Heipa!
Eelmisel-sel nädalal väga palju sündmusi just pole olnud, aga lühidalt siis ikkagi, et millega oma päevad sisustanud olen. Esmaspäeval oli lebostation, ei trenni, tööd ega miskit. Või no kui siis ca 100 lk CIMA-t lugesin. Teisipäevast ei meenu ka nagu väga midagi, Body Stylingus käisin ja natuke vist olin tööl ka. Kolmapäeval tegin hommikuse Flexi tunni ja kuna tööl olin ainult pool tundi, siis jõudsin ka Arvit lennujaama saatma minna. Õhtu poole alustasin CIMA ülesannete lahendamist. Täiesti võimatu, kui palju näpukaid ma igale poole sisse teen. Eriti tobedad on need, kui mõtlen a’la number viie peale, aga kirjutan „4“ ja siis sellepärast on vastus vale. Ja olgem ausad, ega need ülesanded lihtsad ei ole ja minu raamatupidamistaustale on mõned asjad ikka päris loogikavastased ka. Tundub, et on kuidagi lihtsustada või üldistada püütud, aga mul käib kohe klikk, aga et vastus oleneb ju veel ka sellest ja sellest ja sellest, aga neid andmeid pole antud...
Neljapäev oli küll üks täitsa tore päev. Nimelt toimus Berliinis interneti kingapoe Zalando jõulumüük. Kuna ma tööle taas minema ei pidanud, siis sain selle aja kasulikult investeerida šoppamisse :). Valikut seal tegelt mingit jõhkralt suurt ei olnud, aga üht-teist leidus küll ja hinnad olid ka päris head. Ja rahvast oli ka oi kui palju. No ikka jõhkralt palju. Ja hull rüselemine käis seal riiulite vahel, et kes ikka mis kingapaari endale saab. Ma ise alustasin riiete sektsioonist, sest mõtlesin, et kingi ja saapaid mul on küll, et mõni uus kleit kuluks hoopis paremini ära, aga ega seal nagu väga ei olnud mingeid lahedaid variante, ühe kollase suvise ostsin siiski. No ja siis ma mõtlesin, et ok, käin sellest jalanõude osast ka läbi. Ja silmad lõid särama ja tassisin enda „nurka“ kokku kuskil 10 paari jalanõusid ja hakkasin neid proovima. Tegin südame lõpuks külmaks ja läksin kassa poole ainult kolme paariga – mustad kõrged, imeilusad Diesel’i kingad, Vagabondi valged rihmikud/gladiaatorid ja Högli valged nats madalamad sellised kontori kingad. Õhtul käisime Matthiasega söömas.
Reede, laupäev ja pühapäev olid suht ühte auku – trenn ja CIMA. Ja pasta. Nimelt ostsin šampinjone ja riivjuustu ja tomati-basiiliku kastet ja keerasin kõik kokku pastaga ja muahh, ülihea ports sai ja sõin seda rõõmsalt kogu nädalavahetuse. Mingi päev võtsin ka ühest backerei’st just ahjust tulnud saiakese moosiga ja ma päris ausalt võin öelda, et ma nii head saiakest pole ma oma elu jooksul veel söönud. Nii et nagu näha, siis söön ma trennis suure vaevaga põletatud kalorid probleemideta tagasi :).
Esmaspäeva hommikut alustasin ka trenniga, sealt edasi tööle, kus oli nii umbes 2h jagu miskit nokitseda ja siis kodu poole. Arvutsin kokku, et olen see kuu tööd teinud nii umbes 11h. Sest lihtsalt pole miskit teha. Aga tegevust peaks tulema pärast jõule, sest nad on kõvasti uusi kliente saanud, kellega läheb asjatamine lahti ja siis tuleb hakata igasuguseid näitajaid jälgima ja arvutama ja raporteerima neid siia ja sinna jne. Nii et saan kõvasti exceleid jälle vorpida, wohoo. Pärast tööd vaatasin tantsu ja ei lahendanud mitte ühtegi ülesannet, sest mul oli sellest nädalavahetuse asjast täiesti kopp ees juba. Otsustasin, et teen mais ikkagi ainult ühe eksami, mitte kaks, sest tahaks oma ajaga muud ka peale hakata kui ainult õppida. Või no mitte, et mul siin hullult palju midagi teha oleks, aga ma tundsin juba tasakesi, kuidas selle õppimisega stress peale tuli ja stress on siin maal lubamatu. Selle ma jätsin lahkelt Eestisse. Tšättisin veel veits Arviga ja otsisin meile uueks aastaks salsatundi, kuhu minna. Suht kallid on need kursused igal pool, aga samas ikka tahaks minna kuskile, nii et tuleb vist otsida kõige lähem koht, et mugav oleks käia ja lihtsalt minna.
Teisipäeva hommikul käisin stepis, päris tõhus trenn oli, koos jõusaalis mässamise/jooksmisega õnnestus ühtekokku 760 kalorit ära põletada. Mõtlesin, et nüüd olen küll midagi head ära teeninud ja sõin kodus muska jõulu šokolaadikalendri tühjaks :P, sry, muska :). Päeva jooksul väga millegi asjalikuga hakkama ei saanud, ajasin mingit pensionikindlustuse numbrit taga, et see uuringufirma saaks mulle palga ära maksta, aga Tom ei teadnud seda ja kõik kohad, kuhu ma helistasin, ei saanud aru, mida ma tahan ja lõpuks see uuringufirma helistas mulle tagasi, et nad nüüd ise kuskilt said selle, aga et ma pean veel mingi paberi ära täima, mis tõestab, et mul rohkem töid pole jne. Oleks võinud natuke varem selle peale mõelda ja lasta mul siis neid pabereid täita, kui ma seal olin. Nii et enne Matthiasega sööma minekut käisin veel sealt ka läbi, et nende paberitega ühele poole saada. Natsa šoppasin veel jõulukinke Arkadeni keskuses Potsdameril, sain endale ka muidugi üht-teist ja nüüd istun mäkis, söön jäätist ja ootan, millal Matthias töölt jõuab.
Homme päeval läheb lennuk Eesti, loodan, et kõik sujub, sest need lääneeurooplased on selle väikese lumega suht hädas siin. Tänavaid ei lükata puhtaks, prügi ei viida ära, rongid on graafikutest maas, maanteed ummikus jne. Lugesin ka täna, et Eestis on jõul lumine ja tormine, nii et peab tõesti palvetama, et tagasi Saksamaale ka saaks. Pilte pole, on soojad-soojad soovid ja suured kallid ja mõnusat jõuluaega!
Dienstag, 21. Dezember 2010
Sonntag, 12. Dezember 2010
10. Vaikselt juba jõulutab
Heips!
Alustangi kohe meie maksapuhastuse tulemustest. Võib vist öelda, et olin selle suhtes parajalt skeptiline ja seda üllatavam oli näda, et see tõesti töötas. Nimelt siis oli asja mõte maksast välja saada sinna tekkinud kivid, mis siis hiljem elu jooksul edasi sappi „kukuvad“ ja siis neid tuntakse juba sapikivide all. Ma enda arvates nagu ei ole just kõige ebatervislikum inimene, nii et ma väga ei uskunud, et mul sealt miskit välja hakkab tulema, aga pärastlõunal hakkas midagi liigutama Ja tulid välja sellised rohelised herne suurused jublakad, kokku 10 või nii. Arvil hakkas see protsess juba hommikust pihta, nii et arvasin, et mul siis järelikult ei olegi midagi, aga võta näpust. Jaanuari alguses kordame seda jälle, sest seda peab tegema nii kaua, kuni kahel korral enam midagi välja ei tule. Vot sellised lood. Pärast puhastust nagu väga suurt erinevust ei tundnud, ainult alkoholiisu oli kadunud. Heh, ja lisaks oli minul kadunud umbes kilo ja Arvil kolm. Arvi kaalus vist 66 kilo :S. Täiesti haige.
