad oma lemmik-lõunasöögi kohta Vietnami restosse Ho Vang'i. Minu ema ja Maris proovisid ka ära mu lemmikroa kana maapähklikastmes. Sain bossuga kokkuleppe, et pärast lõunat enam tagasi kontorisse ei lähe ning suundusime seega Alexa keskusesse shoppama. Aega kulus meil seal päris palju ja mõned tulemused olid ka. Arvi ostis endale lõpuks uued jooksutossud ära ja ühe nokatsi, ja mina sain kaks pluuset ja korraliku tumelilla vöö, mis maksis ainult 2€ :). Pärast shopingut suundusime Karl-Marx-Alleel toimuvale õllefestivalile. Eesti õllesummeri mõõtu see muidugi välja ei andnud, sisuliselt oli lihtsalt ühe tänava äärde püsti pandud palju putkasid ja mõnede pisikeste lavade peal olid esinejad ka. Aga õllet joodi kõvasti niivõinaa.

• Karl-Marx-Allee - oli venkudele tähtis tänav ning kandis nime Stalinallee; 50ndatel ehitati sinna rida "moodsaid" panelkasid.

Laupäeva hommikut alustasime Loodusajaloo muuseumiga (Naturkundemuseum), kus on sees maailma suurim dinosauruse skelett. Oli suur ja uhke küll. Muuseum oli suur ja vaatamist seal jätkus, mulle meeldisid veel väga erinevad sädelevad/läikivad/helkivad vääriskivijurakad; iga kivi juures mõtlesin, et kui ägedaid ehteid nendest ikka saaks :). Pärast muuseumi käisime vaatamas ühte säilinud Berliini müüri juppi (Nordbahnhofi lähedal), siis lõunatasime lähedal asuvas Itaalia restos ning liikusime Zooloogischer Garteni poole, kus teised läksid k6igepealt Helmut Newtoni muuseumisse, aga kuna mina seal juba käinud, siis nautisin lihtsalt õues väga head ilma ja jõudsin rongijaamast endale osta ka 2 paari kõvakaid, sõrmuse ja päikeseprillid :P, kõik see läks kokku 10€ maksma. Pärast seda muuseumi läksime mu lemmikusse TK Maxxi poodi. Teised ei suutnud seal päris nii kaua olla kui mina (2h olin kindlasti) ja läksid välja tänava peale jalutama ja teisi kohti külastama. Sain mina endale hilpe juurde ja teised ka. Suundusime tagasi Zooloogischer Gartenisse, Arvi sõitis kogu meie moonaga koju, et minna edasi kursavenna sünnipäevale, meie jalutasime veel natuke ringi, käisime turismipoest meeneid vaatamas ja suundusime kodu poole. Tegime väheke süüa, jõime veini ja jutustasime niisama. Välja enam ei jõudnudki minna, kuigi alguses nagu väike plaan oli.

• Berliini müür - pandi püsti 13. augustil 1961; algselt oli seal lihtsalt patrull ja okastraat, aga üsna pea asendus see 150 km betoonseinaga; müür eraldas sõbrad ja sugulased ning põgenedes sai surma 239 inimest.

Pühapäeva hommikul ajasid naised jalad üsna varakult alla, aga kuna Arvi oli peol parajalt joonud + mingi 4 pudelit energijooki ka vähemalt joonud, siis tal oli suht hõre olla (+pulss oli energiajookidest lamades ka 100) ja jätsime ta koju tudule ja läksime ise jalutuskäigule Charlottenburgi lossi aeda. Kella 2 ajal viisime külalised ära lennujaama ja ülejäänud päeva/õhtu lebotasime/magasime niisama maha (ma magasin ka lõpuks oma vässut välja, sest kogu selle aja ei saanud kunagi enne südaööd magama ja igal hommikul ikka kella 7-st äratus ja tööle). Vahepeal sain veel AirBalticult sõnumeid, et lend hilineb, ja uurisin, et kuidas neil seal lennujaamas läheb; kokkuv6ttes jäi lennuki väljumine ca 1,5h hiljaks. AirBaltic ei üllata ka enam millegagi. Bussi peale said nad Riiast ka ilusasti (buss tuli täiesti täis) ja öösel kella 3 ajal vist lõppes nende pea 12-tunnine Eestisse-retk. Miks ometi ei või Berliini ja Tallinna vahel käia mõni normaalse hinnaga otselend...

• Charlottenburgi loss - algselt oli see mõeldud väikeseks aiaga lossiks Sophie Charlotte'ile, Friedrich III naisele, 1699. aastal valminud lossi põhiosa polnudki suur, aga kui Friedrich Prussia kuningaks krooniti sai Sophie'st kuninganna ja läks lahti lossi laiendamine - see kujundati Versailles'i järgi. II MS-s sai see kõvasti kannatada ja taastustööd võtsid 20 aastat.

Vahemikust esmaspäev-reede ei meenu just palju. Esmaspäeva õhtul käisime trennis, teisipäeval Harry Potteri viimast osa vaatamas (nii tore, et headus võitis), kolmapäeval sain Matthiasega kokku ja vaatasime Saksamaa-Brasiilia mängu (päris p6nev oli), neljapäeval äkki käisin pangas. Nimelt avasin konto Commerzbank'is ja plaanin Deutsche Bank'i oma varsti kinni panna, sest Commerzis ei pea kontotasu maksma (DB-s on tasu 5 või 6 eurot kuus), kokkuhoid on ostujõud :). Reedel hakkasime uuteks CIMA eksamiteks 6ppima (Arvi ostis meile koju suurema monitori ka, nii et nüüd saab üks meist korraga suuremat pilti nautida, enamasti olen see mina, sest mu läpaka ekraan on tunduvalt väiksem). Eksamiteks ära registreerinud me veel pole, aga praegu on m6te, et ma teen 2-3 eksmit ja Arvi isegi äkki 4 ja eksameid plaanime tegema minna Varssavisse, sest rong sinna tuleb odavam kui lend Amsterdami (meie esialgne plaan) ning ööbida saaksime meie uues Poola kontoris (sinna plaanitaksegi praegu ühte vabasse ruumi magamisaset ka sisse).

Laupäeval hommikul olin mina täiesti CIMA-6ppimise lainel, kui Arvi mu õue jooksma peksis. Pingutasin kokku 30 mintsa jooksu ära tegin kodus veel teisi lihaseid ka peale ja kokkuv6ttes polnudki nii hull. Siis läksime kasutasime l6puks ühe Mehhiko söögikoha vautseri ka ära. Kogu menüü (5 käiku) oleks originaali järgi pidanud 80€ maksma, aga no me küll aru ei saanud, et kust see 80€ kokku oleks tulema pidanud. Teise käigu supp oli ainus tõesti hea asi kogu söögi juures, ülejäänud oli igavam ja maitsetum. Aga rüüpasime juurde veini ja jutustasime ja... ja kuna 6ues oli m6nus ilm, siis läksime pärast j6e äärde muru peale lebotama. Ma ei tea, kas olen sellest juba rääkinud, aga mulle nii meeldib, kuidas Berliini paljud avalikud pargid on ilusa ilmaga lebotavaid (ja 6llet rüüpavaid) inimesi täis. Eestis sellist asja ikka väga ei näe. Siin on ilmselt p6hjus selles ka, et ümberringi korterelamud ja inimestel pole oma aedasid. Ja kindlasti on ka sellepärast palju inimesi 6ues, et siin lihtsalt ongi 3x rohkem inimesi kui terve Eesti peale kokku. Pluss veel turistid.

Algselt oli plaanis õhtul Anna juurde minna, aga ta oli haigeks jäänud. Seega v6tsime ette ja vaatasime Tron'i filmi. Filmi ajal helistas Arvi endine töökaaslane Dima ja ütles, et ta nüüd on s6pradega Berliinis ja v6iks koos kluppi minna. Minek oli 40 sekundi klubisse. J6udsime Arviga sinna teistest varem ja tegime tantsulkat ja... ja siis j6udsid teised ja tegime veel tantsulkat ja kella 3 ajal otsustasime ära kodu poole minna. Tuli välja, et elame teineteisele väga lähedal (nende seltskond peatus siis ühe tüdruku juures), nii et kodutee oli ühine.

Pühapäeval suutsime Arviga hommikul riidu minna, nii et terve päev oli rikutud. Ja midagi asjalikku tehtud ka ei saanud, sest pea oli riidu täis. Nüüd oleme jälle uuesti s6brad, aga oma pühapäeva rikkusime sellegipoolest ära. Õhtul tegelt oleks Dima seltskond meie poole tulema pidanud, aga neil tekkis täiesti rumal mõte õhtul Potsdami minna. Nad vist j6udsid 9 ajal sinna ja kõmpisid ühe lossi juurde ära (see on päris korralik vahemaa) ja siis tahtsid sööma minna, aga kõik kohad olid kinni. Siis tulid Berliini tagasi ja läksid siin sööma, väsinud ja näljased. Endiselt ma ei saa aru, kust neil nii rumal m6te tuli 6htul hilja Potsdami minna. Seal käiakse ikka päeval. Mis sa neist lossidest pimedas vahid...

Esmaspäevast ainult nii palju, et käisime jälle hullu tädi trennis ja lihased siimaani taaskord valutavad. Järgmisel nädalal pidi Body Stylingu asemel hoopis Zumba olema, nii et ei teagi, kas otsime mingi muu tunni, kuhu minna, v6i proovime selle Zumba ikkagi ära. Mu esimene kogemus Zumbaga polnud just k6ige meeldivam (trenneril polnud rütmitaju), aga see treener iseenesest on tore, nii et äkki isegi lähme ja katsetame.

