Ilma pikema sissejuhatuseta alustan esmaspäeva õhtust. Pakkisin oma asjad kokku, viisime kõik Alexi juurde, sest lubasin oma ühikatoa ära anda, aga uut kindlat kohta ei olnud veel. Läksime siis seda raekojaplatsi-äärset kohta vaatama, poistele sobis, et ma tulen (elan siis koos kahe saksa poisi, Martini ja Björniga). Alex hakkas rolleriga mu asju uude kohta viima (ta on ikka ingel) ja ma läksin ühikass, koristasin viimased asjad ära ja läksin ülikooli ühele tüdrukule võtit ära viima. Seal oli parajasti aieseci infoõhtu, astusin sisse ja võtsin nats sõna ka :) Pool kümme vist jõudsin koju, uude koju ja hakkasin lahti pakkima.
Panin pildid uuest korterist ka üles:
http://www.imagestation.com/8278427/3928808876
Selline tüüpiline noorte koht vist, plakateid ja klepse täis ja... parajalt segamini ka, mõnda kohta koristati ilmselt eelmise aastanumbri sees :) Aga no ma pole kunagi mingi puhtusehull olnud, nii et kuu aega elab üle. Poiste kohta ma midagi väga rääkida ei oska, Martin on selline suur ja Björn jälle hästi väike, aga töötab lennujaamas turvakontrollis :P
Pidin täna uue voodi saama, aga tulin koju ja ei midagi, diivani peal on ikka tiba kitsas, eks kui Martin koju tuleb, siis uurin, mis värk on. Muidu on mööblit peaaegu piisavalt. Aga telekat ei ole enam... õigemini on aga ei tööta.
Lähen siis edasi oma tegemistega... hmm... ega väga ei tulegi meelde, et mis vahepeal toimus... aa... teisipäeva õhtul oli jälle aieseci infoõhtu, tegin seal ühe väikse esitluse ka... tundus, et rahvas oli rahul. Aga üks suurem uudis aieseci liinist ka - sain üks päev meili, et kas ma tahaks ühte aieseci konvrentsi juhtida, et ma selline energetic and funny :) mõtlesin, et miks mitte, pole seda varem teinud, aga oleks hea kogemus. Täpsemat infot väga ei tea, aint seda, et toimub 4-6. mai Bielefeldi lähedal ja on peamiselt uutele liikmetele mõeldud.
Kolmapäeval tuli Alex siit läbi, ütles, et läheb mäkki, et tulgu ma kaasa. Eks ma siis läksin, ega mul ka ühe jäätisekokteili ja burxi vastu midagi pole. Alex oli imelikus tujus. Tal on mingi tüdruk tekkind, see on vist pähe löönud talle, keksib ringi koguaeg, naljakas :D
Neljapäeva õhtul siis taas ülikooli pidu. Istusime enne Frederikuga pubis nimega Alex :) võtsin väikse veini ja rääkisime juttu. Ta on selline ilgelt asjalik poiss, ja reisida meeldib talle ka, sada kohta, kuhu tahaks minna. Küsis mu käest, et kuhu sa järgmisena tahaksid minna, mai osanud midagi vastata, ei ole üldse sellele mõelnud, et võiks nüüd kuskile minna jälle... tagasi Eesti ja tööle ja kooli ja... võib-olla talvel mäe peale kuskile aga... et nüüd võtaks kätte ja põrutaks USA-sse - seda küll mitte.
Pidu oli seekord üsna mage, vähemalt algus... väga haige muusika... või no selline mõtetu. Aga mingi hetk läks heaks, asi sai alguse Timberlake'i "Sexy back'iga" ja sealt kuni äraminekuni aint kargasin. Läksime Frederikuga koos, sest ta elab raudteejaama lähedal ja minu uus place jääb tee peale. Ruttu tuttu et hommik raske ei oleks.
Ega väga ei mäletagi, kuidas see reede hommik tuli. Pakkisin asjad kokku nädalavahetuseks ja läksin tööle. Lõpetasime varakult, nii et sain juba kolmese rongi peale. Viieks olin rongijaamas ja Arvi vastas. Oh seda õnne ja rõõmu küll kui ma teda jälle üle pika aja näen. Tegelt on teda üle lühikese aja ka hea näha. Läksime poest läbi ja koju, õhtul väike pokkeriring jälle.