Laupäeval-pühapäeval võtsin ette ka esimese CIMA raamatu teemal management accounting. Tegin endale täitsa graafiku isegi, et kui tahan kahe kuuga (detsember-jaanuar) kõik viis alusõpikut läbi lugeda, siis peaksin päevas keskmiselt 40 lk lugema. Praegu olen sellest graafikust muidugi mõnusalt maas, aga kuna mul esmaspäev on vaba (Tom on ära kuskil), siis kavatsen järgi võtta. Piilusin ka teistesse õpikutesse ja raamat „Ethics, Corporate Governance and Business Law“ tundus ikka päris hirmutav. Ma ei saanud esiteks üldse pooltest sõnadest arugi, mis seal olid, veel vähem siis, et ma neile küsimustele vastata oskaksin. Samas vaatasin ka, et nendes eelolevates eksamites seda teemat enam väga ei puudutada ka. Kui siis ainult eetika teemat, aga see ei tohiks vast ka kõige hullem olla. Ka Management Accountingus on päris palju uusi mõisteid, mida ei mäleta küll, et oleks koolis kunagi õppinud. Nii et tarkus tuleb :)
Esmaspäeva hommikul käisin Pilateses. See oli natsa nõrk, nii et jooksin pärast veel 30 min peale. Siis tööle, kus läks suht ruttu, nii umbes 4h, ja siis olin vaba koju tulema. Tegelikult käisin enne kojutulekut ka ühtest spordipoest läbi, kus vahetatakse Polari kella patareisid. Nimelt otsisin Polari kodulehelt, et kas leian Berliinist mõne koha, kus saaks patareid vahetada. Ja otseloomulikult ei leidnud muhvigi, terve Saksamaa peale näitas ainult ühte kohta kuskil kaugel. Niisiis kirjutasingi kliendiinfo meilile, et kas Berliinis ka võimalik vahetada on ja tuli välja, et terve suure Berliini peale tõesti ongi üks pood (!?), kus seda tehakse. Õnneks polnud see väga kaugel, nii et viisin kella sinna ja järgmisel päeval pidin kätte saama jälle.
Õhtul saime Matthiasega kokku, seekord õnnestus see eriti varakult, juba kell 18:30, aga lõppkokkuvõttes jõudsin ikka südaööks koju. Nimelt siis olin talle lubanud kunagi Eesti muusikat viia. Võtsingi ühtteist mälupulgale ja kui kokku saime, sis käisimegi ta hotellitoas muusikat arvutisse tõmbamas. Kuulasime ka mõnda ja tõlkisin talle mõne laulu sisu/mõtet. Näiteks meeldib mulle väga Lenna Kuurmaa Jüriöö laul. Seletasin talle siis, et millest see laul on: „Well, this song is about war and how one woman poisoned the enemies with food“ – „Oh... It actually sounds kinda cheerful and happy“ :). Tõlkisin talle veel mõned laulud ja saime hea kõhutäie naerda. Ja siis läksime söögikohta otsima. Mina tahtsin oma hiljutise maksapuhastuse tõttu miskit kerget (ehk siis salatit) süüa ja ka Matthias ültes, et talle ei taha enam ühed ülikonnapüksid jalga minna, mis tähendab, et peab vaatama hakkama, mida ta sööb, nii et ta oli ka salti peal väljas. Ja no täitsa lõpp, kui raske oli leida kohta, mis oleks selline mõnus hubane ja pakuks ka salatit. Hotelli kõrval oli kohe Vapiano, aga Matthias ei tahtnud sinna minna, sest talle ei meeldi „touristy“ kohad. No ja siis me kõndisime ringi vähemalt tund, enne kui leidsime ühe päris hea koha. Ma sõin tuunikalaga salatit ja Matthias lihtsalt miskit taimetoitu. Rääkisin talle ka oma nädalavahetuse puhastusprotsessist ja siis sain hästi armsa komplimendi, et „You do look very fresh and healthy“. Matthias nimelt enamasti näeb päris räsitud välja, sest ta töötab nii võimatult palju ja ta silmad ei varja seda absoluudselt. Mm, ja lisaks komplimendile sain veits tögada oma mütsi pärast. Nimelt oli mul seljas must mantel, mis siis on selline suht viisakas, aga kunagi mul ühtegi paremat mütsi ei ole, siis mul oli peas selline suht suusamütsi moodi must müts, mis Matthiasele ikka üldse ei istunud... et need ikka üldse ei sobi kokku ja ma pean endale ikka ilmtingimata midagi uut otsima. Nii et ma siis vist lähen esmaspäeval šoppama ka. Tegelt ma kunagi juba Galeriast või kuskilt vaatasin selliseid kübara moodi asju, aga need maksid kõik vähemalt 50 euri. Ja no halloo, ma ei maksa nii palju mingi mütsi eest. Nii et mai teagi, kust oma otsingut alustada... peaks mingi kõrvalisema koha leidma, kus hinnad ei ole nii laes, aga no kust sellist kohta leida...oeh...
Teisipäeval läksin esimest korda siis sinna uuringufirmasse tööd tegema. Seal oli koos ca 10 inimest erinevatest maadest, suhtlesin lõunapausi ajal peamiselt ühe Iiri kuti ja Läti tüdrukuga, kelle nimi muideks oli Linda ja kellel oli kunagi eestlasest peika :). Töö ise oli ausalt öeldes ikka päris igav, aga nagu ka varem ütlesin, siis päris hästi makstud. Arvutasime Arviga, et kui sellist asja teeks täiskohaga, siis teeniks kuus 40 tuhat krooni kätte. Ja sellise raha eest tegelt teeks seda igavat no brain tööd mingi aeg küll. Vaatasin just oma pangakontot ja päris nukker seis seal. Neli kuud puhkust ja praegu poole kohaga töö just rikkamaks teinud ei ole... suure vaevaga PwC-s teenitud raha on kõik ära kulunud. Mõtlesin, et peaks hakkama jälle üles kirjutama oma kulutusi, sest praegu pole õrna aimugi, palju mul reaalselt raha kulub siin. Pole nagu harjunud ennast väga tagasi ka hoidma :)
Kolmapäeval tegin päeval seda uuringut ja pärast seda läksin oma enda kontorisse, kus meil pidi olema väike jõulu tähistamine kolleegidega. Kõik olidki kaasa toonud midagi nende jõulutraditsioonidega seotut (Sarah, Dylan ja Ben lausa küpsetasid ise kõik miskit) ja pugisime siis koos kõvasti ja rääkisime oma jõulutraditsioonidest (esindatud olid siis USA, UK, Saksamaa ja Eesti). Gavin (Saksamaa) selgitas meile, miks mõnel pool süüakse jõulude ajal kala – nimelt see tuli kuidagi ladina keelest, et mingi piibli lause sõnade esimesed tähed andsi kokku „kala“. Ja siis Sarah (USA, Texas) joonistas meile „Darwin fishi“. Ja Ben (UK) selgitas, et Boxing Day peaks vist tulema sellest, et „sellel päeval pakiti kingid karpidesse (box) ja kingiti need oma alamatele (servants). Sarah siis naeris et jah, alamatele ja oma kolooniatele tehti kingitusi. Ja Lars tegi ka päris hea nalja, et tuli istus ka maha meie juurde ja pöördus minu poole, et „noh Margit, kuidas siis Lätis jõule tähistatakse“ :) Ma siis panin vastu, et mul pole kõige vähimatki aimu, kuidas Lätis jõule tähistatakse. Siis Tom ütles kõrvalt, et „ta on Eestist“, mille peale Lars tegi „oh, cheers“, ja võttis ruttu korraliku lonksu šampust :). See on nii naljakas, kuidas Sakslased Baltimaadel vahet ei tee. Kui esimene päev tööl olin, siis ütles Tom ka kuskil lause sees, et ma olen Lätist. Heh, plus ma sain endale kirillitsaga klaviatuuri, sest ta arvas, et meil on Eestis kirillitsa. Dylan (USA, California) ültes, et tema ei aja Eestit Lätiga sassi, sest enne kui ma tööle tulin ta üldse ei teadnudki, et sellised kohad eksisteerivad :P Plus et talle kõlab see nimi Estonia nagu tegu oleks mingi muinasjutumaaga. Ehk siis kokkuvõttes otsustasin, et kui kõik oma jõulureisidelt tagasi on, siis pean ikka tegema ühe „Eesti õhtu“ ja neile puust ja punaseks tegema, mis maa see Eesti ikka on ja mis keelt seal räägitakse.