Teisipäeval olin tööl vähe audiitori rollis. Nimelt kontrollisin, mis meie raamatupidaja teinud oli. Arvutan oma rahavoogude planeerimise jaoks ka umbkaudselt välja käibemaksu, mida maksuametile siis kord kvartalis maksame ja ma olin summaks saanud ca 57 tuh €. Raamatupidaja käest saadud paber ütles 45 tuh €. Vahe tundus liiga suur ja seepärast hakkasime uurima, et kust see tuleb. Raamatupidaja ise oli aga puhkusele läinud, seega suhtlesime tema asendajaga, kes õnneks tunduski märkimisväärselt asjalikum ja saatis meile kiiresti kõik vajalikud väljavõtted. Kokkuvõttes siis tuli hoopiski välja, et kuigi maksame maksu kvartaalselt, arvutas raamatupidaja summa välja iga kuu kohta eraldi ja saatis meile ainult juuni paberid. Kui asendaja käest ka aprilli ja mai saime, siis andis summa ilusasti kokku 58 tuh €, mis siis oli minu umbkaudse arvutuse sarnane. Et see uurimisele kulunud aeg päris tühja ei läinud, siis leidsin, et ta oli ühele arvele valesti käibeka ka külge pannud ja kõvasti periodiseerimisvigu teinud. Õnneks on lootus olukorra paranemisele, sest oktoobrist v6tame endale uue raamatupidamisbüroo, kes 1) suudab inglise keeles suhelda, 2) omab kompetentsi ja kontoreid ka teistes Euroopa riikides ja 3) v6imaldab meil lõpuks raamatupidamisprogrammi on-line'is kasutada, nii et ei pea enam reskontraid excelis pidama ja muidu kilplast mängima.

Seega olin tööl vähe kauem, et see asi ära klaarida ja kui koju jõudsin ja süüa tegema hakkasin, tuli Arvi varsti jutuga et lähme hoopis Dima ja ta sõpradega koos linna peale. Pistsin siis pool-valmis salati külmkappi järgmist päeva ootama ja tegin ennast kiirelt linna-valmis ja läksime õue. Kokku pidime saama TXL'i peatuses. Kui sinna j6udsime ja Arvi Dimale helistas ja seisu küsis, siis saime teada, et neil läheb veel aega. Arvasin kohe, et kui seltskonnas on (vene) naised, siis ei ole v6imalik, et kõik 30 minutiga ennast valmis saavad. Seega võtsime Arviga kahepeale ühe veggie-döneri (kuna 6htusöök jäi ju vahele ja meil oli plaan linna peale jalutama, mitte sööma minna) ja jäime ootama. Umbes poole tunni pärast saabus Dima üksinda ja kutid võtsid õlled ja istusime siis seal bussipeatuses veel tund aega enne kui teised ka j6udsid. Selle 1,5h-ga oleks ma nii palju asju ära jõudnud teha, nii et ma polnud just kõige õnnelikum. Aga läksime siis bussi peale ja kõndisime Unter den Lindenit mööda kuni Alexanderplatzini välja ja istusime ühte baari maha. Pärast baaritamist tahtis Dima KFC'st miskit võtta ja me tegime tiiru mäkki ja kuna pärast seda selgus, et viimane buss oli 10 minutit tagasi ära läinud, siis seiklesime koju metroodega. Tuttu sain 1 paiku ja kell 7:30 oli järgmisel hommikul äratus. Tegelikult läks mul esimest korda juba 5:50 uni ära, kui ma ehmatades ärkasin, et kas ma olen sisse maganud. Ja siis läksid imelikud unenäod edasi, nii et ega väga nagu magada ei saanudki.

Kolmapäeval läks Arvi koos Dima seltskonnaga kuskile Berliinist välja spaasse. Nad plaanisid õhtul 6-7 ajal tagasi olla, aga tegelikkuses j6udsid alles kella 5-ks õhtul sinna. See seltskond ei jõua küll vist kunagi kuskile normaalsel ajal. Niisiis olin õhtul üksi ja sain kokku Saksamaad külastama tulnud Dorise ja Margusega. S6itsime Hackescher Markti ja leidsima ühe Itaalia resto sobiva olevat maha istumiseks. S6ime ja j6ime veintsi ja jutustasime niisama. Seal platsi peal on 6htuti päris m6nus melu. Ja ilm oli ka vahelduseks soojemaks läinud. Pärast söömist jalutasime mööda Oranienburger Straße't, mis oli seekord eriti tihedalt prostituute täis (v6ib-olla p6hjuseks soojem ilm, sest kuidas sa muidu stringidega õues oled). Arutasime, et kas nad ostavad oma kostüümid k6ik ühest kohast, sest need olid väga sarnased. Eniveis j6udsime ühe gräffitiga kaetud tondilossini (Tacheles on nimi), mis peaks olema alternatiivkunsti meka. Juba ukse peal oli tunda kanepi l6hna, aga otsustasime sisse minna (ma polnud seal kunagi varem käinud). Käsitsi tehtud ehted oli väga ägedad, näiteks käev6rud, mis olid lusikast v6i kahvlist keeratud, aga k6ige ägedam oli ülalkorruse kunstnik Alexandr Rodin'i näitus (googeldage) uskumatult detailsete ja sürrealistlike maalidega. See Oranienburgeri tänav on ise ka ikka eriti sürr. Seal on 24/7 politseinike poolt valvatud juudi sünagoog, prostituudid, üks suur tondiloss ja hunnik restosid. Edasi s6itsime koos Zooloogischer Gartenisse, kust Doris ja Margus hotellei jalutasid ja ma tahtsin U9 peale minna, aga see oli juba oma käimised lõpetanud ja bussini oli 30 minutit aega. Kuna kell oli juba ühele lähenemas, siis võtsin takso ja keerasin asap tuttu. Hommiku poole kuulsin Arvit koos Dimaga tulemas (nad käisid klubitamas) ja uuesti tegin silmad lahti kell 7:20 ning kärutasin rattaga töö poole.

Neljapäeval oli ilm ilus, seega tegin üksi tunniajase lõuna teletorni muruplatsil nuudlitega. Kui koju j6udsin, olid meie juurde jõudnud juba Arvi vend Lauri koos sõprade Nele ja Priiduga. Otsisime välja ühe õlleaia, sõime ja jõime ja läksime siis tuurile Alexanderplatz-Unter den Linden-Potsdamer Platz. Viimases sihtkohas tegime ka kiire tiiru 100 õlle baari, kuhu meiega ühinesid ja Doris ja Margus ning sealt juba edasi koju ja tuttu; kell oli selleks ajaks ühe peale liikunud.

Reede hommikul ikka sama värk, hommikul üles (jube väss peal magamatusest), rattaga tööle, kiired raportid ruttu teele ära ja... ja siis sai juba rahulikumalt v6tta. Pärast tööd sain teada, et Arvi on Lauri ja teistega shoppamas. Viisin ratta ära koju (ilm oli nii vastikult tuuline, et kui kõrvalt puhus, siis oli isegi ratta lenksu raske sirgena hoida), käisin veel Kaie juurest läbi, et laenatud voodipesu tagasi viia ja sain seltskonnaga kokku Zooloogischer Gartenis, kus läksime ühte Saksa restosse õhtust sööma. Kutid võtsid endale kõik suured sealkoodid, mina curry-wursti-prae. Koht ise oli väga mõnus ja saksapärane, nii et oma järgmised külalised veame ka kõik sealt läbi. Pärast söömist vedas Arvi meid Warschauer Straßele getot vaatama :). Ja oli geto küll, hästi tihedalt noorte pidutsevate inimestega täidetud geto. Täpsemalt on siis seal mitmed klubid ja pubid, aga tänav ise ja majad on justkui getost. Ise sinna pidutsema ei jäänud, vaid läksime ära koju.

Laupäeval oli meil plaan Potsdam - Dresden - Dresdeni lähedal olev mägine looduspark, aga j6udsime ainult esimesse. Ühest küljest polnud meil nagu väga palju aega ka, aga vähene planeerimine oli kindlasti teiseks p6hjuseks. Tegime tiiru Sanssouci pargis, käisime Orangerie's sees (päris ägedad on need lossid ikka seest), käisime linnas söömas, ja siis otsisime taga Babelsbergeri lossi, sest ma ei leidnud kodust Potsdami kaarti üles ja seega ekslesime enne vähe ringi, kui sinna j6udsime. Kuna keegi avaldas veel shoppamise-soovi, siis v6tsime suuna tagasi Berliini peale (ma sain aru, et alguses oli plaan, et meid visatakse kuskil Berliini servas maha ja teised s6idavad otse edasi Eesti poole). Tahtsime veel Spandau Zitadell'i vaatama minna, aga kuna seal oli parasjagu mingi kontsert algamas, siis sisse me sinna ei saanudki. Läksime siis kohe edasi Wilmersdorfi tänavale shoppama, õigemini juhatasime me külalised sinna ja läksime ise ära koju. Välja me enam kuskile laupäeval ei läinud.

Pühapäev oli rahulik. Nautisime üle pika aja omaette olemist. Päeval otsustasime ära proovida mõne Berliini Sommerbad'i (õues olev basseiniala). Ja läksimegi Pankowi omasse. Täpselt siis kui kohale j6udsime ja pikali viskasime, läks päike ära pilve taha ja sinna ta jäigi. Aga lebotasime sellegipoolest ca 3-4h seal ja lugesime raamatut. Õhtul 6ppisin CIMA-t edasi ja kirjutasin blogi (seekordne postitus on ikka eriline mammut).

Esmaspäeval käisime Arviga siis ikkagi Zumbas ära. Noo selline naljakas oli. Aga liigutada sai. Jäime kõhu-erisse ka, nii et saime kokkuv6ttes päris korraliku trenni tehtud. Lisaks veel rattaga minek-tulek ka. Teisipäeva õhtul sain kokku Alexiga, kellega saime tuttavaks siis, kui aastaid tagasi Paderbornis praktikal olin. Ta nüüd elab Hamburgis ja käib aeg-ajalt töö asjus Berliinis ka. Näeb ikka samasugune välja nagu tookord :). Kolmapäeva õhtul käisime Arviga joogas (meil oli 7-korra vautsher). Jooga nimi oli Power jooga, aga füüsiliselt see nüüd küll mingi väga raske ei olnud. Lõpuks oli ka ca 30 minutit mediteerimist ja ma ei suutnud üldse ära oodata, millal see läbi saab, sest jalad surid täiega ära. Kuna seal valikus väga palju tunde just pole, siis ilmselt hakkamegi kolmapäeviti sealsamas tunnis käima. See joogakeskus ise on hästi äge, eriti k6rgete lagedega ja hubane. Neljapäeval käisime Warschauer Strassel Rev@lution'is. Seal oli tunniajane tasuta salsa koolitus (Arvi sai Xingi kaudu kutse), tegime ka väiksed kokteilid (ma jõin ülihead Strawberry Colada't) ja pärast tšillisime veel nats seal, aga mitte kaua. Nägime seal ka ühte meest, nii umbes 50-aastast vast, kes oli väga-väga sarnane mu klassivenna Vahur Teppaniga. Ma ei saanud talt üldse silmi ära, sest nii äge oli, kui sarnased nad ikka olid. Aga mees ise oli ka muidu jumalast kift, heas vormis ja tantsutas endast nooremaid naisi, nii et vähe polnud.