Laupäev... õppisime vist nats... või? Vapsee mälukas. Kuue-seitsme paiku hakkasime igal juhul balliks ennast sättima. Poole üheksaks olime nii valmis, et võisime minema hakata, väike pilt ka enne seda. Jõudsime siis linnahalli, ilus kõik, tüdrukud kleitidega ja poisid ülikondades ja väike shampus, mõnus muusika kvartetilt jne. Läksime teisele korrusele, tegime tiiru peale, ilgelt suur koht, palju lavasid, ilus. Ja siis hakkas pihta - esimene lugu oli viinivalss, teise järgi andis ka midagi tantsida ja siis läks käest ära... edasi tuli ainult popi ja rocki ja kõike muud kui balli-muusikat. Ainult siis kui üks bluusibänd laval oli, sai nats foxi või steppi või mai tea mida tantsida. Ja kui pidu edasi läks, siis võis näha tüdrukuid ilusa pika kleidiga, õlu ühes ja suits teises käes, ringi tuterdamas. Hiljem ilmusid veel igast karvikud ja teksapükstes inimesed, sest mingi alternatiivi saal oli ka. Lõpetasime oma peo tiba pärast ühte suht suure pettumusega. Aga noh, anname sakslastele andeks - nad ju ikka parajad lambad, mida teavad nemad rumbast ja tangost. Varajase lahkumise põhjuseks olid ka minu väsinud jalad. Koju jõudes läksime vanni, sõime jätsi ja sain pika ja mõnusa jalamassazi.Niisiis, pühapäeva hommik, Arvi suutis taas niimoodi üles tulla, et mai saanud midagi aru. Ärkasin selle peale, et keegi mind talla alt kõditas. Tegime väikese spordiringi ka, õigemini Arvi tegi, mina väsisin ära ja istusin maha ja vaatasin kuidas Arvi jooksis. No kui nüüd aus olla, siis ei olnud ainsaks põhjuseks äraväsimine, õues tuli õietolmuallergia ja peale ja nina hakkas jooksma ja ilgelt palav oli ka ja mul olnud õigeid trenniriideid kaasas jne. Aga sealt tulid uued hüüdnimed - Arvi koguaeg kiusab mind - ise kõdi ei karda, siis on hea teist kõditada - Kiusupunn. No ja mina kukun aeg-ajalt liiga palju vinguma - Jonnipunn. Pärast õhtusööki ja väikest leppimist minu jonnimise pärast läksime õue. Mõned õuepildid on ka üleval, kommenteerida siin rohkem väga ei viitsi, aga tore oli. Õhtul jõudsime järelduseni, et rongi peale ma veel ei lähe. Harjutasime Arvi ettekannet USA majanduse kohta ja läksime tuttu.
Hommikul kell 5 äratus. Kibekähku riided selga, hambad puhtaks, Arvile musi ja minekut. Alles siis kui Paderbornis olin, sain aru, et kell saab alles 8 ja oleks võinud tund hilisema rongiga tulla, et oleks 9-ks tööle jõudnud. Tööl olin meie seltskonnast esimene. Ja no oli täna mida teha ka. Täitsa viieni välja kohe. Ajasin seal muid asju ka, nimelt üks aieseci poiss ütles, et tal mehhikos üks sõbrants, kes tahaks saksa praktikale tulla, et kas ma tean, kas fujitsusse tahetakse kedagi veel. Uurisin siis asja ja tahetaksegi Javieri asemel kedagi alates augustist. Kirjutasin kõigile asjaosalistele kirja ja kui hästi läheb, siis tuleb match.
Vist ei oska rohkem midagi lisada... aa... kas seda olen maininud, et sain PWC-st vastuse, et kui eesti jõuan, siis võtaks nendega kohe ühendust. Et see siis tähendab, et tulen suht ruttu peale praktika lõppu Eesti tagasi, juuni alguses, sest ma väga tahan sinna tööle saada. Ja see tähendab seda ka, et mul on Tallinnasse uut elamist vaja jälle. Kui keegi miskit kuuleb-näeb, siis võib teada anda.
Nüüd on kõik. Kallid ja päikest teile (siin on jälle ülikuumad ilmad :) !!!
Keine Kommentare:
Kommentar veröffentlichen