Pärast kontoris maiustamist oli meil plaan minna jõuluturule, aga kuna jõudsime sinna alles kella 9-ks, siis hakati juba kõike kinni panema. Niisiis ei saanudki me tilkagi hõõgveini. Aga Tomi hammas oli šampusest juba verel ja ta ei saanud seda nii jätta, et kontori jõulupidu lõppeb kell 9. Seega läksime mingit baari otsima, kus edasi istuda. Selleks hetkeks, kui baari jõudsime, oli meid alles 4 – mina, Tom, Sarah ja Dylan (kellel oli muideks samal päeval sünnipäev). Mul oli süda magusast suht paha, nii et ma tellisin edale ainult vett, Tom ja Sarah olid veini peal ja kuna Dylan ei joo tilkagi (ta pole vist aasta aega juba tiklagi alkoholi joonud), siis ta jõi ka vett. Tom tellis ka mõned suupisted ja sõin peale paar soolast kartuliviilu, mis tundusid pärast kõike seda suhkrut ülihead. Tom rääkis, et kuidas meil läheb ja... no niisama jutustasime seal maast ja ilmast. Hakkasime ära tulema 11 paiku, kõndisime Tomiga koos metroojaama ja siis ta rääkis, et peaks ikka töötajate eest rohkem hoolitsema, et praegu on kõigil (pigem siis tegelt programmeerijatel) nii hull tamp peal, et nii ikka ei saa. Ja ma siis noogutasin, et jaa-jaa, töötajate eest peab hoolitsema :)
Neljapäev möödus kiirelt, olin tööl ja õhtul käisin jõusaalis. Reede hommikul ei läinud kohe tööle, vaid käisin hommikul Flexi tunnis ka. Nimelt oli meil selle uuringu läbiviimiseks planeeritud neli päeva, aga kuna ma edenesin kiiremalt kui teised, siis mul ei olnud nii palju aega vaja. Selle raha nimel oleks võinud muidugi veits aeglasemalt ka asja võtta, aga no ma lihtsalt ei oska tööl aega venitada (tööandja unistus). Lõuna ajal lugesin uudiseid Eesti lumetormist ja näitasin teistele ka pilte, kuidas autod lume sees kinni istusid. Nägin ka uudist pealkirjaga traktori ja rongi kokkupõrge, aga ei vaadanud sisse (sellest kohe täpsemalt). Niisiis olin reedel 4h tööl ja siis hakkasin koju tulema. Kuulasin telefonist muusikat ja isegi päike tuli välja, nii et tuju oli väga hea. Õhtul pidid ka miskid jõulupeod ja asjad olema, nii et tõesti. Tuju oli hea. Ja siis ma jõudsin koju. Arvi võttis mu ukse peal vastu ja ütles, et tal on halbu uudiseid... sain aru, et saa halb tähendab tõesti halba ja võtsin talt kohe ümbert kinni. Ja siis ta hakkas rääkima, et isaga juhtus õnnetus. Seesama traktori ja rongi värk. Ja et seis on halb... Hakkasime vaatama lennukipileteid Eesti. Arvi läheb Tartusse 15ndal, mina 22-l, tagasi Berliini sõidame 26ndal... Nii et jõuluks ikkagi koju.
Laupäeva hommikul käisin jälle Flexis, varasel õhtupoolikul läksime Eesti jõulupeole. See oli siis siinse Eesti kogukonna ühine jõuluõhtusöök. Korraldajameeskonnas oli Kaie ka. Kohal oli ca 80-90 inimest, sealhulgas nii noori jai vanemaid, lapsi ja pensionäre. Kõik muidugi ei olnud eestlased, aga oli ka lihtsalt Eestiga kuidagi pidi seotud inimesi. Pakuti verivorsti pohlamoosiga, hapukapsast, mulgiputru, kartulisalatit ja muud head ja paremat. Programmi kuulus ka jõuluvana, jõululaulude laulmine ja loterii. Me võitsime ka natsa nänni. Jõime Arviga mõlemad klaasi veini ja Kaie ja ta sõbraga pitsi Viru Valget ja Vana Tallinnat. Magustoiduks oli igasugu erinevaid kooke, mida inimesed olid kaasa toonud. Õunakook maitses kõige paremini. Kui Eesti tulen, siis söön nii palju verivorsti kui sisse mahub :) ja siis lähen tagasitulles jälle salatite ja suppide peale üle.
Nüüd siis on pühapäev, hommikul alustasin blogi kirjutamist, oli mõte trenni minna, aga ikka ei läinud (see minek-tulek võtab päris palju aega ja leppisin sellega, et neli trenni nädalas pole ka üldse paha saavutus) ja olin kodus, lugesin CIMA-t ja asjatasin niisama ringi. Õhtul tuli Arvi kursakas Thomas meie poole ühte filmi vaatama ja... ja nii saigi nädal lõpule. Pildimaterjali osas jälle vabandan, et vapsee midagi pole juurde klõpsinud :) Kallid ja hoidke end soojas ja turvaliselt!
Alustangi kohe meie maksapuhastuse tulemustest. Võib vist öelda, et olin selle suhtes parajalt skeptiline ja seda üllatavam oli näda, et see tõesti töötas. Nimelt siis oli asja mõte maksast välja saada sinna tekkinud kivid, mis siis hiljem elu jooksul edasi sappi „kukuvad“ ja siis neid tuntakse juba sapikivide all. Ma enda arvates nagu ei ole just kõige ebatervislikum inimene, nii et ma väga ei uskunud, et mul sealt miskit välja hakkab tulema, aga pärastlõunal hakkas midagi liigutama Ja tulid välja sellised rohelised herne suurused jublakad, kokku 10 või nii. Arvil hakkas see protsess juba hommikust pihta, nii et arvasin, et mul siis järelikult ei olegi midagi, aga võta näpust. Jaanuari alguses kordame seda jälle, sest seda peab tegema nii kaua, kuni kahel korral enam midagi välja ei tule. Vot sellised lood. Pärast puhastust nagu väga suurt erinevust ei tundnud, ainult alkoholiisu oli kadunud. Heh, ja lisaks oli minul kadunud umbes kilo ja Arvil kolm. Arvi kaalus vist 66 kilo :S. Täiesti haige.
Laupäeval-pühapäeval võtsin ette ka esimese CIMA raamatu teemal management accounting. Tegin endale täitsa graafiku isegi, et kui tahan kahe kuuga (detsember-jaanuar) kõik viis alusõpikut läbi lugeda, siis peaksin päevas keskmiselt 40 lk lugema. Praegu olen sellest graafikust muidugi mõnusalt maas, aga kuna mul esmaspäev on vaba (Tom on ära kuskil), siis kavatsen järgi võtta. Piilusin ka teistesse õpikutesse ja raamat „Ethics, Corporate Governance and Business Law“ tundus ikka päris hirmutav. Ma ei saanud esiteks üldse pooltest sõnadest arugi, mis seal olid, veel vähem siis, et ma neile küsimustele vastata oskaksin. Samas vaatasin ka, et nendes eelolevates eksamites seda teemat enam väga ei puudutada ka. Kui siis ainult eetika teemat, aga see ei tohiks vast ka kõige hullem olla. Ka Management Accountingus on päris palju uusi mõisteid, mida ei mäleta küll, et oleks koolis kunagi õppinud. Nii et tarkus tuleb :)
Esmaspäeva hommikul käisin Pilateses. See oli natsa nõrk, nii et jooksin pärast veel 30 min peale. Siis tööle, kus läks suht ruttu, nii umbes 4h, ja siis olin vaba koju tulema. Tegelikult käisin enne kojutulekut ka ühtest spordipoest läbi, kus vahetatakse Polari kella patareisid. Nimelt otsisin Polari kodulehelt, et kas leian Berliinist mõne koha, kus saaks patareid vahetada. Ja otseloomulikult ei leidnud muhvigi, terve Saksamaa peale näitas ainult ühte kohta kuskil kaugel. Niisiis kirjutasingi kliendiinfo meilile, et kas Berliinis ka võimalik vahetada on ja tuli välja, et terve suure Berliini peale tõesti ongi üks pood (!?), kus seda tehakse. Õnneks polnud see väga kaugel, nii et viisin kella sinna ja järgmisel päeval pidin kätte saama jälle.