Reedel jätkus siia üheks päevaks kuumalainet. Arvi sõitis lõuna ajaks minu juurde, võtsime dönerid ja läksime jõe äärde sööma ja lebotama. Pärast tööd panin kiirelt koju, vahetasin riided, pakkisime kaasa liitri veini ja viinamarjad ja läksime ratastega jõe äärde. Jõime-sõime seal kõik ära ja läksime ratastega linna peale. Ma polnud kunagi käinud Nikolai-kiriku ümbruses (mis on Alexanderplatzi lähedal kohe) ja tuli välja, et see on nagu natuke Tallinna vanalinna moodi. Parajasti oli seal mingi festival või asi käimas, nii et seal oli üks lava, kuhu just tuli esinema Goethe gümnaasiumi puhkpilliorkester, kes mängis lahedaid 1930-1960ndate lugusid. Kuulasime siis kontserti ja tantsisime-plaksutasime kaasa ja siis sõitsime edasi Fischerinseli juurde ja siis Alexanderplatzi, kus istusime vähe ja ma sõin jäätist ;). Pärast seda viisin Arvi ka Tacheles'isse seda Rodini näitust vaatama, oleks juba kohe mõne pildi sealt kaasa ostnud, aga mõtlesin, et mul pole neid kuskile niimoodi panna võimalik, et nad kortsu ei läheks, nii et tuleb kolmas kord veel minna sinna kunagi.

Laupäeval (täna) oli meil plaanis minna mägedesse (Sächsische Schweitz), aga kuna ilmaennustus on kaki, siis lükkasime plaani pühapäeva peale. Nii et ma jõuan täna siis blogi ära lõpetada ja pildid üles panna ja koristada ja... ja vist lähme kuskile välja sööma ka. Et siis selline rahulikum laupäev :).

Uskumatu, et suvi ongi läbi. Ja et me oleme Saksas peaaaegu aasta aega juba olnud. Kõik ikka küsivad, et millal me siis tagasi tulema hakkame, aga praegu tundub küll, et ei tule me veel kuskile. Ma ilmselt saan tööl varsti (septembris) palgalisa + positsioonimuutuse assistendist juhiks ja... Ja Arvi ka ikka peab plaani, et kuhu ja millal tööle minna ja. Ja nii me siis elame :).

Vaadake pilte ka ja järgmise korrani!

26. Postitusi sama palju kui mul aastaid - 26 :)

Hei-hoo!

Täna (pühapäeval, 31. juulil) pole kuidagi üldse kirjutamise vaimu peal. Pigem on eelmise päeva klubitamisest väss peal. Aga kiire kokkuvõte sellegipoolest kahe viimase nädala tegemisest.

Viimase blogi sain üles mingisugusel teisipäeval. Selle teisipäeva õhtul oli meil kolmas kord tangotrenni. Õppisime mingit sellist minu vingerdamise sammu :). See tango ei tundu siiamaani kuidagi väga tangolik. Tahab veel kõvasti harjutamist saada. Kolmapäeval oli kahel Arvi kursa tüdrukul sünna ja nad olid planeerinud selleks pikniku pidamise. Mul polnud väga isu minna, seega Arvi läks üksi. Olin ca kella 12-ni üleval ja mõtlesin, et huvitav, kas Arvi ka koju varsti jõuab... ja kui läbi une ukse avanemist kuulsin, siis oli väljas juba valge ja kell näitas kuut hommikul.... Ahah, et siis selline piknik.... Nad olid mingi seltskonnaga veel edasi klubitama läinud. Ja nii kaua klubis olnud, kuni metrood jälle hommikul käima hakkasid.

Neljapäevast ei meenu midagi eredat, nii et edasi reedesse. Arvi korjas mu töölt kella 11 paiku peale ja algas reis Arvi kursakatega Ostsee (Läänemere) äärde. Vaatasime hämmeldunult, et miks näitab Tom 200km läbimiseks 3h. Aga 100km pärast sai kiirtee läbi ja sõitsime lõpuni mööda tavalist teed, mis igast külast läbi läks. Ühes asulas märkasin McDonaldsisse juhatavat silti ja võtsime suuna sinna peale, nägime edasi veel paari märki, aga kohta ennast ei leidnudki üles (pärast saime teada, et ka üks teine meie seltskonna auto oli nende siltide järgi läinud ja mitte kuskile välja jõudnud). Leidsime hoopis ühe döneri ja saime seal kiire lõuna tehtud. Meie öööbimiskoht oli selline nõuka-stiilis kompleks, väikeste majakestega, kus kogu meie pundi peale oli kaks naridega tuba (üks poistele ja teine tüdrukutele). Meri jäi ca 5-minutise jalutuskäigu kaugusele. Seadsime ennast sisse ja läksime tegime tiiru mere äärde. Mainimata ei saa jätta, et ilm oli täiesti kohutav - tuuline ja külm ja sadas. Tegime ka tiiru poodi, korkisime rummi lahti ja hakkasime grillima ja piipu tegema. Õhtul hiljem tegime poiste väiksest toast ööklubi ja tantsisime hiliste öötundideni :).

Laupäeva päeval käisid mõned julgemad meres ujumas. Siis avastasime, et mere ääres on kõvasti väiksem tuul kui meil maja juures (kus söömise ajal salat ja nõud lendasid, sest nii tuuline oli) ja pärast õhtusööki panime oma kodinad kokku ja kolisime mere äärde. Jõime, tegime piipu ja mängisime maffiat. Kui juba nii pime oli, et ei näinud, kellel silmad kinni või lahti (seda on maffias vaja), läksime oma maja juurde tagasi. Kõrval oleval staadionil oli terve päeva jalkavõistlused ja õhtul väike tantsulka. Bänd läks küll täpselt meie jõudes juba ära, aga DJ-d keerutasid veel paar tundi plaate, nii et saime teiseks õhtuks endale vähe fäänsima ööklubi :P. Ja nagu ühel õigel külapeol ikka, läksid seal mingid suured mehemürakat omavahel kaklema, nii et lauad ja toolid lendasid. Kui seal pidu läbi sai, siis sai poiste toast taas ööklubi. Aga seekord oli dresscode ka: tuduriided. Me Arviga enam sellest osa võtta ei tahtnud, nii et keerasime ära magama, aga teised rääkisid, et kui neid varsti valju muusika pärast keelama tuldi, olid kutid kõik alukate väel :P. Njamh...

Pühapäeval oli lõpuks ometi natuke päikest ka näha, aga tuul polnud ikkagi veel järgi andnud. Tegime juba neljandat korda järjest söögiks grill-liha, pakkisime asjad kokku ja läksime mere äärde lebotama. Raske oli otsustada, palju riideid seljas hoida, sest päiksega oli soe, aga pilvega maru külm. Ja olukord vaheldus väga ruttu. Arvi õpetas mind natsa võrku mängima ja mul tuli see üsna hästi välja ja veel hämmastavamalt ei murdnud ma selle käigus ühtegi küüntki ära (mu viimane katsetus aastate tagant lõppes lõhkenud veresoonega pöidlas). Pärastlõunast sai kõigil vedelemisest siiber ja me saime juba nagu aru, et sõidame Berliini tagasi, aga kellelgi tuli mõte veel koos sööma minna, nii et paar tundi olime ikkagi veel sealkandis. Restos mängisime veel viimase tiiru maffiat ka. Tagasi sõites lasin ma silma looja ja tubli Corinna jutustas Arviga, et tollel roolis uni peale ei tikuks.

Käesolevast nädalast nii palju, et esmaspäeval käisime selle hullu tädi trennis, aga kõhu-erisse ei jäänud, sest nädalavahetus andis veel tunda. Teisipäeval oli viimane tangotund. Õppisime ühe ägeda keerulise kombinatsiooni. Ja püüame kuidagi viisi edasi ka arendada oma tantsu. Aga konkreetset plaani veel pole. Sain tööl lõpuks endale kontori võtme ka, nii et nüüd olen kõigist varem tööl (8.30) ja võtsin Tomilt selle oma raporti koostamise töö ka jälle üle tagasi (mida ta muidu öösiti tegi). Kontor on hommikul nii mõnusalt vaikne. Tuletab meelde pühapäevasid PwC kontoris. Panin mp3 mängija peale veits lugusid ka kodus ja nüüd mul on tööl koguaeg ööklubi :). Head d'n'b lood tekitasid reedel mõtte, et võiks sama mussiga kluppi minna nädalavahetusel. Laupäeva õhtuks leidsimegi ühe variandi, kuhu minna.

