Hei-hei!
On nädalavahetus, päris rannailm pole, aga täpselt paras et rõdu peal lamamistoolis istuda ja blogi kribada, nii et siit ta tuleb.
Kõigepealt update eelmisest postitusest, et uut tantsukursust pole me ette võtnud ja hetkel pole plaanis ka. Tööl jõudsime juba selle uue Poola tüdruku ka lahti lasta (nii raske on ikka häid inimesi saada?!) ja tema asemele uue inimese võtta. Mu enda töö on suht sama olnud, jagan ennast kolme osakonna vahel. Ja need paar nädalat, mis jäid firma suvepäevade ja Eesti-mineku vahele, ei olnud ka miskit erilist. Harjutasin õhtuti laulupeo laule, õmblesin rahvariide seeliku lõpuni valmis, püüdsime trenni jõuda aeg-ajalt ja... Aa üks uus asi küll. Ma hakkasin kätekõverdusi tegema. Helene ja Daniili juures ühel hommikul brunchides (kui Kaie jälle Berliinis käimas oli) kutid rääkisid runtastic'u app'ist ja kuidas seal on mingid kätekõverduse programmid ka, ja siis kuna ma just olin mõni päev tagasi otsustanud, et tahaks oma 30ndaks sünnipäeval suuteline olla 50 kätekõverdust teha, siis laadisin selle app'i alla ja tegin ära esimese taseme, mis siis on 20 kätekõverdust. Nüüd töötan siis juba selle 50 kallal. Uskumatult ruttu ikka tuleb jõudu juurde. Ja muskel kasvab :).
Aga nüüd siis Eestis käigust. Jõudsime 26nda, neljapäeva öösel Tallinnasse ja panime sealt kohe edasi Tartusse. Reede päeval istusime Annely juures, ta tegi meile kukeseenekastet, nämm. Ja hiljem liitusid meiega Arvi ema ja Raivo ja minu ema. Sõime kooki ja jutustasime niisama. Õhtul saime Helenaga kokku Atlandi restos ja olime peaaegu ainsad kliendid, kuigi oli reede õhtu. Keeruline ikka see restorani pidamine Tartus... Aga toit oli super hea. Ja seltskond ka.
Laupäeva õhtuks oli planeeritud meie kunagise tantsutrupi Attitude'i rahvaga kokku saada. Alustasime söömisega Dolce Vita's, siis shotid Trepis, siidrid Kelleris ja tants ja veel palju-palju shotte Shootersis. Uskumatult hea muusika oli Shootersis, käisimegi tantsupõrandalt ära ainult shotte toomas või vetsus. Kiire kokkuvõte on, et kõik näevad täpselt samasugused välja nagu 10 aastat tagasi :).Pühapäeval läksime üsna varakult juba Arvi õe Kristi pere juurde. Ta tegi meile mõnusat valge veini risotot. Ca nelja ajal käisin mina veel ära paari Attitude'i tüdrukuga kohvitamas ja siis tagasi Kristi poole, kus veetsime terve õhtu ka. Esmaspäeval sain mina kokku klassiõe Katiga, Arvi oma sõbra Taaviga. Õhtupooliku veetsin kodus ema juures. Teisipäeva veetsime Merle uues majas Peedul grillider ja veini juues, kolmapäeva koos Halarldi ja Marisega Meeni-Kunno sood külastades. Kuigi kokkusaamisi oli omajagu, siis tegelikult võtsime päris rahulikult, magasime hommikul piisavalt, et kiirustanud kuskile. Mõnus oli.
Neljapäeva hommikul sõitsime akadeemilise meeskoori bussiga Tallinnasse, sest mul olid esimesed laulupeo proovid. Enne proovi käisime vaatamas Mustpeade ja Shahmatti ruume. Mõlemad jätsid hea mulje, nii et peokohad on meil paigas. Proovide vahel jõudsime Kairi perega söömas käia ja õhtul otsustasin koorirahvaga pidutsemise asemel Kairi perega rahulikult kodus olla. Ja tegelikult otsustasin täpselt seda sama ka iga järgmise õhtu osas. Kuidagi ei olnud pärast pikka päeva jalgadel tahtmist enam öösel kuskile pidutsema ronida. Reedel olid jälle proovid, aga õhtusest viilisin ära, sest ühinesin Arvi sõbra Sanderiga ja hiljem vaatasime jalkat koos ta sõbra Sergei seltskonnaga.