Õhtul saime Matthiasega kokku, seekord õnnestus see eriti varakult, juba kell 18:30, aga lõppkokkuvõttes jõudsin ikka südaööks koju. Nimelt siis olin talle lubanud kunagi Eesti muusikat viia. Võtsingi ühtteist mälupulgale ja kui kokku saime, sis käisimegi ta hotellitoas muusikat arvutisse tõmbamas. Kuulasime ka mõnda ja tõlkisin talle mõne laulu sisu/mõtet. Näiteks meeldib mulle väga Lenna Kuurmaa Jüriöö laul. Seletasin talle siis, et millest see laul on: „Well, this song is about war and how one woman poisoned the enemies with food“ – „Oh... It actually sounds kinda cheerful and happy“ :). Tõlkisin talle veel mõned laulud ja saime hea kõhutäie naerda. Ja siis läksime söögikohta otsima. Mina tahtsin oma hiljutise maksapuhastuse tõttu miskit kerget (ehk siis salatit) süüa ja ka Matthias ültes, et talle ei taha enam ühed ülikonnapüksid jalga minna, mis tähendab, et peab vaatama hakkama, mida ta sööb, nii et ta oli ka salti peal väljas. Ja no täitsa lõpp, kui raske oli leida kohta, mis oleks selline mõnus hubane ja pakuks ka salatit. Hotelli kõrval oli kohe Vapiano, aga Matthias ei tahtnud sinna minna, sest talle ei meeldi „touristy“ kohad. No ja siis me kõndisime ringi vähemalt tund, enne kui leidsime ühe päris hea koha. Ma sõin tuunikalaga salatit ja Matthias lihtsalt miskit taimetoitu. Rääkisin talle ka oma nädalavahetuse puhastusprotsessist ja siis sain hästi armsa komplimendi, et „You do look very fresh and healthy“. Matthias nimelt enamasti näeb päris räsitud välja, sest ta töötab nii võimatult palju ja ta silmad ei varja seda absoluudselt. Mm, ja lisaks komplimendile sain veits tögada oma mütsi pärast. Nimelt oli mul seljas must mantel, mis siis on selline suht viisakas, aga kunagi mul ühtegi paremat mütsi ei ole, siis mul oli peas selline suht suusamütsi moodi must müts, mis Matthiasele ikka üldse ei istunud... et need ikka üldse ei sobi kokku ja ma pean endale ikka ilmtingimata midagi uut otsima. Nii et ma siis vist lähen esmaspäeval šoppama ka. Tegelt ma kunagi juba Galeriast või kuskilt vaatasin selliseid kübara moodi asju, aga need maksid kõik vähemalt 50 euri. Ja no halloo, ma ei maksa nii palju mingi mütsi eest. Nii et mai teagi, kust oma otsingut alustada... peaks mingi kõrvalisema koha leidma, kus hinnad ei ole nii laes, aga no kust sellist kohta leida...oeh...
Teisipäeval läksin esimest korda siis sinna uuringufirmasse tööd tegema. Seal oli koos ca 10 inimest erinevatest maadest, suhtlesin lõunapausi ajal peamiselt ühe Iiri kuti ja Läti tüdrukuga, kelle nimi muideks oli Linda ja kellel oli kunagi eestlasest peika :). Töö ise oli ausalt öeldes ikka päris igav, aga nagu ka varem ütlesin, siis päris hästi makstud. Arvutasime Arviga, et kui sellist asja teeks täiskohaga, siis teeniks kuus 40 tuhat krooni kätte. Ja sellise raha eest tegelt teeks seda igavat no brain tööd mingi aeg küll. Vaatasin just oma pangakontot ja päris nukker seis seal. Neli kuud puhkust ja praegu poole kohaga töö just rikkamaks teinud ei ole... suure vaevaga PwC-s teenitud raha on kõik ära kulunud. Mõtlesin, et peaks hakkama jälle üles kirjutama oma kulutusi, sest praegu pole õrna aimugi, palju mul reaalselt raha kulub siin. Pole nagu harjunud ennast väga tagasi ka hoidma :)
Kolmapäeval tegin päeval seda uuringut ja pärast seda läksin oma enda kontorisse, kus meil pidi olema väike jõulu tähistamine kolleegidega. Kõik olidki kaasa toonud midagi nende jõulutraditsioonidega seotut (Sarah, Dylan ja Ben lausa küpsetasid ise kõik miskit) ja pugisime siis koos kõvasti ja rääkisime oma jõulutraditsioonidest (esindatud olid siis USA, UK, Saksamaa ja Eesti). Gavin (Saksamaa) selgitas meile, miks mõnel pool süüakse jõulude ajal kala – nimelt see tuli kuidagi ladina keelest, et mingi piibli lause sõnade esimesed tähed andsi kokku „kala“. Ja siis Sarah (USA, Texas) joonistas meile „Darwin fishi“. Ja Ben (UK) selgitas, et Boxing Day peaks vist tulema sellest, et „sellel päeval pakiti kingid karpidesse (box) ja kingiti need oma alamatele (servants). Sarah siis naeris et jah, alamatele ja oma kolooniatele tehti kingitusi. Ja Lars tegi ka päris hea nalja, et tuli istus ka maha meie juurde ja pöördus minu poole, et „noh Margit, kuidas siis Lätis jõule tähistatakse“ :) Ma siis panin vastu, et mul pole kõige vähimatki aimu, kuidas Lätis jõule tähistatakse. Siis Tom ütles kõrvalt, et „ta on Eestist“, mille peale Lars tegi „oh, cheers“, ja võttis ruttu korraliku lonksu šampust :). See on nii naljakas, kuidas Sakslased Baltimaadel vahet ei tee. Kui esimene päev tööl olin, siis ütles Tom ka kuskil lause sees, et ma olen Lätist. Heh, plus ma sain endale kirillitsaga klaviatuuri, sest ta arvas, et meil on Eestis kirillitsa. Dylan (USA, California) ültes, et tema ei aja Eestit Lätiga sassi, sest enne kui ma tööle tulin ta üldse ei teadnudki, et sellised kohad eksisteerivad :P Plus et talle kõlab see nimi Estonia nagu tegu oleks mingi muinasjutumaaga. Ehk siis kokkuvõttes otsustasin, et kui kõik oma jõulureisidelt tagasi on, siis pean ikka tegema ühe „Eesti õhtu“ ja neile puust ja punaseks tegema, mis maa see Eesti ikka on ja mis keelt seal räägitakse.
Pärast kontoris maiustamist oli meil plaan minna jõuluturule, aga kuna jõudsime sinna alles kella 9-ks, siis hakati juba kõike kinni panema. Niisiis ei saanudki me tilkagi hõõgveini. Aga Tomi hammas oli šampusest juba verel ja ta ei saanud seda nii jätta, et kontori jõulupidu lõppeb kell 9. Seega läksime mingit baari otsima, kus edasi istuda. Selleks hetkeks, kui baari jõudsime, oli meid alles 4 – mina, Tom, Sarah ja Dylan (kellel oli muideks samal päeval sünnipäev). Mul oli süda magusast suht paha, nii et ma tellisin edale ainult vett, Tom ja Sarah olid veini peal ja kuna Dylan ei joo tilkagi (ta pole vist aasta aega juba tiklagi alkoholi joonud), siis ta jõi ka vett. Tom tellis ka mõned suupisted ja sõin peale paar soolast kartuliviilu, mis tundusid pärast kõike seda suhkrut ülihead. Tom rääkis, et kuidas meil läheb ja... no niisama jutustasime seal maast ja ilmast. Hakkasime ära tulema 11 paiku, kõndisime Tomiga koos metroojaama ja siis ta rääkis, et peaks ikka töötajate eest rohkem hoolitsema, et praegu on kõigil (pigem siis tegelt programmeerijatel) nii hull tamp peal, et nii ikka ei saa. Ja ma siis noogutasin, et jaa-jaa, töötajate eest peab hoolitsema :)
Neljapäev möödus kiirelt, olin tööl ja õhtul käisin jõusaalis. Reede hommikul ei läinud kohe tööle, vaid käisin hommikul Flexi tunnis ka. Nimelt oli meil selle uuringu läbiviimiseks planeeritud neli päeva, aga kuna ma edenesin kiiremalt kui teised, siis mul ei olnud nii palju aega vaja. Selle raha nimel oleks võinud muidugi veits aeglasemalt ka asja võtta, aga no ma lihtsalt ei oska tööl aega venitada (tööandja unistus). Lõuna ajal lugesin uudiseid Eesti lumetormist ja näitasin teistele ka pilte, kuidas autod lume sees kinni istusid. Nägin ka uudist pealkirjaga traktori ja rongi kokkupõrge, aga ei vaadanud sisse (sellest kohe täpsemalt). Niisiis olin reedel 4h tööl ja siis hakkasin koju tulema. Kuulasin telefonist muusikat ja isegi päike tuli välja, nii et tuju oli väga hea. Õhtul pidid ka miskid jõulupeod ja asjad olema, nii et tõesti. Tuju oli hea. Ja siis ma jõudsin koju. Arvi võttis mu ukse peal vastu ja ütles, et tal on halbu uudiseid... sain aru, et saa halb tähendab tõesti halba ja võtsin talt kohe ümbert kinni. Ja siis ta hakkas rääkima, et isaga juhtus õnnetus. Seesama traktori ja rongi värk. Ja et seis on halb... Hakkasime vaatama lennukipileteid Eesti. Arvi läheb Tartusse 15ndal, mina 22-l, tagasi Berliini sõidame 26ndal... Nii et jõuluks ikkagi koju.
Laupäeva hommikul käisin jälle Flexis, varasel õhtupoolikul läksime Eesti jõulupeole. See oli siis siinse Eesti kogukonna ühine jõuluõhtusöök. Korraldajameeskonnas oli Kaie ka. Kohal oli ca 80-90 inimest, sealhulgas nii noori jai vanemaid, lapsi ja pensionäre. Kõik muidugi ei olnud eestlased, aga oli ka lihtsalt Eestiga kuidagi pidi seotud inimesi. Pakuti verivorsti pohlamoosiga, hapukapsast, mulgiputru, kartulisalatit ja muud head ja paremat. Programmi kuulus ka jõuluvana, jõululaulude laulmine ja loterii. Me võitsime ka natsa nänni. Jõime Arviga mõlemad klaasi veini ja Kaie ja ta sõbraga pitsi Viru Valget ja Vana Tallinnat. Magustoiduks oli igasugu erinevaid kooke, mida inimesed olid kaasa toonud. Õunakook maitses kõige paremini. Kui Eesti tulen, siis söön nii palju verivorsti kui sisse mahub :) ja siis lähen tagasitulles jälle salatite ja suppide peale üle.
Nüüd siis on pühapäev, hommikul alustasin blogi kirjutamist, oli mõte trenni minna, aga ikka ei läinud (see minek-tulek võtab päris palju aega ja leppisin sellega, et neli trenni nädalas pole ka üldse paha saavutus) ja olin kodus, lugesin CIMA-t ja asjatasin niisama ringi. Õhtul tuli Arvi kursakas Thomas meie poole ühte filmi vaatama ja... ja nii saigi nädal lõpule. Pildimaterjali osas jälle vabandan, et vapsee midagi pole juurde klõpsinud :) Kallid ja hoidke end soojas ja turvaliselt!
Samstag, 4. Dezember 2010
9. Taas sajab valget lund väljas
Ho-ho-ho! Lumi maas ja tuleb lisa ning jõulumeeleolugi juba täitsa olemas. Aga alustuseks klaariks ühe võla. Nimelt rääkisin mõned nädalad tagasi sellest, et peaks CIMA materjale lugema hakkama... aus ülestunnistus on see, et pole siiani mitte muhvigi teinud. Saime Arviga mõlemad viiest aluseksamist vabastuse, mis tähendab, et esimesed eksamid saame teha alles mais, kuhu maani on ju terve maa ja ilm aega, nii et sellepärast olengi laiska pannud. Aga tegelikult tahaks ka need materjalid läbi töötada, milles me eksamit ei tee, sest järgmised baseeruvad nendel... Nii et äkki ma kunagi hakkan tubliks.
Aga edasi siis juba eelmise ja selle nädala tegemiste juurde. Eelmise teisipäeva õhtul käisime ühel Eestiga seotud näituse avamisel. Üles olid pandud Liina Viira tehtud tööd (eesti rahvariiete mustrites riided kaasaegsemas võtmes), mitukümmend erinevat käpikumustrit, Eesti lasteraamatuid seoses jõuludega ja taustal käis multikas Lepatriinude jõulud. Saime seal kokku Kaiega ja tutvusime ka paari teise eestlase või eesti keelt rääkiva välismaalasega. Saime ka kutse siinse Eesti kogukonna ühisele jõuluõhtusöögile, lubati verivorsti ja hapukapsast - ei jõua ära oodata. Pärast käisime veel koos läbi Charlottenburgi lossi ees olevast jõuluturust. Neid jõuluturge on siin ikka päris palju. Praktiliselt kõikvõimalikud väljakud ja platsid on neid täis pandud.
Ma arvan, et see võis olla kolmapäeva õhtu, kui hakkasime Arviga Harry Potterit vaatama. Alustasime esimesest osast ja praeguseks oleme ära vaadanud esimesed kuus osa. Me pole neid kunagi varem vaadanud ja mai osanud neist midagi väga arvata ka, aga tegelt on nad päris põnevad. Kolmapäeval oli vist ka see hetk, kui Tom oli kuskil ärireisil ära ja oli jätnud mulle meili peale to-do-listi, mis algas lausetega: First of all, fantastic job so far. We are amazed by your speed and skills. Seda oli väga mõnna lugeda :)
Neljapäeva peal on mul auk, nii et liigun edasi reedesse. Arvi läks õhtul miskile kursapeole, millega ma ühineda ei viitsinud... või õigemini asi oli selles, et kui Arvi ütles, et neil miski pidu reedel, siis tal jäi küsimata väga oluline küsimus, et kas ma tahan ka tulla. No ja siis ma arvasin, et ta tahab üksi minna ja olin juba täiesti valmis selleks, et üks mõnus lebo õhtu veeta kodus. Ja kui ta siis reede õhtul enne minekut küsis, et kas ma ei tule, siis no sorry, ma tõesti ei olnud sellises meeleolus. Nii et selle ajaga, kui Arvi ära oli, jõudsin mina ära vaadata kolm filmi, mis ikka veel vaatamata olid: The lake house, James Bond Quantum of Solace ja Mamma Mia. See viimane oli nii armas. Käisin kunagi Eestis muusikali ka vaatamas ja... no lihtsalt äge tükk minu meelest.
Laupäev oli veel lebom kui reede õhtu. Nimelt läks Arvi ühele case-study’de lahendamise võistlusele, ning etteruttavalt ütlen, et nende võistkond sai kolmanda koha, 250 euri auhinnaraha inimese peale + igasugust muud KPMG nänni (sest korraldaja oli KPMG). Mina olin siis aga terve päeva üksi kodus. Tegelt nii lebo mul nüüd ka ei olnud see päev, sest mul läks ca 2h kodu koristamiseks ja 1,5h toidupoodide külastamise peale. Käisin poodides tegelikult isegi 2 korda, tõin vahepeal osad asjad koju, sest ei jõudnud rohkem käes tassida ja siis läksin järgmisele tiirule. Viisin ka kõik taara ära, mis meil siin pidudega tekkinud oli... ja otsisin mõnda apteeki, mis laupäeval kell 3 lahti oleks. Neli tükki käisin läbi, mis olid kõik kinni ja siis viies oli lõpuks ikkagi lahti. Ostsin sealt mõrusoola. Põhjus siis selles, et tahtsime Arviga maksapuhastust tegema hakata :). Kohe varsti räägin täpsemalt ka.