Reede õhtul aga veel käisime külas Borisil ja Annal. Mängisime maffiat :). Ja veel ühte teist lahedat mängu ka, nimi oli kas Jungle Speed vms. Laupäeval andsin Arvile korralduse, et lasku mul magada, aga mitte kauem kui kella 11-ni. Mis tähendas, et ma ajasin lõpuks kell 12 jalad alla. Päeva lebotasime niisama maha (viimased päevad on nii kohutav ilm olnud, et õues oleme käinud ainult ülimal vajadusel). Õhtul võtsime dönkud ja poest ClubMate energiajooki. Nimelt siin on see jook suht populaarne ja mõtlesin ka siis et no proovin. Ja see on väga erinev tavalistest energiajookidest - see pole üldse magus. Ma pigem ütleks, et see on mõru ravimtee maitsega. Aga koos barbarissi-maitselise viinaga kannatas juua küll. Tegime ka tee peale endale joogid kaasa. Kluppi minekuks oli meil enda teada kahte metrood vaja. Esimesega läks kõik nii nagu pidi. Siis pidime ümber istuma ring-bahni peale, aga see lõpetas ehitustööde tõttu sõitmise üks peatus enne meile vajalikku peatust. Ja mingeid asendusbusse ka välja ei kuulutatud. Nägime veel ühte hämmelduses kutti ja ühinesime, et koos probleemile lahendus leida. Hüppasime ühe järgmise bahni peale, mis meid ka päris õigesse kohta just ei viinud. Seal soovitas üks tüdruk meil jala edasi kõndida ja nii tegimegi. Läbi vihma. Jee. Klubi otsimisega läks vähe aega. Kõndisime hea mitu korda ühte ja sama tänavat mööda edasi ja tagasi, sest ei osanud kaarti õiget pidi kätte võtta. Aga polnud hullu, sest võitsime ühest poest Red Bulli ja 100ml viina ja tuju ei langend. Klubi ise oli suht okeika (nimi Icon), muss oleks võind parem olla (mulle oleks rohkem vokaali meeldind), ja ümberringi suitsetavad inimesed häirisid ka vähe, aga kokkuvõttes saime ikkagi paar tundi tantsitud. Kõik need energiajoogid minu puhul küll vist ei aidanud, sest kella 3 ajal ei suutnud ma kohe üldse enam haigutamist tagasi hoida. Ja kõht oli ka väga tühi. Viimase probleemi lahendas väike kanaburger mäkist :). Tagasitee mõtlesime teha samamoodi osaliselt jalgsi (seekord kaarti õiget pidi käest hoides) ja igasuguseid tõenäosusteooriaid eirates sattusime metroojaamas kokku jälle selle sama kutiga, kellega ennegi. Rääkisime siis taga metroo peal veits juttu ja... ja siis oli aeg maha kobida ja koju komberdada. Tudule saime kella 5 ajal (peole minek ja tagasitulek kokku võtsid sama palju aega kui peololek. See on Berliin...).

Pühapäeva hommikul kell 10:30 olid mul silmad lahti ja kuna kiireid liigutusi väga teha ei tahtnud, siis jäin veel voodisse natuke lebotama ja vaatasin kui ilus muska mu kõrval ikka on. Ja mõtlesin, et kui me peaks kunagi tütre saama ja ta endale Arvi suured pruunid silmad saab, siis ta on küll üks õnnega koos tirts ;). Mulle on viimasel ajal kuidagi ette jäänud mu pisikesed silmad ja kadestan kõiki hirvesilmseid... Ajasime varsti siiski jalad alla ja tegime mõnusa rammusa lisanditega munapudru hommikusöögiks ja hakkasime mängima (Arvi arvutiga ja mina Wiiga). Pärastlõunal võtsime ette koristamise (kuigi mul oli ikka veel suht hõre olla) ja õhtul käisime ühes kõrvaltänava India restos söömas, kus pidasime plaani, et mida mämidega täpsemalt ette võtta. Nüüd siis lõpetangi siin blogi ja keeran varsti ära tuttu, sest homme on 1. august ja esmaspäev, mis annavad kokku palju-palju tööd. Pilte on meil päris palju, aga lähiajal ma neid üles pandud ei jõua. Ei hakka üldse lubamagi. Aga kunagi ikka saab.

Seniks tsau!

25. Kontoriinimese suvi

Heips k6igile, kes suve nautimise k6rvalt netti sattunud!

Berliinis on suve nautimisega nii ja naa. Esiteks on see mul üle-üldse vist esimene suvi, mille ma kontoris veedan (PwC-s olid suved vabad ja enne seda väga kontoritööd teinud polegi). Teiseks on siin ilmad jube muutlikud. Nädalavahetus 1-3. juuli oli eriti kole, sadas ja sooja 10-15 kraadi. Seega sisustasin praktiliselt kogu nädalavahetuse kodus-istumise, Wii ja Simsi mängimise, koristamise jm tubaste tegevustega. Arvi oli JCI üritusel Beat of Berlin, mis siis mingisugune kultuuriteemaline värk (külastasid ooperimajasid, külmetasid vihma käes jms). Ühinesin nende seltskonnaga laupäeva 6htul, kui neil oli Tiergartenis 6htusöök ära olnud ja aeg edasi kluppi minna. Läksime Lido'sse, mis oli täitsa m6nusa muusikaga koht, umbes sellise muusikaga, et saaks koos emadega ka minna. Keerutasime jalga veidi üle tunni ja siis koju tuttu. Ahjaa, laupäeva hommikul pidasime ka Kaiega plaani, kas minna olümpiastaadionil toimuvale üritusele World of Cultures vms. Konks oli selles, et pilet oli suht palju (22€) ja Kaiel olid 6htuks plaanid, mist6ttu ta poleks saanud suurele 6htusele kontserdile jääda (päeval olid seal neljas telgis muusikalised etteasted ja joogatelgid) + ilm oli ka maru kole. Ja jäi minek katki. Tundub, et selle esimese aastaga Berliinis magamegi k6ik suured asjad maha (k6ikv6imalikud Euroopa suurimad festivalid), et siis teisel aastal tublid olla ja k6igest osa v6tta :).

Pühapäeval j6udis Arvi oma JCI ürituselt koju kell 14:21 ja täpselt sel hetkel tegin mina oma silmad esimest korda lahti - täitsa uskumatu, et magasin 10-11 tundi järjest ilma vahepeal üles ärkamata. Ülejäänud päeva püüdis Arvi motivatsioonitult 6ppida ja ma chillisin niisama.

Esmaspäeval olin rekordvara 8.30 tööl (ei söönud isegi hommikust kodus, vaid v6tsin Bäckreist kukleid ja nosisin neid bussis), sest meil muudeti ühele suurele kliendile raporteerimise aega varasemaks. Tööle j6udes avastasin, et Tom on juba üleüldise suure raporti öösel kokku pannud (pärast südaööd alles lähevad numbrid lukku). Ja nüüd ongi süsteem meil praegu selline, et Tom teeb öösiti raportit ja mina lisan hommikul veits andmeid juurde ja saadan kliendile välja. Ma tegelt hea meelega teeks hommikul ise k6ike, aga noh... ei ole me veel kompromissile j6udnud selle asjaga. Omanikud ja tegelt ka enamus programmeerijaid töötavad k6vasti rohkem kui 40h nädalas, nii et ma olen väga 6nnelik oma 8-tunniste tööpäevade üle, mille sees on m6nikord aega ka omi asju ajada v6i tunniajaseid l6unaid väljas päikese käes teha. Üsna tihti teeb meile AdMeldi Thomas l6una välja ka, nii et kokkuv6ttes ei lähegi väljas söömine kallimaks kui kodust salati kaasa pakkimine (nimelt oleme me AdMeldi head kliendid ja meie ühised l6unad on nn "äril6unad"). Olen nüüd ka l6puks siis natuke ümberkaudseid söögikohti avastanud - eriti meeldib mulle üks Vietnami koht, kust saab ülihead maapähkli kastmes kana. Mmm...

Tulemused olid meil ka nädalavahetusel väga head ja tundub, et oma pidevast rahakriisist oleme me ka nüüdseks üle saanud. Päris hea süst on ka 90 tuh. eurot mingilt ministeeriumilt, kes annab raha vist sellepärast, et arendame tarkvara, mis tekitab turul konkurentsi vms (päris täpselt ei saanud aru, miks nad seda annavad, aga hästi, et annavad). Teisipäeval tegelesingi meie likviidsus-tabeli uuendamisega ja pidin Tomile ütlema, et palju me dollareid osta v6iksime. Minu tegemistel siin on ikka päris suur rahaline kaal - otsustada, et kas osta 100 tuh dollarit v6i hoopis 150 tuh; ja et millal osta, sest kursi liikumine 0,01 v6rra toob kaasa kasumi-kahjumi tuhande euro kandis... 6nneks saime dollarid ostetud enne, kui Portugalist jälle mingi jama uudis tuli ja kurss kukkus.

Teisipäeval käisin juuksuris! Nüüd mul on järgutatud sonks, juukseid tunduvalt vähem kui enne and I'm loving it! Juuksur oli üks läti tüdruk, kes on Berliinis elanud aasta aega ja kellel oli väga hea meel muga inglise keeles suhelda, sest tema saksa keel on ka vähe konarlik veel. Küll aga pole ma veel päris selgeks saanud, et kuidas seda soengut täpselt kanda. Pean veel eksperimenteerima. Mulle väga päris lahtised juuksed ei istu, sest kukuvad näo ette koguaeg, a no eks ma m6tlen midagi välja. Teisipäeva 6htul käisime ka Arviga esimest korda tangotunnis. Kuna me kumbki pole 6ieti seda varem tantsind, siis väga igav polnudki seal algajate tunnis. Ilmselgelt me muidugi olime teistest paremad :P, aga oli meilgi üht-teist 6ppida. Saime m6lemad kiita ka 6petajate käest, et tantsime hästi ja saime neile siis seletada, et me pole esimest korda koos tantsup6randal. Ootan väga juba järgmist korda, et midagi uut juurde 6ppida.

Kolmapäeval oli l6puks m6nus suveilm tagasi. Arvi ostis endale ratta ja käisime 6htul j6e ääres s6itmas. Neljapäeval-reedel olid Arvil koolis eksamid, nii et reede pärastl6unaks oligi tal praktiliselt magistri6pingutel joon all, välja arvatud siis see "väike asi", et magistritöö veel tarvis kokku kirjutada. Reedel kella 4 paiku saime Alexanderplatzil kokku Arvi s6bra Andy'ga (see kutt, kelle pulmas Arvi käis), kes on nüüd 5 nädalat Berliinis laste keele-laagris kasvataja. Istusime teletorni all ja nautisime ilusat ilma. Seejärel liikusime Kurfü ostutänava poole, sest Andy tahtis sealt arvutit osta ja me pidime oma kellraadio tagasi viima ümbervahetamiseks (k6lar läks läbi). Naljakas, et inimesed on siin nii usaldavad, et meile anti vastu uus raadio ilma et keegi oleks kordagi kontrollinud, et kas vana töötas v6i ei. Lisaks veetsime k6vasti aega mängudetsoonis ja ostsime koju kaks uut Wii mängu ja ühe arvutimängu.

Laupäeval-pühapäeval klappsid l6puks ometi omavahel kokku nädalavahetus ja ilus ilm (muidu olen ilusat ilma ainult kontori aknast näinud). Kutsusime juba varem Arvi kursakaid ja muidu s6pru, et lähme koos Wannsee äärde, aga ei tea, mida k6ik selle ilusa päevaga peale hakkasid, sest meiega ühinesid l6puks ainult üks Arvi kursa6de (kelle riidekappi ei kuulu sellised asjad nagu bikiinid ja isegi mitte heledad-6hukesed suveriided...) ja Kaie. Hommikul enne äras6itu sain veel otse loomikult herilase käest n6elata, kes mu lühkarite serva alla roninud oli. Jalg oli m6nusalt nädal aega paistes ja sügeles vahet pidamata. Ega sellest rannast polegi nagu miskit muud rääkida, päike ja järv, ujumine ja lebotamine. Korraks oli mingi päev plaan ka üks söögikohavautsher ära kasutada, aga me ei saanud sinna lauda bronnitud, nii et 6htud veetsime l6puks kodus Wiid ja arvutimänge mängides :).

Esmaspäevast mäletan, et olin töölt tulles nii väsind, et kuigi mul oli meeles, et täna on see Body Stylingu trenn, siis oma vässu t6ttu ma seda Arvile igaks juhuks ei maininud. Talle j6udiski 6nneks liiga hilja kohale, et on esmaspäev ja siis me enam trenni ei j6udnud ka. Sain rahulikult oma Sims Kingtomi mängida (käid v6lukepiga ringi ja aitad inimesi neile asju ehitades :P). Teisipäeval oli aga ikkagi trenni minek - tango siis seekord. Kokkuv6ttes 6ppisime tunniga ära ainult kaks uut sammukombinatsiooni. See tund v6iks ikka vähe kauem kesta, sest aeg läheb seal maru ruttu. Ja kolmapäeval käisime ka trennis. Siis kui juuksurisse läksin, siis üks noormees püüdis mu tänaval kinni ja pakkus mingis klubis tasuta proovitreeningut. Püüdsin kiirelt ära saada ja ütlesin kiirelt ja-jah ja sain miski lipiku vastu ja siis alles kolmapäeval enne trenni minekut lugesin sealt, et v6ib kahekesi ka tulla. Kuna koht oli suht lähedal, siis v6tsime Arviga rattad ja läksimegi sinna j6usaali. Masinad olid juba tiba päevi näinud ja m6ned vähe ebamugavad ka, aga trenni sai sellegipoolest tehtud.

Eelmise nädala jooksul leidsime vähemalt kolmel 6htul mingi p6hjuse tähistamiseks. Teisipäevast p6hjust ma ausalt öeldes isegi ei mäleta, aga kolmapäeval oli mu nimepäev ja tegime väikse Martini ja neljapäeval saime CIMA tulemused teada (Arvi tulemused 61 ja 65, mul 81) ja siis j6ime ühte (meie jaoks) uut veini baasil Caipirinha jooki. Reede päeval käisin vähe shoppamas. Kuul oli kuidagi koos ja m6tlesin, et lähen jalutan l6una ajal ringi natuke. Käisin Saturnis ja ostsin juuksekoolutaja ja siis k6ndisin mööda ühest hilbupoest, kuhu otsustasin sisse astuda. Otse loomulikult ei tulnud ma sealt välja tühjade kätega - sain kolm pluusi ja ühe kerge eest nööpidega kampsiku. Ja ilusaid-odavaid asju oli seal veelgi, aga püüdsin minimaalselt hakkama saada :). Reedel nägin ka esimest 6iget bussijuhti. Siin on bussides selline süsteem onju, et pead eest peale minema ja bussijuhile piletit näitama. Aga kui väga palju rahvast on, siis minnakse teistest ustest ka sisse ja üldjuhul bussijuht ei pahanda sellepärast. Aga. Need meie juures elavad mustlased-türklased (kes iganes nad täpselt on), ronivad alati tagant peale, sest neil pole piletit (ja bussis pole ma mitte kunagi kontrolle näinud ka, nad käivad ainult metroode peal). Ja reedel linnast koju tuleva bussi juht oli nende suhtes eriti halastamatu - esiukse pealt saatis k6ik kohe tagasi ja need, kes tagant peale tulid, läks ja viskas lihtsalt välja. Minu meelest peaks nii koguaeg tegema. Ja mina pidin 40€ trahvi maksma kui rattapiletit ei teadnud osta... eba6iglus ikka siin maailmas.

Reede 6htul oli pidu ühe Taani kuti juures. Selline niisama korteri pidu. Saime paari uue inimesega tuttavaks ja j6ime oma Caipirinha-jooke ja otsustasime klubitama mitte minna, sest tahtsime järgmine päev randa j6uda. Ja j6udsime ka. Taas kord oli vähemalt üheks nädalavahetuse päevaks päike ennast välja ajanud ja praadisime ennast taas Wannseel, kokkusaamise korraldaja Anna koos Borisiga j6udsid alles kella 15-ks randa. Ja nagu ka eelmisel korral, k6ik ülejäänud kursarahvas oli kuskile haihtunud. Peamiseks jututeemaks oli meil tööle/praktikale minek - päris mitu Arvi kursakat läheb E&Y'i tööle ja Anna ise KPMG-sse. Kuuldes kui head seal palgad on, siis tekkis mul vähe alamakstud tunne. Sest ma ju ka tegelt oskaks seda tööd. Ainult keelt vot ei oska. Eniveis on ka tegelt meie pisikesel ettev6ttel potentsiaal suur. Septemberis avame office'i Varssavis ja novembris (ilmselt) Pariisis. Ja kui ma veel öelnud pole, siis nelja uue inimesega on ka töölepingud s6lmitud.

Laupäeval siis kella viie paiku saime rannast minekut ja siis oli meil kibe-kiire, sest olime endale kella 8-ks posu inimesi külla kutsunud. Kuna meil see viiendale korrusele ronimine on paras ettev6tmine, siis esialgu jätsime rannaasjad autosse ja jooksime ümber-ringi oma jooksmised ära (poed, raha pangast, döner) ja alles siis tegime viiendale korrusele kaamlit. Muideks, oleme viimasel nädalal päris tihti dönerit söönud (mina enamasi ilma lihata), sest null viitsimist on ise midagi kokata. Meil on siin paarisaja meetri raadiuses umbes 7-8 erinevad dönerit ka, nii et oleme käinud ja erinevaid kohti proovinud. Selles m6ttes on türklaste piirkonnas päris mugav elada. Üles j6udes läks lahti kiir-koristamine, siis kiir-pesu ja -riietumine-meikimine ja siis kiir-juurikate-puuvilade hakkimine. Kell 8.30 olime valmis, puudu olid veel ainult külalised. Hakkasime juba suurest igavusest Wiid mängima ning esimesed inimesed (Helene koos s6psiga) j6udsid alles 9 paiku. Kuigi Helenet ei saa just tüüpiliseks sakslaseks nimetada, siis suht närvi ajab siin see komme, et k6ik j6uavad 2-3h hiljem peole kohale. Nii kaob üldse motivatsioon midagi korraldada ära. S6ime-j6ime ja mängisime Wiiga, k6ige populaarsemaks osutusid suusahüpped, kus ma aga kogemata pika puuga teistele ära tegin (185m vs 120-130m). Suur plaan oli meil ka - minna l6puks ometi Berghaini (see parim Euroopa house'i v6i techno vms klubi, kus on väga keeruline uksepoliitika - keegi ei tea, milline peaks olema, et sisse saada ja vähemalt pooli ei lasta sisse), aga just see uksepoliitika pani meid taas kord meelt muutma ja läksime hoopis klubisse 40seconds. See asub Potsdamer platzi lähedal ja on nime saanud sellest, et asub nii k6rgel, et liftiga üless6it v6tab 40 sekundit (kuigi m66tes tuli meil 43). Ma enda arust vaatasin enne netist, et peaks olema R'n'B pidu, aga panin päevaga mööda, nii et saime raju klubitümpsu terve 6htu. Mul selle vastu väga nagu midagi polnudki ja ega teisedki tantsisid kogu aja. Koju ja tuttu saime ca 4 paiku.

Pühapäeva hommikut alustasime pannkookidega. Arvi s6i soolaseid ja ma koos jäätise ja meega :P. Siis olime lubanud koos Helene ja ta s6braga Potsdami peale ja randa minna. Rannailma polnud kahjuks absoluudselt. Seega rentisime rattad ja hakkasime losse läbi s6itma. Väga kaugele ei j6udnudki, kui nälg peale tuli. Käisime imeodaval l6unal (mu pasta maksis 3,50) ja s6itsime tagasi Sanssouci juurde. Kuna vahepeal j6udis vihma tibutama hakata, siis sealt kaugemale minna ei tahtnudki ja viisime rattad tagasi ja s6itsime koju Berliini.

Eelmisel nädalal tegelesin ka meie mämide reisu korraldamisega natuke. Kirjutasin neile pika kirja, et kus millal olla ja mida teha. Ah noh jah see asi ka, et kuna AirBaltic otsustas Riia-Tartu otsa ära tühistada, siis pidin alternatiivi otsima hakkama (ehk siis ainus on Lux'i buss). Pluss mässasin selle raha hüvitamise teemaga (hüvitatakse teadmata summa 3-4 nädala jooksul), sest selle krediitkaardi, millega makse tegin, lasin ma ju Eestis olles kinni panna - AirBaltic oli täiesti paindumatu konto muutmise osas, seega helistasin Swedi ja nemad tulid lahkelt vastu ja hoiavad mu kontot nii kaua lahti, kui raha laekunud on.

Esmaspäeval käisin oma passil järgi saatkonnas. Töö kiire ja korralik - nüüd on mul punane pass :P. 6htul läksime uuesti sinna Body Stylingu trenni ja pärast tund aega rassimist jäime ka järgmisesse pooletunnisesse Bauch Special (k6hu-eri) trenni. Tegin alguses miskeid küljelihase harjutusi 2,5 kg-se kettaga, aga siis treener tuli pani mulle 5-kilose selle asemel kätte (k6ik teised naised tegid edasi 2,5-sega, nii et ei teagi, kas mulle anti suurem, kuna paistab, et ma saan sellega hakkama v6i siis selle t6ttu, et ma vajan rohkem trenni kui teised) ja no siis ma surin nii et vähe polnud. Päris k6iki harjutusi ei j6udnudki kaasa teha, aga treener käis pushis meid ikka k6vasti, nii et saime 1,5h jooksul trenni täie raha eest. Ja siis pärast seda veel rattaga koju :P. Kokku saim sel päeval ca 1,5h rattaga s6ita (tööle + trenni) veel lisaks 1,5h trennile. Uuhh...

Nüüd siis teisipäev. Olen tööl ja l6petan blogi. Pilte mul vist uusi pole, sest pole neid Arvi fotokast ära t6mband. Lähituleviku plaanides on reedel Arvi kursakatega Läänemere äärde s6it... ja siis vist tulevadki varsti mämid ja siia. Tahaks tegelt üheks nädalavahetuseks kuskile loodusesse (natuke mägisemasse) ka k6ndima minna. Ja hea meelega s6idaks kuskil soojemasse kohta üldse puhkama (see suvi siin on ikka üsna n6rk, nädalavahetuseks ennustatakse, et ei lähe kordagi üle 20 kraadi), aga ei anta mulle siin rohkem puhkust... ja j6ulude ajal tahaks Eesti s6ita pikemaks, kui mul need külastused siimaani olnud on. Nii et tuleb siin ikkagi kuidagi hakkama saada. Lootus veel natuke suve nautida pole veel päris kadunud. Sauks!

24. Jah!

Hei-hoo!

Alustuseks panen siia uuesti lingi piltidele, sest nagu välja on tulnud, ei leita neid üles: http://picasaweb.google.com/margitvaaks

Ja nüüd edasi minu tegemiste juurde, mida on suht palju olnud. Meenutus siis eelmisest korrast, et nädal aega kanseldasime Jüri-Mari, ehk siis päris nii palju magada ja puhata ei j6udnud, kui seni kombeks ja kuna ka järgmised 1,5 nädalat olid päris hullud, siis Eestist tagasi j6udes olin täiesti kutu-piilu. Millega ma siis tegelenud olen. Alustan teisipäevast (14.06):

6htuses programmis oli mul pesupoodide kammimine - nimelt siis otsustasime tüdrukutega, et kingiks Britile üheskoos midagi seksikat ja kuna mulle shoppamine teatavasti istub ja olen mälu järgi ka lahedat pesu Berliinis näinud, siis v6tsin selle hankimise enda peale. Kammisin siis läbi Alexa keskuse, tulemusteta. 6igemini üks tulemus oli, et j6udsin möödaminnes endale valge pintsaku osta. Aga siis edasi läksin Arkadeni keskusesse. Ja jälle ei miskit. Väike kass oli peal juba, et kuidas on v6imalik, et midagi ägedat ei leia. Otse Arkadenist sain kokku Matthiasega ja olin nii näljane, et veensin Matthiast Vapianosse minema, sest seal peaks toidu suht kiiresti kätte saama (Matthias muidu suht vihkab seda kohta). Aga eba6nn tabas sealgi, järjekorrad olid nii pikad, et olime sunnitud järgmise koha otsima. Üle tee oli üks Mehhiko koht ja rahvast ei tundunud seal väga palju olevat, seega istusime maha. Ja järjekordne eba6nn - ettekandja unustas mu tellimuse sujuvalt ära ja kokkuv6ttes ootasin tund aega oma sööki. V6ite ette kujutada kui kuri ma oma tühja k6huga olin, ma pole just eriti harjunud alles kell 21 6htul 6htusööki saama. No ja arvet ootasime ka muidugi terve igaviku ja ... oeh. Kojuj6udes hakkasin Berliinis olevaid sekspoode guugeldama, sest ilmselgelt tavalised pesupoed ei andnud ühtegi seksikat tulemust. Ladusin 4 kohta kaardile ja keerasin ära tuttu.

Kolmapäeval olin suht pikalt tööl. Väga ei mäletagi, et miks, aga vahet vist pole. Kohe, kui tulema sain, hüppasin ratta peale ja hakkasin sekspoode läbi kammima. Esimesest vaatasid vastu ainult lateksist kehakatted. Küsimuse peale, et kas teil tekstiilist pesu ka on, vastati 'ei', aga suunati edasi ühte teise poodi, mis jäi mulle 6nneks täpselt tee peale. Astusin sinna sisse ja vaauuu, küll oli ilusat pesu. Ja oi kui palju seal k6ik maksis. Alla 100 euro ei olnud v6imalik ühtegi jubinat saada. Tagasi ratta peale ja järgmisse poodi. Seal polnud peale rollimängukostüümide mingeid riideid. Uuesti ratta peale ja suund Friedrichstrasse metroojaama peale, kus pidi olema pood Orion. Sinna j6udes olin vist juba 15 km rattaga läbi s6kkunud ja kell oli midagi 8-9 vahel. Ja wohoo! Milline valik seksikat pesu! Kohe selline, et ei suutnud ära otsustada, mida v6tta ja mida jätta. Helena abiga sai aga l6puks otsus tehtud ja loodan, et Britil (ja Imrel :) on nüüd veel l6busam :P. Aga sellega polnud minu päev veel sugugi läbi. Nimelt tahtsime ühe osana Briti vallaliste 6htust teha StripDance'i tunni. Kohana 6nnestus meil bronnida Lauluka all olev peeglisaal, aga treenerit ei 6nnestunud kahjuks leida. Niisiis lubasin ise tunni ette valmistada ja läbi viia. Alustasin kodus tantsimist ca 22 ajal ja l6petasin pärast südaööd. Kuigi kava ei näinud ette riiete seljast v6tmist, siis kuna toas oli päris palav, tantsisin ma l6puks ainult suspede väel :P. Kava valmis, hakkasin asju kokku pakkima. Tuttu sain kunagi kolme paiku.

Enne kui neljapäeva juurde j6uan, siis kunagi nädala alguse jooksul (v6ta nüüd kinni, et millal täpselt) j6udsin Britile ka veel valge minikleidi osta (minu seljas see ei tundunud üldse nii lühike, aga mul polnud hästi meeles, et kui palju pikem Briti must on :P) ja tiaara ka. Ja pulmadesse otsin kaardid ka ära ja siis suutsin need kaardid ja tiaara veel vahepeal ühte riidepoodi maha unustada (sinna samma, kust ma l6puks selle kleidi ostsin), ja siis sain need ka järgmisel päeval ikka tagasi. Ja terve selle nädala toitusin vist ainult veggie-dönerist, sest mul polnud üldse-üldse aega, et midagi süüa teha. Aga et siis neljapäev. Ärkasin vara, enne seitset. V6tsin oma kohvid kaasa ja läksin tööle. Oli väga hull tööpäev, sest miljon asja oli tarvis ära teha enne lennuki peale minekut. Olin plaaninud veel raha välja v6tma minna (siin ei ole see päris nii lihtne, et iga nurga peal on sobiv automaat. automaate on küll, aga neist välja v6ttes on tasu 4-5 euri), aga sellest ei tulnud midagi välja. Panin jooksuga töölt minekut U8 peale. Tulin metroost maha ja vaatasin tabloo pealt, et minu bussini on 14 minutit aega. No heakene küll, teen siis kiire l6unasöögi. V6tsin metroojaamast tüki pizzat ja läksin 6ue. Bussini pidi veel olema 9 minutit, aga miskipärast see seisis juba ees - panin siis padavai peale, täpselt enne kui ta uksed kinni sai. Miks ta graafikust nii väljas oli, ei tea. Aga vahelduseks mul vedas ka. Lennujaamas andsin pagasi ära ja läksin postkasti otsima, sest pidin m6ned arved klientidele teele saatma. Lennureis ise läks sujuvalt, magasin nii palju, kui suutsin. Tartu lennujaama j6udes oli ootus juba suur, et Arvit näha, aga vastu oli saadetud hoopis Raul :). Ta teatas, et Arvi on tööle pandud ja viis minu ka Ülkusse. Askelkaski mu Muska siis värava ettepanemisega. V6tsin 6uest grilli pealt nats kana ja salatit k6rvale, s6in ja jutustasin teistega, kes ka Ülkus olid ja mingi aja pärast lasin Annelyl ennast ema juurde viia. Kodus v6tsin ette oma kaadervärgi läbisorteerimise (et mis Saksa kaasa v6tta + otsisin riideid StripDance'i tunniks). Nii palju on mul seda stuffi ikka! Lasin emal veel juustest ka mingi 10cm maha lasta ja Saksa aja järgi kell 1 öösel sain tuttu.

Panin äratuse reede hommikul kella 7-ks, sest kell 9 pidin kosmeetikus olema. Vedelesin veel voodis, kui mind tabas, et unustasin kella Eesti aega keerata, ehk siis kell oli juba 8 läbi! Siis sain küll maru ruttu üles ja riidesse ja minekut, ilma hommikusöögiga. Edasi ei läinud ka palju paremaks. Lasin kosmeetiku juures ripsmeid koolutada ja oluline 6ppetund k6igile - vaadake enne maksmist peeglisse ka. Tavaliselt nad pakuvad ise peeglit, aga see neiu ei pakkunud ja ma ise ka ei küsinud ja maksin ära ja alles kodus avastasin, et mu ripsmed on väga kaugel kooldus olemisest, uhh! Enne koju j6udmist aga j6udsin veel pankades käia ja k6ik oma kaardid kinni panna va üks krediitkaart; poes käia, L6unakast läbi (kus s6in muuhulgas hommikusöögiks pannkooke :) ja... ja siis vist oligi seks korraks k6ik. Kodus tegin väikese meiksi peale ja läksin politsei-majja uut passi tegema. Enne käisin veel k6rvalmaja apteegist läbi ainult selle m6ttega, et proovida, kas ma selle ühe allesjäänud krediitkaardi PIN-kood olemas on (kuna mul sularaha polnud, siis see oli mu ainus allesjäänud v6imalik maksevahend). Läks läbi. K6ndisin siis politseimajja, tegin kabiinis pildi ära (enda arust ma seal küll nii k6ver ei olnud, kui pilt välja tuli), v6tsin numbri ja jäin oma korda ootama. Sorteerisin veits oma kaarte kotis, et mida on Eestis vaja ja mida mitte ja ei leidnud oma krediitkaarti enam üles. Seda ühte ja ainsat. No mism6ttes ma selle juba ära kaotanud olin!? Käisin fotokabiini juures nuuskimas ja uurisin infolauast ja pole! Läksin siis tuldud teed tagasi apteeki, et äkki kuskile maha kukkunud. J6udsin apteeki ja makseterminalist vaatab mulle mu kaart vastu, huhh! V6tsin kaardi ja läksin politseimajja tagasi. Ja siis tuli välja, et v6in ka ülekandega maksta :). Ja et passi saan kätte Eesti saatkonnast Berliinis. Super!

