Mittwoch, 11. April 2007

10. Hullud päevad

Hei-hoo!

Nii kiire on vist olnud, et ei ole siiamaani midagi kirjutada jõudnud. Et siis mis ma teinud olen?

Eelmise nädala algus oli selline pigem rahulik, teisipäeva õhtul oli AIESECi koosolek, tegin seal Eesti esitlust. Kõigile meeldis. Osad plaanisid juba, millal külla tulla. Üldiselt on siin levinud arvamus, et oleme mingis stagnaajas veel, aga kui näitasin neile graafikuid, kus netikasutajaid ja mobiiltelefone on inimese kohta tunduvalt rohkem kui saksas, siis vajus neil suu lahti küll... nii et saavutasin oma eesmärgi, jess!

Kolmapäeva õhtul oli ülikoolis pidu. Siin algas just uus semester ja neil on iga nädal pidu, erinevad teaduskonnad korraldavad. Eelmise nädala pidu oli esimene, nii et kohal oli tohutult palju rahvast, muusika kolmes saalis, põrand kleepus õllest jne. Hästi lahe oli, istusime enne Johanna/Javieri/Alexi juures (elavad kõik ühes kohas) ja jõime tiba. Plaanisin peolt normaalsel ajal ära tulla, aga väga ei õnnestunud, sain mingi kolme paiku magama.

Neljapäev tööl oli killer. Esiteks oli väsimus ja teiseks oli palju teha ka. Õhtu veetsin vist niisama vaikselt.

Reede oli vaba, pidin hommiku poole Rüdigerile tantsutundi andma :) Ta ülikooli peol avastas, et ma tantsin päris hästi, et ma võiks teda õpetada, mõtlesin, et mis seal ikka, vabalt. Aga reedel polnud temast kippu ega kõppu, õhtu poole saatis sõnumi, et unustas ära. Aga tantsu tunni asemel läksime hoopis Alexiga linna peale kondama. Võtsin fotoka kaasa, et mõned pildid ka linnast teha, laadisin nad üles ka juba, nii et saate tsekata. Hästi ilus ilm oli ja olime päris pikalt väljas. Mingi hetk helistas Arvi, kes oli saksa jõudnud, et ei tea, millal õhtul jõuab, sest rongiliiklus ei ole kõige parem.

Enivei, kui kõhud tühjaks läksid, siis otsustasime Alexiga, et lähme tema poole ja sööme pizzat, kui sinna jõudsime, helistas Arvi uuesti, et jõuab 18:40 vist. See oli tiba varem, kui ma ootasin, nii et läks kiireks. Alex viis mu rolleriga ühikasse, pakkisin asjad ja rolleriga rongi peale, söömisest ei tulnud midagi välja.

Rongijaamas sain siis reisiseltskonnaga kokku. Mis neil kõik seal ka ära ei juhtunud... sellest võiks vist raamatu kirjutada. Kuna Arvil oli selja taga magamata öö, siis õhtul miskit ei teinud. Ma ainult tujutsesin nata... ei tea, mis peale tuli, aga nagu minu puhul ikka, on hommikuks kõik möödas ja korras.

Nädalavahetus oli väga rahulik. Ei mingit sport ega alkoholi... või no tegelt kaks rummi koksi läks ikka ära. Käisime kaks õhtut järjest vannis, sõime seal jäätist ja jõime rummi koksi... ilgelt mõnus... väike jalamassaaz ja... heaven.

Esmaspäev oli ka saksas vaba. Nii et olin Osnabrückis. Jalutasime päeval linna peal tiba ringi, sealt ka üks pilt, minu tulevane auto, muahh!!! Õhtul mõtlesime, et mis kell ma siis ära lähen, aga üldse kuidagi ei tahtnud minna. Nii et ei läinudki, ärkasin teisipäeva hommikul kell 6 üles ja jooksin rongi peale ja otse tööle. Ja no mine ära, mis päev tööl oli. Seitsmeni olin tööl, ainult nina arvutis, mingi tähtaeg oli jälle ja kõik saatsid oma faile ja uuhh... hullumaja.