Laupäeval saime lõunast kokku Martini ja Merliga, käisime Kadrioru kohvikus, vaatasime natuke rongkäiku ja siis oli mul aeg juba enda rahvariided selga ajada ja rongkäiku minna. Kohutavalt venis see värk. Kogunesime vabakal juba kella neljast, aga liikuma saime pärast kuut. Ja palav oli ja istuda polnud väga kuskile. Aga see-eest oli tore. Tore oma Berliini tüdrukute ja Tuulega Aachenist koos olla. Oleme Tuulega samast häälerühmast, nii et hoidsime kogu peo jooksul kokku. Rongkäik läks kiiresti, käisime jooksuga söömas ka veel ja jõudsime veel napilt lavale.
Laulupeo kava oli minu arvates seekord nii hästi õnnestunud. Vähemalt need laulud, mida meie tegime, meeldisid mulle kõik. Isegi need, mis alguses väga ei meeldinud, muutusid praktiseerimise käigus armsamaks. Võiks seda repertuaari jälle ja jälle laulda. Aja puudutuse kontsert oli väga mitmekesine musikaalses mõttes. Koidu korduse ajal läks silmanurk ka natuke niiskeks. Kohe üldse ei tahtnud, et kontsert lõppeks ja peaks lavalt ära minema. Mari oli nii hoos, et me peame ikka peole minema, aga kuna meil oli ööbimine nii mugavalt lähedal Kadriorus, siis ainult käisime mere ääres ilusat taevast kaemas ja siis jalutasime koju.
Pühapäeval sõime Kairi juures hommikust ja läksime peo alguseks, ehk kella kaheks laulukale. Saime head kohad istumiseks, aga päike oli ikka võimatult intensiivne ja meil ettevalmistus kesine - ei mingit päikesekreemi, mütsi, rätti. Ja siis see pikk rahvariide seelik ja sukad... Jäätist ja külma jooki läks suuremas koguses. Teisi koore publikust vaadata just kõige põnevam polnud olgem ausad. Ma isegi ei teaks, et kui ma ise kooris poleks, kas läheksin selle jaoks Eesti kohale. Laval on ikka täiesti teine kogemus. Enne segakooride algust käisime Helenega mu ema ERMi telgis tervitamas, siis söömas ja oligi aeg lõpuks lavale minna. Kontsert oli jälle nii mõnus, paljud laulud nii head, et no neid lihtsalt peab vähemalt kaks korda laulma. Lõpuks, kui lavalt lahkumise ajal peo tunnusmeloodiat laulu Puudutus lasti, siis koor võttis laulu jälle uuesti üles, ja nii kolm korda järjest. Kõik liikusid aeglaselt treppe mööda alla, laul ja naeratus suul. Jälle üks mälestus ja soe tunne südames kogu eluks.
Emaspäeva hommikul vara startisime Berliini poole ja läksime otse tööle. Nii esmaspäev kui ka tegelikult kõik ülejäänud päevad on kuidagi rasked olnud. Võimalik, et osa sellest on tingitud ilmast, siin on üsna palav ja äikeseline olnud, võib-olla sellest, et pole üldse trenni teinud viimasel ajal või piisavalt vett joonud... ei tea... aga tahaks sellest üle saada. Tüütu on koguaeg uimane olla. Aga hetkel rõdu peal on mõnus, kohe peaks Kristin, kes meie juures nädalavahetust veedab, tööintervjuult tagasi jõudma ja siis vaatame, mis õhtu toob.
Eestis-käigu pildid leiate FB'st. Sauks!
Keine Kommentare:
Kommentar veröffentlichen