Uuesti koju, asjatasin seal veits ringi ja sisi v6ttis Helena mu peale ning läksime Merle korterisse (Merle siis nimelt on see laupäevase pulma peategelane, kes meile tüdrukute 6htuks oma korterit lahkelt laenas). Viisime korterisse juba söögid-joogid ära ja tegime kiire tiiru peale, et kas midagi on juurde vaja. Siis viskas Helena mind Kaupsi juurde, kust ostsin 6htuks veel natuke vajalikku (ta ise läks Laulukale 6htu eest tasu ära maksma), käisin ka Abakhanist läbi, et Laura-Liisa kleidi peale väikest lille osta ja suundusin Riiamäe bussipeatusesse, et koju s6ita. Bussini oli terve igavik! Päris 20 mintsa vist polnud, aga no peaaegu. Ja mul oli ju kiire, kell 5 pidi Helena meid juba uuesti peale korjama, et saaks peoga pihta alata. Ja kell oli juba 3:30. Kuna ma veel l6unat polnud söönud, ostsin Tartu poest ühe kohukese ja bananksi ja istusin ootama. Kannatasin 5 minutit ära, kui Arvi helistas ja küsis, et kus ma olen, et ta tahaks mu kodust TomTomi v6tta - ta oli nimelt autoga paarsada meetrit minust 6e juures. Super! Jooksin sinna, ta v6ttis mu peale ja viis koju (ise läks edasi E&Y suvepäevadele kuskile Rakvere kanti, sellepärast oli Tomi vaja). Ma siis veel kodus sahmerdasin oma sahmerdused ära ja oligi Helena ukse all. V6tsime tee pealt ka veel Kati kampa ja suundusime korterisse.

6htu teema oli Sex and the City. Seega olid meil k6igil kleidid seljas ja meiks näos ja k6linad küljes ja ega Brittigi saanud siis vähemaga jätta. Lasime tal selle valge minikleidi selga ajada, pähe sai ta tiaara ja jala ümber sukapaela ka. Meiki nagu polnudki rohkem tarvis, sest ta oli endale ilusad paksud ripsmed saanud. Järgmised 1,5h läksid sisuliselt lobisemise peale, sest ametlik osa algas alles kell 19.00 Laulukal. Seal ootasid meid juba ees s6brannad Elis ja Kersti. Läksime k6ik sisse (Briti muidugi ei teadnud, et mis ees ootab), lasime Britil taas kord kostüümi vahetada (punase-mustaga korsett, must lühike seelik ja v6rk-leggingsid), seletasime, et mis nüüd saama hakkab ja hakkasime pihta. Tüdrukud 6ppisid maru ruttu - poole tunniga oli kava juba selge ja nühkisime seda siis teha + jäi aega piltide kl6psimiseks. Kavaga tegin ainult ühe väikese vea, et osa sellest oli p6lvedel maas ja järgmisel päeval olid p6lved sinised (kui ma kodus kava tegin, siis olin vaiba peal ja siis polnud üldse valus). Tund aega läks nagu niuhti ja suundusime tagasi korteri poole. Seal s6ime sushit ja juurikaid-puuvilju ning Helena tegi meile alkoholivabu kokteile (kuna Briti ei joo, siis olime solidaarselt k6ik kained). Programmis oli järgmisena ette nähtud kingituse üleandmine ja siis tegime ka viktoriini Imre ja ta pere-s6prate kohta. Uskumatu, et tal on 11 onu-tädi, kellest 10 nimed algavad K-tähega! No ja ülejäänud aeg oli otseloomulikult jälle pläkutamise peale planeeritud. Kui oli aeg välja linna peale minna, hakkas 6ues padukat tulema.... lükkasime seda minekut muudkui edasi ja edasi, aga vihm ei andnud absoluudselt järgi. Tegime korteri korda, v6tsime Merle kapist vihmavarjud ja läksime sellegipoolest välja. Esimene peatus oli Treffneri juures, kus meil jälle väike viktoriin Treffneri ja klassikaaslaste kohta. Briti pidi üles lugema k6ik klassikaaslased ja väga lihtsalt tal see ei tulnud :P. Järgmine peatus oli raekoja platsis, kus Brit vannet andis. Pealtvaatajateks olime halva ilma t6ttu kahjuks ainult meie. Aga no mis sa teed. Viimane peatus oli klubi Illusioon. Väga kaua me seal vastu ei pidanud. Kunagi läks mulle hip-hop täiega peale, aga praegu tundub see kuidagi nii uimane, et üldse ei pane jalga tatsuma. Head alternatiivid aga Tartus kahjuks puuduvad. Niisiis l6petasime äkki kunagi 2 ajal ja siis s6idutas Helena meid koju ja oligi esimene pidupäev läbi :).

Laupäeva hommikul pakkisin asjad pulmatuuriks kokku, tegin meigi ära, jutustasin Intsuga veits ja pärastl6unal startisime ema ja Arviga l6una poole (aitähh Iffile, kes autot laenas). Esimene peatus oli Räpinas vanaema-vanaisa juures. S6ime, ma keerasin endale lokke ja siis sain maalt veidi kaasavara kaasa (päevateki voodile ja köögikaardina :). Kiire peatuse tegime ka tädi Anu pool, kellel oli just olnud lilleseade kursuse l6petamine, nii et kodu oli m6nusalt lilli täis. Siis jätsime ema Räpinasse maha ja panime ise edasi Värska poole, kus toimus Merle ja Meelise pulm. J6udsime asjad parajasti kämpasse ära vedada kui oligi laulatuse aeg. See leidis aset järve ääres purde peal - Meelis s6itis järve äärde vanakooli rattaga ja Merle t6i sinna ta isa paadiga. Laulatuse järel nagu ikka 6nnesoovid, shampus, pildistamine, 6htusöök jne. Tore oli, et viina ja veini k6rval oli pidulaual ka rummi ja cocacola-t. Pidu ja söömine toimusid ilusas välitelgis. Pulma juures oli hästi tore, et 6htujuht oli lahe, ja teised külalised ka mudugi olid hästi m6nusad, nii et nalja sai palju. Bänd oli minu maitse jaoks natuke liiga ühekülgne, aga tantsitud sai sellegipoolest korralikult. Pärast bändi lahkumist oli afteka teema veidi vähekorraldatud ja siis nagu rauges tempo maha. Mingi hetk küll pandi jälle uuesti tantsumuss peale, aga siis kuidagi ei v6tnud minu jalad enam vedu. M6ned märks6nad siis veel 6htust, et pruudi eelmine nimi saadeti ära kahuriga, uueks nimeks on Vool (6htu jooksul läks elekter korraks ära ja siis k6ik karjusid, et Vool on kadunud :), peigmees tegi koos kolme s6braga laheda varietee-show, pruudikimbu püüdis kinni mu kursavenna Kaupo elukaaslane ja ilutulestikku lasti ka.

Hommikul pesin vanad lokid juustest välja ja asusin uusi tegema. Arvi käis samal ajal kuttidega saunas - nimelt oli seal järve ääres saun, kus k6ik, kes kuskile edasi ruttama ei pidanud, juba m6nusalt lebotasid ja 6llet rüüpasid. Jätsime noorpaariga hüvasti ja asusime teele Orava poole, kus elab mu teine vanaema. Seal saime pannkooke maasikate ja vahukoorega :). Ja tegin kiirelt ka oma meigi valmis ära. Jutustamiseks jäi üsna vähe aega, aga no mis seal ikka. Saime tulema vist 14.30 ja TomTom näitas Taageperasse j6udmist 16.28, kell 16:30 oli juba laulatus! Vajutasin siis üsna korralikult, sest no kohe üldse-üldse ei tahtnud hiljaks jääda. Kunagi poole tee peal tuli meelde, et lilled on puudu ja no kust sa neid ikka keset pühapäeva leiad. Helistasin siis Helenale, kes oli veel Tartus, ja ta oli lahkelt valmis mulle ka m6ned 6ied v6tma. J6udsime Taageperasse natuke pärast nelja, nii et oli aega oma tuba v6tta ja riided vahetada. Mingi hetk enne 16:30-t helistas Helena ja küsis, et kas kohal peab olema 16:30 v6i hakkab laulatus kohe kell 16:30, uurisin siis järgi, et jah, laulatus hakkabki juba kell 16:30, aga nemad olid Andreiga veel üsna kaugel Taageperast. No siis said nemad natuke gaasi tallata. Ja mina sain endale süümekad, et nad jäävad minu pärast hiljaks (lillede ostmise t6ttu). Briti ja Imre siiski ootasid lahkelt natuke aega ja alustasid kell 16:45, nii et Helena ja Andrei jäid ilma ainult umbes esimesest minutist. Niisiis. Edasi jälle 6nnitlused, Vahuri k6ne, shampus, nime kinkimine tagasi isale, pildistamine, 6htusöök, ametite jagamine (pääsesin napilt pulma pitserist, aga sain hiljem siiski lauluööbiku oma), mängud, pruudipärja mahamängimine, Briti tanutamine, tort, tantsulka jne. Pildistamise ajal 6nnestus mul ka korraks vanaemade käest väike Rebecca kätte saada ja no kas ta saaks veel armsam tirts olla :). 6htu k6ige suuremad tantsul6vid olid vist meie seltskonnast, me saime isegi Arviga pillimeeste käest kiita, et hästi tantsime. Kui bänd l6petas, siis panin oma arvutist tantsumuusika mängima, aga suur osa seltskonnast tahtis teises ruumis hoopis laulda, nii et siis toimus nagu väike l6henemine; aga sellegipoolest tantsisime nii kaua kuni isu oli ja siis läksime ühinesime ka lauluseltskonnaga. Ei olnud küll veel nagu magama mineku tunnet, aga mingi hetk läks lihtsalt niisama tiksumiseks ära ja otsustasime, et mis seal ikka, homme jälle päev ja järgmine pidu.