Pidin enne kaheksat AIESECi kontorist läbi käima, et aprilli üüri maksta ja paar väikest asja veel. Läksin siis sinna ja mai tea, kas olen seda varem maininud, aga elan praegu ühe teise tüdruku toas, kes tuleb selle nädala lõpus tagasi, nii et ma peaks endale uue koha saama. No Johanna siis üritas mulle uut kohta leida, aga ainus ühikas, mis vaba on, maksab 260 euri kuu. ja see on täiesti killer hind, sest praegu maksan ainult 160 euri. Ütlesin, et ei taha seda kallist ühikat, olen jälle täiesti pankrotis kui selle võtan, et hakkan ise otsima midagi. Ülikoolis on seina peal hästi palju kuulutusi, kus otsitakse korterikaaslasi, hinnad enam-vähem. Helistasin eile mõned kohad läbi, jama on selles, et tahetakse pikaks ajaks, mul on vaja ainult mai lõpuni. Nii et ei tea, mis saama hakkab. Mul on õnneks varuvariant Osnabrückist tööle käia, aga iga päev nagu küll ei taha 5-6h transpordi peale panna. Mõtlesingi täna ise ka kuulutuse teha ja ülikooli stendi peale üles riputada.

Õhtul pidime emmega juttu ajama, aga kuna nii palju ringi sebisin, siis oli emps juba ära väsinud selleks ajaks, kui arvuti taha jõudsin. Aga saime ikka kaks sõna vahetatud, lasin tal ballikleidi ikka saata siia.

Täna, ehk siis kolmapäeval läksin varem tööle, sest eilsest jäi veel palju asju tegemata. Janella oli jälle meie juures (üks töötaja, kes oli meie kontoris kuu tagasi), ta on selline energiapomm, et lahe, kui ta kohal on. Aga päev oli täpselt sama hull. Siiamaani on selles mõttes rahulik olnud, et isegi kui on palju teha, siis keegi ei aja sind närvi. Täna näiteks pidin nii palju asju uuesti ja uuesti ümber tegema, sest inimesed ei suuda ühe korraga õigeid arve oma failidesse sisse panna. Nii et nii mõnigi kord oli närv jumala must. Tööpäev läks jälle seitsmeni välja, pärast seda läksime kõik koos ühte itaalia restosse sööma, mina, Jörg, Wichtrud, Janella ja Helmut. Rääkisime juttu ja mõnus oli. Helmutil on sellised sõbrad, rikkad veinisõbrad, rääkis pikalt nende tegemistest, et kuidas 1000 eurist veini jõid ja kuidas kõigil on täielik kollektsioon klaasidest, millest igaüks maksab mingi 60-90 euri. Rikaste asi.

Nüüd siis olen kodus, surmväsind jälle, aga lubasin kirjutada, nii et siin see on. Homme on jälle ülikooli pidu, hankisin endale juba pileti ka ära. Nädalavahetusel olen siin, sest Arvi on Essenis. Eks paistab, mis saama hakkab. Pühapäeval-esmasoäeval peaks ühikast välja kolima, loodan, et kuskile lähemale kui Osnabrücki, aga jah... ei viitsi stressata sellepärast, probleemidel on veider omapära laabuda, nii et olen loobunud muretsemast.

Oh, üks asi tuli veel meelde. Kandideerisin PWC-sse. Sain eile meili, et ma väga meeldin neile, aga jama on selles, et tulen alles suve alguses tagasi, et neil on praegu see kandideerimisprotsess jne, et mai saa sellest osa võtta. Saatsin talle meili vastu ja loodan, et sellest tuleb ikka midagi välja, nii tahaks sinna tööle. Aga nüüd said küll kõik uudised otsa.

Tervitused siis Eesti ja kohtumiseni ilmselt kunagi nädala lõpus!!!

Keine Kommentare: