11. Šopahoolik

Heipa!

Eelmisel-sel nädalal väga palju sündmusi just pole olnud, aga lühidalt siis ikkagi, et millega oma päevad sisustanud olen. Esmaspäeval oli lebostation, ei trenni, tööd ega miskit. Või no kui siis ca 100 lk CIMA-t lugesin. Teisipäevast ei meenu ka nagu väga midagi, Body Stylingus käisin ja natuke vist olin tööl ka. Kolmapäeval tegin hommikuse Flexi tunni ja kuna tööl olin ainult pool tundi, siis jõudsin ka Arvit lennujaama saatma minna. Õhtu poole alustasin CIMA ülesannete lahendamist. Täiesti võimatu, kui palju näpukaid ma igale poole sisse teen. Eriti tobedad on need, kui mõtlen a’la number viie peale, aga kirjutan „4“ ja siis sellepärast on vastus vale. Ja olgem ausad, ega need ülesanded lihtsad ei ole ja minu raamatupidamistaustale on mõned asjad ikka päris loogikavastased ka. Tundub, et on kuidagi lihtsustada või üldistada püütud, aga mul käib kohe klikk, aga et vastus oleneb ju veel ka sellest ja sellest ja sellest, aga neid andmeid pole antud...

Neljapäev oli küll üks täitsa tore päev. Nimelt toimus Berliinis interneti kingapoe Zalando jõulumüük. Kuna ma tööle taas minema ei pidanud, siis sain selle aja kasulikult investeerida šoppamisse :). Valikut seal tegelt mingit jõhkralt suurt ei olnud, aga üht-teist leidus küll ja hinnad olid ka päris head. Ja rahvast oli ka oi kui palju. No ikka jõhkralt palju. Ja hull rüselemine käis seal riiulite vahel, et kes ikka mis kingapaari endale saab. Ma ise alustasin riiete sektsioonist, sest mõtlesin, et kingi ja saapaid mul on küll, et mõni uus kleit kuluks hoopis paremini ära, aga ega seal nagu väga ei olnud mingeid lahedaid variante, ühe kollase suvise ostsin siiski. No ja siis ma mõtlesin, et ok, käin sellest jalanõude osast ka läbi. Ja silmad lõid särama ja tassisin enda „nurka“ kokku kuskil 10 paari jalanõusid ja hakkasin neid proovima. Tegin südame lõpuks külmaks ja läksin kassa poole ainult kolme paariga – mustad kõrged, imeilusad Diesel’i kingad, Vagabondi valged rihmikud/gladiaatorid ja Högli valged nats madalamad sellised kontori kingad. Õhtul käisime Matthiasega söömas.

Reede, laupäev ja pühapäev olid suht ühte auku – trenn ja CIMA. Ja pasta. Nimelt ostsin šampinjone ja riivjuustu ja tomati-basiiliku kastet ja keerasin kõik kokku pastaga ja muahh, ülihea ports sai ja sõin seda rõõmsalt kogu nädalavahetuse. Mingi päev võtsin ka ühest backerei’st just ahjust tulnud saiakese moosiga ja ma päris ausalt võin öelda, et ma nii head saiakest pole ma oma elu jooksul veel söönud. Nii et nagu näha, siis söön ma trennis suure vaevaga põletatud kalorid probleemideta tagasi :).

Esmaspäeva hommikut alustasin ka trenniga, sealt edasi tööle, kus oli nii umbes 2h jagu miskit nokitseda ja siis kodu poole. Arvutsin kokku, et olen see kuu tööd teinud nii umbes 11h. Sest lihtsalt pole miskit teha. Aga tegevust peaks tulema pärast jõule, sest nad on kõvasti uusi kliente saanud, kellega läheb asjatamine lahti ja siis tuleb hakata igasuguseid näitajaid jälgima ja arvutama ja raporteerima neid siia ja sinna jne. Nii et saan kõvasti exceleid jälle vorpida, wohoo. Pärast tööd vaatasin tantsu ja ei lahendanud mitte ühtegi ülesannet, sest mul oli sellest nädalavahetuse asjast täiesti kopp ees juba. Otsustasin, et teen mais ikkagi ainult ühe eksami, mitte kaks, sest tahaks oma ajaga muud ka peale hakata kui ainult õppida. Või no mitte, et mul siin hullult palju midagi teha oleks, aga ma tundsin juba tasakesi, kuidas selle õppimisega stress peale tuli ja stress on siin maal lubamatu. Selle ma jätsin lahkelt Eestisse. Tšättisin veel veits Arviga ja otsisin meile uueks aastaks salsatundi, kuhu minna. Suht kallid on need kursused igal pool, aga samas ikka tahaks minna kuskile, nii et tuleb vist otsida kõige lähem koht, et mugav oleks käia ja lihtsalt minna.

Teisipäeva hommikul käisin stepis, päris tõhus trenn oli, koos jõusaalis mässamise/jooksmisega õnnestus ühtekokku 760 kalorit ära põletada. Mõtlesin, et nüüd olen küll midagi head ära teeninud ja sõin kodus muska jõulu šokolaadikalendri tühjaks :P, sry, muska :). Päeva jooksul väga millegi asjalikuga hakkama ei saanud, ajasin mingit pensionikindlustuse numbrit taga, et see uuringufirma saaks mulle palga ära maksta, aga Tom ei teadnud seda ja kõik kohad, kuhu ma helistasin, ei saanud aru, mida ma tahan ja lõpuks see uuringufirma helistas mulle tagasi, et nad nüüd ise kuskilt said selle, aga et ma pean veel mingi paberi ära täima, mis tõestab, et mul rohkem töid pole jne. Oleks võinud natuke varem selle peale mõelda ja lasta mul siis neid pabereid täita, kui ma seal olin. Nii et enne Matthiasega sööma minekut käisin veel sealt ka läbi, et nende paberitega ühele poole saada. Natsa šoppasin veel jõulukinke Arkadeni keskuses Potsdameril, sain endale ka muidugi üht-teist ja nüüd istun mäkis, söön jäätist ja ootan, millal Matthias töölt jõuab.

Homme päeval läheb lennuk Eesti, loodan, et kõik sujub, sest need lääneeurooplased on selle väikese lumega suht hädas siin. Tänavaid ei lükata puhtaks, prügi ei viida ära, rongid on graafikutest maas, maanteed ummikus jne. Lugesin ka täna, et Eestis on jõul lumine ja tormine, nii et peab tõesti palvetama, et tagasi Saksamaale ka saaks. Pilte pole, on soojad-soojad soovid ja suured kallid ja mõnusat jõuluaega!