Esmaspäeva hommikul nats enne kella 11-t j6udsime hommikusöögile ja 12 ajal asusime teele Taageperast Tln-sse. Tee oli pikk ja unine. Aga kunagi kolme paiku j6udsin PwC-sse, kus Marika andis Lasnaka korteri v6tmed, nii et Arvi s6itis sinna ja mina jäin kontorisse inimesi segama. Kella nelja paiku läksime Jaanusega sööma ja kui pärast seda Lasnakale j6udsin oli m6nus kooma peal. Saime Arviga kokkuleppele, et ma p66nan nats kuni tema poes käib, et 6htuks asju tuua :). Pärast uinakut j6udiski juba Ave meie juurde, kellest oli köögitoimkonnas palju abi, nii kaua kuni mina r6du p6randat küürisin. Ja siis tulidki ribu-rada pidi teised s6brad, kokku äkki maksimaalselt 20. Tore oli kuulata, et millega teised tegelevad ja kuidas läheb. Saime ka Heiti ja Monika maja v6tmed, et enne Tartusse s6itu koera vaatama minna :). Kuna järgmine päev oli paljudel tööpäev, siis pidu väga pikalt ei kestnud, kuskil ühe paiku sain tuttu ja kuna olin päris korralikult rummi joonud, siis tuli uni kiiresti.

Teisipäeva hommikul ärkasin täitesti kohutava pohmakaga. See eelmise 6htu rumm-koola maitses nii hästi, et sai vist vähe üle pingutatud. 9:15 sain Revali kohvikus kokku Ristoga, kes kahjuks eelmisel 6htul meie juurde ei j6udnud ja pärast omleti söömist läks olemine vähe paremaks. Kella 10-st oli mul taas kord kosmeetik, kus sedapuhku käisin nägu puhastamas ja sai kohe palju m6nusam küll; Arvi käis samal ajal venna Lauriga mere peal ja see loksumine poleks sedapuhku mulle küll vist üldse istunud, nii et mul polegi kahju, et sinna ei j6unud. Arvi v6ttis mu pärast kosmeetikut peale ja läksime Heiti-Monika poole. Koer oli nii 6nnelik, et keegi koju tuli, aga kui sai aru, et oma inimesed ei tulnudki, siis viskas kurvalt diivanile pikali ja ei teinud meist ka suurt välja. Edasi suund Tartu peale. Panin Arvi Kristi -Rauli juurde maha ja s6itsin ise edasi koju, et k6ik asjad tagasi Saksa s6iduks kokku pakkida ja kella 16-st läksime emaga külla Mailisele ja Ristole ja nende kahele väikesele kutile, kelle tahtsin ka kindlasti üle vaadata. Tegime ka uuele majale tuuri peale ja s6ime natuke ja kella 17:30-ks s6itsin edasi surnuaiale, kus oli Arvi isa urni matmine plaanis. See tehtud, läksime Arviga poodi, et 6htuseks grillimiseks materjali tuua. Ülkusse tulid külla kahjuks ainult üksikud s6brad (kus te k6ik olite, ah?), aga ega meil sellepärast siis vähem tore polnud. Andsime Laura-Liisale kingituse üle (flamenkokleidi) ja ta tuli ja keerutas sellega meie ees r66msalt ringi ka. Kui 6ues juba jahedamaks läks, siis kolisime üle tuppa, vaatasime koos pilte ja s6ime jäätist.

Kolmapäeva hommikul oli äratus enne seitset, et lennuki peale j6uda. Priit viskas meid sinna ära ja lend läks okeikalt. Taas magasin m6lema lennu peal (Riias oli ümberistumine) nii palju kui suutsin, sest Berliini j6udes olin lubanud otse tööle minna. Päris otse minek mul siiski ei 6nnestunud, sest Arvi pidi ka kohe kooli jooksma ja seega jäi kohvrite kojutassimine minu 6lule. 35 kg viiendale korrusele tassida oli päris väsitav, pidin ikka mitu korda vahepeal puhkama. Kuigi oleksin rattaga kiiremini tööle j6udnud, siis tundsin, et enam lihtsalt ei j6ua ja läksin ostsin ühe döneri ja istusin bussi peale. Kella 14-ks j6udsin tööle ja 6nneks sain sealt tulema enne 8-t tundi töö tegemist... kuskil 8 paiku vist olin kodus ja kell 9 juba magasin, sest kaks nädalat magamatust olid oma töö teinud.

Neljapäeval sain tööl teada, et meile tuleb sügisel kaks uut töötajat - arendaja Brasiiliast ja marketingi- ja müügimees Saksast. Müügimehe nägin ära ka juba, sest ta käis lepingut allkirjastamas, tundus päris äge kutt :). Tööl on praegu suht huvitavad ajad. Projektide kasumlikkus erineb päevade kaupa k6vasti ja siis ongi ühel päeval terve kontor r66mus ja järgmisel kurb - miks päevad omavahel nii palju erinevad tuleneb mingitest tehnilistest seadistustest, millega Tom iga päev eksperimenteerib, sest olgem ausad, asi on nii uus, et ei tea ju täpselt, mis töötab ja mis mitte. Ja kuna meil on rahaga ka kitsas, siis saan k6vasti rahavoogude planeerimist teha ja Tomidega vaielda, et mida ette v6tta tuleks. Päevad on piisavalt sisutihedad, et 6htuks toss väljas oleks. Neljapäeva 6htul ootas mind kodus meeldiv üllatus. Nimelt oli Arvi otsustanud vist massazikunniks hakata ja mis kunn sa ikka oled ilma 6ige varustuseta. Seega oli ta k6vasti mööda poode kolanud ja kokku ostnud 6lisid, l6hnaessentse, laavakive jm vajalikku. Ja otseloomulikult olin mina see, kelle peal k6ike proovima hakati. Mmmm6nna.

Reedel olin ma suht kaua tööl, kui koju j6udsin, oli Arvi juba teatrisse läinud (lubas vaatama minna mingit tükki, kus ta s6ber mängis). Nautisin siis oma üksiolemist, kuni Arvi kell 21.30 vist helistas, et tal sai alles esimene vaatus läbi ja ta enam ei j6ua ja tuleb koju ära. Laupäeval läks Arvi E&Y'i lahtiste uste päevale, kus talle kohe auditi meeskonnas kohta pakuti (praeguseks pole ta midagi ära otsustanud, aga kuulis just kuskilt, et palk v6iks olla isegi 65k aastas, mis poleks üldse paha...). Mina mässasin kodus piltide üleslaadimisega ja koristasin nats ja... ja kella 16-st hakkas Eesti kogukonna Jaanipäevapidu, kuhu me l6puks j6udsime alles kell 20.00, sest kui Arvile E&Y'i kella 18:30 ajal järele hakkasin minema, oli linn miski geiparaadi pärast nii umbes, et meil kulus 20km s6itmiseks 1,5 tundi. Hilinemisest polnudki tegelt midagi hullu, sest selleks ajaks oli grill ilusasti vaba kana küpsetamise jaoks ja rahvas oli just alustamas laulmisega. Saime tuttavaks veel m6nede toretade inimestega, ma sain majaperenaise kasse silitada ja laulsime ja jutustasime ja oli tore 6htu.

Pühapäeval oli väga-väga lebo päev - mängisime Wiiga, käisime pizzat ja dönerit söömas ja jalutasime kodu juures oleva turuhoone k6rval olevatelt pidustustelt läbi, ja lugesin Kaielt saadud "Minu Nepaal" raamatut, mis on ülilahe lugemine. K6ige ärevam sündmus leidis aset vahetult enne magamaminekut. Nimelt olin ma endale jalavanni teinud ja suundusin köögi poole kaussi tagasi viima. Mul olid jalas pikad alt laienevate säärtega kodupüksid ja poolel teel kööki jäi üks varvas teise püksisääre taha kinni - selle kopertamise peale kukkus natuke vett kausist p6randale ja järgmise sammu tegin juba palja jalaga märja puitp6randa peal, tulemuseks see, et kukkusin otse selja peale maha, l6in pea ära nii, et silmade ees l6i sädemeid ja kogu kausitäis vett lendas mulle peale. Asi oleks väga naljakas olnud, kui ma poleks selgrooga uksepaku peale kukkunud, nii et hing täiesti kinni oli (päris 6udne on see tunne, kui hapniku pole, aga hingata ka ei suuda). Lisaks siis veel juhtus see, et Arvi jooksis vetsust minu mütsu, karjumise ja oigamise peale vaatama, et mis juhus ja kukkus ka märja p6randa peal pikali, nii et t6mbas alaseljalt nats nahka maha ja parema käe väike s6rm on ka nats paigast ära (luumurdu pole, aga no peaaegu). Arvi mütsu peale hakkasin mina muretsema, et ega ta nüüd oma niigi haiget selga veel rohkem katki ei kukkunud - 6nneks pole praeguseni tunda andnud ja ka minu seljavalu hakkab juba üle minema. Et siis selline l6pp nädalale...

Käesolev nädal on hoopis m6nusam olnud. Esmaspäevast kolmapäevani oli siin miski kuumalaine, nii et käisin rattaga tööl ja l6una ajal kolleegidega välikohvikutes söömas ja... ja esmaspäeva 6htul tegime Arviga kahetunnise jalutuskäigu Spree ääres koos Saksa keele 6ppimisega. Teisipäeval käisime spordiklubis Maximus, kuhu meil on 10-korra voucher, harjutuste valik oli vähe piiratud, sest mul selg endiselt valutas, aga siis saigi jalgadele rohkem panustatud ja need valutavad siiamaani :). Samal ajal, kui j6usaalis olime, käis k6rvalruumis hip-hopi tund ja pärast seda poppingu tund. Peaks selle hip-hopi ise ka ära proovima ja postitantsu variant on seal ka ja seda tahaks ka kindlasti katsetada. J6usaal oli nii suuri j6mme täis, et me olime seal kindlasti k6ige väiksemad inimesed :P. Lisaks registreerisin meid ära tangotundidesse, nii et igal juuli teisipäeval lähme tangotama. Tööl on paar viimast päeva väga head tulemused olnud ja saime ka mingi fundingu USA-st peale, nii et pappi peaks ka tulema hakkama. Täna siis neljapäev, viilin tiba töölt, et blogi l6puks l6puni kirjutada ja egas muud polegi. Järgmise korrani!