Laupäeva õhtul mingi 11 paiku helistas Arvi, et hurraa, neil on kolmas koht ja nüüd nad on kuskil õhtusöögil ja lähevad edasi kluppi ka, et kas ma ei taha ühineda. No ega ma just hurraa ei öelnud selle peale, aga olin lõpuks siiski nõus ja otsustasin autoga minna. Klubi nimi oli Magnet, selline karvaste kuttide ja tennistega tüdrukute koht oli, mängiti rocki ja punki ja muud sellist stuffi. Arvi võistkond oli muidugi ülikondade-lipsudega, nii et sobisid eriti hästi sinna :P. Aga kokkuvõttes saime palju tantsida ja mitte väga hilja hakkasime kodu poole ka liikuma. Viisime ka Thomase ära koju, millega tegime nii umbes 15 km ringi vist (Berliin on ikka päris suur), aga tegelt oligi hea autot natuke sõidutada ka, sest ega me teda liiga tihti just ei kasuta. Laupäeva öösel võtsime sisse mõrusoolalahust ja pugesime tuttu.
Pühapäeval tegime veepäeva soolte puhastamiseks. Arvi jaoks oli see esimene kord, kui ta terve päeva söömata on olnud. Ma ei tea, kas asi oli selles soolas või jõhvikakapslites, mida võtma hakkasin, aga minu põiepõletikust ei olnud pühapäeva hommikuks enam mingi jälge. Hea meel, et ei pidanud antibiotside peale minama. Räägin nüüd siis täpsemalt sellest puhastuse teemast ka. Nimelt ostis Arvi kunagi siit ühe saksakeelse maksaraamatu ja luges sealt maksa puhastamise kuuri kohta. Ja ütles siis, et võiks seda teha. No valisime siis välja nädala, kus meil teadaolevalt ühtegi pidu ei ole. Enne 7-päevast maksapuhastuse kuuri pidi ka tegelt soolte puhastuse ära tegema, aga need variandid, mis seal pakutud olid, meile väga nagu ei istunud. Näiteks üks variant oli 3 nädalat järjest mõrusoola juua iga õhtu – no mai kujuta ette, kas mu seedimine üldse pärast (või isegi sellel kolme nädala jooksul) enam töötaks. Või siis klistiir, mida ma ka hea meelega vabatahtlikult kunagi ei teeks. Niisiis mõtlesime, et teeme sellise lihtsa variandi, et võtame mõrusoola ja teeme veepäeva, et kõik läbi pesta. Vot ei tea, kas aitas ka, aga igal juhul otsustasime selle maksakuuri ka ära teha. Maksakuur tähendas seda, et iga päev liiter õunamahla tervisliku toidu vahele + kuuendal päeval mõrusool, greibimahl ja oliiviõli. Igal juhul pühapäeval me mõlemad suht vegeteerisime, sest tühja kõhuga pole just kõige lihtsam olla. Ma vaatasin tantsusaate kuuendat hooaega, Arviga koos vaatasime veel Potterit.
Esmaspäeva hommik oli kauaoodatud, sest siis sai jälle süüa :). Tegin endale tööle salatit ka kaasa. Tom oli aga haigeks jäänud, mis tähendas, et Lars tegeles muga natuke ja... väga ei mäletagi, et mis ma siis ülejäänud päeva tegin aga igal juhul kella viieks läksin ühte lähedalasuvasse spordiklubisse uurima, et mis seal täpsemalt on. Nimelt jagati kunagi tänava peal flaiereid, et avamisel uus spordiklubi ainult naistele. Mingit hinda ega tunniplaani ega midagi sellist otseloomulikult netist leida polnud võimalik, võimalik oli ainult kokku leppida aeg kohtumiseks. Tegingi siis selle ära ja sain seal kokku ühe naisega, kes siis seletas et mis ja kus ja lõpptulemus oli see, et sõlmisin nendega pooleaastase lepingu. Kuutasu on 50 euri, mis ilmselt ei tapa, aga tugevamaks teeb kindlasti. Klubi ise on pigem selline väike, ühe saaliga, kuid täitsa korraliku jõusaaliga. Kõik on hästi uus ja ilus ja mis mulle väga meeldib on see, et saun (kuigi veidi kuiv) on ka olemas. Trennid toimuvad hommikuti ning õhtuti ning praegu olengi pigem hommikuti käinud, et siis edasi otse tööle minna. Õhtul vaatasime ära Potteri viienda osa :).
Teisipäeva hommikul käisingi esimeses trennis. Selleks oli Body styling. Ehk siis lühike soojenduse osa ja suht kohe lihaste kallale, abivahendiks kummilint. Võrreldes Eesti aeroobikatundidega on siin selline erinevus, et kui Eestis muusika tümpsub praktiliselt kogu trenni aja, siis siin on muusika pigem vaiksemalt taustaks, et lihtsalt kuuleksid rütmi. Mulle isiklikult muidugi meelidb see tümpsumise variant rohkem, sest hea muusika tõmbab kuidagi käima ja hoopis mõnusam on trenni teha. Tom oli jälle tööl ja rääkis, et arst keelas tal ära kohvi joomise ja suitsetamise ja käskis vähem tööd ja rohkem sporti teha :). Rääkisin talle ka siis, et tulin just trennist ja kui ta lõuna ajal mu salatit nägi, siis ohkas ja ütles, et ta peaks must eeskuju võtma. Õhtul sain Matthiasega kokku. Otsisime jälle täiesti suvaliselt mingi koha, kuhu maha istuda ja püüdsime leida mulle mingi toidu, milles poleks sees ei loomseid ega piimatooteid. Antud kohas oli see päris keeruline, aga lõpuks meil siiski õnnestus leida üks riisi ja juurikate roog, kus oli küll jogurtikaste, aga see oli eraldi kõrval. Pläkutasime jälle päris mitu head tundi ning keskööks jõudsin koju tuttu.
Kolmapäeva hommikul käisin Flexi tunnis. Polnud õrna aimugi, mida oodata. Õigemini ootasin midagi äkki painduvusega seoses, aga ei. See see ei olnud. Oli hoopis miski füsioteraapiast tulnud trennimeetod sellise võnkuva vardaga. Et oli üks selline suusakepi pikkune varras, mille otstes olid kummijullad ja keskel ka selline kummist osa käte hoidmise jaoks. Ja siis hoidsidki sealt keskelt kinni ja kui edasi-tagasi liigutasid, siis hakkas varras võnkuma. Tegimegi siis kõikvõimalikke erinevaid harjutusi ja surin täiega, sest eelmisest päevast olid lihased juba mõnusalt valusad. Pärast siis jälle tööle ja... ja pärast tööd kodus tegin paaritunnise uinaku, sest öö jäi tiba liiga lühikeseks (ma olen harjunud ca 9-tunniste öödega onju :).
Neljapäev oli esimene päev korraliku lumega. No nii umbes 20 cm lund oli küll, mis muutis liikluse täiesti võimatult aeglaseks, kuna siin ei reageeritud selle koristamisele just eriti kiirelt. Sõitsin tööle bussiga tavalise poole tunni asemel tund ning jõudsin tööle alles kell 1. Tegelesin novembri lõpetamisega ja 2011/12 aasta plaaniga (ei mäleta, kas olen öelnud, et neil on majandusaasta aprillit märtsini). Kella kuueks läksin trenni. Seekord Jazz Dance’i. Noo mis siis selle koha öelda... soojendus oli nagu balletitund, kava oli ülilihtne.... minu jaoks... teiste jaoks ei tundunud nii lihtne :P. Väga suurt koormust just ei saanud, nii et läksin veel 15-ks minutiks jooksulindi peale ka pärast.
Reede hommikul käisin WSG-s, mis eesti keeles tähendab selgroogümnastikat. Sisuliselt on tegemist taas lihtsalt lihastreeninguga, võtsime läbi käed-jalad, selja-kõhu. Ja endiselt on raske. Käisin pärast veel 15 min jälle lindi peal, aga seekord lihtsalt kõndisin ülesmäge. Telekast käis mingi saade, kus oli üks hästi-hästi paks paarike, kes püüdis erinevaid lõbustusi proovida. Olid lõbustuspargis ja ei mahtunud atraktsioonidesse ära, kardi sisse mahtus ainult mees istuma, aga kuna ta kõht surus rooli peale, siis sõita ei saanud.. ja kuskile tooli sisse jäid ka kinni. Häält ei kuulnud, seega ei tea, mis nad seal rääkisid, aga andis kõvasti motivatsiooni trenni teha :) Reedene tööpäev jäi mul tunniajaseks, sest Tomil ei olnud mu jaoks üldse aega. Tulin siis koju, tegime muskaga süüa ja viskasime pärast seda voodisse lebotama ja tulime üles alles kell 5. Vaatasime ära viimase Potteri, mis meil oli (järgmist tuleb juba kinno vaatama minna) ja paar tantsusaadet ka.
Nüüd siis ongi laupäev, Arvi õpib, sest tal on teisipäeval üks eksam. Mina veel ei tea, mida tegema hakkan... A muuseas järgmisel nädalal lähen teisipäevast reedeni ühte EL projekti osalema. See miski uuring internetipoodide kohta ja otsiti native speaker’eid erinevatest maadest ja kuna maksavad ka päris hästi, siis küsisin Tomilt, et kas võin minna ja saingi loa, nii et esmaspäeval lähen veel tööle, aga ülejäänud nädala istun siis kuskil EL majas ja surfan internetipoodides :). Täna on ka maksapuhastuse kuues päev, mis tähendab et kella kahest saati ei tohi midagi süüa enam ja hakkame erinevaid segusid endale sisse keerama. Eks järgmine kord kirjutan, et kuidas see kõik meil välja kukkus. Pildimaterjali mul väga ei ole, paar peopilti, mida vist ei viitsi praegu üles panema hakata. Järgmine kord. Sauka!
Aga edasi siis juba eelmise ja selle nädala tegemiste juurde. Eelmise teisipäeva õhtul käisime ühel Eestiga seotud näituse avamisel. Üles olid pandud Liina Viira tehtud tööd (eesti rahvariiete mustrites riided kaasaegsemas võtmes), mitukümmend erinevat käpikumustrit, Eesti lasteraamatuid seoses jõuludega ja taustal käis multikas Lepatriinude jõulud. Saime seal kokku Kaiega ja tutvusime ka paari teise eestlase või eesti keelt rääkiva välismaalasega. Saime ka kutse siinse Eesti kogukonna ühisele jõuluõhtusöögile, lubati verivorsti ja hapukapsast - ei jõua ära oodata. Pärast käisime veel koos läbi Charlottenburgi lossi ees olevast jõuluturust. Neid jõuluturge on siin ikka päris palju. Praktiliselt kõikvõimalikud väljakud ja platsid on neid täis pandud.
Ma arvan, et see võis olla kolmapäeva õhtu, kui hakkasime Arviga Harry Potterit vaatama. Alustasime esimesest osast ja praeguseks oleme ära vaadanud esimesed kuus osa. Me pole neid kunagi varem vaadanud ja mai osanud neist midagi väga arvata ka, aga tegelt on nad päris põnevad. Kolmapäeval oli vist ka see hetk, kui Tom oli kuskil ärireisil ära ja oli jätnud mulle meili peale to-do-listi, mis algas lausetega: First of all, fantastic job so far. We are amazed by your speed and skills. Seda oli väga mõnna lugeda :)
Neljapäeva peal on mul auk, nii et liigun edasi reedesse. Arvi läks õhtul miskile kursapeole, millega ma ühineda ei viitsinud... või õigemini asi oli selles, et kui Arvi ütles, et neil miski pidu reedel, siis tal jäi küsimata väga oluline küsimus, et kas ma tahan ka tulla. No ja siis ma arvasin, et ta tahab üksi minna ja olin juba täiesti valmis selleks, et üks mõnus lebo õhtu veeta kodus. Ja kui ta siis reede õhtul enne minekut küsis, et kas ma ei tule, siis no sorry, ma tõesti ei olnud sellises meeleolus. Nii et selle ajaga, kui Arvi ära oli, jõudsin mina ära vaadata kolm filmi, mis ikka veel vaatamata olid: The lake house, James Bond Quantum of Solace ja Mamma Mia. See viimane oli nii armas. Käisin kunagi Eestis muusikali ka vaatamas ja... no lihtsalt äge tükk minu meelest.
Laupäev oli veel lebom kui reede õhtu. Nimelt läks Arvi ühele case-study’de lahendamise võistlusele, ning etteruttavalt ütlen, et nende võistkond sai kolmanda koha, 250 euri auhinnaraha inimese peale + igasugust muud KPMG nänni (sest korraldaja oli KPMG). Mina olin siis aga terve päeva üksi kodus. Tegelt nii lebo mul nüüd ka ei olnud see päev, sest mul läks ca 2h kodu koristamiseks ja 1,5h toidupoodide külastamise peale. Käisin poodides tegelikult isegi 2 korda, tõin vahepeal osad asjad koju, sest ei jõudnud rohkem käes tassida ja siis läksin järgmisele tiirule. Viisin ka kõik taara ära, mis meil siin pidudega tekkinud oli... ja otsisin mõnda apteeki, mis laupäeval kell 3 lahti oleks. Neli tükki käisin läbi, mis olid kõik kinni ja siis viies oli lõpuks ikkagi lahti. Ostsin sealt mõrusoola. Põhjus siis selles, et tahtsime Arviga maksapuhastust tegema hakata :). Kohe varsti räägin täpsemalt ka.
Laupäeva õhtul mingi 11 paiku helistas Arvi, et hurraa, neil on kolmas koht ja nüüd nad on kuskil õhtusöögil ja lähevad edasi kluppi ka, et kas ma ei taha ühineda. No ega ma just hurraa ei öelnud selle peale, aga olin lõpuks siiski nõus ja otsustasin autoga minna. Klubi nimi oli Magnet, selline karvaste kuttide ja tennistega tüdrukute koht oli, mängiti rocki ja punki ja muud sellist stuffi. Arvi võistkond oli muidugi ülikondade-lipsudega, nii et sobisid eriti hästi sinna :P. Aga kokkuvõttes saime palju tantsida ja mitte väga hilja hakkasime kodu poole ka liikuma. Viisime ka Thomase ära koju, millega tegime nii umbes 15 km ringi vist (Berliin on ikka päris suur), aga tegelt oligi hea autot natuke sõidutada ka, sest ega me teda liiga tihti just ei kasuta. Laupäeva öösel võtsime sisse mõrusoolalahust ja pugesime tuttu.
Pühapäeval tegime veepäeva soolte puhastamiseks. Arvi jaoks oli see esimene kord, kui ta terve päeva söömata on olnud. Ma ei tea, kas asi oli selles soolas või jõhvikakapslites, mida võtma hakkasin, aga minu põiepõletikust ei olnud pühapäeva hommikuks enam mingi jälge. Hea meel, et ei pidanud antibiotside peale minama. Räägin nüüd siis täpsemalt sellest puhastuse teemast ka. Nimelt ostis Arvi kunagi siit ühe saksakeelse maksaraamatu ja luges sealt maksa puhastamise kuuri kohta. Ja ütles siis, et võiks seda teha. No valisime siis välja nädala, kus meil teadaolevalt ühtegi pidu ei ole. Enne 7-päevast maksapuhastuse kuuri pidi ka tegelt soolte puhastuse ära tegema, aga need variandid, mis seal pakutud olid, meile väga nagu ei istunud. Näiteks üks variant oli 3 nädalat järjest mõrusoola juua iga õhtu – no mai kujuta ette, kas mu seedimine üldse pärast (või isegi sellel kolme nädala jooksul) enam töötaks. Või siis klistiir, mida ma ka hea meelega vabatahtlikult kunagi ei teeks. Niisiis mõtlesime, et teeme sellise lihtsa variandi, et võtame mõrusoola ja teeme veepäeva, et kõik läbi pesta. Vot ei tea, kas aitas ka, aga igal juhul otsustasime selle maksakuuri ka ära teha. Maksakuur tähendas seda, et iga päev liiter õunamahla tervisliku toidu vahele + kuuendal päeval mõrusool, greibimahl ja oliiviõli. Igal juhul pühapäeval me mõlemad suht vegeteerisime, sest tühja kõhuga pole just kõige lihtsam olla. Ma vaatasin tantsusaate kuuendat hooaega, Arviga koos vaatasime veel Potterit.
Esmaspäeva hommik oli kauaoodatud, sest siis sai jälle süüa :). Tegin endale tööle salatit ka kaasa. Tom oli aga haigeks jäänud, mis tähendas, et Lars tegeles muga natuke ja... väga ei mäletagi, et mis ma siis ülejäänud päeva tegin aga igal juhul kella viieks läksin ühte lähedalasuvasse spordiklubisse uurima, et mis seal täpsemalt on. Nimelt jagati kunagi tänava peal flaiereid, et avamisel uus spordiklubi ainult naistele. Mingit hinda ega tunniplaani ega midagi sellist otseloomulikult netist leida polnud võimalik, võimalik oli ainult kokku leppida aeg kohtumiseks. Tegingi siis selle ära ja sain seal kokku ühe naisega, kes siis seletas et mis ja kus ja lõpptulemus oli see, et sõlmisin nendega pooleaastase lepingu. Kuutasu on 50 euri, mis ilmselt ei tapa, aga tugevamaks teeb kindlasti. Klubi ise on pigem selline väike, ühe saaliga, kuid täitsa korraliku jõusaaliga. Kõik on hästi uus ja ilus ja mis mulle väga meeldib on see, et saun (kuigi veidi kuiv) on ka olemas. Trennid toimuvad hommikuti ning õhtuti ning praegu olengi pigem hommikuti käinud, et siis edasi otse tööle minna. Õhtul vaatasime ära Potteri viienda osa :).
Teisipäeva hommikul käisingi esimeses trennis. Selleks oli Body styling. Ehk siis lühike soojenduse osa ja suht kohe lihaste kallale, abivahendiks kummilint. Võrreldes Eesti aeroobikatundidega on siin selline erinevus, et kui Eestis muusika tümpsub praktiliselt kogu trenni aja, siis siin on muusika pigem vaiksemalt taustaks, et lihtsalt kuuleksid rütmi. Mulle isiklikult muidugi meelidb see tümpsumise variant rohkem, sest hea muusika tõmbab kuidagi käima ja hoopis mõnusam on trenni teha. Tom oli jälle tööl ja rääkis, et arst keelas tal ära kohvi joomise ja suitsetamise ja käskis vähem tööd ja rohkem sporti teha :). Rääkisin talle ka siis, et tulin just trennist ja kui ta lõuna ajal mu salatit nägi, siis ohkas ja ütles, et ta peaks must eeskuju võtma. Õhtul sain Matthiasega kokku. Otsisime jälle täiesti suvaliselt mingi koha, kuhu maha istuda ja püüdsime leida mulle mingi toidu, milles poleks sees ei loomseid ega piimatooteid. Antud kohas oli see päris keeruline, aga lõpuks meil siiski õnnestus leida üks riisi ja juurikate roog, kus oli küll jogurtikaste, aga see oli eraldi kõrval. Pläkutasime jälle päris mitu head tundi ning keskööks jõudsin koju tuttu.
Kolmapäeva hommikul käisin Flexi tunnis. Polnud õrna aimugi, mida oodata. Õigemini ootasin midagi äkki painduvusega seoses, aga ei. See see ei olnud. Oli hoopis miski füsioteraapiast tulnud trennimeetod sellise võnkuva vardaga. Et oli üks selline suusakepi pikkune varras, mille otstes olid kummijullad ja keskel ka selline kummist osa käte hoidmise jaoks. Ja siis hoidsidki sealt keskelt kinni ja kui edasi-tagasi liigutasid, siis hakkas varras võnkuma. Tegimegi siis kõikvõimalikke erinevaid harjutusi ja surin täiega, sest eelmisest päevast olid lihased juba mõnusalt valusad. Pärast siis jälle tööle ja... ja pärast tööd kodus tegin paaritunnise uinaku, sest öö jäi tiba liiga lühikeseks (ma olen harjunud ca 9-tunniste öödega onju :).
Neljapäev oli esimene päev korraliku lumega. No nii umbes 20 cm lund oli küll, mis muutis liikluse täiesti võimatult aeglaseks, kuna siin ei reageeritud selle koristamisele just eriti kiirelt. Sõitsin tööle bussiga tavalise poole tunni asemel tund ning jõudsin tööle alles kell 1. Tegelesin novembri lõpetamisega ja 2011/12 aasta plaaniga (ei mäleta, kas olen öelnud, et neil on majandusaasta aprillit märtsini). Kella kuueks läksin trenni. Seekord Jazz Dance’i. Noo mis siis selle koha öelda... soojendus oli nagu balletitund, kava oli ülilihtne.... minu jaoks... teiste jaoks ei tundunud nii lihtne :P. Väga suurt koormust just ei saanud, nii et läksin veel 15-ks minutiks jooksulindi peale ka pärast.
Reede hommikul käisin WSG-s, mis eesti keeles tähendab selgroogümnastikat. Sisuliselt on tegemist taas lihtsalt lihastreeninguga, võtsime läbi käed-jalad, selja-kõhu. Ja endiselt on raske. Käisin pärast veel 15 min jälle lindi peal, aga seekord lihtsalt kõndisin ülesmäge. Telekast käis mingi saade, kus oli üks hästi-hästi paks paarike, kes püüdis erinevaid lõbustusi proovida. Olid lõbustuspargis ja ei mahtunud atraktsioonidesse ära, kardi sisse mahtus ainult mees istuma, aga kuna ta kõht surus rooli peale, siis sõita ei saanud.. ja kuskile tooli sisse jäid ka kinni. Häält ei kuulnud, seega ei tea, mis nad seal rääkisid, aga andis kõvasti motivatsiooni trenni teha :) Reedene tööpäev jäi mul tunniajaseks, sest Tomil ei olnud mu jaoks üldse aega. Tulin siis koju, tegime muskaga süüa ja viskasime pärast seda voodisse lebotama ja tulime üles alles kell 5. Vaatasime ära viimase Potteri, mis meil oli (järgmist tuleb juba kinno vaatama minna) ja paar tantsusaadet ka.
Nüüd siis ongi laupäev, Arvi õpib, sest tal on teisipäeval üks eksam. Mina veel ei tea, mida tegema hakkan... A muuseas järgmisel nädalal lähen teisipäevast reedeni ühte EL projekti osalema. See miski uuring internetipoodide kohta ja otsiti native speaker’eid erinevatest maadest ja kuna maksavad ka päris hästi, siis küsisin Tomilt, et kas võin minna ja saingi loa, nii et esmaspäeval lähen veel tööle, aga ülejäänud nädala istun siis kuskil EL majas ja surfan internetipoodides :). Täna on ka maksapuhastuse kuues päev, mis tähendab et kella kahest saati ei tohi midagi süüa enam ja hakkame erinevaid segusid endale sisse keerama. Eks järgmine kord kirjutan, et kuidas see kõik meil välja kukkus. Pildimaterjali mul väga ei ole, paar peopilti, mida vist ei viitsi praegu üles panema hakata. Järgmine kord. Sauka!
Abonnieren
Posts (Atom)